1-22-1583/179 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

21. oktoober 2024

Kohtuasja number

1-22-1583

Kohtukoosseis

Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus, Mario Truu

Kohtuasi

Asen Yurganchini (ik 38805300107) tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. septembri 2024 määrus

Määruskaebuse esitaja

Ringkonnaprokurör Kalmer Kask

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Asen Yurganchin

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 24. septembri 2024 määrus, millega Asen Yurganchin

vabastati vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

2. Jätta Asen Yurganchin talle Harju Maakohtu 14. septembri 2022 otsusega

mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

3. Rahuldada määruskaebus.

4. Jätta rahuldamata Asen Yurganchini taotlus riigi õigusabi korras kaitsja

määramiseks.

5. Jätta läbi vaatamata Asen Yurganchini taotlus algatada tema vabastamise

menetlus seoses riigist väljasaatmisega.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik

sai ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Asen Yurganchin kannab talle Harju Maakohtu 14. septembri 2022 otsusega

karistusseadustiku (KarS) § 118 lg 1 p 1 ja KarS § 4231 järgi kuritegude kogumi eest

mõistetud 5 aasta pikkust vangistust, mida lühimenetluses vähendati 3 aasta ja 4 kuuni. KarS

§ 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 14. aprilli 2021 otsusega KarS

§ 4231 ja § 424 lg 1 järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. A. Yurganchini

liitkaristuseks kujunes 4 aastat 4 kuud vangistust, millest arvati maha eelvangistuses viibitud

4 päeva. 4 aasta 3 kuu ja 26 päeva pikkust vangistust kannab süüdimõistetu alates 27.

septembrist 2021. Karistusaja lõpptähtaeg saabub 22. jaanuaril 2026. Lisakaristusena on A.

Yurganchinile kohaldatud Eesti Vabariigist väljasaatmine 5-aastase sissesõidukeeluga.

2. Viru Maakohtu 24. septembri 2024. a määrusega vabastati A. Yurganchin karistuse

kandmisest tingimisi enne tähtaega kohtumääruse jõustumisel ilma käitumiskontrollita.

3. A. Yurganchini vangistusaegne käitumine on hea. Ta täidab individuaalset täitmiskava,

omandas eriala, töötab ning läbis sotsiaalprogramme. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. A.

Yurganchin on ametnikega koostöövalmis. Vabaduses on tal elukoht. Vangla iseloomustab A.

Yurganchinit positiivselt ja toetab tema vabastamist. Vabastamisega nõustus prokuratuurgi.

Karistust kui sellist ei saa käsitada isikut negatiivselt iseloomustava asjaoluna, sest kuriteo

raskust on seadusandja silmas pidanud juba KarS § 76 lg-tes 1 ja 2 toodud tähtaegade

sätestamisel, KarS § 76 lg 4 räägib konkreetse kuriteo toimepanemise asjaoludest (RKKKm

3-1-1-12-17, p-d 19 ja 21). Kuna A. Yurganchin on Eestist väljasaadetav, ei tule talle

kohaldada käitumiskontrolli.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Ringkonnaprokurör K. Kask palub maakohtu määruse tühistada ja jätta A. Yurganchin

karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

5. Kinnipidamisasutus on iseloomustuse koostamisel tähelepanuta jätnud A. Yurganchini

toime pandud uued vägivallateod. Nimelt esitas vangla teabe- ja uurimisosakond 8. oktoobril

2024 talle kahtlustuse KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 121 lg 2 p 3 - § 25 lg 2 järgi. Kahtlustuse

kohaselt ründas A. Yurganchin 25. juulil 2024 kolme kinnipeetavat, mida tõendavad

kannatanute ütlused ja vangla videosalvestised. Kuigi kahtlustus esitati peale Viru Maakohtu

määruse tegemist, on praeguseks selgunud tema vabastamist välistavad asjaolud. A.

Yurganchini ennetähtaegse vabastamise korral ei oleks kaitstud õiguskorra ja uue süüasja

kannatanute huvid.

MENETLUS RINGKONNAKOHTUS

6. Ringkonnakohus võttis määruskaebuse menetlusse, määras kindlaks kohtukoosseisu ja

lahendi valmimise kuupäeva ning andis menetlusosalistele õiguse esitada kirjalikke seisukohti

ja taotlusi kuni 16. oktoobrini 2024.

7. A. Yurganchin taotles riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Ta soovib osaleda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise protsessis.

8. Lisaks taotleb A. Yurganchin ringkonnakohtult tema vabastamise menetluse algatamist

kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 4241 järgi. Bulgaaria kodanikuna nõustub ta

eluaegse Eesti Vabariiki sissesõidukeelu panemisega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus põhjendab esmalt seda, miks ta jätab rahuldamata taotluse riigi õigusabi

korras kaitsja määramiseks (I), selgitab karistuse kandmisest vabastamise menetluse

algatamise taotluse jätmist (II) ning võtab seisukoha määruskaebuse osas (III).

I

10. Kaitsja osavõtt tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise menetlusest (KrMS §

426) ei ole kohustuslik. KrMS § 432 lg 3 teisest lausest tuleneb küll süüdimõistetu õigus

sellele, et tema valitud või määratud kaitsja – kui tal selline on – saaks ennetähtaegse

vabastamise menetluses osaleda. Osutatud säte ega ükski teine norm ei pane aga menetlejale

kohustust määrata süüdimõistetule tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

menetluses riigi õigusabi korras kaitsja alati, kui süüdimõistetu seda taotleb. Tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise menetluses, sh selles menetluses tehtud maakohtu määruse

vaidlustamisel ei ole kohaldatav riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 2. Süüdistatavana ei saa

osutatud sätte mõttes käsitada enda ennetähtaegset vabastamist soovivat süüdimõistetut.

Selline süüdimõistetu saab riigi õigusabi üksnes RÕS § 6 lg-s 1 sätestatud juhul. Selleks peab

ta esitama kohtule RÕS § 12 nõuetele vastava taotluse. Kohus otsustab süüdimõistetule riigi

õigusabi andmise üldises korras, arvestades RÕS § 7 lg-s 1 ette nähtud riigi õigusabi

andmisest keeldumise aluseid (vt Tartu Ringkonnakohtu 27. novembri 2017. a lahend nr 1-15-

1167/123).

11. A. Yurganchini taotlus riigi õigusabi määramiseks on kolleegiumi hinnangul

põhjendamatu. Ta pole esitanud vormikohast majandusliku seisundi teatist, mis võimaldaks

ringkonnakohtul hinnata tema maksevõimet RÕS § 6 lg 1 tähenduses. Samas vangla

iseloomustusest nähtuvalt on tal võlad (3861 eurot) ning vabanemisfondi hoiustatud vaid 346

eurot. Majandusliku seisundi tõendi esitamise puuduse kõrvaldamise nõudmist ei pea

ringkonnakohus aga vajalikuks, kuna RÕS § 7 lg 1 p 1 välistab praegusel juhul riigi õigusabi

andmise, olenemata sellest, milline on A. Yurganchini majanduslik olukord. Selle sätte järgi

ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi kaitsma.

12. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise menetluse puhul ei lahendata tavaliselt

õiguslikult või tõenduslikult keerukaid küsimusi, vaid peamiselt prognoositakse kinnipeetava

resotsialiseerumise väljavaateid. Eelnevas menetluses on A. Yurganchin edukalt ennast ise

kaitsnud. Määruskaebuse väited ei ole sellised, millele vastuvaidlemine eeldaks õigusalaseid

eriteadmisi ja käiks süüdimõistetule üle jõu. Lisaks ei ole A. Yurganchin põhjendanud, miks

ta riigi õigusabi korras kaitsjat vajab. Ta on üksnes märkinud, et soovib protsessis osaleda.

Määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses (KrMS § 390 lg 3). Ringkonnakohus andis

A. Yurganchinile võimaluse esitada prokuratuuri määruskaebuse peale omapoolne seisukoht.

A. Yurganchin seisukohta ei esitanud. Eeltoodut arvestades jätab kohtukolleegium taotluse

RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata.

II

13. A. Yurganchin taotleb KrMS § 4241 alusel tema edasisest karistuse kandmisest

vabastamise menetluse algatamist. Ringkonnakohtul puudub pädevus nimetatud taotluse

menetlemiseks. KrMS § 4241 lg 1 järgi võib karistuse kandmise asukoha järgse maakohtu

täitmiskohtunik vangla taotlusel KrMS § 416 lõike 1 punktides 1 ja 2 sätestatud alustel ning §

416 lõikes 2 sätestatut arvesse võttes oma määrusega vabastada süüdimõistetu edasisest

karistuse kandmisest. Seega saab isiku edasisest karistuse kandmisest vabastamise menetluse

algatada vangla, mitte ringkonnakohus. Vangla edastab vastava taotluse lahendamiseks

maakohtule.

III

14. Ringkonnaprokuröri määruskaebus kummutab maakohtu seisukoha raske isikuvastase

kuriteo eest vangistust kandva A. Yurganchini tulevase õiguskuulekuse prognoosi osas

tõigaga, et temale esitati 8. oktoobril 2024 uus kahtlustus kehalise väärkohtlemise

toimepanemises kolme kaaskinnipeetava suhtes. Seda asjaolu ei kajastanud süüdimõistetu

iseloomustus. Kahtlustuse esitamine ei olnud maakohtule lahendi tegemise ajal teada.

Määruskaebusele on lisatud kahtlustust kinnitavad tõendid.

15. Riigikohus on leidnud, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise otsustamise menetlus,

sh tõendite kogumise ja esitamise kord, ei ole ega pea olema reguleeritud sarnase

põhjalikkusega nagu süüküsimuse lahendamisel ning kohtule on jäetud menetluse

kujundamisel avar otsustusruum (vt ka RKPJK 12. märts 2021, 5-20-11/9, p-d 21 ja 25).

Lisaks ei näe määruskaebusele nõudeid sätestav KrMS § 386 ette KrMS § 321 lg-ga 6 sarnast

piirangut (vt KrMS § 384 lg 3). Järelikult võib ringkonnakohus isiku ennetähtaegse

vabastamise otsustamisel vastu võtta ka edasikaebemenetluses esitatud tõendeid (RKKK 9.

mai 2024, 1-20-1503, p 18).

16. Maakohus märkis õigesti, et vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline

eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Ringkonnakohus leiab sarnaselt

määruskaebuse esitajaga, et A. Yurganchini vabastamine kätkeks ohtu õiguskorrale. A.

Yurganchin kannab karistust kuritegude kogumi eest, millest ühe osa moodustab teisele

inimesele 21. septembril 2021 raske tervisekahjustuse tekitamine, millega ta põhjustas ohu

kannatanu elule. Teine osa karistusest on mõistetud liiklussüütegude eest. Lisaks on teda

varasemalt karistatud KarS § 424 lg 1 järgi. Olles Harju Maakohtu 14. aprilli 2021. a otsusega

karistatud KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises (26. jaanuari 2021. a

tegu), juhtis A. Yurganchin uuesti tahtlikult 10. juunil 2021 ja 17. septembril 2021

mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Seega

iseloomustab tema varasemat elukäiku enne vangistust kõrge kuritegelik aktiivsus. Ainuüksi

mingi õigushüve rikkumine süstemaatiliselt näitab suurt vastandumist õiguskorrale.

17. Kõnekas on fakt, et järjekordse mootorsõiduki juhtimise ilma selleks õigust omamata pani

A. Yurganchin toime Harju Maakohtu 14. aprilli 2021. a otsusega määratud katseajal vaid

veidi hiljem kui ühe kuu möödumisel otsuse jõustumisest. Isikuvastase kuriteo pani ta samuti

toime katseajal. Kuritegude asjaoludest tulenevalt võib A. Yurganchin panna kuritegusid

toime nii üksi kui ka grupis. Viimase kuriteo puhul oli süüdimõistetutel plaan kannatanut

rünnata. Selleks varitses ta kannatanut koos kaaslasega. A. Yurganchin lõi kannatanut selja

tagant noaga paremale kaelapoolele, põhjustades talle eluohtliku kehavigastuse. Otsusest

järelduvalt võib süüdimõistetu isiklike tülide tekkimisel vägivallaga kätte maksta. A.

Yurganchini varasemast elukäigust nähtuvalt võib ta panna toime kuritegusid nii planeeritult

kui ka impulsiivselt, joobeseisundis ja kainena ning puuduliku probleemilahenduse oskuse

tõttu.

18. Analüüsides, kas vangistus on A. Yurganchini käitumist muutnud, möönab

kohtukolleegium, et tema vangistusaegses käitumises on mõndagi positiivset. Näiteks on A.

Yurganchin omandanud abikoka eriala, töötab ning on läbinud „Eluviisitreeningu“ ja „Viha

juhtimise“ programmid. Mõlema programmi jätkutegevused on planeeritud vabanemisjärgse

kriminaalhoolduse ajaks. Sõltuvusteemaline „Eluviisitreening“ on samuti läbitud. Samas

nähtub iseloomustusest, et vaatamata erinevate narkootikumide (marihuaana, kokaiini ja

amfetamiini) tarvitamise algusajale (2001), ei tunnista A. Yurganchin sõltuvust, põhjendab

tarvitamist kokkusattumisega halbade inimestega ning narkojoobes juhtimist

epilepsiaravimite tarvitamisega. Programmis oli ta enamasti kuulaja rollis. Seega vaatamata

peamiste riskiolukordade kaardistamisele ning eesmärgile lõpetada narkootikumide

tarvitamine, esineb mitmeid viiteid probleemi tegelikule eitamisele. Läbituks on loetud ka

vägivaldset käitumist maandav sotsiaalprogramm "Viha juhtimine". Praegusel juhul on aga

määruskaebust arvestades algatatud uus kriminaalasi (nr 24922700107), kus A. Yurganchinit

kahtlustatakse mitme kaaskinnipeetava kehalises väärkohtlemises. Sestap ei saa välistada

olukorda, et süüdimõistetul, kellel varasema vangistuse ajal oli viha taltsutamisega probleeme

(kambri ukse tagumised, vangla vara loopimine, ebatsensuursete sõnade kasutamine,

ametnikuga manipuleerimine ja korraldustele mitteallumine), ei ole siiski 2024. a läbitud

sotsiaalprogrammist vajalikke järeldusi teinud. Kohtupraktikas ollakse seda meelt, et kui

kinnipeetav pole suutnud oma käitumist korrigeerida isegi kinnipidamiskohas karistuse

kandmise ajal, pole põhjust eeldada, et ta suudab jääda õiguskuulekaks vabanemisjärgselt.

19. Kokkuvõtvalt leiab kohtukolleegium, et vaatamata positiivsetele asjaoludele esineb A.

Yurganchini puhul suur oht, et ta võib vabanedes toime panna uue kuriteo. Eeltoodut

arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 p-st 4, tühistab ringkonnakohus

maakohtu lahendi ja teeb uue määruse, millega rahuldab määruskaebuse ning jätab A.

Yurganchini tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata.

(allkirjastatud digitaalselt)