2-22-2386/66 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Laura-Liis Sarapuu

Määruse tegemise aeg ja koht

21.10.2024.a. Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-2386

Tsiviilasi

S. K., E. K. ja M. K. hagi V. Ž. vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: S. K. (isikukood XXX)

Hageja II: E. K. (isikukood XXX)

Hageja III: M. K. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja: S. K.

Hagejate lepinguline esindaja: J. K. (e-post XXX)

Kostja: V. Ž. (isikukood XXX, elukoht XXX)

Menetlustoiming

Hagi läbivaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta S. K., E. K. ja M. K. hagi V. Ž. vastu elatise nõudes läbi

vaatamata.

2. Tühistada 20.10.2022 määrusega kohaldatud hagi tagamise

abinõud, millega kohus kohustas kostjat menetluse kestel

elatise tasumiseks.

3. Menetluskulud jätta hagejate kanda võrdsetes osades.

Vabastada hagejad riigil tekkinud menetluskulude riigituludesse

tasumise kohustusest. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid

ei ole.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel

määruse tegemisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses on S. K., E. K. ja M. K. hagi V. Ž. vastu elatise nõudes. Hagi on

menetlusse võetud 07.03.2022, kuid hagimaterjale ei ole käesoleva ajani õnnestunud kostjale kätte

toimetada.

Rahvastikuregistri kohaselt on kostja määratlemata kodakondsusega, hagis oli märgitud kostja

aadressiks XXX ning e-post XXX. Viidatud Läti aadressil proovis kohus dokumente posti teel kätte

toimetada kahel korral, dokumentide kättesaamise kinnitus esimesel saadetisel puudub, teine saadetis

tagastati hoiutähtaja möödumisel. Rahvastikuregistris on kostja kontaktiks täiendavalt telefon XXX,

kuid kostjaga ei olnud selle kaudu võimalik kontakti saada (dtl 92). Samuti ei olnud võimalik

kostjaga kontakti saada teda varasemas menetluses esindanud esindaja kaudu (dtl 103). E-posti teel

edastatu kättesaamist kostja kinnitanud ei ole, XXX aadressile saadetud korduvatele pöördumistele

kostja reageerinud mistahes viisil ei ole. Rahvastikuregistris on täiendav kontakt XXX, ka sinna

saadetud dokumentide kättesaamist kostja kinnitanud ei ole.

Hagejad teatasid 25.05.2022, et kostja on asunud elama Soome ning et tema elukoht on XXX. Kohus

tegi kättetoimetamistaotluse Soome pädevale asutusele. 12.09.2022 teatas Soome pädev asutus, et

kostja keeldus eestikeelsete menetlusdokumentide vastu võtmisest tuginedes EL määruse 2020/1784

(25. november 2020, mis käsitleb kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides

kättetoimetamist tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) (uuesti sõnastatud))

art 12, mille p 1 kohaselt adressaat võib keelduda kättetoimetatava dokumendi vastuvõtmisest, kui

see dokument ei ole koostatud ühes järgmistest keeltest või kui sellele ei ole lisatud tõlget ühte

järgmistest keeltest: keel, millest adressaat aru saab (a), või adressaatliikmesriigi ametlik keel või kui

nimetatud liikmesriigis on mitu ametlikku keelt, kättetoimetamiskoha ametlik keel või üks selle

ametlikest keeltest (b).

Kohus lasi dokumendid tõlkida ning tegi uue kättetoimetamistaotluse Soome pädevale asutusele.

16.01.2023 vastuse kohaselt ei olnud dokumente võimalik kätte toimetada. 09.06.2023 teatas Soome

pädev asutus, et kostja ei ela enam XXX, tema elukoht on teadmata.

28.09.2023 teatasid hagejad, et kostja töötab Soomes, Soome tööandja on teada X.

Seoses hagejate väljatooduga, et vahepeal on kostja elatist tasunud küsis kohus 06.10.2023 hagejatelt

andmeid selle kohta, millises pangas on kostjal konto. Hagejad kohtule ei vastanud.

Kohus tegi kostja andmete välja selgitamiseks 18.01.2024 päringud Swedbank AS-ile, AS-ile SEB

Pank, Coop Pank AS-ile, Luminor Bank AS-ile ja AS-ile LHV Pank. Vastustest täiendavaid

andmeid ei selgunud. Samuti ei selgunud täiendavaid andmeid Soome rahvastikuregistrist (dtl 338).

Kohus tegi 01.02.2024 päringu kostja aadressiandmete väljaselgitamiseks Soome pädevale asutusele.

Saabunud vastuses viidati üksnes Soome rahvastikuregistrile. Kohus taotles 01.03.2024

justiitsministeeriumilt Soome pädevale asutusele erinõude korras päringu tegemist, et välja selgitada

kostja aadress. 04.03.2024 vastuse kohaselt kostjal Soomes kehtiv aadress puudub.

Hagejad teatasid 02.05.2024 kohtule, et kostja aadress võib olla XXX. Kohus tegi

kättetoimetamistaotluse Soome pädevale asutusele. 22.08.2024 teatas Soome pädev asutus, et

kättetoimetamine ebaõnnestus, kostja elukoht on teadmata.

05.09.2024 määras kohus hagejatele tähtaja kuni 20.09.2024, et esitada täiendavaid andmeid, mis

võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada, hoiatades samas, et andmete esitamata

jätmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata. Hagejad vastasid, et neil täiendavaid andmeid ei ole.

Kohtumääruse põhjendused

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 423 lg 1 p 8 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui

hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis

võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele

pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks

kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas

kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi.

Kohtul ei ole õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada hagis märgitud aadressile ega

kasutades täiendavaid andmeid, mis on selgunud hilisemalt. Kohtule kättesaadavatest registritest

täiendavaid andmeid ei nähtu. Kogutud andmete kohaselt kostjal käesoleval ajal Eestiga seosed

puuduvad, kostja viibib tõenäoliselt Soomes, kuid tema täpsem elukoht on teadmata.

Menetlusdokumentide kättetoimetamisel teises EL liikmesriigis tuleb lähtuda eelviidatud määrusest

2020/1784. Nimetatud määrus avaliku kättetoimetamise võimalust ette ei näe, sh on määruse

preambula p 7 märgitud, et kui adressaadil ei ole kohtu asukohaliikmesriigis teadaolevat aadressi

dokumentide kättetoimetamiseks, kuid tal on dokumentide kättetoimetamise jaoks üks või mitu

teadaolevat aadressi ühes või mitmes teises liikmesriigis, tuleks dokument edastada sellisesse teise

liikmesriiki käesoleva määruse kohaseks kättetoimetamiseks. Seda olukorda ei tohiks käsitada

riigisisese kättetoimetamisena kohtu asukohaliikmesriigis. Eelkõige ei tohiks dokumenti

adressaadile kätte toimetada fiktiivse kättetoimetamise teel, näiteks avaldades selle kohtu

teadetetahvlil või lisades dokumendi kohtutoimikusse. Tulenevalt art 18 on kättetoimetamine

postiteenust kasutades võimalik üksnes tähtkirjaga, mis antakse üle kättesaamisteatise või muu

võrdväärse dokumendi vastu; art 19 sätestab elektroonilise kättetoimetamise eeldused, e-posti teel

kättetoimetamise eelduseks on mh, et adressaat kinnitab dokumendi kättesaamist

kättesaamisteatisega, millele on märgitud kättesaamise kuupäev. Vaatamata sellele, et kostja märkis

02.09.2022 dokumentide vastuvõtmisest keeldumisel ise oma kontaktiks XXX (dtl 122), siis kuivõrd

kostja nimetatud e-posti aadressile saadetu kättesaamist kinnitanud ei ole, ei saa dokumente lugeda

kättetoimetatuks ka e-posti teel.

Eeltoodust tulenevalt on kohtu võimalused hagimaterjalide kostjale kättetoimetamiseks

ammendunud. Kuna hagejad kohtu määratud tähtajaks täiendavaid andmeid ei esitanud, jätab kohus

hagi TsMS § 423 lg 1 p 8 alusel läbi vaatamata. Hagejatel võib olla otstarbekas kaaluda hagi

esitamist Soome kohtule.

TsMS § 426 lg 1 järgi hagi läbivaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses

olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle

kohtusse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama

paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Menetluskulud jäävad hagejate kanda võrdsetes osades.

Seoses kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise katsetega tekkis riigil menetluskulu (so

tõlkekulu). Sisuliselt on hagejad saanud seoses dokumentide tõlkimisega menetlusabi. Kuivõrd

hagejad on alaealised lapsed, vabastab kohus nad riigil tekkinud menetluskulude riigituludesse

tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7). Kohus märgib, et hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid

ei ole.

Seoses hagi läbi vaatamata jätmisega tühistab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõud TsMS § 386

lg 4 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik