2-23-10820/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.10.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-10820

Kohtuasi

T.Q hagi Car-ST OÜ vastu alusetult saadu

tagastamise ja viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.05.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Car-ST OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

67 200 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja T.Q (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Kostja Car-ST OÜ (registrikood 12539218), lepinguline

esindaja Jaanus Silm

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 01.10.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 10.05.2024 kohtuotsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta otsuse põhjendusi.

2. Jätta Car-ST OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta ringkonnakohtu menetluse kulud Car-ST OÜ kanda.

4. Mõista Car-ST OÜ-lt T.Q kasuks välja menetluskulude hüvitis 951,50 eurot.

Nimetatud summalt tuleb alates määruse jõustumisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-23-10820

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. T.Q (hageja) esitas 31.07.2023 Harju Maakohtule Car-ST OÜ (kostja) vastu hagi, milles

palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võla 60 000 eurot ja viivise alates hagi esitamisest

seaduses sätestatud viivise määras ning edasiulatuvalt kuni kohtuotsuse täitmiseni.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 30.10.2018 tähtajatu suulise laenulepingu

(laenuleping), mille alusel andis kostja hagejale laenu 104 500 eurot. Kostja ütles 02.04.2019

laenulepingu üles ja palus hagejal tagastada 104 500 eurot kahe kuu jooksul

ülesütlemisavalduse kättesaamisest. Ülesütlemisavalduse sai hageja kätte 27.05.2020.

1.2. Hageja tasus kostjale laenulepingust tuleneva võla järgmiste maksetena: 07.07.2020

osamakse 24 500 eurot; 07.08.2020 osamakse 20 000 eurot; 02.09.2020 osamakse 20 000

eurot; 12.10.2020 osamakse 20 000 eurot; 21.10.2020 viimase osamakse 20 000 eurot. Kostja

andis hagejale väljamaksete tegemise kohta kinnituse võla tasumise kohta.

1.3. Kostja ja C sõlmisid 24.03.2020 nõude loovutamise lepingu, millega kostja loovutas Cile

laenulepingust tuleneva nõude hageja vastu. C esitas 31.07.2020 hageja vastu hagi

laenulepingust tuleneva võla ja viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas

08.11.2021 otsusega tsiviilasjas nr 2-20-11097 hagi osaliselt ja mõistis hagejalt välja 60 000

eurot. Kohus tuvastas, et hageja sai viidatud tsiviilasjas kostjana hagi kätte 12.08.2020 ja

pärast seda kuupäeva tehtud osamaksetega täitis hageja kohustuse valele isikule.

1.4. Hagiavalduse kohaselt on kostja saanud hagejalt alusetult 60 000 eurot, mis tuleb kostjal

hagejale tagastada, sest pärast nõude loovutusest teada saamist ei olnud hagejal kohustust laen

tagasi maksta hagejale ehk vanale võlausaldajale. Hagejal on õigus 60 000 eurot tagasi nõuda

alusetu rikastumise sätete alusel.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Hageja esitatud maksegraafikud ei ole võla tasumise kinnitused. Tsiviilasjas nr 2-20-

11097 ei olnud kostja menetlusosaline ja kohtulahendis tuvastatud asjaolud ei ole tema suhtes

siduvad.

2.2. Hageja on saanud kostja juhatuse liikmelt allkirjad pettusega. Kostja juhatuse liige,

allkirjastades maksegraafikuid, ei märganud, et maksegraafiku nime kandvasse faili oli lisatud

kinnitus laenusumma väidetava tagastamise kohta. Kostja arvas, et allkirjastab üksnes

maksegraafikuid. Kostja juhib tähelepanu, et dokumendid ei ole allkirjastatud väidetava raha

üleandmise ajal, vaid hiljem. Viiest dokumendist kolm esimest on allkirjastatud 02.09.2020

2-23-10820

paari minutiliste vahedega ja kaks viimast 21.10.2020. Samuti ei kajastu üheski graafikus uus

võlajääk või asjaolu, et laenusumma oleks vähenenud.

2.3. Kohustuse täitmise kviitung ei ole absoluutne tõend kohustuse täitmise kohta ja see ei

lõpeta kohustust, kui kohustust tegelikult täidetud ei ole.

