1-24-3672/58 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

03. oktoober 2024.a Tallinn

Kriminaalasja nr

1-24-3672 (24230150333)

Kohtunik

Karin Olentšenko

Kohtuistungi sekretär

Maris Karna

Tõlk

Ingrid Oja, koosseisuväline tõlk Marek Litnevski ja

Rostislav Tšikalski

Kriminaalasi

Kyrylo Doroshenko süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 1,4

järgi üldmenetluses

Prokurör

Anneli Masing

Süüdistatav

Kyrylo Doroshenko -

sündinud 05.09.1998.a,

emakeeleks ukraina keel, Ukraina kodanik,

xxxharidusega, elukoht: xxx, viibib vahi all XXX; xxx;

kehtivad kriminaalkaristused puuduvad, kahtlustatavana

kinnipeetud 19.03.2024.a, tõkend vahistamine Harju

Maakohtu 21.03.2024 määruse alusel

Kaitsja

vandeadvokaat Sven Sillar

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS §-dest 175, 179, 180, 313, 315, 318, 319 kohus otsustas:

Süüdi tunnistada Kyrylo Doroshenko KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi ja mõista talle

põhikaristuseks vangistus 2 (kaks) aastat ja 7 (seitse) kuud.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, arvates KarS § 68

lg 1 alusel eelvangistus karistusaja hulka, on vangistuse kandmise alguseks 19.03.2024.a.

KarS § 54 lg 1 alusel mõista Kyrylo Doroshenkole lisakaristusena Eesti Vabariigist

väljasaatmine koos sissesõidukeeluga viieks aastaks.

KarS § 55 lg 2 kohaselt arvutatakse väljasaatmisega kaasneva sissesõidukeelu tähtaega

süüdlase väljasaatmisest pärast põhikaristuse ärakandmist.

KrMS § 310 lg 1 ning VÕS § 1043 ja 1045 alusel rahuldada tsiviilhagid ning välja mõista

Kyrylo Doroshenkolt kuriteoga tekitatud varalise kahju katteks:

1) kannatanu O.K (ik XXX) kasuks 10 000 eurot, mis kanda O.K arvelduskontole nr

XXXXXX Swedbank AS;

2) kannatanu A.K (ik XXX) kasuks 4846 eurot, mis kanda A.K arvelduskontole nr XXXXXX

Swedbank AS;

3) kannatanu S.W (ik XXX) kasuks 7100 eurot, mis kanda S.W arvelduskontole nr XXXXXX

LHV Pank AS;

4) kannatanu S.N (ik XXX) kasuks 15 330,50 eurot, mis kanda S.N arvelduskontole nr

XXXXXX AS Swedbank;

5) kannatanu L.C (ik XXX) kasuks 15 027 eurot, mis kanda L.C arvelduskontole nr

XXXXXX Pank AS;

6) kannatanu Y.Z (ik XXX) kasuks 2500 eurot, mis kanda Y.Z arvelduskontole nr XXXXXX

AS Swedbank.

Arestitud vara

Jätta tsiviilhagide täitmise tagamiseks aresti alla Kyrylo Doroshenkolt ära võetud ja Harju

Maakohtu 14.05.2024 määrusega 1-24-2653 tsiviilhagide tagamiseks arestitud sularaha

summas 3785 eurot, mis asub hoiul Politsei ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri

Rahandusministeeriumi tagatiskontol EE93 2200 2210 2377 8606.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista Kyrylo Doroshenkolt riigieelarve

tuludesse menetluskulud: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1230 eurot.

Menetluskulud võib tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE522200221013264447,

LUMINOR BANK EE401700017002872300, LHV PANK EE957700771001523585.

Maksekorraldusele on kohustuslik märkida viitenumber 99924700027399.

Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole

täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Asitõendid - CD plaadid ja DVD-plaat, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures - jätta

kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsiooni, teatades Harju Maakohtule apellatsiooniõiguse

kasutamise soovist 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades Tallinna

Ringkonnakohtule apellatsiooni 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel

on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega ning vahistatud süüdistataval või tema kaitsjal

kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast 30 päeva jooksul.

Kohtuotsuse resolutiivosa kuulutati 03.10.2024.a. Kui on esitatud apellatsiooniteade, siis

kohtuotsus tervikuna koostatakse ja see on kohtumenetluse pooltele kohtus kättesaadav

apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teatamisest alates 15 päeva jooksul.

SÜÜDISTUS

Kyrylo Doroshenkot süüdistatakse selles, et

1) tema, tegutsedes eelneval kokkuleppel menetluse käigus tuvastamata isikutega, tekitas

teisele isikule varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel

varalise kasu saamise eesmärgil, nimelt: 18.03.2024 enne lõunat helistas eeluurimise käigus

tuvastamata isik O.Kle ja esitledes ennast Swedbank turvateenistuse töötajana, seletas O.Kle,

et keegi võttis tema kontolt raha, kuid panga kindlustussüsteem hakkas tööle ja raha ajutiselt

asub veel kontol, kuid iga hetk raha võidakse edasi kanda. Swedbank turvateenistuse

töötajana esinenud isik ütles O.Kle, et viimane peab võtma raha sularahas välja ja üle andma

Swedbank inkassaatorile. 18.03.2024 võttis O.K Swedbank Liivalaia kontoris oma

deposiitkontolt nr XXXXXX 10 000 eurot välja ja 18.03.2024 kella 15:20 paiku aadressil

xxx, Tallinn andis antud raha Kyrylo Doroshenkole üle, olles veendunud, et täidab panga

korraldusi. Kyrylo Doroshenko omalt poolt nimetas kokkulepitud salasõna, et kannatanu

usuks, et ta on volitatud esindama panka ja selliselt süvendas Kyrylo Doroshenko omalt poolt

kannatanul tekkinud eksimust, et nii saaks temalt saadud rahaga lahkuda. 20 minuti pärast

helistas menetluse käigus tuvastamata isik O.Kle uuesti ja nõudis, et ta võtaks oma kontolt

veel 5000 eurot, vastasel juhul ei ole võimalik avada talle uut kontot, kuid kannatanu sai aru,

et tegemist on pettusega ja lülitas telefoni välja. Oma tegevusega tekitas Kyrylo Doroshenko

koos tuvastamata isikutega kannatanule varalise kahju 10 000 eurot.

2) Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, tegutsedes eelneval

kokkuleppel menetluse käigus tuvastamata isikutega, tekitas teisele isikule varalise kahju

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil, nimelt: 18.03.2024 kell 11:30 menetluse käigus tuvastamata isik helistas A.K’ile

ja esitledes ennast politseinikuna ütles, et keegi Dmitri üritas võtta tema nimele laenu, et nüüd

teda ühendatakse panga tehnilise toe töötajaga, et raha säästmiseks kanda raha teisele kontole

üle. Peale seda hakkas kannatanuga rääkima isik, kes esitledes ennast pangatöötajana, veenis

A.K’it ülekanda tema kontol olev raha väidetavalt panga töötajate kontodele. A.K sisenes

oma Swedbank internetipanka ja panga töötajana ennast esinenud isiku juhendamisel tegi raha

ülekanded A.N’i kontole nr XXXXXX summas 2915, 50 eurot ja A.G kontole nr XXXXXX

summas 1930, 50 eurot, olles veendunud, et täidab panga korraldusi. Panga töötajana

esinenud isik lubas A.K’ile, et raha kohe tuleb viimasele tagasi, kuid raha tagasi ei tulnud.

19.03.2024 A.N’i arvelduskontolt nr XXXXXX võttis Kyrylo Doroshenko aadressil Õismäe

tee 107A, Tallinn asuvast sularahaautomaadist nr HAN00151 2915 eurot välja. 19.03.2024

kandis A.G arvelduskontolt nr XXXXXX oma Revolut panga arvelduskontole nr XXXXXX

kokku 1930 eurot. 18.03.2024 võttis Kyrylo Doroshenko A.G Revolut panga kontolt nr

XXXXXX aadressil Tartu mnt 87, Tallinn asuvast sularahaautomaadist nr HAN00703 1880

eurot välja, antud summale lisandus teenindustasu 45 eurot. Oma tegevusega tekitas Kyrylo

Doroshenko koos tuvastamata isikutega kannatanule varalise kahju 4 846 eurot.

3) Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, tegutsedes eelneval

kokkuleppel menetluse käigus tuvastamata isikutega, tekitas teisele isikule varalise kahju

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil, nimelt: 18.03.2024 kell 15:13 menetluse käigus tuvastamata isik helistas S.Wle ja

esitledes ennast mobiilteenuste operaatori töötajana ütles, et kannatanu lepingut on vaja

pikendada ning küsis kannatanu isikukoodi. Seejärel ütles, et kannatanu telefonile hakkavad

tulema numbrid, milliseid peab ta oma Smart-ID parooliga kinnitama, mida kannatanu tegigi.

Siis helistas kannatanule Smart-ID tugiteenuse töötajana ennast esitlenud isik ja küsis, kas

kannatanu ei kinnitanud midagi oma Smart-ID-ga, kannatanu vastas jaatavalt. Isik teatas

kannatanule, et tegemist on kelmidega ja teda praegu ühendatakse LHV Panga töötajaga, et

kontrollida, kas keegi sisenes tema kontole. Seejärel kannatanu, temaga rääkinud menetluse

käigus tuvastama isiku juhendamisel, kinnitas telefonile tulnud koodid oma Smart-ID

paroolidega, olles veendunud, et täidab panga korraldusi. Ühtlasi, helistaja palvel, avas

kannatanu oma nimele LHV Panga virtuaalpangakaardi. 18.03.2024 kannatanule teadmata

vormistati tema nimele firmas ESTO AS kaks laenu: üks summale 3900 eurot ja teine

summale 4000 eurot. 18.03.2024 võttis Kyrylo Doroshenko aadressil Õismäe tee 46, Tallinn

asuvast sularahaautomaadist nr WLEC0174, kasutades kannatanu nimele vormistatud

virtuaalkaardi, kannatanu arvelduskontolt nr XXXXXX kokku 7100 eurot, millest 3100 oli

kannatanu isiklik raha ja 4000 eurot ESTO AS-st saadud laen. 10.04.2024 ja 11.04.2024

tagastas S.W ESTO AS-le laenu kogusummas 4000 eurot, antud summale lisandus intress 35

eurot. Oma tegevusega tekitas Kyrylo Doroshenko koos tuvastamata isikutega kannatanule

varalise kahju summas 7 135 eurot.

4) Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, tegutsedes eelneval

kokkuleppel menetluse käigus tuvastamata isikutega, tekitas teisele isikule varalise kahju

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil, nimelt: 19.03.2024 kell 08:56 menetluse käigus tuvastamata isik helistas S.Nle ja

esitledes ennast Telia esinduse töötajana ütles, et kannatanu telefoninumber vahetatakse teise

numbri vastu ja temaga võetakse ühendust Coop Pangast. Seejärel helistas S.Nle eeluurimise

käigus tuvastamata isik, kes esitledes ennast Coop Panga turvaosakonna töötajana ütles, et on

vaja vahetada kannatanu pangakaardid, selleks peab kannatanu laadima oma telefoni

GoogleTV programmi. Coop Panga turvaosakonna töötajana esinenud isiku juhendamisel

hakkas S.N sisestama telefoni oma Smart-ID paroolid, olles veendunud, et täidab panga

korraldusi. Seejärel sama isik ütles, et kannatanu juurde saadetakse kuller pangakaartidele

järgi, kes pärast toob talle uued pangakaardid. Samal päeval tuli aadressil xxx, Tallinn asuva

kannatanu maja juurde Kyrylo Doroshenko kellele andis kannatanu oma Swedbank

pangakaardi nr xxxxxx ja Coop Pank pangakaardi nr xxxxxx. 19.03.2024 kannatanu

Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXX võttis Kyrylo Doroshenko aadressil Õismäe tee 46,

Tallinn asuvast sularahaautomaadist nr WLEC0174 3200 eurot välja. Samuti kannatanu

Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXX 19.03.2024 tehti kannatanule teadmata ülekandeid

järgmiselt: 4923,11 eurot ja 4923,11 eurot kanti kannatanu Swedbank deposiitkontolt nr

XXXXXX kannatanu Swedbank arvelduskontole nr XXXXXX, seejärel kanti 4950 eurot ja

4200 eurot kannatanu Coop Pank arvelduskontole nr XXXXXX. 19.03.2024 võttis Kyrylo

Doroshenko S.N Coop Pank arvelduskontolt nr XXXXXX aadressil Õismäe tee 46, Tallinn

asuvast sularaha automaadist nr WLEC0174 ja aadressil Paldiski mnt 103 asuvast

sularahaautomaadist nr WLE00625 sularaha kogusummas 9 985 eurot, antud summale

lisandus teenindustasu 13,20 eurot. Ühtlasi kandis menetluse käigus tuvastamata isik S.N

Coop Pank arvelduskontolt nr XXXXXX Revolut panga kontole 999 euro ja läbi

maksevahendaja Tranfergo kandis tuvastamata välismaa kontole 995, 30 eurot, antud

summale lisandus teenindustasu 50 eurot. Oma tegevusega tekitas Kyrylo Doroshenko koos

tuvastamata isikutega kannatanule varalise kahju summas 15 330, 50 eurot.

5) Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, tegutsedes eelneval

kokkuleppel menetluse käigus tuvastamata isikutega, tekitas teisele isikule varalise kahju

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil, nimelt: 19.03.2024 kell 09:34 menetluse käigus tuvastamata isik helistas T.Kle ja

esitledes ennast Telia esinduse töötajana ütles, et kannatanu SIM-kaart hakkab aeguma ning

küsis tema isikukoodi. T.K keeldus oma isikukoodi ütlemast. Seejärel helistas T.Kle

menetluse käigus tuvastamata isik, kes esitledes ennast Swedbank töötajana, seletas T.Kle, et

mingi isik üritas võtta pangalaenu Swedbank’ist T.K nimele, siis helistaja justkui kontrollis

T.K kontot ja ütles, et kannatanu kontolt võeti raha. Seejärel palus see isik T.K’l võtta panga

sularahaautomaadist sularaha välja, mida pank on justkui kannatanu kontole saatnud ja suunas

T.K Narvas aadressil Kreenholmi 54 asuva Swedbank sularahaautomaadi nr HAN00474

juurde, kus kannatanu võttis oma Swedbank arvelduskontolt nr XXXXXX välja 2600 eurot

olles veendunud, et täidab panga korraldusi. Seejärel palus pangatöötajana esinenud isik sõita

Tallinnasse ning üle anda selle raha kullerile, kes hakkab ootama T.K’t Tallinna Balti jaamas

Pizzeri pitsakohviku juures. 19.03.2024 kella 17:00 paiku T.K sai kokku Pizzeri pizzakohviku

kõrval Kyrylo Doroshenkoga, kes tahtis kannatanult raha üle võtta. Kyrylo Doroshenko omalt

poolt nimetas kokkulepitud salasõna, et kannatanu usuks, et ta on volitatud esindama panka ja

selliselt süvendas Kyrylo Doroshenko omalt poolt kannatanul tekkinud eksimust, et nii saaks

temalt saadud rahaga lahkuda.

