1-24-4736/9 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

21. oktoober 2024

Kriminaalasja number

1-24-4736

Kohtukoosseis

Kriminaalasi

Ingeri Tamm, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus

Ilmar Risttee süüdistuses karistusseadustiku § 424 lg 1

järgi kokkuleppemenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 10. septembri 2024. a otsus

Apellant

Süüdistatava Ilmar Risttee kaitsja vandeadvokaat Kaisa

Lumiste

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

Süüdistatav Ilmar Risttee. Isikukood 35802036518;

elukoht: XXX; pensionär; emakeel eesti keel; Eesti

Vabariigi kodanik, varem kriminaalkorras karistamata.

Tõkendit pole kohaldatud

Prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Meelis Juursoo

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 10. septembri 2024. a otsus muutmata ja apellatsioon

rahuldamata.

2. Jätta Ilmar Ristteel apellatsioonimenetluses tekkinud kulud tema enda kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab kassatsiooni korras edasi kaevata prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja, samuti kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik advokaadist esindaja

vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUSE KÄIK

1. Prokuratuur, süüdistatav Ilmar Risttee ja tema kaitsja vandeadvokaat Otto Preem sõlmisid

16. augustil 2024 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 245 kohase kokkuleppe

süüdistatava süüditunnistamiseks ning karistamiseks karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 1

järgi. Kokku lepiti, et I. Ristteed tuleb karistada 5-kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1

alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 16. – 17. juuli 2024, s.o 2 päeva karistusaja

hulka ning määrata, et kandmisele kuulub veel 4 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui I. Risttee ei pane 1

aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 50 lg 1 alusel

võtta lisakaristusena I. Ristteelt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks.

Süüdistatavalt mõisteti välja menetluskulud.

2. Süüdistus KarS § 424 lg 1 järgi seisneb selles, et I. Risttee juhtis 16. juulil 2024 kella

19.45 ajal Põlva maakonnas Põlva vallas Mammaste külas Vallamaja tee 2 juures

mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX , olles

alkoholijoobes. Tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,97 milligrammi

alkoholi. Sellega rikkus ta liiklusseaduse (LS) § 33 lg 11 p 2 ja § 69 lg 1 nõudeid, mille

järgi juht ei tohi olla alkoholijoobes. LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht

alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi

alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või

rohkem.

3. Tartu Maakohus tunnistas 10. septembri 2024. a otsusega I. Risttee KarS § 424 lg 1 järgi

süüdi ja mõistis talle karistuse vastavalt kokkuleppele.

APELLATSIOON

4. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja K. Lumiste, kes palub tühistada 10. septembri 2024. a

otsus, tagastada kriminaaltoimik prokuratuurile ning jätta süüdistatava

apellatsioonimenetluse kulud riigi kanda. Kaitsja leiab, et I. Ristteele on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või

mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit

liikumispuude tõttu. I. Risttee kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu,

juhtimisõiguse olemasolu on süüdistatavale vältimatult vajalik.

5. Dokumentaalne tõend liikumispuude olemasolust väljastati I. Ristteele peale kokkuleppe

sõlmimist, mistõttu ei saanud seda varem arvesse võtta. Süüdistatav osales kohtuistungil

kaitsjata ning ehkki ta korduvalt üritas esile tuua liikumispuude olemasolu, ei antud talle

selleks õigeaegselt võimalust. Õigusteadmisteta isikuna ei osanud ta seda õigel ajahetkel

ja korrektselt teha. Kaitsja puudumine kohtuistungilt ning süüdistatava teadmatus

menetluse korrast tõid kaasa kokkuleppe sõlmimise, mis ei vasta süüdistatava tõelisele

tahtele. Sellega on rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid.

6. Tartu Ringkonnakohtu 7. oktoobri 2024. a määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning

anti apellatsioonimenetluse pooltele võimalus esitada kirjalikke seisukohti, samuti

taandusi ja taotlusi, kuni 15.oktoobrini 2024.

7. Kaitsja esitas taotluse hüvitada süüdistatavale Ilmar Ristteele tema poolt valitud kaitsja

töö eest makstav tasu apellatsioonimenetluses 1570,14 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Arutatav kriminaalasi vaadati läbi kokkuleppemenetluses, mis seab kohtuotsuse

vaidlustamisele piirangud. KrMS § 318 lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale apellatsiooni esitada vaid KrMS-i 9. peatüki 2. jao sätete või § 339

lõike 1 rikkumise korral. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses

tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole

kuritegu, see on ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest

mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

9. Kohtukolleegium leiab, et I. Risttee etteheited väidetavas kokkuleppemenetluse normide

rikkumises ja seadusele mittevastava karistuse mõistmises annavad talle aluse KrMS §

318 lg 4 kohaselt kokkuleppemenetluses tehtud otsuse vaidlustamiseks (vt ka RKKKm

nr 3-1-1-12-15, p 9).

10. Apellant leiab, et kohus rikkus KrMS § 9. ptk 2. jao sätteid jättes välja selgitamata

süüdistatava tegeliku tahte.

11. Ringkonnakohtu hinnangul on selline etteheide maakohtule alusetu. Kohtuistungi

salvestiselt on kuulda, et istungi rakendamisel selgitab kohus I. Ristteele õigust kaitsja

abile. Süüdistatav ei näinud kaitsja osavõtul kohtus mõtet. Kohus võimaldas I. Ristteel

anda selgitusi seoses kokkuleppe sõlmimise asjaoludega ning selgitas talle õigust

kokkuleppest loobuda. Prokuratuuri poolt kokkuleppest ülevaate andmise järel päris

kohus I. Ristteelt, kas selle sisu on talle arusaadav. Kohus küsis üle, kas I. Risttee saab

aru, millises karistuses osapooled kokku leppisid ja millistel tingimustel. Süüdistatav

selgitas oma sõnadega, kuidas ta kokkuleppest aru sai. Üle küsis kohus sellegi, kas I.

Risttee sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult ja sunduseta. Vastus sellele küsimustele oli

jaatav. I. Risttee selgitas, et tal on reuma ja teisi terviseprobleeme, ent liikumispuudest ta

ei rääkinud. Kohus selgitas I. Ristteele, et tema juhtimisõigus on ära võetud minimaalseks

ajaks. Süüdistatav kinnitas, et on karistusest aru saanud. I. Ristteele selgitati veel

menetluskuludega seonduvat. Seejärel küsis kohus veelkord, kas kõik prokuratuuris

räägitu on I. Ristteele vastuvõetav, kas ta jääb kokkuleppe juurde ja on kõigest aru

saanud. I. Risttee vastas kohtu küsimusele jaatavalt.

12. Ringkonnakohtu arvates nähtub eeltoodust selgelt, et keegi ei sundinud I. Ristteed

kokkulepet sõlmima. Arvestades kokkuleppe sõlmimise (16. august 2024) ja kohtuistungi

(10. september 2024) vahele jäävat perioodi, oli I. Ristteel piisavalt aega, et uute tõendite

saamisel tekkiv olukord kaitsjaga läbi arutada. Kaitsja osavõtt istungist tuli maakohtus

korduvalt jutuks, ent I. Risttee ei pidanud kaitsja osalemist kokkuleppe arutamisel

vajalikuks. Ta ei kasutanud ka õigust kokkuleppest loobuda, millist võimalust kohus talle

selgitas. Ringkonnakohtu hinnangul väljendas I. Risttee seega kokkuleppe sõlmimisel

kindlalt oma tõelist tahet, tõstatamata kordagi küsimusi, mis selle kahtluse alla seaks.

Sealhulgas ei esitanud ta ühtki vastuargumenti lisakaristusena mootorsõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisele.

13. Kaitsja leiab, et kohus mõistis I. Ristteele karistuse, mida seadus (KarS § 50 lg 2) ette ei

näe.

14. Riigikohus on leidnud, et KrMS § 318 lg 4 teise lause kolmandas alternatiivis ("kui

süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe")

peetakse eeskätt silmas olukorda, kus kohus on kokkuleppemenetluses karistust mõistes

väljunud talle seadusega antud kaalutlusruumi piiridest. Sellise juhtumiga on tegemist

näiteks siis, kui karistusseadustiku eriosa säte, mille järgi isik süüdi tunnistatakse, ei näe

üldse ette seda liiki karistust, mis isikule on mõistetud, või kui mõistetud karistus ületab

asjakohase sanktsiooni ülemmäära. Karistuse mõiste KrMS § 318 lg 4 teise lause

kolmanda alternatiivi tähenduses on siiski laiem karistuse mõistest karistusseadustiku 3.

peatüki mõttes, hõlmates kõiki karistusliku iseloomuga materiaalõiguslikke meetmeid,

mida isiku suhtes kuriteo eest kohaldatakse. Seega on süüdistataval või kaitsjal KrMS §

318 lg 4 teise lause järgi õigus vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsus ka

näiteks põhjusel, et süüdistatavale määratud katseaeg ületab KarS § 73 lg-s 3 või § 74 lg-

s 3 ette nähtud ülempiiri või et KarS § 692 alusel on määratud ravi kauemaks kui 3

aastaks. KrMS § 318 lg 4 teises lauses nimetatud karistusena, mida seadus ette ei näe, on

käsitatav ka üldkasulik töö, mille tundide arv on suurem, kui kehtiv õigus mõista lubab

(Vt RKKm nr 3-1-1-12-15, p 10).

15. Praeguses asjas on lisakaristuse mõistmine ja mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmise

tähtaeg (3 kuud) kooskõlas seadusega (KarS § 424 lg 3).

16. Mootorsõiduki kasutamine seoses liikumispuudega tähendab, et isik kasutab puudest

tingitult oma igapäevaelu korraldamisel liiklemiseks mootorsõidukit; selle kasutamine

peab olema puude tõttu vältimatu. Kohtul tuleb esmalt välja selgitada, kas puue on

ettenähtud korras tuvastatud. Kõnealuse sätte kohaldamiseks ei ole oluline, kas puue oli

olemas teo päeval, vaid karistuse mõistmise ja kaebemenetluse ajal (RKKK 3-1-1-90-13

p 9). Nentinud puude olemasolu, tuleb kontrollida, kas puudest tingituna on juhtimisõigus

vajalik, lähtudes puude olemusest ja raskusest, vajadusest käia ravi- või taastusasutuses

ning õpingute või töökoha asukohast. Hinnata tuleb ka alternatiivseid liikumisvõimalusi,

sh ühistranspordiühendust (RKKK 3-1-1-70-14 p-d 7–9).

17. Apellatsiooni kohaselt oli väidetavalt kokkuleppe sõlmimise ajal nii prokuröril kui ka

kaitsjal teadmine, et süüdistatava puhul on tegemist liikumispuudega isikuga. Seda ei

saanud arvesse võtta, kuna dokumentaalset tõendit ei olnud selleks ajaks väljastatud.

18. Kohtukolleegiumi hinnangul ei tingi eeltoodu siiski kriminaalasja tagastamist

prokuratuurile. Apellatsioonis puuduvad vähimadki viited sellele, et kokkuleppe

läbirääkimistel oleks I. Risttee rääkinud sellest, et juhtimisõiguse olemasolu on talle

liikumispuude tõttu vältimatult vajalik. Kokkuleppe sõlmimise asjaoludest ei rääkinud I.

Risttee ka maakohtus kui nõustus lisakaristustega. Ringkonnakohus peab igati

võimalikuks, et liikumispuudega isik võib kokkuleppe sõlmimisel juhtimisõigusest

loobuda, sest puudest tingitult ei ole tal oma igapäevaelu korraldamisel liiklemiseks

vältimatult mootorsõidukit vaja. Kohtukolleegium ei pea eluliselt usutavaks, et

süüdistatav, saanud peale kokkuleppe sõlmimist olulist asjaolu tõendava tõendi, mida

kokkuleppe sõlmimisel väidetavalt arvesse võtta ei saanud, jättis prokuratuuri ja kaitsja

sellest teavitamata, ega loobunud ka maakohtus kokkuleppe sõlmimisest, ehkki talle

sellist võimalust selgitati.

19. Asjaolu, et I. Ristteel on liikumispuue, on tõendatud kaitsja poolt esitatud

sotsiaalkindlustusameti 22. augusti 2024. a otsusega: tal on keskmise raskusastmega puue

kestusega 14. august 2024 kuni 13. august 2029 ja sellele vastav liikumisfunktsiooni

kõrvalekalle. Süüdistataval on selja- ja jäsemete liigeste struktuurimuutused, mõlemad

puusaliigesed on endoproteesitud. 18. juunil 2020 proteesiti parem õlaliiges, on vasaku

õlaliigese proteesimise järjekorras. Ta põeb hulgiliigesepõletikku, parem hüppeliiges

valutab, treppidest liikuda ei saa, on reumatoloogi järgimisel.

20. I. Risttee elab Põlva linnas. Ta on pensionär, kellel on tuvastatud keskmine liikumispuue.

Ühestki tõendist ei nähtu, et I. Risttee kasutaks liikumisabivahendeid (ratastool, rulaator,

kargud, kepp). Puude raskusastme tuvastamise otsusest selgub, et I. Ristteele valmistab

raskusi treppidel liikumine. Kaardirakenduse Google Maps kohaselt asub Põlva

bussijaam tema kodust (XXX) 300 m, pood ja apteek 250 m ja haigla 600 m kaugusel.

Seega võib öelda, et kõik eluliselt vajalikud asutused asuvad I. Risttee elukoha vahetus

läheduses.

21. Apellatsioonist ei nähtu, et I. Ristteed eesootav õlaliigese proteesimine seisaks ees

lähema 3 kuu jooksul. Samuti ei ole apellatsioonile lisatud ühtegi tõendit, millest nähtuks,

et I. Ristteel oleks näidustatud käia sageli arsti vastuvõttudel Tartus (paljud eriarstid, sh

reumatoloog võtab vastu ka Põlva Haiglas). Sotsiaalkindlustusameti puude raskusastme

tuvastamise otsuse kohaselt on süüdistataval raskusi treppidest liikumisega.

Üldteadaolevalt on tänapäevased bussid ka liikumispuudega inimeste erivajadusi

arvestavad. Kuivõrd I. Risttee peab oma esimesel korrusel asuva korterini jõudmiseks

samuti kasutama trepiastmeid, siis ei tohiks paari trepiastme läbimine bussi astumiseks

talle ületamatuks probleemiks saada. Kahtlustatavana ülekuulamise protokollist nähtuvalt

kasutab I. Risttee oma poja autot. Liiklusregistri päringu vastuse kohaselt kuulub sõiduk

N.R. ning selle kasutaja on T.R.. Sõiduki registreerimisaadress kattub I. Risttee elukoha

aadressiga. Seega on I. Ristteel eelduslikult võimalik vajadusel saada arstivisiitidel

käimiseks abi lähedastelt või tellida transport kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, kui

ühistranspordi kasutamine treppide tõttu peaks osutuma ebamugavaks. Eeltoodut

arvestades ei ole mootorsõiduki kasutamine I. Risteele puude tõttu vältimatult vajalik.

22. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et KrMS § 3411 p-des 2 ja 3 sätestatud aluseid

kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse tühistamiseks ja kriminaaltoimiku

prokuratuurile tagastamiseks praeguses asjas ei esine. Seetõttu jätab kohtukolleegium

maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

23. Kaitsja taotles menetluskulude (1570,14 eurot) hüvitamist süüdistatavale. Menetluskulud

palutakse kanda Advokaadibüroo GAVER OÜ arvelduskontole. Lepingulise esindaja

töötunni hind on 180 eurot. Kuluarvestusest nähtuvalt on kaitsja kulutanud kliendiga

kohtumiseks ettevalmistamisele 14 minutit, kliendiga büroos kohtunud 1 h 30 minutit,

koostanud apellatsiooni ja seda täiendanud 3 h 35 minutit, tutvunud kohtumäärusega ja

edastanud selle kliendile koos selgitustega (10 minutit) ja koostanud menetluskulude

taotlust 30 minutit. Kokku tuleb I. Ristteel tasuda õigusteenuse osutamise eest 1570 eurot

ja 14 senti.

24. Ringkonnakohus leiab, et kuluarvestuslehelt nähtuvad toimingud on kaitse teostamise

seisukohalt vajalikud. Kohtupraktikas peetakse üldjuhul põhjendamatuks ja

mittevajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda

(RKTKm nr 2-17-13164/62, p 10). Riigikohtu 18. oktoobri 2023. a määruses asjas nr 1-

22-7663/18, p 15 leiti, et arvestades õigusteenuse kvaliteeti, määruskaebuse mahtu ja

keerukust ning üldist hinnatõusu, jääb mõistlikkuse piiridesse õigusteenuse tunnihind,

mis vandeadvokaadi puhul oli 220 eurot ja vandeadvokaadi abi puhul 180 eurot

(mõlemale summale lisandub käibemaks). Õigusteenuse kvaliteedile ei saa etteheiteid

teha, apellatsiooni koostamise ja selle täiendamise eest taotletud ajakulu on mõistlik ja

põhjendatud ning õiguslikud argumendid asjakohased. Vandeadvokaat K. Lumiste

õigusabi osutamise tunnihind vastab kehtivale kohtupraktikale. Kuna ringkonnakohus

apellatsiooni ei rahulda, jäävad I. Ristteel apellatsioonimenetluses tekkinud kulud KrMS

§ 185 lg 2 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)