2.4. Hagejal ei ole olnud raha laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ja hageja ei ole

kostjale makseid teinud.

2.5. Juhul, kui kohus siiski leiab, et kostja on saanud hagejalt 60 000 eurot, siis on hageja

sellega täitnud oma laenulepingust tuleneva kohustuse kostja ees ehk raha on saadud

õiguslikul alusel. Hageja taganes 24.03.2020 sõlmitud nõude loovutamise lepingust ja seega

tuli laenulepingust tulenev kohustus täita kostjale.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas 10.05.2024 otsusega hagi, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3197,60 eurot ja viivise.

4. Maakohus kvalifitseeris hageja nõude alusetust rikastumisest tuleneva nõudena

(võlaõigusseaduse (VÕS) § 1028 lg 1). Pooled vaidlesid selle üle, kes on laenulepingust

tuleneva kohustuse osas kohaseks võlausaldajaks, seega kas nõude loovutamise leping on

kehtiv, samuti selle üle, kas laenulepingu täitmise kohta kostja poolt allkirjastatud täitmise

vastuvõtmise tõendid on kehtivad.

5. Nõude loovutamine on käsutustehing TsÜS § 6 lg 3 mõttes. Käsutustehingust ei ole

võimalik VÕS § 116 alusel taganeda, sest taganemine on võimalik kohustustehingu puhul,

mis sisaldab endas võlaõiguslikke kohustusi, mida saaks rikkuda. Käsutustehing ei sisalda

endas võlaõiguslikke kohustusi. Nõude loovutamise leping on endiselt kehtiv ja hageja peab

täitma oma kohustuse uuele võlausaldajale. Maakohtu järeldust toetab ka asjaolu, et C on

asunud jõustunud kohtulahendit täitma. Täitemenetlus hageja suhtes on alustatud 12.06.2023.

6. Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et kostja on allkirjastanud kinnitused võla

tasumise kohta (VÕS § 95 lg 1). Kostja ei esitanud vastuhagi kinnituste tühisuse

tuvastamiseks. VÕS § 95 ei sätesta kohustuse täitmise vastuvõtmise kohta antava kirjaliku

tõendi täpsemat vormi ega ka seda, et need peavad olema antud samaaegselt kohustuse

täitmisega. Kirjaliku vormi nõue on kohtu hinnangul TsÜS 78 lg 1 mõttes täidetud, VÕS § 95

lg 6 kehtestab üksnes kinnitusest keeldumise kui vastuvõtuviivituse, mitte kinnituse andmise

täpse aja. Sama tehingu kohta erineval ajal tahteavalduste tegemine on ka TSÜS § 69 aluselt

lubatud.

7. Maakohus nõustus hagejaga, et kinnitust saab pidada ka negatiivseks võlatunnistuseks,

mille järgi võlausaldaja tunnistab, et võlasuhet ei ole. Hagejal ei ole kohustust tasuda laenu

oma isiklikust sissetulekust. VÕS § 7 lg 1 järgi peavad võlasuhte pooled käituma mõistlikult.

Kohtu hinnangul on mõistlik, et isik tutvub enne dokumendi allkirjastamist selle sisuga ning

selle tegemata jätmist ei saa kostja hagejale ette heita.

8. VÕS § 169 lg-st 1 tulenevalt ei ole senisel võlausaldajal õigust nõuda kohustuse täitmist

pärast nõude loovutusest teatamist võlgnikule, mis tähendab, et VÕS § 164 lg-st 2 tulenevalt

puudus kostjal õigus nõuda hagejalt kohustuse täitmist ja raha vastu võtta pärast nõude

loovutusest teada andmist. Kohtu hinnangul oli kostja käitumine ka VÕS § 6 lg 1 sätestatud

2-23-10820

hea usu põhimõtte vastane, olles oma väidetes vastuoluline, s.o kinnitades kord võlasuhte

olemasolu ja siis jälle selle kehtetust.

9. Vaidlus puudus, et hageja sai nõude loovutusest teada hagiavalduse kättetoimetamisega

12.08.2020 tsiviilasjas 2-20-11097. Järelikult on 60 000 euro osas kohustus täidetud valele

võlausaldajale ning kostjal puudus õigus täitmine vastu võtta. Kohtu hinnangul leidis

maakohtu 08.11.2021 otsusega kinnitust, et kohustus, mida hageja täitis osamaksete

tegemisega, on ära langenud. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista alusetult

saadud 60 000 eurot.

10. Põhjendatud oli ka viivise nõue. Hagi esitamisega on hageja nõue igal juhul muutunud

sissenõutavaks, sest kostja sai alusetust rikastumisest teada kohtumenetluses.

11. Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on tasunud

riigilõivu 1610 eurot ja kandnud õigusabikulusid 1587,60 eurot. Õigusabi osutati tunnitasuga

144 eurot (käibemaksuga) ja alates 01.01.2024 tunnitasuga 146,40 eurot (käibemaksuga).

Maakohtu hinnangul olid õigusabikulud mõistlikud ja põhjendatud, arvestades kohtuvaidluse

laadi ja kestvust.

Apellatsioonkaebus

12. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

13. Maakohus jättis nõude loovutamise lepingu ja selle täienduse

tõenditena hindamata ja õiguslikult kvalifitseerimata (TsMS § 438 lg 1).

13.1. Maakohus tuvastas ebaõigesti, et tegemist oli ainult

käsutustehinguga, millest ei saa taganeda. Maakohus ei arvestanud

sellega, et kohustus- ja käsutustehing võivad sisalduda ühes dokumendis.

Nõude loovutamise lepingu eesmärgiks oli nõude eest tasu 50 000 eurot

saamine, mida kinnitab nii nõude loovutuse lepingu punkt 4 kui nõude

loovutuse lepingu täiendus. Müügilepingust, s.o. nõude loovutamise

lepingus sisalduvast kohustustehingust on võimalik selle rikkumisel

taganeda.

13.2. Hageja on tsiviilasjas 2-20-11097 avaldanud, et kostja on edastanud

Cile nõude loovutamise lepingust taganemise avalduse ja seega puudub Cl

õigus nõuda T.Q-lt 104 500 eurot. Seega on hageja seisukohal, et nõude

loovutamise lepingust on taganetud ja õigeks võlausaldajaks on kostja.

Seega on väidetavalt tehtud maksed tasutud õigele isikule.

14. Maakohus leidis ekslikult, et kohustuse täitmise kviitungile ei ole kostjal

võimalik vastuväiteid esitada.

14.1. Täitmise kviitungit tuleb hinnata koostoimes teiste tõenditega ja

tuvastada faktiline asjaolu, kas kohustus on täidetud või mitte,

võimaldades sealjuures kostjale nii vastuväite kui tõendite esitamist.

Maakohus rikkus menetlusõigust, kui jättis kostja tõendite kogumise

taotluse rahuldamata, võttes sellega kostjalt võimaluse tõendada, et

hageja ei ole tasunud kostjale sularahas 104 500 eurot.

2-23-10820

14.2. Maakohus leidis vastuolus senise kohtupraktikaga, et kostja oleks

pidanud esitama vastuhagi kinnituse tühisuse tuvastamiseks. Ebaõige on

ka maakohtu järeldus, et täitmise kviitung on negatiivne konstitutiivne

võlatunnistus. Otsusest ei ole aru saada, kas kohus käsitleb kõiki täitmise

kviitungeid konstitutiivse negatiivse võlatunnistusena või ainult viimast.

Kohus ei hinnanud dokumendi sisu, selle sõnastust ega ka dokumendi

andmise põhjuseid ja eesmärki.

15. Maakohus ei tuvastanud, millal on väidetavad maksed kostjale tehtud.

15.1. VÕS § 1028 kohaldamiseks on oluline tuvastada, kas väidetavad

maksed tehti enne või pärast seda, kui hageja sai teada nõude

loovutamisest Cle. Kui maksed isegi tehti ja seda enne nõude loovutusest

teadasaamist, siis on need tehtud õigele isikule vastavalt VÕS § 169 lg-le 1

ja hagi ei kuulu rahuldamisele.

15.2. Maakohus märkis, et hageja sai nõude loovutamisest teada

12.08.2020, mis on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-20-11097. Maakohus ei

põhjendanud ega viidanud tõenditele selles osas, et 60 000 eurot oleks

justkui tasutud kostjale peale nõude loovutamisest teadasaamist. Ühelgi

esitatud kohustuse täitmise kviitungil ei ole märgitud seda, mis kuupäeval

on hageja kostjale väidetava makse teinud. Hageja kohustuseks on

avaldada ja tõendada seda, mis kuupäevadel toimus sularaha üleandmine.

Hageja ei ole seda teinud ja maakohus ei ole seda ka tuvastanud, mistõttu

ei rajane maakohtu otsus selles osas tsiviilasjas avaldatud asjaoludele ja

tõenditele.

Vastustaja seisukoht

16. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid

muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi.

18. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

-

30.10.2018 sõlmisid hageja ja kostja tähtajatu suulise laenulepingu, mille alusel andis

kostja hagejale laenu 104 500 eurot.

-

02.04.2019 ütles kostja laenulepingu üles ning palus hagejal tagastada 104 500 eurot

kahe kuu jooksul ülesütlemisavalduse kättesaamisest.

-

24.03.2020 sõlmisid kostja ja C nõude loovutamise lepingu, millega kostja loovutas

Cile laenulepingust tuleneva nõude hageja vastu.

-

27.05.2020 sai hageja kätte laenulepingu ülesütlemisavalduse.

-

C esitas hageja vastu hagi laenulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise

väljamõistmiseks.

-

12.08.2020 sai hageja teada nõude loovutamisest, kui kohus toimetas hagejale kätte Ci

hagi (tsiviilasi nr 2-20-11097).

2-23-10820

-

Kohus rahuldas Ci hagi hageja vastu osaliselt, s.o summas 60 000 eurot.

-

Kostja on allkirjastanud hagi lisana nr 2 esitatud kinnitused hageja poolt võlgnevuse

tasumise ja laenulepingust tulenevate nõuete puudumise kohta. Viiest kinnitusest kolm

on allkirjastatud 02.09.2020 mõne minutilise vahega ning kaks viimast 21.10.2020.

Neli esimest kajastavad seejuures kinnituse punktis 1 maksegraafikuid ja punktis 2

tagasi makstud osamakse suurust.

19. Pooled vaidlevad menetluses selle üle, kas laenulepingust tulenevat kohustust on üldse

täidetud ja kas see on täidetud õigele isikule.

20. Kohustuse täitmist tõendab hageja kostja seadusliku esindaja digitaalselt allkirjastatud

kinnitustega (dtl 16-26). Kostja väidab, et ei tutvunud enne nende allkirjastamist kinnituste

sisuga, vaid arvas, et tegemist on võla tagasimakse graafikutega.

21. Ringkonnakohtu hinnangul on kinnitused VÕS § 95 lg 1 kohased täitmise kviitungid.

Pooled on vaielnud üksnes viimase, 21.10.2020 kell 19:40 allkirjastatud kviitungi õigusliku

olemuse üle. Selles kviitungis (dtl 25-26) kinnitab kostja, et hageja on tagastanud talle kõik

laenulepingu alusel välja makstud summad ning et tal puuduvad igasugused nõuded hageja

vastu. Hageja on väitnud, et tegemist on negatiivse konstitutiivse võlatunnistusega, mistõttu

isegi juhul, kui eelnevad kinnitused on käsitletavad täitmise kviitungitena, puuduks kostjal

vastuväidete esitamise õigus.

21.1. VÕS § 186 p 1 järgi lõpeb võlasuhe kohase täitmisega. 21.10.2020 kinnituses kinnitab

kostja, et hageja on tagastanud kõik laenulepingu alusel välja makstud summad ning et kostjal

puuduvad igasugused nõuded hageja vastu, sh võimalikud laenulepingust tulenevad

kõrvalnõuded. Seega vajab tuvastamist, kas tegemist on samuti täitmise kviitungiga VÕS § 95

lg 1 tähenduses või on tegemist negatiivse konstitutiivse võlatunnistusega, s.o asjaõigusliku

käsutusega.

21.2. Kuna kinnitus võib olla ka lihtsalt nõuete puudumisest teadmise kinnitamine, mitte

tehinguline kokkulepe, tuleb selle õiguslik olemus teha kindlaks tõlgendamise teel TsÜS § 75

ja VÕS § 29 kohaselt. Kokkulepe, millega tunnistatakse, et võlasuhet ei ole, või võlausaldaja

tunnistus selle kohta, on üks nõudest loobumise lepingu liike (VÕS I komm (2016), § 207, p

4.4). Lähtuda tuleb eeldusest, et tegemist on võlgniku ühepoolse mittetehingulise

tunnistusega, seega peab võlausaldaja tõendama, et poolte tahe oli sõlmida tehinguline

võlatunnistus (RKTKm 03.07.2024, 2-22-139256/27, p 13). 21.10.2020 kinnitusest saab

järeldada, et hageja on tasunud kostjale kõik graafikujärgsed maksed. Nõudest loobumise

kokkulepe VÕS § 207 lg-te 1 ja 2 tähenduses eeldab, et võlasuhe ja nõue on negatiivse

võlatunnistuse andmisel olemas (VÕS I komm (2016), § 207, p 4.1.1). 21.10.2020 kinnitusest

ei nähtu, et kostja oleks ühestki olemasolevast nõudest loobunud, vaid kostja on kinnitanud

kohustuse täielikku täitmist – võlasuhte lõppemist täitmisega. Menetluses ei ole hageja ka

esile toonud ühtegi nõuet, mis oleks olnud 21.10.2020 seisuga täitmata ja millest kostja oleks

loobunud. Hageja ei ole tõendanud, et 21.10.2020 kell 19:40 allkirjastatud kinnitus oleks

tehinguline ja seda saaks pidada negatiivseks võlatunnistuseks. Seega tuleb nimetatud

kinnitust lugeda samuti täitmise kviitungiks VÕS § 95 lg 1 tähenduses.

21.3. Kui on antud täitmise kviitung, eeldatakse üldjuhul, et võlgnik on kohustuse täitnud ning

tõendamiskoormis selle tõendamiseks, et täitmist ei toimunud, läheb üle võlausaldajale.

Võlausaldajal on võimalus selline eeldus ümber lükata, kui ta tõendab, et võlgnik on jätnud

kohustuse täitmata (RKTKo 17.12.2009, 3-2-1-137-09, p 10, RKTKo 21.09.2016, 3-2-1-57-

2-23-10820

16, p 28). Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et täitmise kviitungi õiguslikuks mõjuks

on tõendamiskoormise ümberpöördumine. Oma tõendamiskoormise täitmiseks esitas kostja

maakohtu menetluses taotluse hageja pangakonto väljavõtete ja tuludeklaratsioonide

väljanõudmiseks. Nende tõenditega soovis kostja tõendada, et hagejal ei olnud piisavalt

rahalisi vahendeid 104 500 euro suuruse laenukohustuse täitmiseks. Samas on hageja

menetluses läbivalt väitnud, et laenukohustuse täitmiseks vajalikud vahendid nimetatud

tõenditel ei kajastugi ning kohustus täideti sularahas muu ühisvara arvelt, mida hageja omab

koos abikaasa Mikk T.Q-ga. Apellatsioonimenetluses korratud samasisulise taotluse jättis

kohus 01.10.2024 kohtuistungil rahuldamata, sest olukorras, kus mõlemad pooled avaldavad,

et taotletavatelt tõenditelt laenukohustuse täitmiseks kasutatud rahasummad ei nähtu, ei oleks

kogumise teel saadud tõendid TsMS § 238 lg 1 tähenduses asjakohased. Sellise tõendiga ei

saaks tõendatud hageja väited ega ümber lükatud kostja vastuväited. Muid tõendeid ega

taotlusi, sh taotlusi, mille alusel oleks võimalik tuvastada hageja ja tema abikaasa ühisvara

arvelt kohustuse täitmise võimatus, kostja maakohtu ega ka ringkonnakohtu menetluses ei

esitanud.

21.4. Kostja on avaldanud, et allkirjastas kinnitused ilma nende sisuga tutvumata. Kostja

väitel arvas ta, et tegemist on üksnes maksegraafikutega, kuid eksis sellises järelduses,

kuivõrd kinnitused sisaldasid lisaks graafikule ka laenu osalise tagasisaamise kinnitusi ja

21.10.2020 kell 19:40 allkirjastatud kinnituse puhul kinnitust kõigi kohustuste täitmise kohta.

Ringkonnakohtu hinnangul kannab läbi lugemata dokumentide allkirjastamise riski kostja, s.o

üksnes väite abil, et kostja ei tutvunud dokumentidega, mida ta allkirjastas, ei saa välistada

täitmise kviitungi VÕS § 95 lg 1 järgset õigusmõju.

21.5. Ringkonnakohus nõustub kostjaga selles, et alusetust rikastumisest tuleneva nõude

rahuldamiseks tuleb tuvastada konkreetsed aluseta tehtud sooritused. Neljas esimeses

kinnituses sisalduva maksegraafiku kohaselt pidi hageja alates 2020 juulikuust kuni sama

aasta novembrini iga kuu seitsmendal kuupäeval tasuma kostjale graafikujärgse osamakse.

Kinnistus, mis on tekstis dateeritud 07.07.2020 kuupäevaga, kattub graafikujärgse I osamakse

kuupäevaga ja on allkirjastatud 02.09.2020. Selles kinnitatakse 24 500 euro suuruse makse

tegemist kostjale. 07.08.2020 kinnituskirja kohaselt on tasutud 20 000 eurot ja tekstis

kajastatud kuupäev on kooskõlas graafikujärgse II makse kuupäevaga. Kinnitus on

allkirjastatud 02.09.2020. Kinnitus, mis on dateeritud ja allkirjastatud 02.09.2020, sisaldab 20

000 suuruse osamakse kättesaamise kinnitust. 12.10.2020 kuupäevaga kinnituses kinnitatakse

20 000 euro kättesaamist ja allkirjastamise ajaks 21.10.2020. Sellel kuupäeval on väljastatud

viimane kinnitus, mille tekstis toodud kuupäev kattub allkirjastamise päevaga ja milles kostja

kinnitab, et kogu laen on tagasi makstud. Kohtu hinnangul on juba tehtud soorituste kohta

lubatav täitmise kviitungi väljastamine ajaliselt pärast soorituse toimumist. TsÜS § 75 lg 1

sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse

tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse

saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust

tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel

mõistma pidi. Olukorras, kus kinnituste tekstis sisalduv kuupäev on varasem kviitungi

allkirjastamise kuupäevast, mõistab mõistliku isiku seisukohalt tõlgendades isik tahteavaldust

selliselt, et sooritus on tehtud kuupäeval, millega on täitmise kviitung tekstis dateeritud.

21.6. Ülal toodud asjaoludest tulenevalt loeb ringkonnakohus tuvastatuks, et kostja sai

hagejalt sularahas järgmised maksed: 24 500 eurot 07.07.2020 ja 20 000 eurot igakordselt

07.08.2020, 02.09.2020, 12.10.2020 ning 21.10.2020.

2-23-10820

22. Hageja nõuab tagasi 02.09.2020–21.10.2020 tehtud osamakseid kokku 60 000 eurot.

08.11.2021 maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-20-11097 kohaselt sai hageja teada, et kostja on

loovutanud laenulepingust tuleneva nõude 12.08.2020, mil kohus toimetas hagejale kätte

tsiviilasjas nr 2-20-11097 C esitatud hagi, millele oli lisatud kostja ja C vahel sõlmitud nõude

loovutamise leping. Nimetatud osamaksed tegi hageja pärast seda, kui teda oli teavitatud

nõude loovutamise lepingu sõlmimisest.

2-23-10820

22.1. VÕS § 170 sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele

võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet

tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on

nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja uus võlausaldaja esitab dokumendi

võlgnikule. Ülal viidatud nõude loovutamise lepingu kättetoimetamisega tsiviilasjas nr 2-20-

11097 hagejale loetakse loovutus hageja suhtes tehtuks ning seda olenemata sellest, kas

loovutamine on tegelikult toimunud või kehtiv.

22.2. Olukorras, kus võlgnikule on teatatud, et nõue on loovutatud, tuleb võlgnikul täita

kohustus uuele võlausaldajale ka siis, kui nõuet tegelikult ei loovutatud, sh kui nõude

loovutamise lepingust on taganetud. Iseenesest on võlgnikul õigus esitada vastuväiteid ka

loovutusele endale, mida 08.11.2021 maakohtu otsuse tsiviilasjas nr 2-20-11097 kohaselt on

hageja nimetatud asjas ka (edutult) proovinud teha. Seejuures on õigus esitada vastuväiteid

tulenevalt loovutuse kehtivusest VÕS § 171 lg 1 alusel võlgnikul, kuid mitte võlausaldajal.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et nõude loovutamise lepingust taganemine on

õiguslikult võimatu, kuivõrd tegemist on käsutustehinguga. Nõude loovutamise leping on

võõrandamisleping ning sisaldab endas tulenevalt abstraktsioonipõhimõttest nii kohustus- kui

käsutustehingut. Kohustus- ja käsutustehingut tuleb eristada ka olukorras, kus need sõlmitakse

samaaegselt ja ühes dokumendis (TsÜS § 6 lg-d 3 ja 4). Käsutustehingu kehtivus ei sõltu

õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest (TsÜS § 6 lg 4).

Kohustustehingust kui võlaõiguslikust lepingust on võimalik taganeda. Taganemisega muutub

lepingujärgne võlasuhe VÕS § 189 lg 1 järgi tagasitäitmise võlasuhteks ja nõude loovutamise

lepingust taganemisel ei ole nõuet vaja eraldi välja anda, vaid tuleb lugeda, et nõue kuulub

algusest peale loovutajale ehk esialgsele võlausaldajale (RKTKo 23.04.2015, 3-2-1-2-15 p-d

17 ja 18). Samas on loovutusest teatamise õigusmõju võlgnikule nõude loovutamise

kehtivusest sõltumatu. Uus võlausaldaja C ei ole hagejale teatanud, et nõue oleks kostjale

tagasi loovutatud või muul viisil kostjale tagasi langenud, mis oleks saanud nõude

loovutamisest teavitamise õigusmõju välistada.

22.3. 02.09.2020–21.10.2020 tehtud osamakseid kokku 60 000 eurot (02.09.2020, 12.10.2020

ja 21.10.2020 sooritused igakordselt 20 000 euro tasumiseks) on seega makstud valele

võlausaldajale. VÕS § 1028 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud

olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui

kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kuivõrd hagejal

puudus kohustus pärast nõude loovutamisest teada saamist laen tagasi maksta kostjale, on

sooritused tehtud ilma õigusliku aluseta.

23. Hageja on nõudnud kostjalt viivise väljamõistmist alates hagi esitamise päevast VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldas

viivisenõude põhjendatult.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel hageja kanda.

2-23-10820

25. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitatud menetluskulude

nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks kuni Tallinna Ringkonnakohtu istungi

toimumiseni 878,40 eurot, kokku 6 tundi tunnihinnaga 146,20 eurot (sisaldab käibemaksu).

Hageja esitas 01.10.2024 kohtuistungil taotluse välja mõista kohtuistungil osalemise kulu

vastavalt kohtuistungi kestusele, milleks oli istungi protokolli kohaselt 30 minutit. Seega on

hageja esindaja kohtuistungil osalemisega seotud kulu 73,10 eurot. Koos kohtuistungil

esitatud menetluskulude nimekirjaga on hageja menetluskulud apellatsioonimenetluses seega

951,50 eurot. Hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane ja taotleb

menetluskulude hüvitamist koos käibemaksuga. Kostjal hageja menetluskuludele vastuväiteid

ei olnud. Ringkonnakohus peab hageja menetluskulude suurust põhjendatuks ning leiab, et

hageja esindaja tunnitasu vastab keskmisele tasumäärale sarnastes asjades, mistõttu määrab

ringkonnakohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks apellatsiooniastmes 951,50

eurot.

26. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)