Kyrylo Doroshenko tegu jäi tema enda tahtest mitteolenevatel põhjustel lõpule viimata, s.o.

katse staadiumisse, kuna kannatanu sai aru, et temaga suhtlevad kelmid ning kutsus kohale

politsei, kes pidas Kyrylo Doroshenko kinni. Oma tegevusega üritas Kyrylo Doroshenko koos

tuvastamata isikutega tekitada kannatanule varalise kahju summas 2600 eurot.

6) Samuti tema olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, tegutsedes eelneval

kokkuleppel menetluse käigus tuvastamata isikutega, tekitas teisele isikule varalise kahju

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil, nimelt: 19.03.2024 kell 09:57 eeluurimise käigus tuvastamata isik helistas L.Cle ja

esitledes ennast mobiilteenuste operaatori töötajana ütles, et kannatanu peab lepingut

pikendama ning küsis kannatanu isikukoodi. Seejärel ütles, et kannatanu telefonile tuleb neli

numbrit, milliseid ta peab kinnitama, läbi kannatanu Smart-ID rakenduse tulid numbrid ja

kannatanu vajutas nupule „Kinnita“, seejärel kõne katkes. Siis helistas kannatanule menetluse

käigus tuvastamata isik, kes esitles ennast Smart-ID turvasüsteemi töötajana ja ütles, et

kannatanu Smart-ID-sse on sisse murtud ja kurjategijad said sissepääsu Eesti.ee portaali.

Seejärel ühendati kannatanut väidetava Eesti Keskpanga töötajaga, kes ütles, et kannatanu

raha peab päästma. Antud isiku juhendamisel, olles veendunud, et täidab ametiasutuse töötaja

õiguspäraseid korraldusi, avas kannatanu LHV Pangas kaks virtuaalkaarti. Seejärel kandis

oma SEB Panga arvelduskontolt nr XXXXXX 10 000 eurot ja SEB Pank arvelduskontolt nr

XXXXXX 4200 eurot LHV Pank arvelduskontole nr XXXXXX, kus seisuga 19.03.2024

kannatanu konto jääk oli 3 873, 46 eurot. 19.03.2024 võttis Kyrylo Doroshenko aadressil

Paldiski mnt 102, Tallinn asuvast sularaha automaadist nr WLE00625 ja aadressil Õismäe tee

46 asuvast sularaha automaadist WLEC0174 sularahas kannatanu LHV Pank kontolt nr

XXXXXX kokku 15 000 eurot, antud summale lisandus teenindustasu kokku 27 eurot. Oma

tegevusega tekitas Kyrylo Doroshenko koos tuvastamata isikutega kannatanule varalise kahju

15 027 eurot.

7) Samuti tema, olles isikuks, kes on varem toime pannud kelmuse, tegutsedes eelneval

kokkuleppel menetluse käigus tuvastamata isikutega, tekitas teisele isikule varalise kahju

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil, nimelt: 19.03.2024 kell 14:11 eeluurimise käigus tuvastamata isik helistas Y.Zle ja

esitledes ennast mobiilteenuste operaatori Tele2 töötajana ütles, et kannatanu leping on

lõpetatud ja küsis, kas kannatanu soovib edaspidi oma telefoninumbrit kasutada ning küsis

kannatanu isikukoodi. Seejärel palus kontrollida oma e-posti kuhu pidi tulema uus leping. Sel

ajal kui kannatanu kontrollis oma e-posti, kõne katkes. Kell 14:39 helistas kannatanule

Swedbank töötajana ennast esitlenud isik ja teatas, et kannatanu nimele on esitatud

laenutaotlus. Seejärel Swedbank töötajana esinenud isik justkui hakkas kontrollima, kas

kannatanu nimele ei ole laene võetud. Kannatanu pidi aga tema juhendamisel kinnitama oma

Smart-ID paroolidega telefonile tulnud sõnumeid, et laene tühistada. Siis ütles Swedbank

töötajana esinenud isik, et kannatanu kontolt on võetud raha, kuid panga reservist raha kontole

tagastatakse. Kannatanu pidi võtma oma kontolt raha ja üle andma inkassaatorile. Y.Zle,

uskudes, et täidab pangalt saadud korraldusi, võttis aadressil Valdeku 112A, Tallinn asuvast

sularahaautomaadist nr HAN00087 oma arvelduskontolt nr XXXXXX sularahas välja kokku

2500 eurot ja 19.03.2024 kella 15:45 paiku andis sularaha Kyrylo Doroshenkole üle. Kyrylo

Doroshenko omalt poolt nimetas kokkulepitud salasõna, et kannatanu usuks, et ta on volitatud

esindama panka ja selliselt süvendas Kyrylo Doroshenko omalt poolt kannatanul tekkinud

eksimust, et nii saaks temalt saadud rahaga lahkuda. Oma tegevusega tekitas Kyrylo

Doroshenko koos tuvastamata isikutega kannatanule varalise kahju 2500 eurot.

Seega Kyrylo Doroshenko pani toime KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, s.o isikute grupis teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui see on toime

pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse.

Kohtumenetlus

Kohtuistungil tunnistas Kyrylo Doroshenko ennast süüdi osaliselt. Selgitas, et hakkas

suhtlema oma lapsepõlvesõbra Oskariga, kes ütles, et on selline töö, kus sa oled

mikrofinantsasutuse kuller, pidi minema inimeste juurde ja saama raha, need pidid olema

võlglased. Uskus oma sõpra. Ei teadnud, et teeb midagi ebaseaduslikku. Kahetseb tehtut.

Tänastest kannatanutest kohtus 3-4 inimesega, mäletab perekonnanime K, kes võttis raha

jakist välja. Siis see naisterahvas, kes töötab Maximas ja mäletab seda episoodi Balti jaamas.

Nga ta ei kohtunud, sai pangakaardid selle mehe käest, kes andis talle ka muud kaardid, ka nn

töötelefon tuli ka meesterahvalt, see oli tal kella 10:00-17:00, lahku minnes võttis

meesterahvas temalt ka telefoni. Kui võttis raha välja, siis kaks füüsilist kaarti andis talle

Andrei nimeline meesterahvas. Telefonis on ta kirjas K.I, see oli tema suhtlusrakenduse

Telegram kasutajakonto. OzbornCorp on tema lapsepõlvesõber Oskar. Grupivestluses osales

ka see isik, kellega Tallinnas koos rahasid vastu võttis, oli A.J nime all või midagi sellist.

Koodsõnad olid kinnituseks, et on mikrofinantsasutuse kuller. Ta ei olnud üksi, ta oli kogu

aeg selle teise inimesega, kes oli 50-100 m kaugusel ja ütles talle, et see on see inimene, mine

ja võta. Tegelikult ta ei teadnud, mis on nende inimeste nimed, ta lihtsalt läks, talle öeldi,

kuhu peab minema. Kui tulla inimese juurde ja ütled sõna ja siis ta annab sulle raha, siis ei

tundu selles midagi kriminaalset, usaldas neid. Ei tea, miks raha ei võetud välja ühe summana

vaid jupi kaupa. Talle öeldi kogu aeg, et on kiire, et mingu ta ühte ja teise pangaautomaati.

Kui tegid midagi aeglaselt, siis A võttis takso ja sõitsid kiiresti teise kohta. Iga kord kui tõi

raha, siis ta sai ka 50 või 100 eurot, kokku sai tema käest umbes 700 eurot. Otsis endale musta

jope Tallinnast. Selle aja jooksul, mil oli Eestis, võis teenida 1000 eurot. Hotelli peale ei

kulutanud, kuna hotell oli juba üüritud enne kui tuli Eestisse, samuti pilet oli varem ostetud.

Teab, et pidi Eestis olema kuni 2 nädalat, aga kui palju ta pidi selle aja jooksul teenima, ta ei

tea. A oli kogu aeg tema kõrval ja pidi raha temale andma, aga ta ei saa öelda, et A korraldas

seda. Andis kõik raha Ale ja A andis talle, kahtleb praegu, kas A talle ausalt andis.

Kaitsja hinnangul ei olnud süüdistatav tegu toime pannes mitte kaastäideviija vaid kaasaaitaja.

Samuti leidis kaitsja, et kannatanu T.K ei olnud süüdistatavaga Balti Jaamas kohtudes enam

eksimuses, kuna kannatanu raha üle anda ei tahtnud ning seega kuriteokatset süüdistatavale

ette heita ei saa.

Kohtuistungil kuulati ära järgmised isikulised tõendiallikad: kannatanud O.K, A.K, S.W, S.N,

T.K, L.C ja Y.Z ning tunnistajad A.N, A.G, D.S ja A.S.

Kohus uuris samuti kirjalikke tõendeid, mida analüüsib kohtuotsuse põhjenduses süüdistatava

käitumisele karistusõiguslikku hinnangut andes.

Kohtuotsuse põhjendused

KrMS § 60 lg 1 kohaselt tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mis ta on

tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 1, 2 järgi ei ole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse

kohaselt.

Kohtu hinnangul ei ole tõendite kogumise korda antud menetluse raames rikutud ning kõik

kohtule esitatud tõendid on lubatavad.

Kohus on sarnaselt prokuröriga seisukohal, et puudub vaidlus kannatanutele tegelikest

asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomises, mille tagajärjel nad on sattunud eksimusse ja

teinud varakäsutuse. Kannatanute petmist süüdistuses kirjeldatud viisil toetavad ka asjas

kogutud tõendid.

Kohus toob esmalt välja episoode toetavad tõendeid ning seejärel annab süüdistatava

käitumisele karistusõigusliku hinnangu kelmuse koosseisu täitmisel süüdistuses etteheidetud

viisil.

Kannatanu

O.K

suhtes toime pandud episood

Kannatanu O.K kohtuistungil antud ütluste kohaselt talle helistati ja esitleti ennast Swedpanga

turvatöötajana. Talle anti teada, et tema arvelt oli blokeeritud 10 000 eurot, kuna oli katse see

summa sellelt pangaarvelt ära võtta. Tema telefonile saadeti kinnitus, et nad on Swedpanga

töötajad. Talle selgitati, et viimasel ajal on kelmide ohvriks langenud 26 inimest. Paluti, et ta

neid aitaks, kuna selles skeemis võisid osaleda ka pangatöötajad. Andis nõusoleku koostööks,

st ta pidi minema panka, võtma arvelt 10 000 eurot ja edastama selle summa nende kullerile.

Jutuajamine toimus hommikul. Peale seda ta helistas panka tagasi ja küsis, et kas võib oma

deposiitarvelt võtta sellise summa. Talle öeldi, et oodake, et nad täpsustavad ja ajavahemikul

kell 12:00-13:00 helistati talle pangast ja öeldi, et ta võib selle raha välja võtta kell 14:30.

Kinnitas, et kell 14:30 läheb ja võtab selle raha pangakontorist välja. Enne seda paluti teda, et

ta ei suhtleks pangatöötajatega, sest nad hakkavad pangatöötajate seast otsima isikuid, kes on

kelmusega seotud. Kui ta väljus pangast, nad helistasid talle uuesti, määrasid kohtumise, et

sellele kohtumisele tuleb kullerteenuse töötaja, inkassaatoriteenistus. Pakkusid kohtumiseks

välja Tatari tänava Rimi Supermarketi lähedal. Nad helistasid talle, et nende töötaja ootab

teda Rimi Supermarketi sissepääsu juures, nad ütlesid, et nende töötaja on kulunud teksajakis,

aga et nad lepiksid kokku ka parooli. Mõtles välja parooli Tatjana. Nägi inimest teksajakis ja -

pükstes, kellel oli covidi mask ees. Tunneb isiku näo ja keha järgi ära kahtlustatavas. Läks

isiku juurde ja isik ütles talle parooli Tatjana, selle peale andis ta üle 10000 eurot. Tal tekkis

kohe kahtlus, et miks töötaja on üksinda, ilma paarimeheta. Helistas isikule, kes ütles, et ärge

muretsege, et teie raha pannakse kohe arvele, et väljastatud kupüüre ja saadud kupüüre

võrreldakse omavahel. Nad pidid üle kontrollima, kas see summa on õige, et kas raha on

ehtne ja panevad siis tema arvele. Ootas, kuni isik Bolt firma musta värvi Audisse läks. Isik

istus sõidukis tagumisele istmele, ees istus autojuht ja auto juurde tuli veel teine inimene. See

inimene seisis peatuses teisel pool ja jälgis seda mis toimus, siis istus autosse ja nad sõitsid

ära. Möödus pool tundi ja talle helistati ning öeldi, et neil ei õnnestu see operatsioon, et neil

on vaja, et ta võtaks oma arvelt kõik raha välja, et neil on vaja, et arve oleks tühi, siis nad

saavad talle luua uue arve. Peale seda läks ta panka, ta sai juba aru, et need on kelmid. Läks

panka ja blokeeris kiiresti arve ja siis pöördus politseisse. Talle helistati Eesti numbrilt ning

temaga rääkis üks inimene kogu aeg. Kõige esimesena rääkis naisterahvaga, helistas kogu aeg

sama naisterahvas. Nad nägid kõiki arveid, nad nimetasid talle kõik numbrid, ühe, teise ja

kolmanda arvenumbri. Seal on kaks deposiitarvet ja üks arveldusarve. Kõik numbrid nimetati

talle, kõigi kolme omad. Võttis raha välja Liivalaia tänava peakontorist. Tema jaoks on siiani

täiesti arusaamatu, kuidas tema pangaandmed lekkida said. Kui nad palusid temalt abi, siis tal

ei tekkinud isegi kahtlust, et ta tõepoolest abistab panga turvatöötajaid.

Kannatanu eksimusse viimist ja varakäsutuse tegemist kannatanu poolt kirjeldatud viisil

toetavad ka järgmised tõendid.

Selle kohta, et kannatanu telefonile saadeti kinnitus pangatöötajaks olemise kohta, on

kannatanu esitanud asja materjalide juurde temale telefoni saadetud V.O nimele Eesti Panga

poolt välja antud dokumendi, justkui oleks tegemist vanemturvalisuse ametnikuna.

Samuti nähtub kannatanu poolt esitatud temale telefoni saadetud dokumendist nr 70155231,

justkui oleks Eesti Vabariigi Keskpank teavitanud O.Kt pettuse ohvriks sattumisest ning

finantsvarade turvalisuse tagamiseks on vastavalt pangateenuse lepingule vaja läbida

identifitseerimisnumbri asendamise protseduur.

Kannatanu ütlusi tehtud ülekande kohta kinnitab Swedbank AS konto väljavõtte, millest

nähtub, et 18.03.2024 on O.K arvelt XXXXXX välja võtnud 10 000 eurot.

Vastavalt 26.04.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile oli vaadeldavaks objektiks

21.03.2024 X OÜ poolt politseile üle antud Tallinnas Tatari 64 asuva maja küljes olevate

videokaamerate 18.03.2024 videosalvestised. Videofaililt on 18.03.2024 kella 15:10 ajal näha

omavahel vestlemas kahte meesterahvast, kellest ühel on seljas heledat värvi jope, jalas

heledad püksid ja jalatsid, peas kapuuts ja näo ees mask ning teisel on seljas halli värvi jope,

jalas musta värvi püksid ja jalatsid, seljas ranits. Kell 15:11:10 on selgelt näha meesterahvas,

kellel on seljas helesinist värvi teksatagi, jalas helesinist värvi teksad ning heledat värvi

Adidas tossud, peas on halli värvi kapuuts, üle õla on musta värvi kott.

21.03.2024 X OÜ edastas politseile Tallinnas Tatari tänav 64 maja küljes asuva valvekaamera

videosalvestused 18.03.2024 ajavahemiku 14:30 kuni 15:30 kohta. Asitõendi

vaatlusprotokollis on koostatud fototabel ja kirjeldatud isikute M1 (süüdistatav) ja M2

(kannatanu) liikumist, fototabeli alusel näitas kannatanu kohtuistungil kus ta liikus ja kuidas

raha üleandmine toimus.

Eelnimetatud tõendid toetavad fakti, et raha andis kannatanu üle Kyrylo Doroshenkole.

Nimetatule ei vaielnud vastu ka süüdistatav ise ning videosalvestisel kajastatud isik on

visuaalsel vaatlusel sarnane Kyrylo Doroshenkoga. 19.03.2024 on toimunud Kyrylo

Doroshenko läbivaatus ning vastavalt isiku läbivaatuse protokollile lisati ka fotod Kyrylo

Doroshenkost, mis kinnitavad süüdistatava sarnasust videosalvestusel kajastatud isikuga.

Süüdistuses kirjeldatud tegevust toetab ka 25.03.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll:

Kyrylo Doroshenkolt võeti tema kinnipidamise käigus 19.03.2024 ära kaks nutitelefoni.

Protokolli kohaselt on vaadeldud ja kirjeldatud telefonidest saadud vestlusi. Videofailis

nimega K.Doroshenko-KT7911637-Telegram.wmv toimus Telegram vestlus ajavahemikul

02.03.2024 kella 12:56 kuni 18.03.2024 kella 17:58 kasutajate „K.I“ (mis on Kyrylo

Doroshenko kasutajanimi Telegramis) ja „OzbornCorp Online vahel. Videofailis nimega

K.Doroshenko-KT7911638-Telegram.wmv toimus vestlus Telegram grupis ajavahemikul

18.03.2024 kella 14:47 kuni 19.03.2024 kella 17:02 kasutajate „KK“ (mis on Kyrylo

Doroshenko kasutajanimi Telegramis), „OzbornCorp Online“ ja „Andreitš“ vahel. Vestlus

toimub nii sõnumite kui häälsõnumite teel ning saadetakse ka erinevaid faile. Vestluse sisu ei

kirjutatud ümber vaid tehti ekraanitõmmised ning kõige tähtsamad häälsõnumid

stenografeeritakse. Nendes vestlustes on muuhulgas selgelt aru saada, et räägitakse rahale

järele minemisest ning lepitakse kokku koodsõnad. Nii näiteks 18.märtsil 2024 kell 14:50

annab OzbornCorpOnline teada, et on muudatus ning koodsõna on Tatjana, alates kella 15:08-

st on sõnumid sisuga, et tuleb välja, siis nimetatud aadressi Tallinn, Tatari tn 64 ning edasi

andis Andreitš teada, et võtsid ära.

Arvestades sündmust kui tervikut, süüdistatava ütlusi ning parooli Tatjana nimetamist ajal,

mis langeb kokku süüdistatavale etteheidetava tegevusega, on selge, et vestlus on seotud

antud episoodiga ning ilmestab veelgi kannatanu eksimusse viimist ning seejärel varakäsutuse

tegemist kannatanu poolt.

Kannatanu

A.Ki

suhtes toime pandud episood

Kannatanu A.Ki kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuli talle 18.märtsil kõne, kus

meesterahvas esitles ennast politseinikuna. Meesterahvas teatas, et tema nimel püüti laenu

võtta, et pangatöötajad võtsid ühendust politseiga ja teatasid, et selles asjas on nüüd avatud

kriminaalasi ja tema tegeleb sellega. Edasi püüdis meesterahvas teda veenda selles, et ta

tõepoolest on politseitöötaja, edastas talle isikut tõendava dokumendi Viberi kaudu.

Dokumendi koopial oli nagu foto politsei žetoonist. Ta ei säilitanud seda fotot, jutuajamises ta

eemaldas selle. Talle teatati, et teda ühendatakse kiiresti Swedpanga turvaosakonna töötajaga.

Siis rääkis edasi juba teise inimesega Viberi teel, see oli ka meesterahvas. Teine inimene

tutvustas ennast samuti kui pangatöötajat ja edasi andis juhiseid, et ta peab sisenema oma

pangaarvele. Selleks, et tema raha säiliks, tuleb tal teha rahaülekanded teistele arvetele. Jäi

seda uskuma. Algul tal tekkisid mingid kahtlused, siis suunati ta kõne uuesti esimesele

inimesele, kes oli politseinik ja viimane veenis teda, et ta tõepoolest räägib pangatöötajaga.

Talle öeldi arvenumber ja siis ta oli sunnitud lõppkokkuvõttes kaks ülekannet tegema. Nad

selgitasid, et tema raha on ohus, tema arve tuleb blokeerida ja viia raha teisele arvele. Siis

juba nendelt uutelt arvetelt kantakse raha tema uuele arvele. Küsis, kellele raha kannab ja talle

vastati, et need on pangatöötajad, kes tegelevad selle asjaga. 2915,50 eurot kandis A.Ni

kontole ja A.G kontole 1930,50 eurot. Nende summade ulatuses tal tekkiski kahju. Viberis on

mingi funktsioon olemas, et võib lubada ligipääsu, et teine inimene näeb mis tehakse. Enne

kui need ülekanded tegi, siis andis juurdepääsu. Ei tunne A.Nit ja A.Gt. Süüdistatavat näinud

ei ole, on ainult telefoni teel vestelnud, kedagi näinud ei ole. Samas kõnes öeldi, et ta läheks

Pandora lehele, kuna nad tahavad tema nimele laenu vormistada, sel hetkel sai juba kõigest

aru. Küsis veel, et millal talle raha laekub ja öeldi, et oodake, kulus 1 minut veel ja kõne

lõppes. Siis ta vaatas, et Viberist olid kõik sõnumid kustutatud. Esimese asjana helistas panka

ja palus tühistada just tehtud ülekanded kehtetuks, tütarlaps ütles, et esitab päringu, aga et see

ei sõltu enam pangast, vaid sellest kuhu see raha saadeti. Igatahes esitati päring. Pärast seda

helistas politseisse ja ütles, et langes kelmide ohvriks. Talle tuli kuu aja pärast pangast teade,

et ülekande peatamine oli võimatu.

Kannatanu eksimusse viimist ja varakäsutuse tegemist kannatanu poolt kirjeldatud viisil

toetavad ka järgmised tõendid:

Kannatanu ütlusi ülekannete tegemise kohta A.Nile ja A.Gle kinnitab A.Ki Swedbank AS

konto väljavõte, millest nähtuvalt on 18.03.2024 tehtud ülekanne summas 2915,50 A.Nile ja

summas 1930,50 A.Gle.

Seda, et kannatanu ei teinud ülekannet A.Ni ja A.G kontodele vabatahtlikult, vaid eksitusse

viiduna, toetavad A.Ni ja A.G tunnistajatena antud ütlused.

Tunnistaja A.Ni kohtuistungil antud ütluste kohaselt ta A.Ki ei tunne. 18.03.2024 A.Ki poolt

laekus tema kontole 2915,50 eurot. See raha oli vaja välja võtta. Talle lubati rakenduses

Telegram, et kui ta raha välja võtab, siis ta saab mingi protsendi sellest summast. Telegramis

oli ärimehel justkui oma firma ja tal on vaja väiksema protsendiga raha välja võtta. See oli

pigem kuulutus, kuhu on vaja sõita ja mida teha. Tema oleks saanud 2-5% summast, võib-

olla 10%, ei mäleta täpselt. Selle tehingu eest oleks pidanud kuskil paarsada saama. Sõber D

kutsus teda sellesse Telegrami gruppi Cashout ja seal olid kõik need pakkumised ja tehingud.

Osalemiseks oli vaja saata nimi, perekonnanimi ja pangakonto väljavõttest screenshot ja kõik.

Saatis need andmed mingile inimesele. Pidi sõitma Õismäel Maxima juurde. Poe juures pidi

ootama inimene ja oli aru saada, et ta ootab meid. Seal oli punase habemega noormees, kes

ütles, et on vaja veel oodata ühte inimest, et siis annate kaardi ja siis võtate raha välja. Siis tuli

see kohtualune, kes ütles, et andke kaardid ja öelge paroolid. Andis enda ja oma tütarlapse A

kaardi, sest tütarlaps ei saanud kohale sõita. Tütarlaps andis enda kaardi temaga kaasa.

Noormees võttis kaardid ning läks ja võttis raha. Tema kaardiga õnnestus raha võtta, aga tema

tütarlapse kaardi parool ei sobinud. See inimene, kes olukorda kontrollis, oli nende kõrval ja

vaatas, kuidas kohtualune võtab raha välja. Summat ei mäleta, 750 euro kaupa pidi ta raha

välja võtma. Automaat võttis tütarlapse kaardi ära. Öeldi, et hästi oluline on kiiresti ja ruttu

see raha välja võtta ning kuna tema tütarlapsel oli veel teine arve teises pangas, siis ta ütles, et

võib-olla on võimalik ühest pangast teise see raha üle kanda. Nad ütlesid, et seda on vaja ruttu

teha, sest muidu võivad probleemid tekkida. Siis tuli teiselt arvelt see raha ruttu välja võtta.

Sõitsid koju tütarlapse juurde teise kaardi järele. Alguses sõitsid teiste pangaautomaatide

juurde, teise Maxima juurde Õismäel. Raha võeti välja veel Rocca Al Mares. Sikupilli Prisma

automaadist võttis kohtualune tema tütarlapse kaardilt raha välja. Sai kaardi tagasi, tasu ei

saanud, pidi saama hiljem sõidu lõpus. Pidid sõitma Tatari tänavale, oli vaja raha üle anda, see

kõige tähtsam isik luges raha. Nemad jäid Dga autosse, teised läksid välja ja pidi kohe tagasi

tulema. Ootasid 20 minutit neid, neid ei tulnud ja nad sõitsid Dga ära.

Tunnistaja A.G kohtuistungil antud ütlused kattuvad A.Ni ütlustega. Tunnistaja A.G selgituste

kohaselt A.Ki poolt laekus 18.03.2024 talle 1930,50 eurot. Eeldas, et see on mingi ärimees,

kellel oli vaja abi, ta pidi selle summa sularahana välja võtma, et ärimees saaks oma raha kätte

ja nemad oleksid saanud sel moel natukene teenida. Tema noormees A.N otsis võimalust raha

teenida ja sotsiaalvõrgustikus ta leidis oma tuttava Di, kes pakkus seda võimalust. Nõustus

sellega, kuna usaldab oma noormeest ja see tundus ohutu. Oleksid saanud 100 või 200 eurot.

Andis A.Nile oma Swedpanga pangakaardi, mingi aja pärast noormees helistas talle ja küsis

selle pangakaardi koodi, aga pangaautomaat sõi kaardi ära. Siis noormees helistas uuesti ja

nad palusid tal raha üle kanda teisele arvele. See oli Revolut pank. Nõustus sellega, see oli

kuskil 1280 eurot. Tegi kaks ülekannet. A.N tuli tagasi ja võttis Revolut pangakaardi ja

Revolut pangaarvelt võeti raha. Kui A tuli kaardile järele, rääkis A, et inimene, kes võtab raha

välja, on maskis, justkui ukrainlane ja teksades, teine oli lihtsalt suur, tätoveeritud. Sel hetkel

hakkas muretsema, kuid usaldas oma noormeest ja seetõttu ei keeldunud. Andis kaardi koos

PIN parooliga. Sai oma Revolut pangakaardi pärast tagasi, aga Swedpank palus ülekande

kohta selgitust, sest inimene esitas avalduse selle raha tagastamise kohta.

Tunnistajate A.Ni ja A.G ütlused kontolt raha väljavõtmise kohta haakuvad ka tunnistaja D.Si

ütlustega. Nii kirjeldas tunnistaja, kuidas ta otsis internetist teenimise võimalust, leidis grupi

„cashout“ suhtlesrakenduses Telegram, lubati 5-10% summast, mis üle kantakse. 14.03. ta ise

osales selles jamas ja talle lubati raha maksta. Läks selleks Aga kaasa, et kokku saada selle

inimesega, kes lubas talle raha maksta, sest 14.märtsil ta võttis raha välja ja andis üle tema,

siis ei jõudnud tasu ära oodata, ta sõitis koju, kuid rohkem talle ei vastatud. Pakkus Ale selle

noormehega kokku saada, leppisid kokku, et kui A viib ka selle tehingu läbi, siis makstakse

neile mõlemale korraga. A andis oma pangakaardi, A.G andis ka (A.G ei olnud koos nendega)

sellele noormehele, kes on saalis (osutab Kyrylo Doroshenkole). Ei ole sama isik, kellele ta

varasemalt oma pangakaardi andis. Inimene läks ja võttis raha, tema konkreetselt raha välja

võtmist ei näinud. Talle öeldi Telegrami rakenduse teel, et kui A ja A.G teevad oma tehingu

lõpuni, siis makstakse kõigile kolmele. A.G kaardil oli midagi viga, oli vaja sõita tema koju.

Sõitsid tagasi Kollasesse keskusesse, siis sõitsid Maxima juurde ja edasi Tatari tänavale.

