2-24-4278/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.10.2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-4278

Tsiviilasi

B.V hagi C.H vastu elatise vähendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B.V, isikukood XXX

Kostja: C.H, isikukood XXX

Seaduslik esindaja: B.S, isikukood XXX

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 24.09.2024

RESOLUTSIOON

1. Jätta B.V hagi C.H vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil, võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses (TsMS §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

Hageja nõue ja põhjendused

1. Tartu Maakohtu 02.05.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-16-3228 mõisteti B.V-lt välja elatis

215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi valitsuse poolt kehtestatud kuupalga

alamäärast alates 01.06.2016 kuni C.H täisealiseks saamiseni. Vabariigi Valitsuse

määruse nr 124 „Töötasu alammäära kehtestamine“ paragrahv 1 kohaselt kehtestati alates

1. jaanuarist 2023. a tunnitasu alammääraks 4,30 eurot ja kuutasu alammääraks

täistööajaga töötamise korral 725 eurot. Seega on kohtu poolt määratud elatisraha 362,50

eurot kuus.

Riigikogu võttis 8. detsembril 2021 vastu perekonnaseaduse muudatused, mis jõustusid 1.

jaanuaril 2022. Enne 1. jaanuari 2022 tehtud kohtulahendite summad automaatselt ei

vähene. Perekonnaseaduse alusel arvutatakse elatise suurus valemi järgi, mis arvestab

olulisemaid lapse ja tema vanema eluga seotud asjaolusid. Justiitsministeeriumi

elatiskalkulaatori kohaselt on 260,33 eurot.

Hageja on töötu, kinnisvara puudub. Laps on hagejaga 4 ööpäeva kuus. Viimati maksis

lapsele elatist aprillis 2024. Kostja esindaja pressib hagejalt raha välja. Hageja ei tööta

seepärast, et töökohta ei ole. Hageja teeb juhutöid, tal on psühholoogilised probleemid

ning ta ei saa praegu tööd teha, tal ei ole motivatsiooni.

Hageja palub vähendada elatisraha maksmise kohustust perekonnaseaduse muudatustest

tulenevalt 260,33 euroni. Kohtuistungil avaldas hageja, et suudaks praegu maksta 200 või

250 eurot kuus. Hageja ei tea, kas sellest summast lapse elatamiseks piisab.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidleb hagiavaldusele täies ulatuses vastu ning palub jätta see rahuldamata.

Hageja ei ole alates 2016. aasta kohtuotsusest kuni tänaseni maksnud lapsele igakuist

elatist täies ulatuses, vaid ainult osa sellest. Kostja esindaja on pidanud pöörduma

kohtutäituri poole ning politseisse. Hagejal on väga suur elatisvõlg. Hageja ei toeta oma

last sünnist saadik, kõik kulud on lapse ema kanda. Laps saab kogu aeg vanemaks ning

kulud kasvavad. Ka isa peaks last toetama. Lapse ema saab riigilt elatisabi. Elatise

vähendamise nõue ei ole põhjendatud, väiksema summaga ei tule kostja esindaja toime.

Hagejalt on saanud elatist kätte ainult kohtutäituri abil, viimati aprillis 2024.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus tuvastas, et Tartu Maakohtu 02.05.2016 tagaseljaotsusega tsiviilasjas nr 2-16-3228

on hagejalt mõistetud välja elatis 215 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi

valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alamäärast alates 01.06.2016 kuni C.H täisealiseks

saamiseni 18.08.2030. Kohtuotsuse tegemise ajal oli miinimummääras välja mõistetud

elatusraha suuruseks 215 eurot kuus.

4. PKS § 217² lg 1 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt

on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha

miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022.

aasta 1. jaanuarist on vanem kohtulahendi kohaselt kohustatud tasuma elatist 292 eurot

kuus.

5. Seega pidi hageja tasuma elatist 02.05.2016 kohtuotsusega väljamõistetud seadusjärgse

miinimumi ulatuses muutuva summana kuni 31.12.2021. Alates 01.01.2022 peab hageja

tasuma elatist püsivalt 292 eurot kuus. Justiitsministeeriumi koostatud elatiskalkulaatori

järgne arvestus hageja puhul ei kehti ning hageja igakuine kohustus elatise tasumiseks ei

ole hagi esitamise ajal 362,50 eurot kuus, nagu hageja väidab. Kohus on eeltoodut

hagejale selgitanud ka 24.09.2024 kohtuistungil.

6. Hageja taotleb jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud elatise vähendamist. Seega tuleb

kohaldada TsMS § 459 lg 1, mis sätestab, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt

mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid

kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist

otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud,

mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad

asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud

haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

7. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama

nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Hageja ei ole

peale perekonnaseaduse muudatuste ühtegi vähegi asjakohast asjaolu välja toonud.

8. Juhindudes Riigikohtu seisukohtadest (nt 3-2-1-35-17, p 37.1) tuleb kohtul asja

lahendamisel elatise suuruse muutmise üle otsustades võtta aluseks eelmise kohtulahendi

asjaolud ning tuvastada, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad aluse elatise suuruse

muutmiseks. 2016. aastal mõisteti hagejalt elatis välja tagaseljaotsusega ning otsuses

lahendi asjaolusid välja toodud ei ole. Hagejalt on mõistetud elatis välja otsuse tegemise

ajal kehtinud regulatsiooni järgses miinimummääras, millega eelduslikult olid lapse

vajadused kaetud, arvestades teise lapsevanema sama suurt panust.

9. Kohtul ei ole alust arvata, et lapse vajadused oleksid võrreldes 2016. aastaga vähenenud.

Elatise otsuse tegemise ajal oli laps 4 aastane, praegu on ta 12 aastane. Seega on laps

saanud kooliealiseks, millega teadaolevalt kaasnevad suurenenud kulud. Ka on elatise

otsuse tegemise ajaga võrreldes tõusnud elukallidus.

10. PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei

ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Tulenevalt PKS § 102 lg 2

vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui

vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv

põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps,

kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

11. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mis võiks olla aluseks PKS § 102 lg 1 ja 2

kohaldamiseks ning elatise vähendamiseks. Asjakohane ei ole hageja selgitus, et ta ei saa

maksta kostjale väljamõistetud elatist põhjusel, et tal ei ole tööd. Riigikohus on

rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise

kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel.

Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning

vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole

sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (2-16-2343, p 13). Kohtule ei ole

esitatud ühtegi tõsiseltvõetavat alust elatise vähendamiseks isegi üksnes väite tasandil.

Hageja avaldused, mille kohaselt tal pole tööd psühholoogilistel põhjustel ning

motivatsioonipuuduse tõttu, veenavad kohut pigem selles, et hageja ei võta oma vanema

kohustusi tõsiselt.

Kohus märgib, et hageja ei suutnud kohtuistungil selgitada, kuidas tal on võimalik tasuda

lapsele hageja enda ettepaneku järgi elatist 200 või 250 eurot kuus, kuid mitte 292 eurot

kuus. Tegelikkuses ei maksa hageja elatist vabatahtlikult üldse mitte mingis ulatuses ning

viimase elatise enne 24.09.2024 toimunud istungit sai kostja aprillis 2024

täitemenetluses.

Hagejal tuleb teha kõik endast olenev oma alaealise lapse ülalpidamiseks. Hageja väited

ei anna alust elatise vähendamiseks. Hagi jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 174 lg 1

kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid.

TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud

poolte enda kanda.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin