2-24-103756/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-24-103756

Tsiviilasi

X vald, XXXXXXX korteriühistu avaldus A.A. vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. juuni 2024 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (puudutatud isik): A.A. (ik:

XXXXXXXXXXXX), seaduslikud esindajad Kristel Käesel

(ik: XXXXXXXXXXXX) ja K.S. (ik: XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja (avaldaja): X vald, XXXXXXX korteriühistu (rk:

XXXXXXXXX), esindaja Ingridt Allemann

RESOLUTSIOON

1. Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 27. juuni 2024 määrus

muutmata.

2. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus A.A. kanda.

3. Välja mõista A.A.lt X vald, XXXXXXX korteriühistu kasuks menetluskulud 329,40

eurot.

4. Menetluskuludelt 329,40 eurot tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. X vald, XXXXXXX korteriühistu (avaldaja, korteriühistu) esitas 26.01.2024 A.A.

(puudutatud isik) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kuna puudutatud isik esitas

nõudele vastuväite, lõpetas Pärnu Maakohus 26.02.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse

ja andis avaldaja nõude puudutatud isiku vastu 1071,50 euro saamiseks üle Viru Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

13.03.2024 maakohtule esitatud avalduses palus avaldaja mõista puudutatud isikult avaldaja

kasuks välja elamu majandamiskulude võla 1612,19 eurot.

Avalduse kohaselt kuulub puudutatud isikule Lääne-Viru maakonnas X vallas X alevikus

XXXXXXX korteriomand. Avaldaja on esitanud puudutatud isiku seaduslikele esindajatele

igakuiselt arved elamu majandamiskulude (remondifond, haldustasu, laenu- jm

sihtotstarbelised maksed) ning muude puudutatud isiku ja tema vanemate tarbitud teenuste

(vesi ja kanalisatsioon, soojusenergia, prügivedu, üldelekter) eest tasumiseks. Puudutatud

isiku seaduslikud esindajad ei ole arveid vaidlustanud, kuid ei ole neid nõuetekohaselt

tasunud. Avalduse esitamise seisuga on võlg 1612,19 eurot.

17.06.2024 kohtuistungil teatas avaldaja, et kompromissi poolte vahel ei tule, kuna varasemalt

on Kristel Käeseli allkirjastatud maksegraafik juba sõlmitud, kuid seda ei täidetud (tehti vaid

üks makse). Alates maksekäsu kiirmenetlusest ei ole võlga vähendatud. Maja on

renoveerimisel ja laenu on juurde vaja, kuid seda ei anta, kui pole probleemse korteriga asi ära

lahendatud.

2. 06. ja 07.04.2024 vastustes tunnistas puudutatud isiku seaduslik esindaja K.S. nõuet

osaliselt. K.S. leidis, et avaldajal tuleb arved ümber arvestada, kuna alates 15.04.2023 elab

korteris nelja inimese asemel kolm inimest. Puudutatud isiku esindaja K.S. teatas, et saab

hakata võlga tasuma alates 15.09.2024 osamaksetena 50 eurot kuus kuni võla tasumiseni.

Puudutatud isiku seaduslik esindaja Kristel Käesel kirjalikku seisukohta kohtule ei esitanud.

Kohtuistungil puudutatud isiku seaduslik esindaja K.S. nõustus põhisummaga ja avaldas, et ei

ole kursis võla kasvamisega.

Puudutatud isiku seaduslikule esindajale Kristel Käeselile kohus helistas kohtuistungil ning

Kristel Käesel teatas, et tunnistab võlga 1612,19 eurot ja märkis, et vastab tõele, et võlg on

kasvanud ja peaks olema üle 3000 euro.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 27. juuni 2024 määrusega avalduse ja mõistis A.A.lt välja X vald,

XXXXXXX korteriühistu kasuks perioodil 1. juuni 2022 kuni 31. jaanuar 2024 tekkinud

majandamiskulude võla 1612,19 eurot.

Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult välja

avaldaja kasuks menetluskulud 986,10 eurot ja viivise menetluskuludelt (986,10 eurolt) alates

määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Määruse kohaselt on puudutatud isik XXXXXXX korteriomandi omanik alates 03.05.2022.

XXXXXXX elumajas on moodustatud korteriühistu (avaldaja). XXXXXXX korteriomanike

05.12.2017 üldkoosoleku otsusega kehtestati haldustasu alates 01.12.2017. a 0,18 eurot/m² ja

remondifondi makse kütteperioodil 0,15 eurot/m². 04.06.2020 otsustas üldkoosolek kehtestada

tagasiulatuvalt alates 01.05.2020 remondifondi makseks kütteperioodil 0,25 eurot/m² ja

mittekütteperioodil 0,50 eurot/m². 22.07.2021 üldkoosolekul, kus arutati elamu

renoveerimistöödeks laenu võtmist, otsustati, et laenusumma jagatakse proportsionaalselt

kõikide korteriühistu liikmete vahel arvestatuna korteri üldpinna ühe ruutmeetri kohta ning

laenumaksed tasutakse kõikide korteriühistu liikmete poolt vastavalt korteriühistu esitatud

arvetele.

Puudutatud isiku seaduslikud esindajad võtsid kohtuistungil võlgnevuse omaks. Kuna

puudutatud isik ei ole avaldaja põhikirjast ja seadusest tulenevaid korteriomaniku kohustusi

täitnud ning tal on tekkinud avaldaja ees võlgnevus, siis kohus rahuldas avalduse juhindudes

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-st 1 ja § 477 lg-st 1 ilma avalduse

rahuldamist enam põhistamata ning mõistis puudutatud isikult välja põhivõla 1612,19 eurot.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. A.A. esitas oma seadusliku esindaja K.S. kaudu määruskaebuse (mille kiitis heaks ka teine

seaduslik esindaja, Kristel Käesel), milles taotleb Viru Maakohtu 27. juuni 2024 määruse

tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega kinnitada K.S. välja pakutud maksegraafik.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt soovib määruskaebuse esitaja tasuda võla ositi alates

oktoobrist 50 eurot kuus (hiljem suureneks summa 100 euroni kuus). Varem ei ole see

võimalik. Septembris saab K.S. avavanglasse, kus tal on võimalik teha tasuvat tööd, millest

saab hakata võlga tasuma. Kuna K.S. pole avaldajaga varem kokkuleppeid sõlminud, siis on

ennatlik teha järeldusi kokkuleppe täitmise osas.

01.10.2024 täiendas K.S. määruskaebust väitega, et kuna tema ümberpaigutamine

avavanglasse viibib pikkade järjekordade tõttu, saaks ta võlga tasuma hakata 2025. a

jaanuarist.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

5. X vald, XXXXXXX korteriühistu vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle

rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulude määruskaebuse esitaja kanda

jätmist.

Vastuväidete kohaselt on maakohus määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud.

Määruskaebus ei vasta TsMS § 662 nõuetele ja kohus ei saa määruskaebust rahuldada

põhjusel, et puudutatud isik soovib maksegraafikut.

Määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus on järginud TsMS § 477 lg-te 1, 5, 6 ja § 615

lg-te 1, 2 sätteid. TsMS § 430 lg-st 1 tulenevalt saavad kompromissi sõlmida vaid

menetlusosalised ning kohtul puudub selles osas otsustusõigus. Kuna avaldaja ei olnud

kompromissi sõlmimisega nõus, ei saanud kohus kohustada avaldajat puudutatud isikuga

maksegraafikut koostama. Avaldaja tõi kompromissi mittesõlmimise põhjused kohtuistungil

esile. Avaldaja ei olnud nõus võla tasumisega maksegraafiku alusel, kuna puudutatud isik ei

olnud alates kohtumenetluse alustamisest 26.01.2024 kuni kohtuistungi toimumiseni

17.06.2024 võlga vähendanud, vaid oli võlga oluliselt suurendanud – kohtuistungi päevaks oli

võlg 2915,68 eurot, vastuse esitamise seisuga moodustab võlg juba 3614,74 eurot. Avaldaja

oli sõlminud puudutatud isiku seadusliku esindajaga (emaga) maksegraafiku võla tasumiseks,

kuid seda ei täidetud. Teised korteriomanikud keeldusid avaldaja seaduslikule ja lepingulisele

esindajale nõusoleku andmisest kompromissi sõlmimiseks, sest nemad on pidanud maksma

teenusepakkujatele kinni puudutatud isiku ja tema pereliikmete majandamiskulud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. TsMS § 651 lg 1 (koosmõjus §-ga 659) järgi kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse

põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Määruskaebuses vaidlustab puudutatud isik üksnes temalt väljamõistetud

võlgnevuse ajatamist, s.o maksegraafiku kinnitamist, millega võimaldada tasuda võlgnevus 50

euro suuruste maksetega kuus. Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu määruse seaduslikkust

ja põhjendatust nimetatud osas.

Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud puudutatud isikult väljamõistetud võlgnevuse suuruse

osas ning selles osas on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 (koosmõjus §-ga 659) järgi

jõustunud.

7. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata (TsMS § 657 lg 1 p 1 koosmõjus §-ga 659).

8. Võlgnevuse tasumist ositi maksegraafiku alusel on maakohus menetlusosalistega arutanud

maakohtu istungil ning jõudnud põhjendatud järeldusele, et maksegraafiku kinnitamiseks ja

võlgnevuse ositi tasumiseks ei ole alust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu selle

seisukohaga.

Vastuseks määruskaebuse põhjendustele märgib ringkonnakohus järgmist.

TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata

otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse

viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. TsMS § 463 lg 2

alusel on nimetatud säte kohaldatav ka määrusele.

TsMS § 445 lg 1 puhul on tegemist erinormiga määruse tavalise täitmise korraga võrreldes

ning sellest tulenevalt peab taotluses täitmise viisi ja korra määramiseks tooma esile need

erandlikud asjaolud, mille tõttu soovitakse määruse täitmise viisi ja korra (võlgnevuse

ajatamise) kindlaksmääramist.

Määruskaebuses selliseid erandlikke asjaolusid esile toodud ei ole. Üksnes see, et puudutatud

isiku isa loodab saada 2024. a septembris avavanglasse ja tasuda alates 2024. a septembrist

igakuiselt 50 eurot võlgnevuse katteks, ei ole piisav taotluse rahuldamiseks. Võlgnevuse

ajatamisel tuleb arvestada ka võlausaldaja huve. Praeguses asjas on võlausaldajaks

korteriühistu, kes oli maakohtus võlgnevuse ajatamisele vastu. Vastuses määruskaebusele on

korteriühistu kinnitanud, et vastuse esitamise seisuga on võlgnevuse suuruseks 3614,74 eurot.

Korteriühistu on jätkuvalt võlgnevuse ajatamisele vastu ning üheks põhjuseks on see, et

puudutatud isik ei täitnud varasemat maksegraafikut. Määruskaebuse täienduses kinnitas

puudutatud isiku isa, et ta loodab saada avavanglasse 2025. a jaanuaris ning seetõttu ei ole ta

senini võlga tasunud. Puudutatud isiku ema kinnitas, et toetab määruskaebuses esitatud

taotlust. Samas ei ole ta nimetanud, millistest vahenditest võlgnevust tasuda.

KIS-i andmetel kuulutati Viru Maakohtu 19.01.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-21-18817

välja puudutatud isiku ema Kristel Käeseli pankrot. Viru Maakohtu 04.03.2024 määruse

(tsiviilasi nr 2-23-9238) kohaselt on puudutatud isiku isa võtnud kohustuse tasuda 1860 eurot

Kristel Käeseli pankrotimenetluses Kristel Käeseli arvele. Ka nimetatud asjaolud kinnitavad

avaldaja seisukohta, et võlgnevuse ajatamine ei ole põhjendatud.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on määruskaebuse õigesti menetlusse võtnud ning

korteriühistu vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Tegemist on hagita menetlusega ning

määruskaebusest on arusaadav, millist lahendit puudutatud isik soovib.

10. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskulud ringkonnakohtus kokku

329,40 eurot (2,7 tundix100x1,22). Ringkonnakohus leiab, et avaldaja menetluskulud 329,40

eurot on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses ja need tuleb puudutatud

isikult välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)