2-24-5624/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ants Mailend

Kohtujurist

Laura Otto

Määruse tegemise aeg ja koht

.10.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-5624

Tsiviilasi

J.L-i maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja: J.L (isikukood XXX)

Usaldusisik: M U

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata J.L-i maksejõuetusavaldus.

2. Vabastada M U usaldusisiku kohustustest J.L-i pankrotimenetluses.

3. Jätta menetluskulud avaldaja kanda.

4. Määrata usaldusisiku M U tasuks 1 000,40 eurot (sh käibemaks).

5. Rahuldada usaldusisiku taotlus menetlusabi saamiseks ning anda J.L-ile

menetlusabi summas 1 000,40 eurot (sh käibemaks).

6. Usaldusisiku tasu maksta välja Advokaadibüroo USKA OÜ arvelduskontole nr

xxx.

7. Edastada määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

2-24-5624

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on J.L-i maksejõuetusavaldus. Avalduse kohaselt on

maksejõuetusavalduse esitamise vajadus tingitud töövõimetusest, mistõttu ei suuda

võlgnik võlausaldajate nõuete rahuldamiseks piisavalt tööd teha. Võlgnik soovib enda

suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist (dtl 1-

9).

2. Kohus võttis 15.05.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku

usaldusisikuks M U.

3. Usaldusisik esitas 04.06.2024 usaldusisiku aruande (dtl 96). Usaldusisik tuvastas, et

võlgniku varaks on Vangla Ettevõtluskeskusest saadav sissetulek 0,74 eurot/tunnis ja

kohustusliku kogumispensioni osakud väärtusega 370,88 eurot. Võlgniku sissetulek on

33,80 eurot kuus (periood 23.04.2024 kuni 30.06.2024) ning kulutused 30 eurot kuus.

Võlgnikul on võlausaldajate ees teadaolevaid kohustusi kokku summas 16 357,30 eurot.

Võlgnik kannab karistust Tallinna Vanglas vähemalt kuni 03.02.2025. Usaldusisiku

hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes.

Võlgniku täiteasjade arv kasvanud 50neni. Usaldusisik ei tuvastanud, et võlgnik oleks

täiteasjades sundtäidetavate nõuete katteks teinud arvestatavaid makseid. Valdava osa

võlgniku täitmata rahalistest kohustustest moodustavad kriminaalasjades (süstemaatilised

vargused, asja omavoliline kasutamine) süüdimõistvate kohtuotsustega võlgnikult välja

mõistetud menetluskulud. Olulise osa moodustab kuriteo tõttu välja mõistetud

kahjuhüvitis. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhjustanud pikaaegne

õigusvastane, sh kuritegelik, tegevus (PankrS § 22 lg 5).

Usaldusisiku poolt kogutud andmetest ei nähtu, et võlgnik oleks ligikaudu 15-aastasel

perioodil teinud arvestatavaid pingutusi oma rahaliste kohustuste täitmiseks. Võlgnik ei

ole oma käitumist vaatamata korduvatele karistustele muutnud. Viimati mõisteti võlgnik

varguses süüdi Harju Maakohtu 10.01.2024 otsusega kriminaalasjas nr 1-23-7060.

Võlgnik viibib eeldatavalt kuni 03.02.2025 vanglas. Usaldusisik leiab, et võlgnik ei

saavuta kohustustest vabastamise menetluse kaudu ka oma soovitud eesmärke. Väärteo-

ja kriminaalasjades tekkinud rahaliste kohustuste lõppemiseks on ette nähtud erikord ning

kohus ei saa nendest (45% kõigist võlgniku) rahalistest kohustustest võlgnikku vabastada.

Samuti ei vabaneks võlgnik kahjunõudest (18% kõigist võlgniku rahalistest kohustustest),

kuivõrd FiMSi § 50 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku kohustustest vabastamisega

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus. Ka eduka menetluse korral

oleks välistatud enamike rahaliste kohustuste lõppemine (63%, kokku 10367,87 eurot).

Kuivõrd võlgnikul puudub mistahes vara, siis oleks võlgnik jätkuvalt püsivalt

maksejõuetu ka pärast kohustustest vabastamist. Usaldusisiku hinnangul võib esineda

alus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks FiMSi § 45 lg 3 p

5 alusel.

4.

21.08.2024 esitas võlgnik usaldusisiku aruande osas seisukoha. Võlgnik vaidleb

usaldusisiku hinnangule vastu ja selgitab, et soovib oma elus uue lehekülje pöörata.

5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg 1 esimene lause sätestab, et

maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks

sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Lähtuvalt FIMS § 18

lg-st 2 teeb kohus pärast avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud

otsustustest.

2-24-5624

6. Võlgnik on oma avalduses soovinud pankroti väljakuulutamist ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamist.

7. Kohus loeb maksejõuetusavalduse, usaldusisiku aruande ja asjas kogutud tõendite alusel

tõendatuks, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada

võlausaldajate sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine.

