4-24-2867/8 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2024, kirjalikus menetluses

Väärteoasja number

4-24-2867

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja) 25. septembri 2024

määrus väärteo eest karistustena määratud rahatrahvi

arestiga asendamise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.O (isikukood XXX),

määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 25. septembri 2024 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning

Politsei- või Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) 26. veebruari 2022 kiirmenetluse otsusega, mis jõustus

15. märtsil 2022, määrati väärteoasjas nr 2330,22,000533 F.O-le

karistusseadustiku (KarS) § 218 lg 1 järgi karistuseks rahatrahv 360 eurot. Määratud rahatrahv

tuli tasuda ositi 3 osamaksena hiljemalt 26. maiks 2022.

1.1. F.O rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud, mistõttu pöörati otsus selle

sissenõudes 29. juuli 2022 sundtäitmisele kohtutäituri kaudu (täiteasi nr 197/2022/1444). 9.

veebruaril 2024 teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest.

1.2. 3. septembril 2024 esitas PPA avalduse rahatrahvi asendamiseks arestiga.

2. Viru Maakohtu 25. septembri 2024 määrusega rahuldati PPA taotlus ning asendati F.O-le

PPA 26. veebruari 2022 otsusega määratud rahatrahv summas 360 eurot, s.o 90

trahviühikut, arestiga 9 päeva. Arest kuulub kandmisele koheselt pärast Viru Maakohtu 3.

märtsi 2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-1443 mõistetud ja 10. mai 2024 määrusega

täitmisele pööratud vangistuse ärakandmist tähtaegselt või ennetähtaegselt.

2.1. F.O ei ole määratud rahatrahvi tasunud, tal puuduvad selleks vahendid ning ei ole

mõjuvaid põhjusi rahatrahvi tasumata jätmiseks, mistõttu tuleb rahatrahv asendada arestiga.

Puuduvad aresti kohaldamist välistavad asjaolud.

2.2. Maakohtu hinnangul ei ole otstarbekas asendada F.O-le määratud asendusaresti

üldkasuliku tööga. Viru Maakohtu 3. märtsi 2023 otsusega karistati F.O-d KarS § 424

lg 1 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega, mida KarS § 74 lg-te 1, 2 alusel ei pööratud täitmisele

osaliselt ning koheselt kuulus ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud 5 kuud jäeti

täitmisele pööramata 2 aasta 3 kuu pikkuse katseajaga ja kohustusega täita KarS § 75 lg 1 p-

des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 5, 8 sätestatud kontrollnõudeid ja lisakohustusi. 31. augustil 2023

pöördus kriminaalhooldaja kohtusse erakorralise ettekandega taotlusega pöörata F.O

kandmata karistus täitmisele, kuna ta rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ja

registreerimiskohustust. Kohus jättis karistuse täitmisele pööramata, selle asemel kohustati F.O-d

alluma täiendavale alkoholivastasele ravile. 29. jaanuaril 2024 registreeriti

järjekordne erakorraline ettekanne selle kohta, et F.O on jätkanud alkoholi tarvitamise

keelu rikkumist ega allu ravile, millele oli varasemalt nõusoleku andnud. 27. märtsi 2024

määrusega anti isikule veelkord võimalus karistuse täitmisele pööramise asemel alluda

alkoholivastasele ravile, kuid isik jätkuvalt eiras kohustuse täitmist ja Viru Maakohtu 10. mai

2024 määrusega pöörati tema kandmata karistus täitmisele. Maakohtu hinnangul

käitumiskontrollinõuete ja lisakohustuste täitmine käis isikule üle jõu ja selles on suur roll

alkoholitarvitamisel.

2.3. Üldkasuliku töö sooritamine eeldab isikult teatud distsipliini ja enesekontrollivõimet.

Arvestades F.O alkoholiprobleemi ning andmeid varasemast, s.o Viru Maakohtu 3.

märtsi 2023 otsusega määratud kriminaalhooldusest, leidis maakohus, et aresti asendamine

üldkasuliku tööga ei ole põhjendatud. Selle nõuetekohase sooritamise tõenäosus on vähene.

Seega tuleb F.O-l asuda 9 päeva pikkust aresti kandma koheselt pärast Viru Maakohtu

3. märtsi 2023 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-23-1443 mõistetud ja 10. mai 2024

määrusega täitmisele pööratud vangistuse ärakandmist tähtaegselt või ennetähtaegselt.

3. Viru Maakohtu 25. septembri 2024 määruse peale esitas määruskaebuse F.O , kes

palub rahuldada enda kaebus, kuna ta ei ole nõus kohtulahendiga määratud arestipäevadest.

Varasemalt on F.O sooritanud kohusetundlikult üldkasuliku töö tunnid täies mahus.

Alkohol ei ole kunagi üldkasuliku töö täitmist seganud. Puhates aeg-ajalt on F.O

tarvitanud alkoholi, kuid alati on pidanud ennast üleval seaduskuulekalt ja rahulikult. Ei ole

põhjust pidada kaebajat alkohoolikuks. F.O palub võimalust ja määrata talle üldkasulik

töö Narva linnas, mille ta lubab täita täies mahus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohtu hinnangul on määruskaebus põhjendamatu ega too endaga kaasa

maakohtu määruse tühistamist.

5. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et F.O-l on PPA 26. veebruari 2022 otsusega

määratud rahatrahv 360 eurot tasumata, rahatrahvi sissenõudmine on ebaõnnestunud, kuna

rahalisi vahendeid ja vara, millele sissenõuet pöörata F.O-l ei ole. Seega on

asenduskaristuse kohaldamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud.

6. Kas usaldada süüdlast üldkasulikku tööd tegema või mitte, on suuresti kohtu

kaalutlusõigus. Selle kaalutluse tegemisel peab kohus vaatama muu hulgas üldkasuliku töö

reaalse täideviimise perspektiivi. Maakohus on põhjalikul analüüsinud F.O isikut ja

tema varasemat elukäiku osas, kas tegemist on sobiva isikuga, kelle suhtes võiks asendada

aresti üldkasuliku tööga ning on leidnud põhjendatult, et F.O puhul see võimalik ei

ole. Kaebajat on korduvalt kriminaalkorras karistatud erinevate karistusliikidega, mis

tähendab, et tegemist ei ole õiguskuuleka inimesega ning käesoleval ajal puudub alus

veendumuseks, et üldkasuliku töö tegemine oleks F.O puhul edukas. Maakohus on

analüüsinud, kuidas on alkohol mõjutanud F.O käitumist kriminaalhooldusel olles.

Võimalik, et kaebaja on varasemalt üldkasuliku töö nõuetekohaselt sooritanud, kuid selle

käesoleval ajal edukas sooritamine ei ole usutav. Ka ei täidaks üldkasuliku töö määramine

tema puhul oma eesmärki ning mõistetud rahatrahv on põhjendatult asendatud just arestiga.

Aresti saab üldkasuliku tööga asendada vaid siis, kui on piisav veendumus, et süüdlane

suudab üldkasuliku töö korralikult ära teha. Riigile ei ole kasulik anda isikule korduvalt

võimalusi karistuse kergemal viisil kandmiseks, kui on alust kahelda, kas isik seda lähtuvalt

varasemast elukäigust ja isikust tulenevatest asjaoludest teha suudab ning on tõenäoline, et

hiljem tuleb siiski otsustada karistuse muul viisil täitmise üle. Nagu maakohus on välja

toonud, siis F.O-l on varasemalt olnud probleeme kriminaalhooldusele allumisega,

seega on märkimisväärne oht, et ta ei ole võimeline ka sooritama üldkasulikku tööd.

7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab

ringkonnakohus Viru Maakohtu 25. septembri 2024 määruse muutmata ja määruskaebuse

rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Lõhmus

Kohtunik