Nendega oli koos kohtualune ja veel üks, see teine inimene ütles koguaeg kuhu sõita. Ei

näinud, mida nad Tatari tänaval tegid. Inimene, kes istus autos, sai kelleltki mingeid

korraldusi, oli pidevalt telefoniga ühenduses, ütles mis Kyrylo peab tegema. Kui sõitsid

autoga, siis tema kõrval istus tema meelest A, sest teised kaks (kohtualune ja noormees, kes

juhiseid vastu võttis) istusid taga.

Tunnistajate A.Ni ja A.G ütlusi nende kontodelt raha väljavõtmise asjaolude kohta kinnitavad

järgmised tõendid.

A.Ni Swedbank AS konto XXXXXX väljavõttest nähtub, et 18.03.2024 on A.Ki kontolt

laekunud 2915,50 eurot, mis on samal päeval Õismäe tee 107A, Tallinn asuvast

sularahaautomaadist HAN00151 summadena 750 eurot (kell 12:52), 750 eurot (kell 12:52),

750 eurot (kell 12:53), 650 eurot (kell 12:54) ja 15 eurot (kell 12:55) välja võetud.

Seda, et raha ei võtnud välja A.N ise, toetavad asitõendi vaatlusprotokoll ja videosalvestused,

millest nähtub sularaha välja võtnud isik.

16.04.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud A.Ki ja A.Ni Swedbank

konto väljavõtteid, Kollase Keskuse ja Maxima Eesti OÜ päringu vastuseid videofailidega.

A.Ki kontolt liiguvad 18.03.2024 rahad summas 2915,50 eurot A.Ni kontole. 18.03.2024 kell

12:48 liigub tuvastamata meesterahvas Maxima X sissekäigu suunas, siseneb kauplusesse ja

väljub ning kes pärast seda kui tuvastamata heledates riietes naisterahvas näitab talle suuna

sularahaautomaadi poole aadressil Õismäe tee 107A hakkab selles suunas jooksma. Kell

12:52-12:55 võtab tundmatu meesterahvas A.Ni kontolt sularahas välja 2915 eurot (3x750,

1x650 ja 15).

Ettevõtte Y edastas vastuseks päringule Kollane Keskus hoonel asuva valvekaamera

videosalvestused 18.03.2024 kohta ning selgitas, et kaamerate kell oli suveajal, seega tegelik

kellaaeg tund aega taga pildil nähaolevast. Edastatud videofaililt on kell 13:52-13:55:32 (õige

kellaaeg seega 12:52-12:55) näha sularahaautomaadi juures teksajaki ja -pükstega

meesterahvast, kellel on kapuuts peas.

Maxima Eesti OÜ edastas vastuseks päringule Õismäe tee 107 Tallinnas asuva valvekaamera

videosalvestused 18.03.2024 kohta ning videosalvestistelt on näha, kuidas kell 12:49 siseneb

kauplusesse teksajaki ja -pükstega meesterahvas, kellel on kapuuts peas ning isiku nägu on

nähtav videosalvestiselt kaupluse siseruumis.

Eelviidatud videosalvestuselt on sularaha välja võtnud isikuna äratuntav Kyrylo Doroshenko.

A.G Swedbank AS konto XXXXXX väljavõttest nähtub, et A.Kilt on 18.03.2024 laekunud

1930,50 eurot, mis on samal päeval kantud Revolut panga kontole.

A.G Revolut panga kontolt XXXXXX on Tartu mnt 87, Tallinn asuvast sularahaautomaadist

Han00703 võetud 18.03.2024 kell 11:46-11:47 välja sularaha summades 380 eurot, 750 eurot

ja 750 eurot (kokku 1880 eurot).

Vastuseks Politse- ja Piirivalveameti päringule, milles palutakse väljastada sularahaautomaadi

kaamera poole tehtud pildid A.G Revolut pank kontolt Swedbank sularahaautomaadist nr

HAN00703 aadressil Tartu mnt 87, Tallinn sularaha välja võtnud isikust, edastas Swedbank

videokaamera salvestised 18.03.2024 kell 11:46, 11:46, 11:47 sularaha välja võtnud isikust

(meesterahvas). Swedbank AS andis teada, et sularahaautomaadi kellaaeg võib erineda

reaalajast kuni 5 minutit. Edastatud fotolt on näha teksajaki ja kapuutsiga meesterahvast, kes

visuaalsel vaatlusel sarnaneb süüdistatavaga.

Seega on üheselt tuvastatud, et kannatanu poolt tunnistajatele A.N ja A.G üle kantud raha

võttis lõpuks sularaha automaadist välja süüdistatav ning sellele ei vaielnud vastu ka

süüdistatav ise. Seega on kannatanu A.K kandnud kahju kogusummas 4846 eurot.

Antud episoodi ilmestab ja toetab juba eespool osundatud 25.03.2024 asitõendi

vaatlusprotokoll, kus vaadeldi süüdistatava ja tuvastamata isikute vahel aset leidnud vestlusi.

18.03.2024 kell 13:05 saatis K. Doroshenko häälsõnumi järgmise sisuga: „Vana, ta andis

mulle 2 parooli, 1417 ja 1714. Ma proovisin kaks korda 1417 ja pärast 1714 kolmas kord.

Noh, ei see ega teine ei läinud läbi nagu“. Kell 15:32 toimunud vestluses küsib OzbornCorp,

et kui palju sa välja võtsid, et kas 1880 ning Kyrylo Doroshenko vastab jaatavalt.

Arvestades sündmust kui tervikut, süüdistatava ütlusi ning vestluses kajastatud probleeme

paroolidega, aga ka rahasumma suurust 1880 eurot, mis vastab A.G Revolut panga kontolt

välja võetud summale, on ilmselgelt vestlus seotud antud episoodiga ning ilmestab veelgi

kannatanu eksimusse viimist ning seejärel varakäsutuse tegemist kannatanu poolt.

Kannatanu

S.W

suhtes toime pandud episood

Kannatanu S.W kohtuistungil antud ütluste kohaselt talle helistati 18. märtsil ja tutvustati

ennast mobiilteenuste operaatorina. Öeldi, et tuleb lepingut pikendada ning et seda saab teha

kiiresti telefoni teel, temaga vesteldes. Kui tahtis pakkumisi meilile, öeldi talle, et saadab kõik

pakkumised meilile, aga et ta peab selle kinnitama ja selleks edastab talle Smart-ID koodid.

See oli naisterahvas. Ta kinnitas sama kõne ajal. Siis kõne lõppes ja järgmine kõne oli Smart-

ID tugiteenuselt, samuti oli naisterahvas (võis olla sama) ja ütles, et olid kahtlased kinnitused.

Ei teadnud, et meili saamiseks ei pea kinnitama Smart-ID-ga. Naisterahvas ütles, et ilmselt

olid need petised, et ta nägi neid tegevusi ja ühendab ta pangatöötajaga, et ega ei ole tema

nimele võetud laenusid. Kahe minuti pärast helistati LHV-st, tal on LHV-s konto. Siis ta

rääkis juba meesterahvaga, kes tutvustas, et tema nimi on Jevgeni. Meesterahvas ütles, et teab

tema probleemist ja nad hakkavad kaitsma tema isiklikke vahendeid ja kontrollivad kõiki

mikrofinantssüsteeme, et kas on tulnud laenu saamiseks taotlusi. Jäi uskuma, et tegemist on

pangatöötajaga. Kui oli juba Viberi kõnes, siis ta jagas oma ekraani, kuna öeldi, et seda on

vaja nende jutuajamise turvalisuse jaoks ja vajadusel politseile edastamiseks. Selle kõne ajal

sisenes oma LHV internetipanka, talle öeldi, et peab tegema kaardist foto ja viimase poole

aasta pangaväljavõtte. Järgmisena tuli avada virtuaalkaart, et ta kannaks oma vahendid sinna

niikauaks kui toimuvad igasugused kontrollimised. Tal oli seal 3100 eurot. Talle selgitati,

kuidas virtuaalkaarti teha, tema ise raha üle ei kandnud. Öeldi, et arvelt kaob see raha ära ja

hiljem talle see raha tagastatakse. Esimene ja teine kõne olid 2-3 minutit, pangaga rääkis ligi 2

tundi. Ta oli pidevalt ühenduses. Öeldi, et kontrollivad seda organisatsiooni, et selleks tuleb

kood kinnitada. Kinnitas kõikide organisatsioonide kohta koodi mis nad nimetasid. Oli mures

sellepärast, et tema nimel ei võetaks laenu. Hiljem sai teada, et tema arvele vormistati kaks

laenu, üks oli kiirlaen 4000 eurot ja teine oli väikelaen 3900 eurot. Väikelaen tuli kaardile 30

minuti jooksul. See 4000 eurot laekus ka kaardile, aga kohe võeti välja. Raha tuli jutuajamise

käigus, pärast jutuajamist läks oma panka ja siis nägi. Talle öeldi ettevõtte ESTO

kinnituskood ja tema kinnitas. Aga et see oli laen ja selline summa, seda ta ei näinud. Teine

laen pidi laekuma hommikul ja nad ütlesid, et on terve öö minuga ühenduses, et ta ei

katkestaks. Hilja öösel ta sisenes oma panka ja nägi, et sularaha oli välja võetud. Siis sai aru,

et see ei ole mingi pank. Sularaha oli välja võetud, kaardid olid tema enda käes. Võttis

ühendust ESTO-ga ja 3900 eurot laekus temale. Blokeeris selle ja tagastas ESTO-le. Tal on

ainult see 4000-eurone laen, mis tema nimel võeti. Tööandja andis talle intressivabalt selle

summa, et ta saaks selle ära tasuda, et tal protsendid edasi ei jookseks. Praegu tagastab

igakuiselt oma tööandjale seda summat. 4000 eurot tagastas ESTO-le, tagastas 4000 eurot ja

siis 3900 eurot. 3100 eurot võeti välja pangaautomaadist sularahas. Avastas selle, kui sama

päeva hilja õhtul läks panga äppi ja siis nägi. Süüdistatavat näinud ei ole. Suhtles WhatsApp´i

kaudu, nendega ta ei suhelnud Viberi teel.

Kannatanu eksimusse viimist ja varakäsutuse tegemist kannatanu poolt kirjeldatud viisil

toetavad ka järgmised tõendid.

S.W poolt LHV Panga virtuaalkaardi avamist 18.03.2024 kinnitab AS LHV Pank vastus

päringule, mille kohaselt plastik deebetkaardi taotlus on tehtud pangakontoris 17.03.2022 ning

virtuaalse deebetkaardi taotlus on tehtud internetipangas 18.03.2024 kell 17:15, kaart suletud

18.03.2024 kell 23:57.

Seda, et S.W nimele vormistati 18.03.2024 ESTO AS-s kaks laenu, kinnitavad ESTO AS ja

S.W vahel 18.03.2024 sõlmitud väikelaenuleping krediidisummaga 3900 eurot ja 18.03.2024

sõlmitud krediidileping krediidilimiidiga 4000 eurot. Samuti nähtub maksekorraldustest, et

AS ESTO on teinud S.W AS LHV Pank kontole järgmisi ülekandeid: 18.03.2024 – 300 eurot,

19.03.2024 – 3900 eurot. LHV Pank AS S.W konto väljavõttest nähtub, et 18.03.2024 on AS

ESTO poolt tehtud ülekanded summades 3700 eurot ja 300 eurot ning 19.03.2024 ülekanne

summas 3900 eurot. Vastusele lisatud lepingutes on muuhulgas märgitud lepingu sõlmija ise

teatatud andmed (nimi S.W, aadress xxx) ning kliendi tuvastamine on toimunud Smart-ID-ga.

Vastuses päringule teatas ESTO AS, et S.W puhul oli tegemist automaatotsusega ning

lepingud digiallkirjastati. 18.03.2024 sõlmitud krediidilepingu alusel on tehtud 18.03.2024

väljamaksed summas 4000 eurot, tagasimaksed on tehtud 10.04.2024 – 2998,01 eurot ja

11.04.2024 – 1021,89 eurot. 18.03.2024 sõlmitud väikelaenulepingu alusel on tehtud

väljamakse 19.03.2024 – 3900 eurot, tagasimakse on tehtud 20.03.2024 summas 3939 eurot.

Järelikult on tõesed kannatanu ütlused, et on ESTO AS-le laenud tagastanud.

LHV Pank AS S.W konto väljavõttest nähtub seegi, et S.W kontolt on 18.03.2024

ajavahemikul kell 16:37-17:25 aadressilt Õismäe tee 46, Tallinn asuvast sularahaautomaadist

WLEC0174 võetud välja sularaha üheksal korral kokku 7100 eurot. Ühtlasi teatas AS LHV

Pank vastuseks päringule, et 18.03.2024 tehtud sularahatehingud olid teostatud tavapärase

plastik deebetkaardiga ja virtuaalse deebetkaardiga.

Vastuseks Politsei- ja Piirivalveameti päringule, milles palutakse väljastada

sularahaautomaatide kaamerate poolt tehtud pildid S.W kontolt XXXXXX AS LHV Pank

sularahaautomaadist nr WLEC0174 aadressil Õismäe tee 46, Tallinn 18.03.2024

ajavahemikul 16:37-17:25 sularaha välja võtnud isikust, edastas AS LHV Pank vastava

salvestuse. ATM salvestuselt on nähtav, et sularaha võtab välja meesterahvas, kes visuaalsel

vaatlusel on sarnane süüdistatavaga.

Seega on üheselt tuvastatud, et kannatanu arvelt võttis sularaha välja Kyrylo Doroshenko ning

sellele ei vaielnud vastu ka süüdistatav ise. Seega on kannatanu kandnud kahju kogusummas

7100 eurot.

Antud episoodi ilmestab ja toetab juba eespool osundatud 25.03.2024 asitõendi

vaatlusprotokoll, kus vaadeldi süüdistatava ja tuvastamata isikute vahel aset leidnud vestlusi.

Videofailis nimega K.Doroshenko-KT7911638-Telegram.wmv toimunud vestluses kell 15:57

annab OzbornCorp Online juba konkreetse nime ja aadressi: xxx, S.W, samuti annab PINi ja

nimetab rahasumma 3100 eurot. Kell 16:10 annab Andreitš LHV Õismäe tee 46 aadressi. Kell

16:36 küsib süüdistatav, et Andrjuha, kus sa oled ning kell 16:36 annab Andreitš teada, et siin,

võta välja, kell 16:38 kirjutab, et seisab üle tee taga, ta võtab välja kui midagi on. Kell 16:41

andis Andreitš teada, et võttis välja. Kell 16:44 küsib OzbornCorp Online, et kas 3100 või

3000 ning Andreitš vastab, et 3100.

Arvestades sündmust kui tervikut, süüdistatava ütlusi, vestluses nimetatud aadressi xxx

nimetamist ehk sama aadress, mis on toodud S.W nimel ESTOA AS-ga sõlmitud lepingus,

aga ka Õismäe tee 46, Tallinn asuva sularahaautomaadi väljatoomist, on selge, et vestlus on

seotud antud episoodiga ning ilmestab veelgi kannatanu eksimusse viimist ning seejärel

varakäsutuse tegemist kannatanu poolt.

Kannatanu

S.N

suhtes toime pandud episood

Kannatanu S.N kohtuistungil antud ütluste kohaselt tuli talle 19.märtsil varahommikul Teliast

kõne, et talle helistatakse Coop panga turvateenistusest ja et neil on vaja kontrollida tema

pangakaarte ning need pangakaardid tuleb anda ära. Tuleb kuller ja ta pidi need temale

andma. Tal on arve Coop pangas ja Swedpangas. Helistati WhatsApp´i kaudu. Helistaja oli

naisterahvas nimega Anna, kes helistas talle terve päeva jooksul. Helistaja ei võimaldanud tal

isegi telefoni välja lülitada. Kõne lõppes ära ja tuli uus kõne samalt naisterahvalt. Helistaja

palus pangakarte justkui kontrollimiseks. Naisterahvas ütles, et talle tagastatakse need

kaardid. Ta ei mäleta enam, kas peale Anna ka helistajaid oli. Artjom oli Teliast, edasi oli

koguaeg naine. Talle helistati ainult Teliast. Kogu aeg selle vestluse ajal küsiti Smart-ID

koodi. Ütles oma Smart-ID parooli. Andis pangakaardid üle sellele noormehele, kes tuli tema

maja juurde. Kui inimene oli kohal, siis Anna ütles, et viigu ta kaardid välja. Ütles ise oma

aadressi xxx. Pidi üle andma Swedpanga ja Coop panga pangakaardid, ta vist ise ütles, et tal

on need kaardid. Andis üle käest kätte. Talle ei öeldud enne, milline see isik välja näeb.

Helistaja nõudis temalt korduvalt Smart-ID koode, pangakaartide PIN-koode ta ei andnud.

Tema kannatus katkes, helistas politseisse, sealt öeldi, et pangarve tuleb blokeerida. Helistas

kohe sinna. Huvitav oli see, et järgmisel hommikul helistati talle politseist, et tema kaardid on

nende käes ja et see inimene on kinni peetud. On esitanud hagi summas 15 330,50 eurot.

Swedpangas oli tal vähe raha 2000-2500 eurot, aga oli kaks tähtajalist hoiust summas 2x5000

eurot. Sai iga kuu sealt protsentide näol lisaraha. Need arved avas jaanuaris, veebruaris.

Hoiused olid Swedpangas. Kõik läks nii, et see 5000 ja 5000 kanti üle Coop panka ja siis sealt

võeti see ära. Swedpanka jäid järgi ainult kopikad. Hoiuste summa on 2x5000 eurot ja Coop

panga summa oli siis 3000. Teda veendi oma pangakaarte ära andma. Öeldi, et see on pettuse

vastu võitlemise osakond, jäi uskuma. Sellel mehel, kellele kaardid üle andis, olid kulunud

teksad ja kapuuts oli peas, nägu oli paljas, aga ta ei pööranud temale tähelepanu ja ei jätnud

meelde. Kaartide üleandmisel allkirja ei andnud. Meesterahvas tema käest midagi ei küsinud,

võttis kaardid ja läks. Arvab, et see meesterahvas on süüdistatav, kuna on keskmist kasvu.

Uskus, et täidab seaduslikke korraldusi. Enne ei teadnud, et Smart-ID-d kasutatakse isiku

tuvastamiseks.

Kannatanu eksimusse viimist ja varakäsutuse tegemist kannatanu poolt kirjeldatud viisil

toetavad ka järgmised tõendid.

S.N Swedbank AS konto XXXXXX väljavõttest nähtub, et 19.03.2024 on S.N deposiidi

põhisumma kontodelt laekunud kahel korral summa 4923,11 eurot ning samal kuupäeval on

teostatud S.N Coop Pank kontodele XXXXXX ülekanded summades 4950 eurot ja 4200

eurot. 19.03.2024 on aadressilt Õismäe tee 46, Tallinn asuvast sularahaautomaadist

WLEC0174 välja võetud sularaha kokku 3200 eurot ja teenustasu on läinud kokku 88 eurot.

S.N Coop Pank AS konto XXXXXX väljavõttest nähtub, et 19.03.2024 on S.N kontole tema

enda Swedbank AS kontolt laekunud 4950 eurot ja 4200 eurot. 19.03.2024 on kontolt tehtud

ülekanne Revolut pangale summas 999 eurot ja läbi Transfergo 995,30 eurot, millele lisandus

teenustasu 50 eurot. Samal kuupäeval on Õismäe tee 46, Tallinn sularaha automaadist

WLEC0174 sularaha välja võetud ajavahemikul 10:46-10:49 ja kell 12:59 kokku kuuel korral

kogusummas 5040 eurot ja Paldiski mnt 102, Tallinn asuvast sularaha automaadist

WLE00625 on ajavahemikul kell 11:48-11:51 välja võetud kokku kuuel korral kogusummas

4945 eurot. Seega kokku võeti välja 9985 eurot ning teenustasu on läinud kokku 13,20 eurot.

Vastuseks Politsei- ja Piirivalveameti päringule, milles palutakse väljastada

sularahaautomaadi kaamera poolt tehtud pildid S.N Swedbank AS kontolt aadressil Õismäe

tee 46, Tallinn asuvast AS LHV Pank sularahaautomaadist nr WLEC0174 19.03.2024 kell

10:44:55, 10:45:26, 10:46:01 ja 12:59 sularaha välja võtnud isikust, edastas AS LHV Pank

foto. Edastatud fotolt on aru saada, et sularaha võtab välja meesterahvas.

Vastuseks Politsei- ja Piirivalveameti päringule, milles palutakse väljastada

sularahaautomaadi kaamera poolt tehtud pildid S.N Coop Pank AS kontolt AS LHV Pank

sularahaautomaadist nr WLEC0174 aadressil Õismäe tee 46, Tallinn 19.03.2024 kell

10:46:48, 10:47:19, 10:47:47, 10:48:16, 10:49:05 ja 12:59:58 ning sularahaautomaadist nr

WLE00625 aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn 19.03.2024 kell 11:48:43, 11:49:27, 11:50:00,

11:50:30, 11:51:04 ja 11:51:59 sularaha välja võtnud isikust, edastas AS LHV Pank foto.

Edastatud fotodelt on aru saada, et sularaha võtab välja meesterahvas, kelles on äratuntav

Kyrylo Doroshenkole.

Seda, et sularaha kannatanu kontodelt võttis välja just Kyrylo Doroshenko, ei eitanud ka

süüdistatav ise. Kuigi süüdistatava ütluste kohaselt sai ta kannatanu kaardid Andrei-nimeliselt

meesterahvalt, mitte kannatanult, siis sellekohaseid süüdistatava ütlusi asjas kogutud tõendid

ei toeta. Kannatanu ütluste kohaselt olid kaardid enda kätte saanud meesterahval jalas kulunud

teksad ja kapuuts peas ning sellist riietust kandis nimetatud päeval just süüdistatav.

Eelnimetatut toetab ka fakt, et süüdistatava Kyrylo Doroshenko kinnipidamise käigus võeti

temalt ära S.N nimele välja antud Swedpank pangakaart ja Coop pank pangakaart.

Antud episoodi ilmestab ja toetab juba eespool osundatud 25.03.2024 asitõendi

vaatlusprotokoll, kus vaadeldi süüdistatava ja tuvastamata isikute vahel aset leidnud vestlusi.

Videofailis nimega K.Doroshenko-KT7911638-Telegram.wmv toimunud vestluses annab

19.03.2024 kell 08:21 OzbornCorp Online teada, et täna peab töötama ilma piduriteta ning see

on Kirillile mõeldud. Kell 09:40 annab OzbornCorp Online konkreetse aadressi Tallinn,

Nõmme linnaosa, xxx. Kell 09:43 teatab OzbornCorp Online, et on kaks kaarti, 4800 Coopis

ja 3200 Swedis. Kell 10:05 teatab süüdistatav, et on kohal ja seisab akna all. Kell 10:09

teatab OzbornCorp Online, et tõstab Swedis limiiti. Kell 10:19 küsib OzbornCorp Online, et

mis sul seljas on ning süüdistatav vastab, et musta värvi kapuutsiga jope, teksad ja mask.

Süüdistatav läinud kannatanu elukohta teatud sihiga, talle nimetati täpne aadress ja millised

pangakaardid tuleb vastu võtta, seega täitis enda rolli antud episoodis: võttis esmalt kannatanu

pangakaardid ning seejärel läks kannatanu arvelt sularaha välja võtma. Siinkohal süüdistatava

väited, et sai need pangakaardid kellegi teise mehe käest, jäävad paljasõnalisteks. Kokku

kandis S.N kahju 15330,50 eurot.

Arvestades sündmust kui tervikut, süüdistatava ütlusi, vestluses nimetatud aadressi xxx,

Tallinn ehk kannatanu elukoha väljatoomist, süüdistatava vastust, et seisab akna all, samuti

rahasummade kattuvust kannatanu arvelt võetud raha osas, on selge, et vestlus on seotud

antud episoodiga ning ilmestab veelgi kannatanu eksimusse viimist ning seejärel varakäsutuse

tegemist kannatanu poolt.

Kannatanu

T.K

episoodiga seotud tõendid

Kannatanu T.K kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtus süüdistatavaga 19.märtsil, kui pidi

talle raha üle andma. 19.märtsil oli kodus Narvas, aadressil xxx. Talle helistas meesterahvas ja

ütles, et ta on Teliast ning tal (kannatanul) on telefoni SIM-kaart aegunud, et seda on vaja

pikendada. Meesterahvas sundis teda ütlema isikukoodi, ta ütles. Meesterahvas ütles aitäh, et

nad pikendavad ta SIM-kaardi ja siis kõne lõppes. Kuskil 5 minuti pärast helistas talle

naisterahvas WhatsApp´i teel, esitles ennast Viktoriana, et ta on Swedpanga turvateenistuse

töötaja ja ütles, et tema arvelt võeti just raha maha. Palus tal seda kontrollida, aga et pank

tagastab selle raha tema arvele. Sealt algas tema töötlemine. Kontrollis oma arvet, raha oli

alles. Naisterahvas ütles, et see raha tuleb välja võtta, et pank saaks selle kuidagi kuskil ära

registreerida. Ilmselt oli juba kõigel selline mõju, et ta oli ära hirmutatud ja ei saanud nagu

täpselt aru. Tema arvel oli 2600 eurot. Hiljem talle öeldi, et tal on vaja minna pangaautomaadi

juurde, see summa välja võtta ja viia see Tallinnasse, et Tallinnas kuskil see raha

registreeritakse. Sai aru, et Swedpanga peakontoris. Ta ütles, et tal on vaja tööle minna, aga

talle öeldi, et nemad teatavad tööle ja kõik saab korda. Jäi uskuma, oli justkui mingi

psühholoogilise mõju all. Läks lähimasse pangaautomaati ja võttis välja 2600 eurot. Viktoria

hoidis teda koguaeg videokõnes WhatsApp´i kaudu. Viktoriat ta ei näinud, nägi ainult ennast

ja Swedpanga logo. Ta poeg elab Tallinnas ja soovis pojaga ühendust võtta, hakkas juba aru

saama. Istus rongi peale, Viktoria hoidis teda koguaeg telefoni teel dialoogis. Rongis öeldi

talle, et peab raha kullerile üle andma. Siis ilmselt miski mõjus talle ja küsis, et kuidas

kullerile. Helistaja andis talle juhised (kui Balti jaamas turule minna, siis vasakul pool on

Pizzeria), et seal istub mees mustas ja ütleb talle parooli Tatjana. Kui sisenes Pizzeriasse, siis

seal ei olnud meesterahvast. Ütles talle, et seal ei ole meesterahvast. Siis ta ütles, et minge õue

ja raha hoidke pakendis, et tema juurde tuleb kuller ja ütleb parooli. Kui ta rongist väljus, siis

nägi, et seal seisab tema poeg ja eemal seisavad politseinikud ja sai aru, et politseiga on kõik

selgeks räägitud. Siis hakkas mõistus jälle tagasi tulema ja see naisterahvas lülitas telefoni

välja. Väljus Pizzeriast ja tema juurde tuli see noormees, kellel oli kapuuts peas ja

meditsiiniline mask ees ja küsis tema käest, et kas ta ootab kedagi, meesterahvas ütles sõna

„Tatjana“. Tema poeg kuulis seda ja jooksis nende juurde. Poja sõber oli ka seal ja siis

jooksid kohale juba politseinikud. Siis see noormees peeti kinni ja nad läksid juba kõik koos

politseiautosse, et anda ütlusi. Siis helistas see naisterahvas ta telefonile ähvardustega, et

kuidas ta sai politseisse pöörduda ja hakkas teda ähvardama. Pärast politsei sekkumist

Viktoria lõpetas kõne. Rongis oli veel üks meesterahvas, kes kuulis nende jutuajamist ja

küsis, et kas tal on mingid probleemid. Palus, et meesterahvas helistaks tema pojale.

Kaasreisija helistas tema pojale ja siis helistas pojale ka tema. Praegu ta saab aru, et see näeb

välja väga imelik. Kui Viktoria ütles talle, et raha tuleb üle anda kullerile, siis oli juba kindel,

et tegemist on petturitega ja ta ei anna raha neile üle, aga lihtsalt mängib rolli lõpuni. Ei

kavatsenud raha kullerile üle anda. Esimene kõne oli kuskil kell 10:00 hommikul, rong väljus

kell 14:00 ja kell 17:00 oli Tallinnas.

Kannatanu eksimusse viimist kannatanu poolt kirjeldatud viisil toetavad ka järgmised tõendid.

T.K poolt raha väljavõtmist kinnitab Swedbank AS konto väljavõte, millest nähtuvalt

19.03.2024 on tema kontolt aadressil Kreenholmi 52, Narva asuvast sularahaautomaadist välja

võetud kokku 2600 eurot.

T.K ütlusi samal päeval rongiga Tallinnasse sõitmise ja süüdistatavaga kohtumise kohta

kinnitab 26.04.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldakse Tallinna

linnakaamera videosalvestist, millelt on näha naisterahvast, kelle juurde ilmub musta värvi

jope ja helesiniste teksade ja heledat värvi Adidas tossudega meesterahvas, nad vestlevad. Siis

läheneb meesterahvale teine meesterahvas, kes tõmbab naisega vestelnud meesterahva

eemale, kohe saabub ka politsei.

Vaidlus puudub selles, et salvestisel kajastatud meesterahvas ja naisterahvas on kannatanu ja

süüdistatav. Nimetatut toetavad ka Kyrylo Doroshenko kinnipidamise protokoll 19.03.2024

ning tunnistaja A.S (kannatanu poeg) ütlused.

Kyrylo Doroshenko peeti kinni 19.03.2024 ning tal oli seljas musta värvi sulejope, sinist värvi

teksapüksid, halli värvi Adidas tossud (siniste triipudega), musta värvi kapuutsiga pluus.

19.03.2024 on toimunud Kyrylo Doroshenko läbivaatus ning vastavalt isiku läbivaatuse

protokollile lisati ka fotod Kyrylo Doroshenkost.

Tunnistaja A.S (T.K poeg) kohtuistungil antud ütluste kohaselt kohtus ta oma emaga

19.märtsil Balti Jaamas. Ema helistas talle rongist ja ütles, et kelmid vist on survestanud teda

sõitma Balti Jaama ja raha üle andma. Sõitis ise Balti Jaama, kuna arvas, et ema vajab abi.

Jõudis kohale rongist varem ja helistas politseisse, ütles, et on Balti jaamas, et siin on justkui

mingid kelmid, nägi politsei autot ja läks nende juurde. Nägi, et ema kohtus Balti Jaamas

inimesega tumedas riietuses, mustas ja haiglamask oli ees, seisis umbes 3 m kaugusel nendest.

Enne seda kui ema oli juba kohale sõitnud, siis rääkis emaga ja leppisid kokku, et püüavad

kinni pidada. Oli juba teadlik sellest, et mingi kuller peaks tulema, ema ütles talle seda ja ta

peaks ütlema parooli „Tatjana “. Kuulis parooli ütlemist, siis võttis temaga kaasas olnud sõber

meesterahval tagant ümbert kinni ja tema jooksis appi. Siis kui meesterahvast kinni hoidsid,

siis politsei jooksis kohale ja pidas isiku kinni.

Antud episoodi ilmestab ja toetab 25.03.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldi

süüdistatava ja tuvastamata isikute vahel aset leidnud vestlusi. Videofailis nimega

K.Doroshenko-KT7911638-Telegram.wmv toimunud vestluses

kell 13:18 kirjutab

OzbornCorp Online, et ta toob/sõidutab (vene keeles: везу) klienti rongiga ning 2600 võtate

ära, kell 13:46 annab teada, et 2600 kell 17:10 on Tallinnas ning kell 16:45 nimetab koodsõna

Tatjana (tl 129 k 2).

Arvestades sündmust kui tervikut, süüdistatava ütlusi, vestluses nimetatud rongisõitu ja

kannatanu poolt välja võetud sularaha ehk 2600 euro nimetamist, on täiesti selge, et vestlus on

seotud antud episoodiga ning ilmestab veelgi kannatanu eksimusse viimist ning süüdisatava ja

tuvastamata isikute katset see summa kannatanult ka kätte saada.

Kannatanu

L.C

episoodiga seotud tõendid

Kannatanu L.C kohtuistungil antud ütluste kohaselt sattus ta petturite kätte. Talle helistati

Tele2-st, tööl oli väga kiire hommik, sattus hoogu nendega rääkima ja oligi nii, et kas tahate

vahetada numbrit või ei taha ja kui ei taha, siis peate koodi kinnitama, mis nad talle saadavad

ja siis see pikeneb. Kõne oli 19. märtsi hommikul kell 9.00. Koodid tulidki tema telefoni

ekraanile, nägi neid numbreid ja siis ta lihtsalt vajutas okei. Edasi läks umbes 10 sekundit ja

see tüdruk lõpetas kõne. Siis järgmisena helistas meesterahvas ja ütles, et mis te nüüd tegite,

et nüüd te sattusite petturite kätte, et nüüd te andsite neile ligipääsu igale poole, panka,

eesti.ee jne. Meesterahvas ütles, et tema on ID-kaardi support team või midagi sellist, ID-

süsteemide kaitsja, et tema on see kes nägi, et ta andis petturitele oma ligipääsu ID-süsteemi

ja eesti.ee süsteemi. Meesterahvas oli ka pettur. Kolmas kõne tuleb ka veel. Siis see

meesterahvas ütles, et ta näeb, et nad juba võtavad igalt poolt tema andmeid, et kuna ta töötab

seal ID-süsteemis. Nüüd nad peavad kindlasti ta päästma ning ta antakse edasi kolmandale

isikule, enam kõne ei katkestatud. Ta ühendati kolmanda isikuga, kes oli naisterahvas ja kes

oli juba Eesti Panga esindaja. Üks helistaja oli Tele2-st, teine ID-kaitsesüsteemist ja kolmas

Eesti Pangast. Ta uskus, et need inimesed ongi sellistest asutustest. Siis hakkasid kandma raha

igale poole. Tema käest ei küsitud ei isikukoodi, ei PIN koodi, ei PIN2 mis iganes. Talle

seletati, et selleks, et ta kaitseks andmeid ja raha jääks samaks, on vaja suhelda kas

WhatsAppis, Telegramis või Viberis. Tal ei olnud WhatsAppi ega Telegrami. Siis nad pidid

seda installeerima tema telefoni. See oli vist WhatsApp. Siis kui nad installisid, sai aru, et nad

nagu näevad kõike mis ta oma telefonis teeb, sest vahepeal nagu öeldi, et oi Julia, et te peate

minema nüüd telefoni laadima, kuna aku lõppeb varsti. Nad hakkasid panka sisenema,

rõhutati, et ta teeb kõik ise, et talle lihtsalt antakse juhiseid. Siis nad hakkasid avama

mingisuguseid virtuaalkaarte. Ta ei teadnud, et sellised asjad on olemas. Pärast ta uuris, et

ainult LHV-s ongi selline virtuaalkaart olemas, et kõik ülejäänud pangad on selle kinni

pannud. Tal oligi arve LHV-s, hakkasid sellele virtuaalkaardile kõike üle kandma. Kandis üle

15 000 eurot millegagi. Tegi selle virtuaalkaardi ja sellel ajal siis see meesterahvas seisis juba

pangaautomaadi juures. Kohe kui see raha laekus sinna, siis ta sai aru, et meesterahvas sai

kohe raha välja võtta. Ta oli psühholoogiliselt nii väsinud, ta enam ei jaksanud. Ta lihtsalt

nägi, et tuhanded hakkavad ära minema. Kui läks internetipanka, siis nägi, et kõik raha oli

võetud. Kõik kestis kokku 3,5 tundi, sest pidi muutma limiite. Vestluse ajal märkas, et

tuhanded kaovad, talle öeldi, et kõik on õige, et kannavad raha virtuaalkaardile. Ta ei arvanud,

et sellel hetkel võetakse raha pangaautomaadist välja. Ta ei saanud aru sellest. Pärast kui avas

internetipanga, siis nägi neid aadresse, kust võeti raha välja. Lõpuks ta pani toru ära. Siis nad

veel vähemalt 20 korda koguaeg helistasid talle uuesti ja tahtsid teda kätte saada. Kohe peale

kõne lõppu helistas panka ja politseisse. See Eesti panga esindaja esitas mingi isikut tõendava

dokumendi, vist näitas talle neid ekraanilt, vist saatis selle WhatsAppi kaudu. Sinna

WhatsAppi midagi ei jäänud, kustutas pärast kõne lõppu kohe WhatsAppi ära, et nad ei saaks

enam midagi teha, käis spetsiaalselt telefoni puhastamas, sellepärast tal ei olegi üldse jälgi

jäänud.

Kannatanu eksimusse viimist ja varakäsutuse tegemist kannatanu poolt kirjeldatud viisil

toetavad ka järgmised tõendid:

Kannatanu SEB konto XXXXXX väljavõttest nähtub, et L.C on 19.03.2024 enda teiselt

kontolt teinud kontole XXXXXX ülekande summas 10 000 eurot. Samal kuupäeval kandis ta

enda kontole XXXXXX summad 6300 eurot ja 3600 eurot ning enda kontole XXXXXX

summa 4250 eurot.

L.C AS LHV Pank konto XXXXXX väljavõttest nähtub 19.03.2024 summade 6300 eurot ja

3600 eurot laekumine kontolt XXXXXX ja 4200 euro laekumine kontolt XXXXXX. Samal

kuupäeval on toimunud järgmised sularaha väljavõtmised.

kell 12:38 WLE00625 aadressilt Paldiski mnt 102 Tallinn 1000 eurot,

kell 12:36 WLE00625 samalt aadressilt 1000 eurot,

kell 12:49 WLEC0174 aadressilt Õismäe tee 46 Tallinn 1000 eurot,

kell 12:37 WLE00625 aadressilt Paldiski mnt 102 Tallinn 1000 eurot,

kell 12:36 WLE00625 samalt aadressilt 1000 eurot,

kell 13:30 WLE00625 samalt aadressilt 1000 eurot,

kell 11:29 WLEC0174 aadressilt Õismäe tee 46 Tallinn 1000 eurot,

kell 13:10 WLEC0174 samalt aadressilt 1000 eurot,

kell 13:24 WLE00625 aadressilt Paldiski mnt 102 Tallinn 1000 eurot,

kell 12:21 WLE00625 samalt aadressilt 200 eurot,

kell 13:30 WLE00625 samalt aadressilt 1000 eurot,

kell 11:30 WLEC0174 aadressilt Õismäe tee 46 Tallinn 1000 eurot,

kell 12:20 WLE00625 aadressilt Paldiski mnt 102 Tallinn 1000 eurot,

kell 11:47 WLE00625 samalt aadressilt 800 eurot,

kell 13:10 WLEC0174 aadressilt Õismäe tee 46 Tallinn 1000 eurot,

kell 11:24 WLEC0174 samalt aadressilt 1000 eurot.

Seega võeti kokku välja sularaha 15000 eurot ja teenustasu sularaha väljavõtmise eest on

läinud kokku 27 eurot.

Vastuseks Politsei- ja Piirivalveameti päringule, milles palutakse väljastada

sularahaautomaatide kaamerate poolt tehtud pildid L.C kontolt XXXXXX 19.03.2024 AS

LHV Pank sularahaautomaadist WLE00625 aadressil Paldiski mnt 102, Tallinn ajavahemikul

11:47-13:30 ja sularahaautomadist WLEC0174 aadressil Õismäe tee 46, Tallinn ajavahemikul

11:24-13:10 sularaha välja võtnud isikust, edastas AS LHV Pank sularahaautomaatidest nr

WLE00625 ja WLEC0174 teostatud sularahatehingute fotod. Edastatud fotodelt on aru saada,

et sularaha võtab välja meesterahvas, kelles on äratuntav Kyrylo Doroshenko.

Eelnimetatud tõendid toetavad süüdistuses märgitut ning fakti, et L.C kontolt võttis sularaha

välja Kyrylo Doroshenko. Sularaha väljavõtmisele ei vaielnud vastu ka süüdistatav ise. Seega

kannatanu on kandnud kahju kokku 15 027 eurot.

Antud episoodi ilmestab ja toetab juba eespool osundatud 25.03.2024 asitõendi

vaatlusprotokoll, kus vaadeldi süüdistatava ja tuvastamata isikute vahel aset leidnud vestlusi.

Videofailis nimega K.Doroshenko-KT7911638-Telegram.wmv toimunud vestluses kell 11:17

kirjutab OzbornCorp Online konkreetselt L.C ning annab aadressi Tallinn, xxx, nimetab PINi

ja bilansi 3800. Kell 11:41 kirjutab OzbornCorp Online, et Kirill, Coopis 4900, võtad välja.

Kell 11:52 teatab Doroshenko, et võttis välja 5700. Kell 12:41 kirjutab Doroshenko, et 5900

on tal käes ja 1000 veel LHV-s.

Arvestades sündmust kui tervikut, süüdistatava ütlusi, vestluses nimetatud kannatanu nime ja

elukoha aadressi, ei ole kahtlust, et vestlus on seotud antud episoodiga ning ilmestab veelgi

kannatanu eksimusse viimist ning seejärel varakäsutuse tegemist kannatanu poolt.

Kannatanu

Y.Z

episoodiga seotud tõendid

Kannatanu Y.Z kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ta süüdistatavat 19.03.2024 näinud,

siis olid süüdistataval teised riided, tal oli kapuuts peas ja ees oli meditsiiniline mask. Sai

telefonikõne meesterahvalt Tele2-st, öeldi, et numbri kehtivusaeg hakkab lõppema ja seda

tuleb pikendada, et lepingut ei suletaks. Meesterahvas ütles, et talle peaks mingi sõnum

tulema telefoni, ta ei leidnud sõnumit. Võib-olla 20 minuti pärast helistati talle ja tutvustati

ennast Swedpanga esindajana. Öeldi, et just praegu helistasid talle kelmid ja tema arvelt on

justkui raha ära võetud. Küsiti, kas tal on olemas WhatsApp. Kui ütles, et ei ole, siis abistati

teda WhatsApp´i paigaldamisel ja talle helistati WhatsApp´i kaudu. Oli täpselt samamoodi, et

tema helistajat ei näinud, aga helistaja teda nägi. Öeldi, et sisenegu ta Swedpanka oma arvele.

Pidi raha välja võtma, siis tema juurde sõidab inkassaator ja siis justkui tehakse tema arve

inkasseerimine. Kontrollis, et raha oli olemas. See meesterahvas ütles talle, et ta justkui näeb

raha seal, aga tegelikult seda raha seal ei ole ja pank peaks selle tagastama. Siis see

meesterahvas ütles, et tema nimele justkui üritati võtta väikelaen ja selleks, et see nüüd

tühistada, siis ta pidi oma arvele Smart-ID kaudu sisenema. Sisestas Smart-ID paroole, et seda

laenu tühistada. Talle tuli teade selle kohta, et keelduti laenu andmast. Sel hetkel nad ilmselt

üritasid võtta ja keelduti ning talle tuli see teade, seal oli 4 kiirlaenu firmat. See meesterahvas

oli koguaeg temaga ühenduses. Siis meesterahvas ütles, et inkassaator peaks nüüd kohale

sõitma ning ta peaks raha välja võtma. Kõnet lõpetamata läks ja võttis raha välja (töötas

Maximas, hoones asub pangaautomaat). Meesterahvas nimetas talle kindla summa, mis ta

peab pangaautomaadist välja võtma, neli erinevat summat. Kokku võttis välja 2500 eurot. Ei

tea, miks kõnet ei lõpetanud, jäi uskuma, et tõepoolest on pank, et tõepoolest kelmid

tegutsesid ja nad püüavad teda aidata, et ta rahast ilma ei jääks. Talle teatati, et kohe jõuab

kohale inkassaator ja nad peavad temaga kohtuma Omniva pakiautomaatide juures, läks sinna,

talle kõndis vastu see noormees, kes saalis on, vabandas, et ei ole vormiriietuses. Neil oli

parool kokku lepitud. Helistaja ütles, et tema peaks parooli ise välja mõtlema, ütles Mercedes.

Küsis noormehe käest parooli, viimane nimetas selle ja tema andis noormehele raha.

Meesterahvas võttis raha ja läks minema, tema läks tööle. Selle noormehega ta telefoni teel ei

vestelnud, telefonis vestles mingi teise isikuga. Mingi aeg läks mööda, enne kui sai aru, et on

kelmide ohvriks langenud. Läks oma arvet kontrollima, et kas raha on talle üle kantud ja raha

ei olnud. Ka järgmisel päeval ei olnud, helistas nendel numbritel. Esimest korda võeti kõne

vastu ja sõna lausumata lõpetati kõne ja siis edasi oli see number välja lülitatud.

Kannatanu eksimusse viimist ja varakäsutuse tegemist kannatanu poolt kirjeldatud viisil

toetavad ka järgmised tõendid:

Kannatanu on asja materjalide juurde esitanud fotod noormehest, kellele raha üle andis.

Kannatanu selgitas, et töötab Maxima poes, läks kabinetti, lülitas selle päeva videosalvestuse

sisse, peatas ühe kaadri ja siis pildistas telefoniga, fotol siniste teksapükstega trepi peal olev

naisterahvas on tema ning siniste teksapükstega maskiga meesterahvas on see, kellega kohtus.

Y.Z Swedbank AS konto väljavõttest nähtub, et 19.03.2024 laekub kannatanu kontole

2560,68 eurot ning samal kuupäeval on kontolt Valdeku 112 A, Tallinn asuvast

sularahaautomaadist välja võetud sularaha kokku 2500 eurot (kell 15:20-2x700 eurot, kell

15:21-700 eurot ja 400 eurot).

Vastavalt 26.04.2024 koostatud asitõendi vaatlusprotokollile on vaadeldavaks objektiks

27.03.2024 Maxima Eesti OÜ poolt politseile üle antud Tallinnas Valdeku 114 asuva Maxima

kaupluse videokaamera salvestis. Videofaililt on näha, et 19.03.2024 kell 15:43 ilmub

kaamera vaatevälja musta värvi jope, helesiniste teksade ja heledat värvi Adidas tossudega

meesterahvas, kell 15:44 väljub kauplusest naisterahvas. Kui naisterahvas jääb seisma

Omniva pakiautomaatide kõrvale, siis meesterahvas jookseb sinnapoole, naine ja

meesterahvas räägivad omavahel. Näha on, kuidas naisterahvas paneb käe taskusee,

meesterahvas varjab teda oma kehaga, pärast kõnnivad nad kaamerate suunas.

Eelnimetatud tõendid toetavad fakti, et raha summas 2500 eurot andis kannatanu üle Kyrylo

Doroshenkole. Nimetatule ei vaielnud vastu ka süüdistatav ise ning videosalvestisel kajastatud

isik on visuaalsel vaatlusel sarnane Kyrylo Doroshenkoga.

Antud episoodi ilmestab ja toetab 25.03.2024 asitõendi vaatlusprotokoll, kus vaadeldi

süüdistatava ja tuvastamata isikute vahel aset leidnud vestlusi. Videofailis nimega

K.Doroshenko-KT7911638-Telegram.wmv toimunud vestluses kell 15:24 annab

OzbornCorpOnline teada, et siin ära võtta 2500 ning kell 15:30 kirjutab, et koodsõna on

mercedes ning et seda raha on vaja veel juurde laadida.

Arvestades sündmust kui tervikut, süüdistatava ütlusi ning parooli Mercedes ja 2500 euro

nimetamist, on ilmselgelt vestlus seotud antud episoodiga ning ilmestab veelgi kannatanu

eksimusse viimist ning seejärel varakäsutuse tegemist kannatanu poolt.

Järgnevalt hindab kohus Kyrylo Doroshenko tegevust KarS § 209 lg 2 p 1,4 koosseisu

täitmisel.

KarS § 209 lg 2 p 1,4 näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest

tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil ning seda grupis ja isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, röövimise,

omastamise, süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või

turustamise, asja tahtliku rikkumise või hävitamise, kelmuse või väljapressimise.

Nagu kohus juba eespool märkis, puudub vaidlus kannatanutele tegelikest asjaoludest ebaõige

ettekujutuse loomises, mille tagajärjel jäid kannatanud O.K, A.K, S.W, S.N, L.C ja Y.Z ka

enda varast ilma ning kannatanute petmist süüdistuses kirjeldatud viisil toetavad ka asjas

kogutud tõendid.

Kõikide kannatanute eksimusse viimine algas sarnaselt – neile helistas(id) tundmatu(d)

isik(ud), kes esitles(id) ennast kas Swedbank turvateenistuse töötajana (kannatanu O.K),

politseiniku ja seejärel pangatöötajana (kannatanu A.K), mobiilteenuste operaatori ja seejärel

Smart-ID tugitöötajana (kannatanu S.W), mobiilteenuste operaatori, seejärel Smart-ID

tugitöötaja ja Eesti Panga töötajaga (L.C) ning Telia või Tele2 esindaja ja seejärel

pangatöötajana (kannatanud S.N, T.K ja Y.Z).

Seega esitles helistaja ennast isikuna, kelle positsioon ühiskonnas on üldteada ning keda

tavapäraselt usaldatakse ning aktsepteeritakse. Ühise joonena helistajate vahel võib märkida

sedagi, et kannatanutega hoiti telefoni teel pidevalt kontakti, paluti minna ruumi, kus kedagi

ei ole või keegi ei segaks, neid kiirustati tegutsema ja hirmutati, et vastasel juhul võivad nad

enda pangakontodel olevast rahast ilma jääda. Sellistele andmetele tuginedes on ilmne, et

helistajate eesmärgiks oligi kannatanuid survestada ning läbi hirmutunde mõjutada neid

käituma just helistajale sobival viisil. Esitatud tõendite pinnalt on usutav, et kannatanud olid

helistaja meelevallas ning kartusest vara kaotamise ees järgisid neile telefoni teel antud

juhtnööre kas siis raha sularahas väljavõtmises ja väidetavale pangatöötajale üleandmises

(kannatanud O.K ja Y.Z), ülekannete tegemises teistele pangakontodele (kannatanu A.K),

virtuaalpangakaardi avamises ja/või ülekannete tegemises (kannatanud S.W ja L.C),

pangakaartide ära andmises väidetavale kullerile (kannatanu S.N) ning sularaha välja

võtmises eesmärgiga anda see üle kullerile (kannatanu T.K).

Seega olid kannatanud juba enne varakäsutuse tegemist eksitusse viidud tegelikest asjaoludest

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Kannatanutele oli teadmata, et tegelikkuses nende

raha pangakontodel ohus ei olnud ning telefonikõne katkestamisel või helistaja juhtnööride

mittejärgimisel ei oleks nad kandnud ka varalist kahju.

Lähtudes kannatanutele tehtud telefonivestluste sisust ilmselgelt kannatanuid peteti varalise

kasu saamise eesmärgil. Seda enam, et eespool kirjeldatud viisil kannatanutelt O.Klt, A.Kilt,

S.Wlt, S.Nlt, L.Clt ja Y.Zlt välja petetud raha võttis kas kannatanu poolt isiklikult üle antuna

või sularahaautomaadi kaudu enda kätte Kyrylo Doroshenko. Nagu kohus juba eespool

märkis, ei eitanud seda süüdistatav ise ning Kyrylo Doroshenkole kui raha saajale on

osundanud kas kannatanud või on Kyrylo Doroshenko kui raha väljavõttev isik nähtav

sularahaautomaadi kaamera salvestustelt.

Kohus leiab sarnaselt prokuröriga, et Kyrylo Doroshenko pani talle etteheidetava teo

kaastäideviijana ning kelmus sai võimalikuks just kõigi kaastäideviijate ühise tegevuse kaudu.

Kaastäideviimise korral on oluline ühine ja kooskõlastatud tegevus ning teo valitsemine.

Kohtu hinnangul tegutseti ühtsest teoplaanist lähtuvalt ning teo tehioludest nähtuvalt pidid

kõik kaastäideviijad (tuvastamata isikud ja Doroshenko) eeldama, et süüteokoosseisu

realiseerimine sõltub neist kõigist. Kohus nõustub prokuröriga, et tegemist oli väljakujunenud

skeemiga ja oma rollide tundmisega selles kuriteoskeemis. Nimetatut kinnitab Doroshenkole

antud lühike etteteatamistähtaeg, st 15.03.2024 hommikul tehti ettepanek, juba paari tunni

pärast oli talle ostetud bussipilet ja 17.03.2024 oli Doroshenko juba Eestis ning 18.03.2024

alustas talle antud kriminaalasjas inkrimineeritud tegevust.

Kuigi Doroshenko ise kannatanutele ei helistanud ning neid eksimusse ei viinud, oli Kyrylo

Doroshenko rolliks eksimusse viidud isikute käest kas siis isiklikult või sularahaautomaadi

kaudu sularaha kätte saada ning seejärel tuvastamata isiku(te)le edastada. On eluliselt usutav,

et süüdistuses kajastatud kõnede tegemine nõuab teatavaid isikuomadusi ja psühholoogilisi

oskusi, mistõttu kõik inimesed ei saagi selliste kõnede tegemistega hakkama. Seega oligi

antud juhul nö osavama suhtleja rolliks inimeste mõjutamine ning vähemosavama suhtleja

rolliks jäi raha kättesaamine. Helistamine võib küll tunduda turvalisem, kuna helistaja isiku

tuvastamine on keerulisem kui raha ära võtjal, kuid ka helistaja peab teadma, et tema tegu

toetatakse. Ilma raha ära võtjata ei oleks ka inimeste eksitamisel läbi telefonikõnede mõtet.

Just teadmine kõikide kindlast rollist tekitas kindlustunde ning mõjutas kelmust toime panema

süüdistuses kirjeldatud viisil. Järelikult tegutsesid nad ühiselt ja kooskõlastatult ning nende

tegevus oli ajalis-ruumilises seoses.

Esitatud tõendid kinnitavad veenvalt, et Doroshenko oli nõus enda rolliga ja täitis seda rolli

laitmatult. Kyrylo Doroshenko ütlused, justkui oleks ta enda arvates olnud üksnes

mikrofinantsasutuse kuller, kes pidi minema võlglaste juurde ja saama raha, ei haaku kogutud

tõenditega. Sellekohaseid ütlusi ei toeta ka teo väline avaldumine. Ei ole mingilgi määral

usutav, et õiguslikel alustel töötav kuller käiks teiste isikute kaartidega nende kontodelt ise

raha välja võtmas või antakse talle üle suur summa sularaha, mille eest ei taheta kinnitust

vms. Loogiline on ka prokuröri tähelepanek, et kui Doroshenko oleks tegutsenud mõne laenu

väljastava ettevõtte sularaha inkassaatorina, ei ole millegagi selgitav, miks ta seejuures pidi

sularahas välja võtma raha, mis asus kontol ja mida oleks võimalik seega tagastada ülekande

teel. On ka küsitav, miks peaks seaduslikul teel töötavat kullerit eemalt veel keegi jälgima.

Nii tunnistas Kyrylo Doroshenko ise, et temaga oli alati kaasas Andrei, kes seisis temast 50-

100 m kaugusel ning ta pidi raha Andreile andma. Kuivõrd Doroshenko ütluste kohaselt oli

tegemist grupivestluses osaleva isikuga nimega Andreitš, kinnitab see veelgi süüdistuse

versiooni, et igal isikul kannatanute petmises oli täita oma kindel funktsioon. Kohtu hinnangul

ei olnud K. Doroshenko poolt nimetatud Andrei ka isikuks, keda K. Doroshenko näiteks

kardaks ning hirmust Andrei ees oleks siis kannatanutelt raha ära võtnud. Nimelt 25.03.2024

asitõendi vaatlusprotokollis, kus vaadeldi süüdistatava ja tuvastamata isikute vahel aset

leidnud vestlusi, vastab K. Doroshenko 19.03.2024 kell 15:39 OzbornCorp Online

küsimusele, kuidas Andrei on, häälsõnumis: „Normaalne kutt. Me nagu ainult asjaga

seonduvalt, aga muidu tundub täiesti adekvaatne, täiesti adekvaatne. Mida ei saa selle

Sanjoki kohta öelda, kes käis poes“ (ekraanitõmmis nr 34).

Kohtu hinnangul nähtubki Kyrylo Doroshenko kui kaastäideviija roll väga selgelt just tema ja

tuvastamata isikute vestlustest, mida on vaadeldud eespool osundatud 25.03.2024 asitõendi

vaatlusprotokollis. Kyrylo Doroshenko ütluste kohaselt oli vestluses OzbornCorp Online nime

all tema lapsepõlvesõber Oskar. Järelikult tundis Dorosehnko Oskarit juba kaua ning talle pidi

olema teada ka Oskari taust, sealjuures sissetulekute hankimise ebaseaduslik viis. Prokurör on

asjakohaselt juhtinud tähelepanu vestlustele, mis toimusid süüdistatava ja Oskari vahel juba

enne süüdistatavale etteheidetavaid tegusid ning milles süüdistatav on soovinud panna Oskarit

huvituma plaanist alustada tegevust võltsitud juhilubade müügiga. Nt 05.03.2024 kell 13:35

saadab K. Doroshenko 00:06 min pika hääsõnumi, mille sisu on järgmine: „Ütle mulle,

plastikust juhiluba sa teed veel? Siin pakub kellelegi väga huvi“, sellele vastab kell 14:12

OzbornCorp Online hääsõnumis (ekraanitõmmis nr 2). Kell 14:32 saadab K. Doroshenko

hääsõnumi: „Vot selliseid. Ütle, kas teed vot selliseid?“, saab eitava vastuse. Kell 20:27 annab

K. Doroshenko veel teada, et proovib homme sebida vesimärkide kontrollnäidise ja tolle aja

väljanägemise. Kuigi vestlustest saab järeldada, et OzbornCorp K. Doroshenko nö plaaniga

kaasa ei läinud, kinnitab nendevaheline vestlus K. Doroshenko enda harjumust tegutseda

ebaseaduslikult, samuti oli tal teadmine Oskarist kui samasuguste harjumustega isikust.

Seetõttu ei ole kuidagi usutav, et vaid kaheks nädalaks Eestisse Oskari juurde tööle sõites

uskus ta tegutsevat legaalsetel alustel.

Juhul, kui Kyrylo Doroshenko oleks olnud kaasaaitaja nagu leidis kaitsja, ei oleks ta olnud

osaline grupivestluses, millest nähtuvad sisuliselt kõik episoodide detailid (tuuakse välja

konkreetsed kannatanute nimed ja aadressid, summad, sularahaautomaatide asukohad, PIN-

koodid jms). Seega ka Doroshenko väide, et ta ei teadnud kannatanute nimesid, ei ole usutav.

Prokurör on õigustatult juhtinud tähelepanu ekraanitõmmisele 139 (häälsõnum), kus tegevust

sõnumitega juhtinud Oskar selgitab raha jagamise teemat ja märgib muuhulgas, et

„kooskõlastab selle alati teiega,“ st Doroshenko kui vestluses osaleja oli kaasatud teenitud

tulu jagamisse. Samas suheldakse vestlustes ka eraelulistel teemadel, mis kohtu hinnangul

osundab vestluses olevate isikute omavahelisele usaldusele ning mis omakorda viitab kõigi

teadmistele toimunu osas. Näiteks videofailis nimega K.Doroshenko-KT7911638-

Telegram.wmv 19. märtsil kell 12:43 annab OzbornCorp Online teada, et ta tahab saada 200

tuhat 14 päevaga ja edasi räägitakse taas raha välja võtmisest ning summadest. Kell 12:43

annab Doroshenko teada, et nagunii teeb hambad siin ära, et siin on odavam ja kell 12:44

kirjutab, et pärast edasi ringreisile.

Järelikult olid kõik vestluses osalejad omavahel tuttavad ning tegutseti ühise eesmärgiga

saada võimalikult ruttu võimalikult palju raha. Sarnane eesmärk oli ilmselgelt ka

Doroshenkol, kelle juurest leiti tema kinnipidamisel sularaha 785 eurot. Vastavalt 20.03.2024

koostatud läbiotsimisprotokollile toimus läbiotsimine Heli 8 Tallinnas, Stereo Hostel House

nime all tegutsevas majautuskohas, kus Kyrylo Doroshenko andis vabatahtlikult välja

ülemisel avatud riiulil vasakul pool raha summas 3000 eurot.

Sellises summas sularaha sai Kyrylo Doroshenko kuriteo tulemusena ehk enda rolli täitmise

eest. Doroshenko selgitused, justkui oleks temalt ära võetud raha olnud abi ja töötasu

Saksamaalt, mille pani kõrvale ja lisaks pani palgast kõrvale, ei mõju usutavalt. On küsitav,

miks oleks Doroshenko pidanud tulema kaheks nädalaks Eestisse tööle ning võtma kaasa

sellise summa sularaha. Seda enam, et Doroshenko ise ei pidanud Eestis maksma ei

sõidupiletite ega ööbimise eest. Samuti ei ole Doroshenko esitanud kohtule andmeid enda

sissetulekute kohta Saksamaal, kuigi ta on asunud ennast just selliste väidetega kaitsma.

Seega kokkuvõtlikult osundab süüdistatava tegevus enda kindlale rollile süüteo realiseerimisel

ning tema osapanus moodustas ühtse terviku. Kannatanutel varalise kahju tekkimine oli

põhjuslikus seoses neile telefoni teel esitatud ebaõigete andmetega.

Kyrylo Doroshenko pani süüdistuses kirjeldatud teod toime kavatsetult. Luues kannatanutes

vale ettekujutuse, justkui oleks nende arvelduskontodel olev raha sattunud petturite kätte, kuid

tegelikult jõudis kannatanute O.K, A.K, S.W, S.N, L.C ja Y.Z raha Doroshenkoni, seadis

Kyrylo Doroshenko järelikult sarnaselt teiste tuvastamata isikutega eesmärgiks saada pettuse

teel varalist kasu. Nii andis Doroshenko ise kohtuistungil ütlusi, et lootis Eestis teenida 2000-

3000 eurot ning siis sõita kuhugi kuurorti.

Ilmselgelt oli süüdistatava eesmärgiks varalise kasu saamine ka T.K episoodis, kuid kuritegu

jäi lõpule viimata ehk katse staadiumisse Kyrylo Doroshenko enda tahtest mitteolenevatel

põhjustel.

KarS § 25 lg 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik vastavalt oma ettekujutusele teost

vahetult alustab süüteo toimepanemist.

Kannatanu T.K suhtes algas kuriteo toimepanemine talle helistamisega. Sarnaselt teiste

kannatanutega loodi ka kannatanu T.Kle helistades talle tegelikest asjaoludest teadvalt

ebaõige ettekujutus, mille tulemusena võttis kannatanu Narvas välja sularaha ning sõitis

rongiga Tallinnasse Balti jaama, et raha väidetavale kullerile ehk Doroshenkole üle anda.

Tõsiasi, et kannatanu sai Tallinnasse sõites lõpuks aru, et teda on petetud ning süüdistatavale

raha üle ei andnud, st varalist kahju ei kandnud, ei tähenda, et süüdistatavale ei saaks ette

heita kelmuse katse toimepanemist. Doroshenko ise vabatahtlikult kannatanu suhtes alustatud

õigusvastase teo toimepanemisest ei loobunud, oodates kannatanut kokkulepitud ajal Balti

jaamas eesmärgiga kannatanult raha ära võtta, vaid astus ligi ja ütles kokkulepitud parooli.

Kuna kuriteokatse neeldub lõpuleviidud süüteos, vastab Kyrylo Doroshenko tegevus

lõppkokkuvõttes KarS § 209 lg 2 p 1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseisule.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus tuvastanud ei ole.

Kuigi Kyrylo Doroshenko ütluste kohaselt sai ta sõja alguses peapõrutuse ja ta viidi

psühhiaatriahaiglasse (enda sõnutsi sai psühhotrauma, vabastati sõjaväe kohustusest,

diagnoosiks skisotüüpiline ärritus ehk hääled ja müra peas, tal on pidevalt peavalud), leiab

kohus, et Kyrylo Dorshenko on süüvõimeline isik. Puuduvad andmed ning kohtul ei tekkinud

kohtumenetluse käigus ka kahtlust, et Doroshenko ei oleks aru saanud enda teo keelatusest, et

rääkida eksimusest KarS § 39 mõistes. Tõendikogum kinnitab Doroshenko sihilikku, tahtlikku

ja teadlikku tegutsemist.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Kyrylo Doroshenko tuleb süüdi mõista

teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest

teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise

eesmärgil, mis on toime pandud korduvalt ja grupis, s.o KarS § 209 lg 2 p

1,4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Tsiviilhagid

KrMS § 310 lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta

tsiviilhagi täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata.

VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda,

mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama sätte lõike 4 järgi peab isik peab kahju

hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega

sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Vastavalt VÕS §-le 1045 lg

1 p 5 on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanule omandi või

sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega.

Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus süüdistatava kannatanutele varalise kahju tekitamises

süüdi, on kahju kannatanule tekkinud järelikult süüdistatava õigusvastase tegevuse tagajärjel

ning süüdistatav vastutab tema poolt tekitatud kahju eest.

Antud asjas on esitatud järgmised tsiviilhagid.

1) Kannatanu O.K on esitanud Kyrylo Doroshenko vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 ja 1045

alusel kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 10 000 eurot.

2) Kannatanu A.K on esitanud Kyrylo Doroshenko vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 ja 1045

alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 4846 eurot.

3) Kannatanu S.W on esitanud Kyrylo Doroshenko vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 ja 1045

alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 7100 eurot.

4) Kannatanu S.N on esitanud Kyrylo Doroshenko vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 ja 1045

alusel kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 15 330,50 eurot.

5) Kannatanu L.C on esitanud Kyrylo Doroshenko vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 ja 1045

alusel kuriteoga tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 15 027 eurot.

6) Kannatanu Y.Z on esitanud Kyrylo Doroshenko vastu tsiviilhagi VÕS § 1043 ja 1045

alusel õigusvastaselt tekitatud varalise kahju hüvitamiseks summas 2500 eurot.

Kohtuistungil jäid kannatanud esitatud tsiviilhagide juurde.

Kyrylo Doroshenko kohtuistungil antud ütluste kohaselt proovib tsiviilhagid

hüvitada, läheb tööle ja kirjutab Oskarile, et mis toimus ja proovib kõik

tagasi anda. Ei tea, kas võtab omaks kõik tsiviilhagid. Aga kui on tõesti

vaja, siis võib tunnistada. Ta väga ei tahaks, et temalt arestitud vara

läheks hagide katteks, aga kui on vaja, siis jah. Saab aru, et rikkus

seadust. Pigem mingu raha kannatanutele kui riigile. Tema käest

konfiskeeriti see raha, millega ta tuli Eestisse ja mis tal oli rahakotis. 200

eurot on see raha, mille andis talle meesterahvas, kelle käest ta 10 000

eurot sai. Arvab, et 200 võiks sellele mehele tagasi anda.

Kohtu seisukoht

VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud

tulu. Vastavalt sama sätte lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see

tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud

kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise

saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete

esitamiseks.

Kohtu hinnangul kattuvad käesolevas kriminaalasjas toimepandud süüteo kohta käivad ja

esitatud tsiviilhagide aluseks olevad faktilised asjaolud, mistõttu tuleb kõikide kannatanute

tsiviilhagid rahuldada. Kuna käesoleva otsusega mõistab kohus Kyrylo Doroshenko kõikides

episoodides süüdi, on kahju kannatanutele tekkinud süüdistatavate õigusvastase tegevuse

tagajärjel ning nad vastutavad nende poolt tekitatud kahju eest. Kannatanutele otsese varalise

kahju tekkimine VÕS § 128 lg 3 tähenduses oli vahetus põhjuslikus seoses süüdistatavate

poolt kahju tekitamisega – kui kannatanuid ei oleks eksimusse viidud ning süüdistatav ei

oleks kaastäideviijana nende raha ära võtnud, ei oleks kannatanute vara väärtus vähenenud.

Harju Maakohtu 14.05.2024 määrusega arestis kohus KrMS § 1414 lg 1 ja §

142 lg 1,2 ja 4 alusel kannatanute tsiviilhagide tagamiseks kahtlustatav

Kyrylo Doroshenkole kuuluva vara, s.o sularaha summas 3785 eurot

(kantud Põhja prefektuuri tagatiskontole). Tagatiskontole kantud summa

tuleb jätta aresti alla ning kohtuotsuse täitmise käigus tsiviilhagide osas

kanda kannatanutele kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks.

Karistus

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks

karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava

süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse

süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt

arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (RKL 3-1-1-6-17 p

9).

KarS § 209 lg 2 sanktsioon näeb karistusena ette ühe- kuni viieaastase vangistuse. Karistuse

keskmiseks määraks on seega 3 aastat vangistust.

Kyrylo Doroshenko süü suuruse hindamisel arvestab kohus episoodide rohkust ja teo

toimepanemise intensiivsust – 7 episoodi pandi toime vaid kahe päeva jooksul. Alahinnata ei

saa ka Kyrylo Doroshenko teopanust. Just tema oli isikuks, kelle roll oli kannatanutelt raha

kätte saada kas siis otse kannatanult endalt või sularahaautomaatidest kannatanute arvetelt

raha ära võttes. Sellist rolli kuriteokoosseisu täitmisel saab pidada oluliseks, kuna võimaldas

saada reaalset varalist kasu. Arvestades aga raskendavate asjaolude puudumist leiab kohus, et

Kyrylo Doroshenkole võib mõista karistuse prokuröri poolt taotletud suuruses - alla

sanktsiooni keskmist määra, so 2 aastat ja 7 kuud vangistust. Siinjuures arvestab kohus

sedagi, et Kyrylo Doroshenko on tehtut kahetsenud ning tal puuduvad kehtivad karistused.

Kohtu hinnangul vastab karistus isiku süü suurusele, arvestab õiguskorra kaitsmise huve ning

on kooskõlas karistuse üld- ja eripreventiivsete eesmärkidega. On oluline, et Kyrylo

Doroshenko mõistaks oma käitumise tagajärgi ning kannaks ka tehtu eest vastutust. Kõik

ühiskonnaliikmed peavad ennast tundma turvaliselt ning mõistetud karistus annab selge

signaali, et ebaseaduslik tegevus on karistatav. Siinkohal ei nõustus kohus kaitsja arvamusega,

et vangistuse võiks jätta osaliselt tingimuslikult täitmisele pööramata, arvestades Doroshenko

süü suurust.

Kuna KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus, kaasa arvatud väljaandmis- ja

loovutamisvahistuses viibitud aeg, karistusaja hulka, tuleb karistuse kandmise alguseks lugeda

19.03.2024 ning tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Väljasaatmine

KarS § 54 lg 1 kohaselt mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja

karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist

väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Kui süüdlasel on Eestis koos

temaga seaduslikult ühises perekonnas elav abikaasa, registreeritud elukaaslane või alaealine

laps, peab kohus väljasaatmise kohaldamist oma otsuses põhistama.

Prokurör on õigustatult märkinud, et käesoleval juhul puudub Kyrylo Doroshenkol igasugune

seos Eestiga, ka ei ole ta Euroopa liidu kodanik, kelle puhul on väljasaatmine põhjendatud

üksnes siis kui tema Eesti Vabariigis viibimine ohustab avalikku korda ja julgeolekut. K.

Doroshenko on Ukraina kodanik, kelle ainus seos Eestiga on see, et ta pani siin toime

kuriteod.

Seega on Kyrylo Doroshenko väljasaatmine koos 5-aastase sissesõidukeeluga põhjendatud

ning vajalik, välistamaks Kyrylo Doroshenkost lähtuv edasine oht ühiskonnaliikmete heaolule

ja turvalisusele.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. Kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt

süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest.

Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetud summade

tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu.

Seega tuleb KrMS § 175 lg 1 p alusel Kyrylo Doroshenkolt välja mõista süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS §-le 179 lg 1 p 2 teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot.

Kuna Kyrylo Doroshenkol tuleb tasuda ka tsiviilhagid ning selleks, et mitte asetada Kyrylo

Doroshenkot raskesse majanduslikku olukorda, võimaldab kohus Kyrylo Doroshenkol tasuda

menetluskulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates (KrMS § 180 lg 3, KrMS §

313 lg 1 p 7, 12). Kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse maksetähtaeg

saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid

KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuse tegemisel lahendama küsimuse,

kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele

kuuluvate muude objektidega.

Kriminaalasja materjalide juures on CD-plaadid ja DVD-plaat videosalvestustega. Kohus

leiab, et need tuleb kohtuotsuse jõustumisel jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja

materjalide juurde.

Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt)