1-21-6630/89 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

21. oktoober 2024

Kohtuasja number

1-21-6630

Kohtukoosseis

Ingeri Tamm, Ingrid Kullerkann ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi

Süüdimõistetu Erki Ivanovi tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2024. a määrus

Määruskaebuse esitaja

Erki Ivanov (isikukood 38310126524)

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Lõuna Ringkonnaprokuratuur, esindaja abiprokurör

Ruti Kilg

RESOLUTSIOON

Jätta Erki Ivanovi määruskaebus Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2024. a määruse peale läbi

vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale saab prokuratuur ja süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Erki Ivanov tunnistati Tartu Maakohtu 13. detsembri 2021. a otsusega süüdi

karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 3 ja § 119 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle

karistuseks 4 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati E. Ivanovi karistuse kandmise aja

alguseks 15. juuni 2021. Karistuse lõpptähtaeg saabub 15. juunil 2025.

2. Tartu Maakohtu 2. oktoobri 2024. a määrusega jäeti E. Ivanov tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamata.

3. E. Ivanov asuks elama õe 3-toalisse korterisse. Elamine on halvas seisukorras, seal elab lisaks

õele veel tema abikaasa ja 6 last vanuses 1-22. Kolm täisealist meest on kriminaalkorras

karistatud. E. Ivanov soovib endale kiiresti korteri üürida. Samas pole kindel, millal kolimine

aset leiab. Ülerahvastatud korteris on suurem võimalus arusaamatuste tekkeks ning vägivalla

kasutamiseks.

4. Süüdimõistetu varasem elukäik ja tema isik kätkevad uute kuritegude ohtu. E. Ivanovi on

karistatud 12 korral. Tegemist on tema mitmenda vangistusega. Olles varem karistatud varguste,

röövide, omastamise, vägivallaga avaliku korra raske rikkumise, kehaliste väärkohtlemiste,

vägivallaga omavolilise sissetungi, võimuesindaja solvamise ja ähvardamise eest, kannab ta

praegust karistust kehalise väärkohtlemise ja ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse

tekitamise eest. Alates 1998. aastast on ta mõne aasta pikkuse intervalliga pannud toime isiku- ja

varavastaseid kuritegusid.

5. E. Ivanov soovib loobuda alkoholist, abistada ema, tööle minna ja seaduskuulekas olla. Samas

oli tal ka varem pere, ent see ei motiveerinud teda seaduskuulekusele. Samuti rääkis ta, et ei

tarvitanud enne vangistust kanget alkoholi, ent ometi pani ta tuttava juures toime

vägivallakuriteo, mida selgitas viina joomisega. Seega ei pruugi E. Ivanov täiel määral oma

varasemaid käitumismustreid teadvustada ning võib hakata neid kordama. Ta on pannud kuriteod

toime hetke ajendil ning enamasti alkoholijoobes. Vangistuseelse ajaga võrreldes tema

elukorralduses erilisi muutusi toimunud ei ole. E. Ivanov on kergesti ärrituv. Tema probleemide

lahendamise oskus on puudulik ja ta kasutab selleks ka kuritegelikke mooduseid. E. Ivanov leiab

enda kuritegudele õigustusi ning vähendab süüd. Süüdlane ei teadvusta oma teo raskust, sellise

käitumise lubamatust ja vajadust hoiduda konfliktide lahendamisest vägivallaga. Ta on

varasemalt kriminaalhooldusnõudeid rikkunud ja pannud katseajal toime uue kuriteo.

MÄÄRUSKAEBUS

6. E. Ivanov palub, et tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimus võetaks uuesti

otsustamisele, rahuldaks määruskaebus ning vabastataks ta karistuse kandmisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Riigikohus on 28.11.2023 lahendi nr 1-17-6026 p-s 9 leidnud, et kaebus on KrMS § 326 lg 3

mõttes ilmselt põhjendamatu siis, kui ringkonnakohus on maakohtu otsuse ja apellatsiooni põhjal

jõudnud järeldusele, et a) kriminaalasjas ei ole ühtegi KrMS §-s 338 loetletud alust maakohtu

otsuse tühistamiseks; b) ilma täiendava selgituseta on üheselt mõistetav, et kaebaja asjakohastele

väidetele on olemas nõustumisväärne ja ammendav vastus juba maakohtu lahendis, ning c)

ringkonnakohtul ei ole seadusest tulenevat alust kaebuse piiridest väljumiseks (RKKK

16.12.2022, 1-22-510/38, p 13). Samasugustest põhimõtetest tuleb lähtuda ka määruskaebuse

läbi vaatamata jätmisel KrMS § 390 lg 1 ja § 326 lg 3 alusel (vt ka RKKK 07.11.2023, 1-22-

7792/21, p 8).

8. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus E. Ivanovi ennetähtaegset vangistusest vabastamata

jätmist kaalunud erinevatest aspektidest veenvalt ning arusaadavalt. Lähtutud ei ole sobimatutest

või ebaõigetest kaalutlustest, olulisi asjaolusid ei ole tähelepanuta jäetud. Kohus arvestas nii

positiivseid asjaolusid („Viha juhtimise“ programmi läbimine, valmisolek asuda alkoholiravile,

elukoht, üldjoontes hea käitumine vangistuses, lähedased), kui ka negatiivseid asjaolusid

(pikaaegne kriminaalne elukäik, alkoholi tarvitamine, mille käigus avaldub vägivaldsus ja

kriminaalhoolduse luhtumine). Kohus leidis, et ka isikut positiivselt iseloomustavad asjaolud

kätkevad mõningaid negatiivseid momente (nt elukoha ja isa kehalise väärkohtlemisega

seonduv). Lisaks tõi kohus välja, et E. Ivanovi praegused elutingimused ei ole vangistuseelsetest

erinevad ning täheldas, et süüdlase käitumises on endiselt täheldatav puudulik

probleemilahendusoskus ja eneseanalüüs ning kalduvus oma eksimusi pisendada. Temast lähtub

endiselt oht uute kuritegude toimepanemise jätkamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul on kohus

asjakohaselt argumenteerinud, miks süüdlasel tuleb vangistust edasi kanda. Määruskaebuses ei

ole maakohtule ette heidetud kaalutlusõiguse rikkumist. Seega ei tingiks E. Ivanovi palve

vaadata tema tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimus uuesti läbi, maakohtust erineva

lahendi tegemist.

9. Kuna ringkonnakohus ei näe ka alust väljuda kaebuse piiridest, jääb see KrMS § 390 lg 1 ja §

326 lg 3 alusel läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)