8. Järgnevalt analüüsib kohus kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

9. FiMS § 45 lg 3 p 4 kohaselt kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku

nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate

nõuete rahuldamist. Selline olukord esineb muuhulgas juhul, kui vabadusekaotuseni

viinud tahtlik süütegu pandi toime ajal, mil kohustused olid juba tekkinud. On üldiselt

teada, et kinnipidamisasutuses viibimine piirab üldjuhul oluliselt isiku võimalusi tulu

teenimiseks ja seega ka oma kohustuste täitmiseks.

10. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on võlgnik korduvalt mõistetud süüdi kuriteo

toimepanemistes, viimati mõisteti võlgnik varguses süüdi Harju Maakohtu 10.01.2024

otsusega kriminaalasjas nr 1-23-7060. Varasemalt on võlgnikku kriminaalkorras

karistatud neljal korral: Harju Maakohtu 22.05.2018 otsusega asjas nr 1-18-4087 karistati

KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi vangistusega 6 kuud; Harju Maakohtu 15.10.2020

otsusega asjas nr 1-20-7383 karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi vangistusega 3 kuud ja 10

päeva; Harju Maakohtu 13.01.2022 otsusega asjas nr 1-21-8107 karistati KarS § 199 lg 2

p 7 ja 9 – KarS § 25 lg 2 ja 4 järgi vangistusega 8 kuud; Harju Maakohtu 19.01.2023

otsusega asjas nr 1-22-7936 karistati KarS § 199 lg 2 p 9 järgi tingimisega vangistusega

10 kuud, mis pöörati täitmisele 27.04.2023 määrusega. Käesoleval hetkel kannab võlgnik

karistust Tallinna Vanglas vähemalt kuni 03.02.2025.

11. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt oli suur osa võlgniku kohustustest muutunud

sissenõutavaks enne seda, kui võlgnik eelnimetatud kuriteod toime pani (dtl 102-108).

Kohus on seisukohal, et tahtlikult toime pandud kuritegudega takistas võlgnik

võlausaldajate nõuete rahuldamist. Eeltoodust tulenevalt esineb alus FiMS § 45 lg 3 p 4

alusel kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

12. Lisaks leiab kohus, et kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata ka selle

eesmärgituse tõttu. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse üheks peamiseks

eesmärgiks on luua võlgnikule võimalus alustada uut majanduslikku elu. Samas võlgniku

kohustustest vabastamisega ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise

kohustus (FiMS § 50 lg 2), mis moodustab 18% võlgniku kohustustest. Lisaks ei lõpe

väärteo- ja kriminaalasjades tekkinud rahalised kohustused, mis moodustavad 45%

võlgniku kohustustest, kuivõrd nende lõppemiseks on ette nähtud erikord. Seega oleks

võlgnikku võimalik vabastada üksnes 37% ulatuses tema vastu suunatud nõuetest. Samas

on kohus seisukohal, et pankroti ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine

võlgniku 37% ulatuses nõuetest vabastamiseks ei ole aga kooskõlas kohustustest

vabastamise menetluse eesmärgiga, kuna see ei loo võlgnikule võimalust alustada uut

majanduslikku elu ega oma võlgniku majandusliku olukorra parandamisel

märkimisväärset tähtsust.

13. FiMS § 18 lg 3 kohaselt kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

otsustest sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või

võlausaldaja. Kohus ei saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist

võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja

maksejõuetusavalduse alusel.

2-24-5624

14. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus rahuldada taotlust ainult pankroti väljakuulutamise

osas. Avaldusega taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada.

Usaldusisiku tasu kindlaksmääramine

15. FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule

tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust

ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9).

16. Usaldusisik palub määrata halduri tasu büroole, mille kaudu ta tegutseb ja mis on

äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kohtule

esitatud aruande kohaselt kulus usaldusisikul oma ülesannete täitmiseks 10,4 tundi.

Töötasu arvestamisel lähtus usaldusisik tunnitasu määrast 125 eurot (lisandub käibemaks)

ja palub määrata usaldusisiku tasuks 1 586 eurot (käibemaksuga). Kohus leiab, et

usaldusisiku tasu vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku

kvalifikatsioonile.

17. Usaldusisik on taotlenud tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest. Lisaks on usaldusisik

oma taotluses märkinud, et riigi vahenditest hüvitamata jäävast tasu osast usaldusisik

loobub. Loobutud tasu osa kohus välja ei mõista.

Kohus, tutvunud usaldusisiku esitatud aruandega ja asjas kogutud tõenditega, on

seisukohal, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivara arvel rahuldada. Riigi

vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu

määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne

alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024.

aastal on kuupalga alamäär 820 eurot.

Kohus määrab usaldusisiku tasuks 820 eurot ja selle riigi vahenditest hüvitamisele.

Kohus määrab tasumise resolutsioonis näidatud büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb

(PankrS § 23 lg 6). Kuivõrd büroo on käibemaksukohustuslane, siis lisandub tasule

käibemaks 180,40 eurot (PankrS § 29 lg 3 ja § 65 lg 11). Kokku kuulub tasumisele

1000,40 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ants Mailend

Kohtunik