3-23-1213/10 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Ülle Polluks

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.10.2024, Jõhvi

Haldusasja number

3-23-1213

Haldusasi

Menetlusosalised ja nende

esindajad

OÜ Cotrailer kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 24.01.2023

kontrollkaardiga nr th-2023-00818/1 õigusvastaselt tekitatud

varalise kahju hüvitamiseks summas 798,77 eurot

Kaebaja: OÜ Cotrailer, esindaja: v.-adv Olavi-Jüri Luik

Vastustaja: Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja: Kristin

Annsoo

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud poolte enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.11.2024.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) teostas 24.01.2023 kell 15.03 Tallinn-Tartu maantee 180

kilomeetril OÜ-le Contrailer (kaebaja) kuuluva veoauto Volvo FH registrimärgiga 230FJJ

tehnilisele nõuetele vastavuse kontrolli, mille käigus tuvastas PPA, et kontrollitavale

veoautole nõuetele mittevastav arv laternaid. PPA pidas seda oluliseks puuduseks ja koostas

selle kohta kontrollkaardi nr th-2023-00818/1 ning suunas veoauto erakorralisele

tehnoülevaatusele.

3-23-1213

2. Kaebaja pöördus Tallinna Halduskohtusse kaebusega PPA kontrollkaardi nr th-2023-

00818/1 õigusvastasuse kindlakstegemiseks preventiivsel eesmärgil ja nõudis talle tekitatud

kahju hüvitamist summas 798,77 eurot (dt lk 1-22).

3. Tallinna Halduskohus saatis 5.06.2023 määrusega kaebuse kohtualluvuse järgi Tartu

Halduskohtule.

4. Tartu Halduskohus võttis 8.10.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks

Politsei- ja Piirivalveameti ja kohustas vastustajat vastama kaebusele 21 päeva jooksul alates

kohtumääruse kättesaamisest.

5. Vastus kaebusele laekus kohtusse 30.10.2023. Vastuses kaebusele nõustus vastustaja

haldusasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Vastustaja täiendav vastus saabus kohtusse

8.10.2024.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. Kaebaja märgib, et PPA tegi 24.01.2023 kell 15:03 OÜ Contrailer veoauto Volvo FH

registrimärgiga 230FJJ (veoauto) osas Tallinn-Tartu maantee 180. kilomeetril tehnonõuete

vastavuse kontrolli. PPA leidis, et veoautole on paigaldatud nõuetele mittevastav arv eesmisi

ääretulelaternaid, st veoautol on täiendavad 5 eesmist ääretulelaternat. PPA pidas seda

oluliseks puuduseks, mistõttu vormistati kontrollkaart nr th-2023-00818/1 ning veoauto

suunati erakorralisele ülevaatusele. Kaebaja esitas 26.01.2023 vastustajale vaide veoauto

erakorralisele ülevaatusele suunamise tühistamiseks. Kaebaja ei nõustunud PPA seisukohaga,

et vaidlusaluste laternate näol on tegemist eesmiste ääretulelaternatega. Kaebaja selgitas

vaides, et oma omaduste tõttu ei kvalifitseeru vaidlusalused laternad eesmisteks

ääretulelaternateks ning seetõttu ei saa veoautol esineda kontrollkaardil märgitud oluline rike

või puudus lahtri „eesmised, tagumised ja külgmised ääretulelaternad“ alapunktis „Vastavus

nõuetele“. 08.03.2023 vaideotsusega nr 3.1- 1.1/1511-5 jättis vastustaja kaebaja vaide

rahuldamata.

Kaebaja märgib, et vaidluse rõhk on eelkõige asjaolul, kas veoauto vaidlusaluseid laternaid

saab pidada eesmisteks ääretulelaternad või mitte, sest just liigne eesmiste ääretulelaternate

arv on see, mida vastustaja poolt kaebajale ette heidetakse. Kaebaja leiab, et vaidlusalused

laternad ei ole eesmised ääretulelaternad ning seetõttu ei saa olla õiguspärane PPA

kontrollkaart, milles sisalduv etteheide on just eesmiste ääretulelaternate kohta.

Esiteks väidab vastustaja, et kuna vaidlusalused laternad olid märgistatud tähega „A“, mis

tähistab ääretuld, siis oli tegemist ääretuledega (vastustaja vastuse lk 2). Kaebaja kordab, et

ainuüksi „A“ tähe olemasolust laternal ei saa automaatselt järeldada, et tegemist on ääretulega.

Vaidlusalune latern peaks lisaks eesmistele ääretulelaternatele kehtestatud tehnilistele

nõuetele vastama ka eesmise ääretulelaterna eesmärgile. Kui tagumine alumine ääretulelatern,

mille korrektne märgistus on R, märgistada kui A, siis sellest ei muutu tagumine alumine

ääretulelatern eesmiseks alumiseks ääretulelaternaks. Märgistus „A“ ei ole kaugeltki ainuke

nõue, mis eesmistele ääretulelaternatele kehtib.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle

haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi: Määrus nr 42) lisa 1 järgi on

sõidukile lubatud paigaldada koodides 202-224, 226-229 ja 1002 käsitletud valgustus ja

2(10)

3-23-1213

valgussignalisatsiooniseadmeid. Kaebaja märgib, et eesmised ääretulelaternad on kood 212 ja

töötulelaternad on kood 219.

Määrus nr 42 lisa 1 lk 8, p 7 sisaldab muuhulgas nõudeid eesmiste ääretulelaternate

elektriühendustele („Elektriühendused peavad olema sellised, et ääretulelaternaid ja

tagumise registreerimismärgitule laternat on võimalik sisse ja välja lülitada ainult

samaaegselt“). Täiendavalt sätestab määruse nr 42 lisa 1 (lk 8), et elektriühendused peavad

olema sellised, et lähitule-, kaugtule- ja eesmisi udutulelaternaid saab sisse lülitada ainult siis,

kui ääretulelaternad ja tagumise registreerimismärgitule latern on sisse lülitatud.

Määruse nr 42 § 3 p 27 defineerib eesmise ääretulelaterna mõiste, milleks on märgistada

sõiduki asukohta ja laiust eest.

Kaebaja on seisukohal, et olukorras, kus vastustaja liigitab vaidlusalused laternad eesmisteks

ääretulelaternateks ainult nendel nähtuva „A“ tähe pärast (nii vaideotsuses kui ka kaebuse

vastuses), kuid on arvestamata jäetud muude oluliste asjaoludega (elektriühendused ja

laternate eesmärk), mis vaidlusaluste laternate eesmisteks ääretulelaternateks liigitamist ei

toeta, on vastustaja kontrollkaart ebaõige ja õigusvastane.

Vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väidet, et vaidlusaluste laternate elektriühendused

ning eesmärk ei ole omane ääretulelaternatele. Vaidlusalused laternad ei põle koos tehases

paigaldatud ääretulelaternatega ja neid lülitatakse sisse ja välja ainult eraldi lülitist (vastustaja

vastuse lisa 2, lk 1).

Kaebaja esindaja selgitas kontrollkaardi koostamise ajal kohal olnud politseiametnikele, et

vaidlusalused laternad olid töötuled, mida on vaja sisse lülitada näiteks öösiti kitsastes

hoovides tagurdades, kus ilma lisavalgustuseta on esiratta peeglist näha ainult pimedust.

Samuti selgitati kohal olnud politseiametnikele, et vaidlusalused laternad on eraldi sisse- ja

välja lülitatavad ning ei olnud veoauto kontrolliks peatamise ajal sisse lülitatud.

Vastustaja poolt viidatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määruse nr 114

„Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise ulatus ja kord“ (edaspidi: Määrus nr 114) lisa 3 p 4.2.3 (lk 13) järgi

kontrollitakse eesmiste, tagumiste ja külgmiste ääretulelaternate nõuetelevastavust vaatlusega

ja proovilülitamisega.

Seega peaksid kontrollkaardi koostanud politseiametnikud olema ka peale kaebaja esindaja

väidete läbi proovilülitamise teostamise teadlikud, et veoauto vaidlusaluste laternate

elektriühendus ning sisse- ja väljalülitamise protsess ei ole eesmistele alumistele

ääretulelaternatele omane.

Teiseks väidab vastustaja, et „Kaebaja ei ole selgitanud, milliste mittekohustuslike

laternatena ta vaidluse all olevad tuled on sõidukile paigaldanud. Vastustaja jääb oma

seisukoha juurde, et PPA on õigesti tuvastanud, et kaebaja sõidukile paigaldatud lisalaternad

kvalifitseeruvad nõuetele mittevastavalt paigaldatud eesmiste ääretulede alla ja sõiduk tuli

suunata erakorralisele ülevaatusele“ (vastustaja vastuse lk 3).

Kaebaja selgitab, et vaidlusalused laternad on töötuled.

Määruse nr 42 lisa 1 lk 26 (kood 219) sätestab töötulelaternatele kehtestatud nõuded. Kaebaja

nendib, et üks töötulelaternale kehtestatud nõue on, et töötulelaterna klaasil ei tohi olla

sõiduki valgustus- ja valgussignaalseadmena kasutatava laterna tähistust, kuid märgib, et selle

nõude rikkumine vastab väheolulisele rikkele või puudusele Määruse nr 114 lisa 3 p 4.12 „1)

3(10)

3-23-1213

Paigaldatud latern/helkur ei vasta nõuetele“ järgi ning sellisel juhul ei ole alust veoautot LS §

1962 lg 1 p 2 järgi erakorralisele ülevaatusele suunata.

Vastustaja tõlgendus, et tegemist on olulise rikkega, on toonud kaasa olukordi, kus autojuht

on pidanud jätma veose mitmeks tunniks teeservale valveta, kuigi vaidlusalused laternad on

liikluses välja lülitatud ning ei kujuta endast ohtu ühelegi osapoolele.

Kolmandaks väidab vastustaja, et „Seda, et PPA hinnang üleliigsetele ja seetõttu nõuetele

mittevastavatele ääretuledele oli õige kinnitab ka asjaolu, et ülevaatuspunktis suunati

kaebaja veoauto laternaid eemaldama [...]“ (vastustaja vastuse lk 3).

Kaebaja märgib, et tehnoülevaatuse poolt esitatud suunised olid ekslikud. Vastavate

suunistega nõustus kaebaja ainult seetõttu, et see oli antud hetkel rahaliselt kõige säästlikum

käitumisviis (vt kaebuse p-des 27–32) . Lisaks tuleb arvestada, et antud juhul olid

tehnoülevaatuse protsessi E-Tehno OÜ Räni aleviku tehnoülevaatuspunktis jälgimas

varasemalt kontrollil osalenud politseiametnikud, mistõttu oleks ilmselt tõenäoline, et isegi,

kui tehnoülevaatuspunkti tehnikud kaebajaga nõustuksid, oleksid politseiametnikud uue

kontrollkaardi koostanud ning Transpordiamet oleks tõenäoliselt tehnikutele leppetrahvi

määranud analoogselt vastustaja vastuse lisas 6 kirjeldatud olukorraga.

Neljandaks on vastustaja esitanud lisa 6, mis kirjeldab Transpordiameti poolt 02.08.2023 OÜ-

le Center Services esitatud leppetrahvi nõuet summas 450 eurot. Vastustaja väidab vastuses,

et „Vastustaja leiab, et selline TRAM-i seisukoht kinnitab ka PPA seisukohta praeguses

vaidluses osas, mis puudutab küsimust, kas veoautole paigaldatud tuled on kvalifitseeritavad

ääretuledena või mittekohustuslike laternatena ning sellest tulenevalt, kas tegemist on olulise

veaga, mille korral tuleb sõiduk suunata erakorralisele ülevaatusele“ (vastustaja vastuse lk-d 3

– 4).

Kaebaja hinnangul ei saa vastustaja vastuse lisa 6 alusel jõuda järeldusele, et käesoleval juhul

erakorralisele ülevaatusele suunamine oli õiguspärane. Sisuliselt on vastustaja esitanud

argumendi, et kuna Transpordiamet on ühel juhul pidanud mootorsõidukil asuvaid laternaid

ääretulelaternateks, siis on ka käesolevas vaidluses vaidlusalused laternad ääretulelaternad.

Vastustaja seisukohaga nõustumine tähendaks, et kõik Transpordiameti vastu esitatud

kaebused tuleks jätta rahuldamata, sest Transpordiametil on alati õigus. Vastustaja esitatud

lisast 6 ei saa teada, milline oli vastavate tulede eesmärk, elektriühendus ning märgistus.

Transpordiameti leppetrahvi nõudes ei ole kirjeldatud viidatud tulede eesmärki ega märgistust

ning OÜ Center Services sõnul (vastustaja vastuse lisa p 17.1.1) olid tuled vooluvõrgust lahti

ühendatud ning täpsemalt ei ole elektriühendust kirjeldatud. Lisaks tegi Transpordiamet

vastava leppetrahvi nõude rohkem kui 6 kuud pärast käesoleva vaidluse allikaks olevate

sündmuste toimumist.

Viiendaks väidab vastustaja, et „PPA suunas sõiduki erakorralisele ülevaatusele, kuid

korralduse nõuetele mittevastavate laternate eemaldamiseks andis tehnoülevaatuspunkti

töötaja. Seetõttu ei saaks laternate eemaldamine ega tagasipaigaldamine kuuluda PPA poolt

hüvitamisele. Kaebaja väidetavat ülevaatuspunkti sõitmise kulu ehk kahju summas 28,25

eurot ei ole kaebaja tõendanud. Niisamuti ei ole kaebaja tõendanud asendussõiduki

kasutamisega tekkinud tööjõukulu summas 45 eurot“ (vastustaja vastuse lk 4).

Ülevaatuspunkti sõitmise- ja tööjõukulu. Kaebaja märgib, et ülevaatuspunkti sõitmise kulu on

arvestatud tavalise veotariifi ja distantsi läbi. Distantsi arvestati kontrollikohast (Tallinn-Tartu

maantee 180. kilomeeter) tehnoülevaatuspunkti (Kassisilma 26, Räni alevik), siis tagasi

kaebaja garažeerimiskohta (Vinkli 3, Tartu) ning seejärel tagasi tehnoülevaatuspunkti – kokku

27 km. 2023. aasta jaanuaris oli tavaline veotariif 1,05 eurot/km (lisandub käibemaks).

4(10)

3-23-1213

Kaebaja esitab veotariifi tõendamiseks 2023. aasta jaanuari- ja veebruarikuu arved Tere AS-le

(Lisad 1 – 2), millel nähtub veotariif 1,05 eurot/km. Kaebuses esitatud 45 eurose tööjõukulu

sisse kuulub mitme inimese tööjõukulu, mis sisaldab veoautoga 230FJJ kontrollikohast

tehnoülevaatuspunkti-, garažeerimiskohta- ning tagasi tehnoülevaatuspunkti sõitmist. Samal

ajal korraldas kaebaja teise autojuhiga parklasse jäetud haagise veo sihtkohta ning kolmanda

töötajaga esimese autojuhi transpordi remonditöökoja ja garažeerimiskoha vahel. Laternate

eemaldamise- ja tagasipaigaldamise kulu.

Kaebaja märgib, et eksisteerib põhjuslik seos kontrollkaardi koostamise ja erakorralisele

ülevaatusele suunamise ning vaidlusaluste laternate eemaldamise ja tagasipaigaldamise vahel.

Kuivõrd vastustaja õiguspärane tegevus oleks jätta veoauto erakorralisele ülevaatusele

suunamata, siis ei oleks kunagi olnud vajadust vaidlusaluseid laternaid eemaldada. Kui kohus

peaks siiski leidma, et kaebajale tekkinud kahju ei ole mingis osas tõendatud, palub kaebaja,

et kohus otsustaks nõude suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades

(HKMS § 61 lg 5, dt lk 74-92).

7. Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades järgmised seisukohad:

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011 määruse „Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja korra1“ § 3 lg 1 kohaselt sõidukite

ülevaatust korraldab ja selle nõuetekohast läbiviimist ning kvaliteeti kontrollib

Transpordiamet.

06.02.2024 toimus PPA ja Transpordiameti koostöös liiklusjärelevalvet tegevatele

politseiametnike õppepäev, mille sisu oli sõidukite vastavus tehnonõuetele. Transpordiameti

poolt oli koolitajaks sõidukite tehnoosakonna ülevaatuse ekspert, kes selgitas PPA ametnikele

põhjalikult sõidukite ääretulede tehnonõudeid, mida politseinikud liiklusjärelevalvet tehes

kontrollivad vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.12.2011 määrusele nr 114

„Politseiametniku poolt liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse

kontrollimise ulatus ja kord“.

Transpordiameti ülevaatuse ekspert kinnitas õppepäeval PPA seisukohta, et N kategooria

sõidukile peab paigaldama kaks alumist eesmist ääretulelaternat ning täiendavate alumiste

ääretulede lisamine ei ole majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus nr

42) kohaselt lubatud. N kategooria sõidukil võib maksimaalselt olla kokku 6 ääretulelaternat,

mis on paigaldatud järgmiselt:

1. 2 kohustuslikku alumist iseseisvat või grupeeritud ääretulelaternat (tootja poolt juba

sõidukile paigaldatud)

2. 2 ülemist iseseisvat või grupeeritud ääretulelaternat (tootja poolt reeglina paigaldatud - kui

sõiduk on üle 1,8m lai, siis võib olla, kui on üle 2,1m lai, siis peab olema).

3. lisaks võib sõidukile paigaldada 2 ülemist iseseisvat või grupeeritud ääretulelaternat, kui

sõiduki laius on üle 1,8m).

Grupeeritud laternad tähendavad olukorda, kus ühel laternal on mitu funktsiooni (nt kaugtule

sees on lisaks ääretule latern).

Igal juhul ei ole määruse nr 42 kohaselt lubatud lisaääretulede paigaldamine mujale, kui

teatud olukorras sõiduki katusele.

5(10)

3-23-1213

Kaebaja veoautole paigaldatud eesmised alumised ääretuled ei vasta kehtestatud nõuetele ega

ole seetõttu lubatud. Järelikult oli kaebaja erakorralisele ülevaatusele suunamine õiguspärane,

mistõttu on kaebaja kahju hüvitamise nõue alusetu (dt lk 38-69).

Vastus kaebaja täiendavale seisukohale:

Kaebaja põhjendused, mille kohaselt kaebaja sõidukile paigaldatud lisalaternad, on kaebaja

hinnangul töötulelaternad, on otsitud. Ka mittekohustuslikke laternaid võib sõidukile

paigaldada vaid määruses nr 42 toodud tingimustel. Töötulelaternale kehtestatud nõuded on

sätestatud määruse nr 42 lisa 1 koodis 219.

Vastustaja hinnangul ei ole vaidlusalused laternad töötulelaternad järgmistel põhjustel:

1. Kaebaja sõidukile paigaldatud vaidluse all olevad laternad ei valgusta juhi töökohta (mis

asub sõiduki kabiinis) ega ka mitte teed nagu väidab kaebaja, vaid teevad sõidukit nähtavaks

teistele liiklejatele, seejuures vastutulevaid liiklejaid pimestades.

2. Vaidlusaluste laternate klaasil oli tähistus A, R1, SM1 – mis näitab, et need on tehases

toodetud ääretuledeks (vastavalt valguse värvile, kas eesmine, külgmine või tagumine). Kuna

sõidukile paigaldas lisatuled kaebaja väidete kohaselt margiesindus, siis ei ole ka eluliselt

usutav, et tegemist oli töötulede paigaldamise tellimusega, mida margiesinduses töötavad

spetsialistid täitsid valesti.

3. Vaidlusaluste tulede lülitumine toimus salongis küll eraldi lülitiga, kuid kohapeal

kontrollides ei süttinud armatuurlaual märgulampi.

Eeltoodule tuginedes on vastustaja seisukohal, et kaebaja sõidukile paigaldatud vaidlusalused

laternad ei ole töötulelaternad, sest need ei vasta määruses nr 42 toodud töötulelaterna

nõuetele ning need on tootja poolt tehases märgistatud tähisega A, mis vastab ääretulelaterna

märgistusele ja näitab, et tootja on need valmistanud järgides ääretulelaternate nõudeid.

Asjaolu, et kaebaja nimetab oma sõidukile tehnonõudeid eirates paigaldatud ääretulelaternaid

meelevaldselt töötulelaternateks ei tee neist veel töötulelaternaid.

Ka kaebaja väide, et, kui tehnoülevaatuspunkti töötajad oleksid lasknud kaebajal ilma

vaidlusaluseid tulesid eemaldamata tehnoülevaatuse läbida ja väljastanud kehtiva ülevaatuse,

siis oleks Transpordiamet tõenäoliselt tehnoülevaatuspunktile leppetrahvi määranud (vt

kaebaja täiendava seisukoha p 17) näitab, et kaebaja saab ise ka aru, et ülevaatuspunkt ei

oleks saanud kaebaja sõidukile kehtivat ülevaatust väljastada ilma ise nõudeid rikkumata, sest

kaebaja sõidukile paigaldatud ääretuled ei vastanud nõuetele.

Kui kaebaja soovib vaidlustada riiklikult kehtestatud tehnonõudeid, siis ei ole see Politsei- ja

Piirivalveameti pädevuses lahendada ning kaebajal tuleks pöörduda Transpordiameti poole.

Vastustaja palub, et kui menetluskulud jäävad vastustaja kanda, siis kohus vähendaks

väljamõistetavaid kulusid selliselt, et kaebaja esindaja põhjendatud tunnitasu on kuni 180

eurot ning põhjendatud ajakulu maksimaalselt 8,1 tundi (dt lk 94-99).

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Esmalt märgib halduskohus, et kohtud on varem selgitanud, et määruse nr 114

regulatsiooni arvestades saab liiklusjärelevalve käigus sõiduki tehnonõuetele vastavuse

kontrollimist käsitada menetlustoiminguna ning määruse nr 114 lisa 1 kohase kontrollkaardi

lahtreid 1–10 koos lisas 2 märgitud kontrollitavate detailide loeteluga kõnealuse toimingu

protokollina. Sõiduki tehnonõuetele esmane vastavus tuvastatakse kohapealse vaatluse kui

6(10)

3-23-1213

menetlustoimingu teel ning see protokollitakse ja fikseeritakse kontrollkaardil. Selline

protokoll on tõend HMS § 38 tähenduses. Lisa 1 kontrollkaardi lahtrites 11–16 vormistatakse

aga avastatud rikke või puuduse täpsem kirjeldus ning sellel põhinev liiklusjärelevalve

teostaja ettekirjutus, milleks võib olla mh sõidukeelu kohaldamine või sõiduki suunamine

erakorralisele ülevaatusele, sõltuvalt rikke või puuduse raskusastmest.

Nimetatud osa kontrollkaardist on käsitatav haldusaktina, sest sellega kehtestatakse

kontrollitava sõidukiga seoses siduvaid kohustusi ja piiranguid. Kontrollkaardi kui haldusakti

õigusjõu kõrvaldamiseks on asjakohane ja lubatav tühistamisnõue (nt 21.11.2021 otsus nr 3-

20-1495, 03.02.2021 otsus nr 3-20-925, 02.02.2021 otsus nr 3-19-1339, 19.06.2020 otsus nr

3-19-1338, 05.05.2020 otsus nr 3-19-768).

Antud asjas pole kaebaja kohtule esitanud tühistamisnõuet, vaid vastustaja kontrollkaardi

õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõude.

9. Kaebaja nõuab vastustajalt PPA kontrollkaardi nr th-2023-00818/1 õigusvastasusega talle

tekitatud kahju hüvitamist summas 798,77 eurot. Vaidlus on selles, kas veoauto

vaidlusaluseid laternaid saab pidada eesmisteks ääretulelaternad või mitte. Kaebaja leiab, et

vaidlusalused laternad ei ole eesmised ääretulelaternad ning seetõttu ei saa olla õiguspärane

PPA kontrollkaart, milles sisalduv etteheide on just eesmiste ääretulelaternate kohta. Kaebaja

arvates on need töötuled.

10. Liiklusseaduse § 1962 lg 1 punkti 9 kohaselt politseinikul või abipolitseinikul on õigus

suunata mootorsõiduk või selle haagis erakorralisse tehnonõuetele vastavuse kontrolli, kui

liiklusjärelevalve käigus tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse oluline või ohtlik

rike või puudus ja seda ei ole võimalik kohapeal kõrvaldada. Oluline rike või puudus on rike

või puudus, mille esinemine eeldab tehnonõuetele vastavuse kontrolli (LS § 73 lg 71).

11. Määruse nr 114 § 4 kohaselt on mootorsõiduki kontrollitavate detailide loetelu,

kontrollimise metoodika ning kontrollimisel avastatud rikete ja puuduste loetelu esitatud

määruse lisas 3.

Avastatud rikked ja puudused jagunevad kolme kategooriasse: 1) väheoluline rike või puudus

– rike või puudus, mis ei ole oluline ega ohtlik ja mille esinemisel loetakse mootorsõiduk

tehnonõuetele vastavaks; 2) oluline rike või puudus – rike või puudus, mille esinemine eeldab

tehnonõuetele vastavuse kontrolli; 3) ohtlik rike või puudus – rike või puudus, mis on otseselt

ja vahetult liiklusohtlik või mõjutab keskkonda.

Määruse nr 114 § 5 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et politseiametnik võib anda mootorsõidukijuhile

võimaluse kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal, kui seda riket

või puudust on võimalik kohapeal kõrvaldada. Kui rike või puudus kõrvaldatakse kohapeal,

võib mootorsõiduki lugeda tehnonõuetele vastavaks. Sellisel juhul ei pea politseiametnik

suunama liiklusregistrisse kantud mootorsõidukit erakorralisele ülevaatusele.

Kui avastatud rike või puudus jääb kohapeal kõrvaldamata või vajab kohapeal kõrvaldatud

rike või puudus kahtluse korral täiendavat kontrollimist, on politseiametnikul õigus: 1) olulise

rikke või puuduse korral suunata mootorsõiduk erakorralisele ülevaatusele; 2) ohtliku rikke

või puuduse korral rakendada sõidukeeldu. Vastavalt § 5 lg-le 5 tuleb politseiametnikul

määruse lisas 3 nimetamata, kuid liiklust või keskkonda ohustava muu tehnilise rikke või

puuduse avastamise või selle kahtluse korral olenevalt rikke või puuduse ohtlikkusest lähtuda

§ 5 lg-tes 1 ja 2 sätestatust.

Eelnevast järeldub, et see, milline rike või puudus on väheoluline, oluline või ohtlik, on

fikseeritud määruse nr 114 lisas 3; kui sõidukil on kasvõi üks oluline puudus, on

politseiametnikul õigus suunata see sõiduk erakorralisele ülevaatusele; politseiametnikul on

isegi selliste puuduste või rikete puhul, mis on määruse nr 114 lisas 3 fikseerimata,

diskretsioon otsustamaks, kas sõiduk suunata erakorralisele ülevaatusele.

7(10)

3-23-1213

12. Vastustaja leidis, et veoautole on paigaldatud nõuetele mittevastav arv eesmisi

ääretulelaternaid, st veoautol on täiendavad 5 eesmist ääretulelaternat ning pidas seda

oluliseks puuduseks, mistõttu vormistati kontrollkaart nr th-2023-00818/1 ning veoauto

suunati erakorralisele ülevaatusele.

13. Kaebaja ei nõustu vastustaja seisukohaga, et vaidlusaluste laternate näol on tegemist

eesmiste ääretulelaternatega, kuna oma omaduste tõttu ei kvalifitseeru vaidlusalused laternad

eesmisteks ääretulelaternateks ning seetõttu ei saa veoautol esineda kontrollkaardil märgitud

oluline rike või puudus lahtri „eesmised, tagumised ja külgmised ääretulelaternad“ alapunktis

„Vastavus nõuetele“.

14. Kirjeldatu alusel ei anna määruse nr 114 koos lisadega vastustajale kaalutlusõigust osas,

kas konkreetsed puudused lugeda üksnes väheoluliseks (määruse nr 114 lisa 2 allmärge 1) või

kas jätta olulise rikke või puuduse korral sõiduk erakorralisele ülevaatusele suunamata.

Määruse lisad 2 ja 3 määratlevad täpselt ära puuduse n.ö astme (väheoluline, oluline või

ohtlik), ilma PPA-le kaalumisruumi jätmata.

PPA-l tuleb üksnes tõendada puuduse olemasolu ja kontrollida selle kõrvaldatavust. Määruse

nr 114 § 5 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et politseiametnik võib anda mootorsõidukijuhile võimaluse

kontrollimisel avastatud rikke või puuduse kõrvaldamiseks kohapeal, kui seda riket või

puudust on võimalik kohapeal kõrvaldada. Kui rike või puudus kõrvaldatakse kohapeal, võib

mootorsõiduki lugeda tehnonõuetele vastavaks. Sellisel juhul ei pea politseiametnik suunama

liiklusregistrisse kantud mootorsõidukit erakorralisele ülevaatusele.

15. Kaebaja ei väida, et toodud puudused olid kohapeal kõrvaldatavad või et kaebaja

kõrvaldas need kohapeal. Arvestades ka puuduste iseloomu (st. veoautole on paigaldatud

nõuetele mittevastav arv eesmisi ääretulelaternaid, st veoautol on täiendavad 5 eesmist

ääretulelaternat) ning pidas seda oluliseks puuduseks, ei ole need rikked ka eelduslikult

kohapeal kõrvaldatavad.

Kuivõrd kontrollkaardil on toodud kaks olulist riket või puudust, piisas erakorralisele

ülevaatusele suunamisest üksnes ühe puuduse tõendatusest.

Vaidlus on selles, kas kaebaja sõiduki võis suunata erakorralisele ülevaatusele või mitte ning

kas kaebajale tekitati sellega õigusvastaselt kahju, mida ta palub hüvitada.

16. Halduskohus nõustub PPA-ga, et vaidlusalused laternad ei ole töötulelaternad järgmistel

põhjustel:

1. Kaebaja sõidukile paigaldatud vaidluse all olevad laternad ei valgusta juhi töökohta (mis

asub sõiduki kabiinis) ega ka mitte teed nagu väidab kaebaja, vaid teevad sõidukit nähtavaks

teistele liiklejatele, seejuures vastutulevaid liiklejaid pimestades.

2. Vaidlusaluste laternate klaasil oli tähistus A, R1, SM1 – mis näitab, et need on tehases

toodetud ääretuledeks (vastavalt valguse värvile, kas eesmine, külgmine või tagumine). Kuna

sõidukile paigaldas lisatuled kaebaja väidete kohaselt margiesindus, siis ei ole ka eluliselt

usutav, et tegemist oli töötulede paigaldamise tellimusega, mida margiesinduses töötavad

spetsialistid täitsid valesti.

3. Vaidlusaluste tulede lülitumine toimus salongis küll eraldi lülitiga, kuid kohapeal

kontrollides ei süttinud armatuurlaual märgulampi.

Seega kaebaja sõidukile paigaldatud vaidlusalused laternad ei ole töötulelaternad, sest need ei

vasta määruses nr 42 toodud töötulelaterna nõuetele ning need on tootja poolt tehases

märgistatud tähisega A, mis vastab ääretulelaterna märgistusele ja näitab, et tootja on need

8(10)

3-23-1213

valmistanud järgides ääretulelaternate nõudeid. Asjaolu, et kaebaja nimetab oma sõidukile

tehnonõudeid eirates paigaldatud ääretulelaternaid meelevaldselt töötulelaternateks ei tee neist

veel töötulelaternaid. Kaebaja põhjendused, mille kohaselt kaebaja sõidukile paigaldatud

lisalaternad, on kaebaja hinnangul töötulelaternad, on seega otsitud. Ka mittekohustuslikke

laternaid võib sõidukile paigaldada vaid määruses nr 42 toodud tingimustel. Töötulelaternale

kehtestatud nõuded on sätestatud määruse nr 42 lisa 1 koodis 219.

17. Halduskohus nõustub PPAga, et N kategooria sõidukile peab paigaldama kaks alumist

eesmist ääretulelaternat ning täiendavate alumiste ääretulede lisamine ei ole majandus- ja

kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise

tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (edaspidi määrus nr 42) kohaselt lubatud. N

kategooria sõidukil võib maksimaalselt olla kokku 6 ääretulelaternat, mis on paigaldatud

järgmiselt:

1. 2 kohustuslikku alumist iseseisvat või grupeeritud ääretulelaternat (tootja poolt juba

sõidukile paigaldatud)

2. 2 ülemist iseseisvat või grupeeritud ääretulelaternat (tootja poolt reeglina paigaldatud - kui

sõiduk on üle 1,8m lai, siis võib olla, kui on üle 2,1m lai, siis peab olema).

3. lisaks võib sõidukile paigaldada 2 ülemist iseseisvat või grupeeritud ääretulelaternat, kui

sõiduki laius on üle 1,8m).

Grupeeritud laternad tähendavad olukorda, kus ühel laternal on mitu funktsiooni (nt kaugtule

sees on lisaks ääretule latern). Igal juhul ei ole määruse nr 42 kohaselt lubatud lisaääretulede

paigaldamine mujale, kui teatud olukorras sõiduki katusele. Kaebaja veoautole paigaldatud

eesmised alumised ääretuled ei vasta kehtestatud nõuetele ega ole seetõttu lubatud.

Halduskohtu hinnangul ei ole kohtule esitatud tõendeid sellest, et politseiametnik oleks

puuduste fikseerimisel eksinud. Tõendatud ei ole, et kontrollkaardil fikseeritud oluline puudus

oleks kohapeal nõuetekohaselt kõrvaldatud, kuid sellest hoolimata saadeti veoauto Volvo FH

registrimärgiga 230FJJ erakorralisele ülevaatusele.

18. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-s 1 sätestatu kohaselt võib isik, kelle õigusi on

avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle

tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada

RVastS § des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

Eeltoodud normist tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) isiku subjektiivse õiguse

rikkumine; 3) kahju tekitamine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise vahel;

5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus.

Eeltoodud õiguslikel ja faktilistel asjaoludel ei ole tõendatud PPA tegevuse (menetlustoiming

ja haldusakt) õigusvastasus. Seega ei saa esineda ka põhjuslikku seost PPA tegevuse ja

kaebajale tekkinud varalise kahju vahel.

19. Isik võib nõuda õiguspärase, kuid tema põhiõigusi või -vabadusi erakordselt piirava

haldusakti või halduse toiminguga tekitatud varalise kahju hüvitamist õiglases ulatuses

(RVastS § 16 lg 1).

Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et PPA oleks käesoleval juhul erakordselt piiranud kaebaja

põhiõigusi õiguspärase menetlustoimingu ja õiguspärase haldusaktiga. Taoliseks järelduseks

ei anna alust taotletava hüvitise suurus. Kaebaja arvab, et eksisteerib põhjuslik seos

kontrollkaardi koostamise ja erakorralisele ülevaatusele suunamise ning vaidlusaluste

laternate eemaldamise ja tagasipaigaldamise vahel. Kuivõrd vastustaja õiguspärane tegevus

oleks jätta veoauto erakorralisele ülevaatusele suunamata, siis ei oleks kunagi olnud vajadust

vaidlusaluseid laternaid eemaldada.

9(10)

3-23-1213

Kohtu hinnangul ei ole RVastS § 16 lg-s 1 nimetatud avaliku võimu kandja vastutuse erijuhu

eeldused (põhiõiguste erakordne riive) täidetud.

Halduskohus on kokkuvõtvalt seisukohal, et olukorras, kus avastatud riket või puudust ei ole

võimalik kohapeal kõrvaldada ja esineb põhjendatud kahtlus, et rike või puudus vajab

täiendavat kontrollimist, on politseiametnikul õigus olulise rikke või puuduse korral suunata

liiklusregistrisse kantud mootorsõiduk ja selle haagis erakorralisele ülevaatusele. Kirjeldatu

alusel oli kaebaja erakorralisele ülevaatusele suunamine õiguspärane, mistõttu on kaebaja

kahju hüvitamise nõue alusetu. Ka üksnes ühe puuduse/rikke korral puudus vastustajal

otsustusdiskretsioon jätta sõiduk ülevaatusele suunamata. Niisiis on vastustaja tegevus

õiguspärane ning kaebus tuleb jätta tervikuna rahuldamata.

20. Kaebaja kanda jäävad tema menetluskulud (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole

menetluskulude vastaspoolelt väljamõistmist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)

10(10)