1-23-6341/25 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoobril 2024 Jõhvis

Kriminaalasja number

1-23-6341 (21940000017)

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär

Merike Erisalu, Jane Väli

Tõlk

Marina Davõdovitš

Kriminaalasi

Semjon Šutak ja Hadji Forostovets süüdistuses KarS §

361 lg 1 järgi, üldmenetluses

Prokurör

Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Kalmer

K

Süüdistatav

Semjon Šutak, isikukood 38704160249, elukoht xxx,

xxx kodakondsus, xxx, emakeel xxx keel, xxx,

kriminaalkaristusi ei ole

Tõkendit ei kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaat Allan Valk (lepinguline kaitsja)

Süüdistatav

Hadji Forostovets, isikukood 39810032717, elukoht

xxx, xxx kodakondsus, xxx, emakeel xxx keel, xxx,

kriminaalkaristusi ei ole

Tõkendit ei kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Andres Veski (määratud korras)

Kohtuistungi toimumise aeg

29-31.07.2024, 27.08.2024, 29.08.2024, 01.10.2024

Jõhvis

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 306, § 309 lg 2, § 310 lg 2, § 311, §

312, § 314, § 315, § 318 lg 1, § 319 lg 1, 2, kohus

O T S U S T A S:

Semjon Šutak KarS § 361 lg 1 järgi esitatud süüdistus õigeks mõista, tema poolt kuriteo

toimepanemise tõendamatuse tõttu.

Hadji Forostovets KarS § 361 lg 1 järgi esitatud süüdistus õigeks mõista, tema poolt

kuriteo toimepanemise tõendamatuse tõttu.

1 / 22

Eesti Vabariigi poolt keskkonnaameti kaudu esitatud avalik-õiguslik nõue summas 13858

eurot jätta läbi vaatamata seoses õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisega.

Rahuldada kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski taotlus ja määrata tema poolt Hadji

Forostovetsile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest

3128,80 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 2564,60 eurot,

käibemaks 564,20 eurot).

Menetluskulud 3128,80 eurot kohtulikul arutamisel ja 388,80 eurot eelmenetluses osutatud

õigusabi eest jätta riigi kanda KrMS § 181 alusel.

KrMS § 175 lg 1 p 1, § 181, § 189 alusel hüvitada süüdistatav S.Šutakile tema valitud

kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 8550 ( kaheksa tuhat viissada

viiskümmend) eurot Eesti Vabariigi eelarvest Semjon Šutak, isikukood 38704160249,

arvelduskontole xxx.

Asitõendid:

Kaks tähistuslippu (plommidega B006178, B006177) – mis asuvad laos aadressil Tartu

Rõõmu tee 1 ( kr asja materjalid lk 7 pöördel)- hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Avaveemõrd (plommidega B006172, B006175, B006179, B006180) - mis asuvad laos

aadressil Tartu Rõõmu tee 1 ( kr asja materjalid lk 7 pöördel) - anda riigi omandisse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates päevast, mil kohtuotsus on kohtukantseleis tutvumiseks kätte saadav.

Apellatsiooni kasutamise soovist tuleb teatada kohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 28.10.2024.

Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav alates 21.10.2024.

Kohtuotsus jõustub 30-päevase tähtaja jooksul alates kohtuotsuse tervikteksti

kättesaadavusest ehk 21.11.2024, seda juhul, kui ükski menetluspool ei esitanud

apellatsiooni kohtuotsuse peale.

Süüdistus

Ajavahemikul 10. – 17.06.2021. a teostasid Semjon Šutak ja Hadji Forostovets (koos

eeluurimisel tuvastamata isikuga) Ida-Viru maakonnas, Alutaguse vallas, Uusküla küla

traaversil ca 5,5 km kaugusel Peipsi järve kaldast - koordinaatide N:58.95346°

E:27.35162° ja N:58.95181° E:27.35507° vahelises alas - ühiselt ja kooskõlastatult

ebaseaduslikku kalapüüki Peipsi järvest. Järvel liikumiseks 10.-17.06.2021. a kasutati

eelnimetatud isikute poolt kalalaeva xxx

Püügivahendina kasutati nõuetele mittevastavat avaveemõrda, mille juht- ja kariaia ning

kere silma-suurused olid lubatust väiksemad. Mõrrapüügi ebaseaduslikkus seisnes mh ka

selles, et ahvenate ja rääbiste püüki teostati nimetatud kalaliikide püügikeelu ajal. Ühtlasi

kasutati kalapüügil mõrra tähistusi, mis seondusid hoopis teistele isikutele väljastatud

2 / 22

kalapüügiloaga nr XXX. Kokkuvõttes puudus süüdistatavatel kohane püügiõigus / vastav

kalapüügiluba.

Püügivahendiks kasutatud avaveemõrd oli eelnevalt nimetatud koordinaatide vahelises alas

S. Šutaki, H. Forostovetsi ja eeluurimisel tuvastamata isiku poolt ühiselt püügile asetatud /

oli paigutatud järve 10.06.2021. a kella 11:33 ja 12:50 vahel. Samas jäeti 10.06.2021. a

mõrda järve paigutades mõrrakered n.ö avatud asendisse (s.o mõrd ei olnud sel hetkel

lõplikult püügivalmis). Kohase püügiloa alusel mõrra püügile asetamise ja mõrrapüügi

teostamise kohta pole ei S. Šutak ega ka H. Forostovets ajavahemikus 10.-17.06.2021. a

kalateadet esitanud.

14.06.2021. a sõitsid S. Šutak ja H. Forostovets (koos eeluurimisel tuvastamata isikuga)

eelviidatud koordinaatidel asuva ja nende poolt eelnevalt püügile asetatud avaveemõrra

juurde tagasi. Seejärel (ajavahemikul 10:00 – 10:15) ühiselt tegutsedes viidi S. Šutaki, H.

Forostovetsi ja nende eeluurimisel tuvastamata kaasosalise poolt mõrd püügiasendisse –

s.o üheskoos suleti mõrrakerede otsad ja mõrra-linad viidi rippuvasse asendisse, mis

tõkestas edasiselt kalade vaba läbipääsu mõrrast ja kalade väljapääsu mõrrakerest.

17.06.2021. a peatasid Keskkonnaameti inspektorid eelviidatud koordinaatidel toimuva

ebaseadusliku kalapüügi, eemaldades järvest eelnimetatud avaveemõrra koos selles olevate

eluvõime kaotanud kaladega (601 ahvenat, 25 koha, 32 siiga, 2 särge ja 39,40 kg rääbist).

Osa kaladest olid roiskunud, tuhmunud nahavärvusega, silmad hallid, lõpused heleroosad.

Samas enamus kaladest olid värsked, nahk kontrastse värvusega, silmad selged, lõpused

tumepunased.

Püüdes kala keeluajal ja nõuetele mittevastava püügivahendiga, omamata seejuures

nõutavat püügiõigust, tekitasid süüdistatavad oma tegevusega ühiselt ja kooskõlastatult

keskkonnale kahju kokku summas 13 858 eurot (vt ka süüdistusakti p 3; KarS § 121 p 1

sätteid arvestades on tegemist olulise kahjuga). Kahju tekkis ning kuritegu viidi lõpuni

olenemata keskkonnaametnike sekkumisest. Süüdistatavate isikute keskkonda kahjustava

ja keelatud tegevuse puudumisel poleks kahjulikku tagajärge saabunud (keskkonnakahju

tekkinud). Sellest tulenevalt esineb põhjuslik seos isikute teo ja tagajärje vahel.

S. Šutakile ja H. Forostovetsile süüksarvatav tegevus on vaadeldav kuriteona KarS § 361

lg 1 mõttes.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Sisuliselt süüdistatakse S. Šutaki ja H. Forostovetsi selles, et nad püüdsid kala

ajavahemikus 10.06 kuni 17.06.2021 kasutades kalaluba XXX, asetades vette

avaveemõrra ja tähistades seda tähistuslipuga vastava kalaloa numbriga; selline tegevus on

ebaseaduslik, sest süüdistatavatel tegelikult polnud vastavat kalaluba.

Süüdistatavatele on süüdistus esitatud ka muude kalapüüki reguleeritavate õigusaktide

sätete rikkumises, kuid prokuröri avakõnes esitatud selgituse kohaselt see on vajalik

selleks, et saada KarS § 361 lg 1 järgi ettenähtud koosseisu obligatoorne oluline kahju

(vastavad asjaolud on süüdistuses kirjeldatud põhjalikult).

Eeskätt märgib kohus, et kohtuasjas esinevad faktilised asjaolud, milles sisuliselt puudub

poolte vahel vaidlus.

Keegi ei vaidle faktile, et 17.06.2021 avastasid keskkonnaametnikud Peipsi järvel

avaveemõrra. Asjaolud on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis lk 1-6:

3 / 22

17.06.2021 Peipsi järvel avastati avaveemõrd kohas N 58` 95346 E 27´ 35162 (esimese

lipu koht k 1 lk 2) ja N 58`95181 E 27`35507 (teise lipu koht k 1 lk 2), 5 kilomeetri

kaugusel rannajoonilt (k 1 lk 5). Püügivahend võeti välja ja avastati eluvõime kaotanud

kala (k 1 lk 4). Liputähistused, 2 tk, numbriga TA-xxx.

Vaidlust ei ole ka asjaolus, et kalaloa XXX alusel on õigust kala püüda OÜ-l xxx, kalurid

V Š, R P ja R G, püügivahendiks on ääre/avaveemõrd, arv 10, kriminaalasja materjalid lk

57-58. S.Šutakil ei ole autonoomset õigust selle kalaloa numbriga kala püüda. Samas ei

ole välistatud, et S. Šutak kui kutseline kalur võib olla kutsutud meeskonda kalapüügile.

Vaidlust ei ole ka asjaolus, et 17.06.2021 avastatud avaveemõrd ei kuulu OÜ-le xxx. Selle

kohta andis ütlusi kalur R. P, et nimetatud avaveemõrd ei olnud tema meeskonna poolt

10.06.2021 kalapüügile asetatud, sest tal ei olnud ühtegi mõrda kadunud, kõik mõrrad, mis

olid kalaloa omaniku arvel, kõik olid alles, ükski püügivahend ei olnud keskkonnameti

poolt välja võetud, 27.08.2024 kohtuistungiprotokoll lk 57 pöördel. Seda asjaolu ei ole

ükski menetlusosaline vaidlustanud.

Samuti puudub vaidlus asjaolus, et süüdistatav S. Šutak, R. P, R. G teostasid 10.06.2021

kalapüüki, nimelt läksid järvele kahe laevaga - XXX, millel oli püügivahend

avaveemõrd, ja XXX. Kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud R. P seda asjaolu otseselt ei

mäleta, kuid vastates küsimusele politseivastuses lk 38 sisalduvate andmete kohta,

kinnitas, et see võiks tõesti olla - selles kohas, sellel ajal võis toimuda kalapüük kahe

laevaga ja selle meeskonnaga, mis oli registreeritud PPA juures, istungiprotokoll lk 57;

XXX väikese laevaga veetakse kohale ainult ankrud, püügivahendi materjali selle paadiga

ei ole võimalik kohale toimetada, võib põhja minna; ühe laevaga ei olegi võimalik

avaveemõrra paigutada, seda teevad kalurid kahe laevaga, lk 55 pöördel (27.08.2024

kohtuistungiprotokoll). Lk 56 kinnitas tunnistaja R. P, et GPS süsteemiga on selline

olukord, et lamp töötab nagu see korras ja annab signaali, tegelikult aga rannale saabudes

ütles keskkonnaamet, et signaal ei olnud sees, ja järvel kalur midagi teha ei saagi.

Nimetatud asjaolud on täielikult kooskõlas süüdistatav S. Šutaki ütlustega, 29.08.2024

kohtuistungiprotokoll lk 67 pöördel ja 68, kuidas toimus kalapüük 10.06.2021.

Süüdistatav ei eitanud ka sedagi, et GPS-süsteem võib töötada nii, et lambid vilguvad

nagu kõik korras, tegelikult signaali ei ole, selles mõttes, et osa laeva teekonda jääbki

GPSga salvestamata, lk 68 pöördel. Need asjaolud ei ole ühegi tõsiseltvõetava väitega

ümber lükatud.

Veel kinnitas süüdistatav S. Šutak, et vaadates arvutiprogrammi trackmaker töödeldud

radari ajaloo andmeid kohtuistungil, mis on esitatud PPA poolt (kr toimikus ümbrikus lk

45), võib ta kinnitada, et 10.06.2021 kuskil seal kohas järvel, kus väidetav ebaseaduslik

avaveemõrra asukoht märgistatud (väljatrükk lk 40), liikus ta laevaga xxx, kuigi ta

kahtleb, et teekonnad, mis on väljatrükil, oleksid tema laeva omad, lk 70 pöördel, pardal

viibis ka süüdistatav H. Forostovets, kes ei ole kalur, lk 70 (kes seda fakti kohtuistungil

antud ütlustes ei eita, lk 71).

Kohus märgib siinjuures, et süüdistuse poolt esitatud tunnistaja R. P ütlused kinnitavad

kaudselt hoopis süüdistatava S.Šutaki ütlusi, et kalapüügil on oma kindel töökäik, kuidas

kõik see mis järjekorras tehakse, tema ja F. F ei ole 10.06.2021 ebaseadusliku

avaveemõrda vette asetanud, vaid XXX paadile olid paigutatud ankrud, need oli vaja

kohale toimetada, püügivahend ise oli teisel suuremal laeval, kus viibisid R. P ja R. G, lk

68. Kohtuistungil uuritud dokument, PPA vastus, lk 38, sisuliselt üldjoontes kinnitab

süüdistatav S.Šutaki ja tunnistaja R. Pa antud ütlusi, et 10.06.2021 väljusid Rannapungerja

sadamast kaks kaeva ja suundusid teatud koordinaatidele järvele.

4 / 22

Vaidlust ei ole ka selles, et ebaseaduslikuks peetud avaveemõrra koordinaadid on PPAle

keskkonnaameti poolt edastatud, need koordinaadid on 17.06.2021 avastatud avaveemõrra

asukoht. PPA säilitas radari ajalugu, kuid radariloo salvestist uurija ei soovinud (tunnistaja

I. E ütlused, 29.08.2024 kohtuistungiprotokoll lk 67 pöördel). Menetleja päringule vastas

PPA kirjaga, milles radari vaatleja piirivalveametnik M. A kirjeldas vastuse ajal

kättesaadavaid kontrolli tulemusi.

Süüdistatavate positsioon on järgmine.

Süüdistatav S. Šutak ei eita, et 10.06.2021 kalapüügil liikus ta laevaga XXX umbes samas

kohas, kus oli hiljem 17.06.2021 avastatud avaveemõrd, kuid ta eitab ebaseaduslikku

kalapüüki - avastatud avaveemõrd ei ole tema poolt asetatud. Süüdistatav andis ütlusi, et

10.06.2021 kalalaevad XXX la XXX väljusid Rannapungerjalt tema arvates

samaaegselt, XXX kiirus on suurem ja ta saabus sügavveejärvele kiiremini,

istungiprotokoll lk 68, tema oli laevaga XXX ja algul ta liikus üksi järvel uurides

kajaloodiga kalaparvede võimalikke asukohti. Pärast seda kui saabus XXX, alustati

kalapüügiga, tema ülesandeks oli XXX laevaga ankrud, kokku 8 tk, laiali veeta. Ühtlasi

selgitas süüdistatav kohtuistungil, kuidas kalapüük toimus ja milline oli laeva XXX kui

väiksema ja kiirema laeva tegevus kalapüügil. 14.06.2021 ta ei viibinud kutselisel

kalapüügil järvel, sest üks meeskonnalikmest on ilmunud sügavas joobes. Ta sõitis

paadiga rannajoone läheduses ja tegeles harrastuskalapüügiga, lk 68 pöördel.

Süüdistatav Forostovets selgitas lk 71-72, et ta ei olnud üldse kalapüügiga 10.06.2021 ja

14.06.2021 seotud, ta ühines seltskonnaga rannal, ta ei ole kalur ja ei olnud töösuhtes

ühegi kalapüügis osalenud isikuga. Ta sõitis järvele niisama meelelahutusest. 14.06.2021

ta järvele paadiga ei läinud, sest oli purjus. Neid ütlusi kinnitas ka süüdistatav S. Šutak.

Kohus märgib, et tõendamaks, et just süüdistatavad on teo toimepanijad, on kohtule

esitatud 2 kaudset tõendit, mis sisaldavad endas päris rohkelt erinevat teavet:

-

PPA kirjalik vastus ja sellele käivad väljatrükid, lk 38 ja 40-42, ning CD plaat lk

45, mille sisu on selgitatud vaatlusprotokollis lk 43;

-

keskkonnaameti programmi FleetComplete rakenduse kasutamise vaatlusprotokoll

lk 59-61 ja sellele väljatrükid lk 78-104.

Muid tõendeid, mis annaksid võimaluse seostada süüdistatavat S. Šutaki, ja tema kaudu ka

H. Forostovets, avastatud ebaseadusliku avaveemõrraga, kriminaalasjas ei ole.

Riigikohtu praktikas ei ole siiski välistatud isiku süüditunnistamine ka kaudsetele

tõenditele tuginevalt. Nii on näiteks Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuse nr 3-1-1-8-10

p-des 9-10 tõdetud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes

sisalduva teabe tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo

toimepanemise asjaolusid kajastavad. Kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult

kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi

sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, vaid võimaldab teha olulisi järeldusi

nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta. See seab aga spetsiifilisi nõudmisi ka

kaudsetele tõenditele tuginevale tõendamisele. Nimelt tuleb kaudsetele tõenditele rajaneva

tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult mitterelevantsetest asjaoludest

kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum (süsteem), mis võimaldab teha

tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Seetõttu omandab just kaudsete tõenditega

tõendamisel erilise tähenduse KrMS § 61 lg-s 2 sisalduv nõue hinnata tõendeid nende

kogumis. Seega eeldab kaudsetele tõenditele tuginev tõendamine juba põhimõtteliselt

5 / 22

tõendite paljusust (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1-15-12, p-d 13-

14).

Kohtu arvates, vähemalt kahe sisulise kaudse tõendi võib siiski rääkida kaudsete tõendite

paljususest. Oluline on selles sisalduv tõenduslik teave ja selle sisu, maht ja kaal.

Kohus märgib prokuröri kohtuvaidlustes väljendatud seisukohaga seoses, et tunnistajate I.

K ( keskkonnaameti järelevalve ametnik) ja J. Ea ( piirivalve kordini juht) ütlused ei ole

kohtu arvates iseseisva tähendusega tõendid, mille alusel oleks võimalik seostada

süüdistatavaid avastatud ebaseadusliku avaveemõrraga. Kohtu arvates, suurendada nö

kaudsete tõendite arvukust nende tunnistajate ütluste abil ebaõige ja kunstlikult loodud

argument. Sisuliselt, mõlemad tunnistajad on üle kuulatud seoses järelevalve teostamisega

ja selle käigus valmistatud dokumentidega (PPA vastus ja väljatrükid, keskkonnaameti

FleetComplete programmi rakenduste väljatrükid).

Millised andmed võib tuvastada PPA vastusega ja sellest tulenevate väljatrükkide abil?

Millised asjaolud ja kuidas kirjeldatud?

10.06.2021

K 1 lk 38 PPA vastusest - N 58`95181 E 27`35507 koordinaatidele liigub ujuvvahend ja

jõuab sinna kl 11.33. Rannapungerjalt ta väljus kl 11.12, kiirus kuni 50 km/h. Kohas

peegeldust ei ole.

Teine ujuvvahed väljub kl 11.21, kiirus 10-12 km/h ja jääb eemale koordinaatidele N

58,94771 E 27,29723.

Kl 12.50 esimene vahend liigub teise ujuvvahendi juurde ja jõuab teise vahendi juurde kl

12.53, koos viibivad kohas kuni kl 13.20. Esimeses kohas, kus väidetav püügivahend oli

avastatud, on näha vastavat peegeldust, mis on iseloomulik püügivahendi tähisele.

10.06.2021 on Rannapungerjalt välja registreerinud 5 isikut, muuhulgas süüdistatavad, ja

ujuvvahendiks XXX ja XXX.

Sel kuupäeval ei ole ühtegi teist veesõidukit järvele antud piirkonnas ( mis ala on kaetud

mõistega antud piirkond, ei ole tuvastatud – kohtu märkus) registreeritud.

14.06.2021

Ujuvvahed liigub mõrra koha juurde ja jääb paigale, kl 10.00.

Kl 10.15 liigub tagasiteed ja 10.26 saabub Rannapungerja. Kiirus on kuni 60 km/h.

Rannapungerjalt välja registreerisid 3 isikut, muuhulgas süüdistatavad, ujuvvahed on

XXX.

16.06.2021

kl 08.03 väljub Rannapungerjalt ujuvvahend suundub mõrra koha juurde, saabub sinna kl

08.18 ja viibib seal kuni 08.39. Kl 08.53 on Rannapungerjal tagasi.

Rannapungerjalt on välja registreerinud 2 süüdistatavat ja kolmas isik, laev XXX ja teine

laev XXX, 2 isikut P ja P.

Vastuses on märgitud, et radar ei näita ujuvvahendite teekonda katkematult, kuid radari

peegeldustest on ametnikule näha katkematut teekonda.

Kirjeldatud andmetel on kohtu arvates järgmine tähendus.

Ujuvavahendi teekonna väljatrükid on kohtule esitatud, k 1 lk 40-42. Nendest nähtub, et

mainitud kuupäevil on mõrra asukohas viibinud vähemalt üks ujuvsõiduk, mille

liikumiskiirus võib olla kuni 50-60 km/h (vastavalt kirjale, väljatrükid kiirust ei näita) ja

mis on väljunud Rannapungerjalt, väljatrükid teevad ujuvvahendite teekondi visuaalselt

selgemaks. Samas, samadel päevil ja sobival kellaajal on Rannapungerjalt välja

registreerinud süüdistatavad laevaga XXX. Need asjaolud võib lugeda tuvastatuks ja ei

midagi rohkem, isegi kui seda hakata lahkama konkreetsemalt.

Näiteks, 10.06.2021 on Rannapungerjalt väljunud 9-minutilise vahemikuga 2 laeva, üks

nendest on saabunud mõrra asukohta ja teine jäi seisma eemale (koordinaadid olemas).

6 / 22

Kiirem laev saabus avaveemõrra koordinaatidele kl 11.33 ja viibis seal kuni 12.50 ehk 1

tund 17 minutit; kiirem esimene laev viibis koordinaatide läheduses. Millal saabus oma

kohale teine aeglasem laev, ei ole vastuses näidatud. Pärast seda laevad kohtusid teise

laeva seismise kohas. Esimese laeva seismise kohas ehk mõrra kohas on pärast laeva

lahkumist tekkinud peegeldus (enne laeva saabumist sellist vastavat peegeldust ei olnud

täheldatud; peegelduse annab objekt järvel – kohtu märkus). Samal päeval on ennast välja

registreerinud Rannapungerjalt 2 süüdistatavat, ja veel kolm isikut ja laevad XXX ja

XXX. Mõrra kohale saabunud ja seal viibinud ainult üks ujuvvahend, teine ujuvvahend

liikus järvel ja saabus kohta (koordinaadid on olemas), mis on avaveemõrra kohast lähedal.

Kohus leiab, et iseenesest, võttes arvesse politseivastuse lk 38 andmeid ja lisatud

väljatrükke, ei ole välistatud süüdistuse versioon, et 10.06.2021 oli koordinaatidele N

58`95181 E 27`35507 asetatud püügivahend (väidetavalt püügivahendi tähised tekitasid

PPA vastuse kohaselt stabiilset peegeldust radaripildile), mis oli hiljem 17.06.2021 välja

võetud keskkonnaameti ametnike poolt. Kohtuistungil selgitas tunnistaja kordoni juht J.

E kohtule, et peegelduse annab asetatud püügivahendi tähis ( näiteks poi, lipp, kanister) ja

seda, et tegemist on asetatud püügivahendiga annab aluse arvata signaali stabiilsus ja

objekti kindel asukoht, see ei uju ega kao ära, radarvaatleja juba teab millise suuruse

objekt millise märgi jätab ja seega välistatud, et see näiteks võib olla lind vms,

kohtuistungiprotokoll lk 64 pöördel. Kohus märgib, et kuna radar ei tuvastanud

10.06.2021 samas kohas samadel kellaaegadel teiste ujuvvahendite liikumist (seda saab

väita ainult tuginedes tunnistaja J. Ea ütlustele lk 67) ning esimene kiirem laev viibis

koordinaatide läheduses 1 tund 17 minutit kuni alustas liikumist teise laeva juurde, võib

püstitada hüpoteesi, et 10.06.2021 mõrra paiknemise kohta võis saabuda laev XXX,

millele olid registreeritud väljumiseks muuhulgas süüdistatavad, ja kuna avaveemõrra

kohale tekkis 10.06.2021 stabiilne peegeldus ja aega oli piisavalt 1 tund 17 minutit, siis

võib eeldada, et avaveemõrd oligi asetatud järvele just sellistel asjaoludel ja ajal, kuidas

radar on seda näidanud. Selline hüpotees ongi süüdistusena isikutele esitatud. Kohtu

arvates selline objektiivne pilt on iseenesest tõenäoline.

Sama olukord on 14.06.2021 kuupäevaga. 14.06.2021 saabus mõrra asetamise kohta ainult

üks laev ja see võis olla XXX, millele registreeritud olid muuhulgas süüdistatavad, sest

kedagi teist muu laevaga ei ole sel kuupäeval sel ajal sellest sadamast väljunud.

Kohus märgib, et laeva väljumise ja tagasituleku registreerimise tõendatud fakt ei tähenda

esiteks süüdistatavate kindlat viibimist laeval kalapüügil (ei saa olla välistatud, et laeval

võiksid viibida muud isikud), teiseks – tegemist võib olla muu laevaga või laeval ei olnud

püügivahendit.

Samas laeva liikumist kohale, kus hiljem oli avastatud ebaseaduslik avaveemõrd, ja selle

läheduses, pole võimalik kohtu arvates mõistlikult eitada. Süüdistatavad seda ei eitagi,

kuigi S.Šutak väitel uuris ta kalakogusid kajaloodiga. Ehk selles osas põhimõtteliselt võib

arvestada PPA vastusega lk 38 ning sellele lisatud väljatrükkidega lk 40-42.

Järelikult, ühes olulises momendis langeb oluline tõenduslik kaal just tunnistaja J. Ea

ütlustele, kes oma ütlustega kommenteeris kohtus teise piirivalvetöötaja poolt uuritud

radarilugu ja selle piirivalvetöötaja poolt koostatud vastust kr asja materjalid lk 38,

vastuse koostaja on politseileitenant M A. Tunnistaja ise seda vastust lk 38 koostanud ega

näinud pole, samuti ei olnud ta vahetu asjaolusid jälginud radarivaatleja, kuid rääkis

sellest oma alluvaga M. Aiga, kohtuistungiprotokoll lk 67. Siiski tunnistaja kinnitas, et ta

ise ka vaatas radari salveestatud ajalugu siis, kui tuli vastav päring.

Oluline on tunnistaja I. Ea poolt kohtule teatatud asjaolu, et pärast laeva lahkumist

avaveemõrra koordinaatidega kohalt tekkis järvele vastav peegeldus, tähendab objekt, ja

radari fikseeritud signaali stabiilsus ja objekti kindel asukoht annavadki (tunnistaja sõnul)

aluse arvata, et laevalt asetati just sel ajal ja kohas vette püügivahend (mitte et see oleks

7 / 22

veelind vms). Just see asjaolu ongi ainukene oluline tõsiseltvõetav seos süüdistatava S.

Šutaki, laeva XXX ja 17.06.2021 avastatud avaveemõrra vahel. Ja kui võtta kasutusele

välistamismeetodi (et ühtki muud laeva selles kohas pole pikema aja kestel üldse käinud),

oleks võimalik pidada usutavaks, et süüdistatava S.Šutaki tegevuse ja 17.06.2021 avastatud

avaveemõrra asetamise vahel on põhjuslik seos - teisisõnu, ta on nimetatud püügivahendi

vette asetanud 10. juunil 2021 süüdistuses näidatud ajal ja kohas.

Samaväärselt oluline aga ka see, et kohtule ei ole esitatud ühtki tähelepanuväärset tõendit,

et mainitud „peegeldust“ tekitab radaripildile ainult asetatud püügivahendi tähis, olgu

selleks poid, lipud, kanistrid vms. Olgu öeldud, et ujuv väike ese, näiteks tühi kanister, ei

ole alati ja ainult püügivahendi tähis. Kohtu arvates, ei ole mõistlikult välistatud ka see, et

peegeldust on näha näiteks veepinnal olevate veelindude puhul. Selleks, et välistada

mõistlikult nö muudelt objektidelt tekkida võivat peegeldust, peaks ka kohus veenduma

selles, et peegeldus tekkis radaripildile, oli suhteliselt muutmata, kindel ja stabiilne

ajavahemikus 10.06.2021 kuni 17.01.2021 ja kadus ära samaaegselt, kui

keskkonnaametnikud olid avaveemõrra ja tähised järvelt eemaldanud 17.06.2021

(sündmuskoha vaatlusprotokollist ei ole tegelikult selge, mis tehti tähislippidega, kas jäeti

kohale järvele; vähemalt ära võeti üksnes mõrd, kr asja materjalid lk 4, lk 7 pöördel aga

märgitud siiski, et tähised on koos mõrraga asitõendiks plommitud). Kohtul tekib

põhjendatud kahtlus, et selliste väikeste objektide puhul ( nagu näiteks vardale kinnitatud

väike tähislipp) oleks signaali stabiilsus ja objekti asukoht alati kahtlusest väljaspool.

Kohtul ei ole võimalik kontrollida vahetult, kuidas ja millal kõneallolev signaal tekkis,

millised olid signaali iseloomustavad andmed ( tekkimise aeg, kõikumine ajas,

paiknemine radaripildil, selle püsivus). Tunnistaja J. E, istungiprotokoll lk 64 pöördel,

selgitas, et radar näeb järvel lindu-loomi liikumas, isegi inimese pea veepinnal oleks

nähtav radariga, veeallolev objekt ei ole radarile nähtav ( ehk püügivahend ise ei ole

nähtav). Süüdistatav S. Šutak selgitas kohtuistungil, protokoll lk 68, et 10.06.2021 võis ta

liikuda avaveemõrra koordinaatide kohal laevaga XXX, ta uuris kajaloodiga kala koguste

asukohti. Ilmselt ka selline tegevus võib tekitada radari signaalide dünaamikat.

Põhimõtteliselt, ei pea kohus tegema oletusi ega pakkuma variante. Samas peab kohtul

olema võimalus veenduda tõendiga esitatavates andmetes ja seda ilma vahendajate

osavõtuta.

Kohus uuris kohtuistungil vastuskirja lk 38 juurde käivad salvestatud failid prokuröri

esitluse kaudu, kr asja materjalid lk 43-44, CD-plaadil, ümbrik lk 45. CD-plaadile

salvestatud andmed olid kohtuistungil uuritud prokuröri kasutuses olevate rakendustega.

Prokuröri poolt noole liikumisel oli näha, kuidas ajal muutub ujuvsõiduki kiirus; pildi

suurendamisel oli võimalik jälgida, et madalal kiirusel ( vahepeal kuni 7 km/t) näeb välja

joonisel ujuvsõiduki teekond siksakilise ja kohati katkendlikuna joonena. Kohtule on

põhimõte selge - programm joonistab teekonda nö signaali punktide järgi ja siksakiline

teekond sõltubki signaalide sagedusest. Avaveemõrra paiknemisega ei ole seostatav ükski

konkreetne teekond, sest mõrra paiknemist radar ei näita. Kohtuistungil uuritud CDle

salvestatud failide materjal ei anna kohtule alust järelduseks, et ujuvsõiduki teekond ja

kiirus näitaksid suure tõenäosusega püügivahendi asetamist; samaväärne oleks väita, et

teekond ja madal kiirus näitavad ujuvsõiduki liikumist kalakoguste uurimisel kajaloodiga,

nagu seda väidabki süüdistatav S.Šutak. Lisaks märgib kohus, et kohtule ei ole tegelikult

teada, kas püügivahendi asetamisele on omane nö kindel äratuntav laeva teekond ( kui

lähtuda vajalikest liigutustest ja liikumistest püügivahendi asetamisel), mille puhul saaks

öelda, et teekonna visuaalne osa on omane teatud tegevusele püügivahendi asetamisel.

Eeltoodu näitab, et tuvastatud faktiliste asjaolude alusel on võimalik püstitada mitu

tõenäolist varianti.

8 / 22

Ilmselt on 10.06.2021 ja 14.06.2021 sündmuse konstrueerimisel võimalik ka veel üks

variant. Näiteks nähtub PPA vastusest lk 38, et ka 16.06.2021 on mainitud avaveemõrra

asukohas käinud ujuvvahend, järvele on ennast registreerunud süüdistatavad ja veel kolmas

isik. See kolmas isik ei ole selles faktis üle kuulatud kohtuistungil ja see episood ei ole

süüdistatavatele kalapüügiaktina süüks arvatud, samal ajal kui 14.06.2021 laevaga

liikumine avaveemõrra kohas on ebaseadusliku kalapüügi aktina süüdistuses näidatud.

Seega on kohtul alust arvata, et süüdistaja on pidanud piisavalt tõenäoliseks, et 16.06.2021

ujuvvahendi liikumine avaveemõrra kohas ei ole süüdistatavate kalapüügiga seotud, kuigi

samad isikud sama laevaga on järvele registreerunud. Järelikult, muud kolmandad isikud

käisid järvel 16.06.2021 mingigi ujuvvahendiga avaveemõrra koha läheduses, kuigi

süüdistatavad on registreerunud järvele Rannapungerjalt samale ajale. Järelikult on

selline variant mõeldav, et ka 10.06 ja 14.06 on järvel samas kohas liikunud hoopis muud

kolmandad isikud.

Samas raske aru saada süüdistaja loogikast – kohtuistungiprotokoll lk 38 selgitas

tunnistaja I. K, et 16.06.2021 helistas sama ametnik politseist ja ütles, et taas sama

olukord, ujuvsõiduk on ilma GPSta järvel samadel koordinaatidel ja tunnistajal jäi mulje,

et räägitakse sama laeva kohta nagu 10.06. ja 14.06.2021; kuna aga keskkonnaameti

ametnikud olid koosolekutega hõivatud, siis kohe sellele väljasõiduga reageerida ei

saanudki. Eelnimetatu annab aluse arvata, et keskkonnajärelevalve oleks pidanud sellele

kohe reageerima ja isikuid, kes sõitsid laevaga ilma GPS signaalita ebaseadusliku

avaveemõrra koordinaatidele, oleks võimalik püügivahendi kontrollimisel või

väljavõtmisel ehk teolt kinni tabada.

Kohus leiab, et 10.06.2021, 14.06.2021 ning 16.06.2021 radariloo alusel tuvastatavad

ujuvvahendi teekonnad ja registreeritud isikute nimekirjad ei võimalda tegema piisava

tõenäosusega järeldust ja konstrueerida piisavalt tõenäolist tegu ( mis on süüdistuses

näidatud), vaid lubab püstitada erinevaid samaväärseid hüpoteese, mille hulgas on

süüdistatav S.Šutaki esitatud ja piisavalt tõenäoline sündmuse variant ( ta liikus

10.06.2021 laevaga madalal kiirusel teatud kohas ja uuris kalaparve kajaloodiga,

14.06.2021 ei liikunud ta sügavalt järvel, vaid ranna läheduses ja tegeles

harrastuskalapüügiga – viimane asjaolu leiab kaudset kinnitust lk 41 väljatrükiga, mille

kohaselt ujuvvahendi katkendlik teekond on rannale paralleelne ja teine teekond algab

ranna joonelt mastaapi hinnates umbes 500 m kaugusel ja suundub kõnealloleva

ebaseadusliku avaveemõrra kohale).

Kohus märgib, et nimetatud tõendit ( PPA vastus, väljatrükid ja CD-plaadil olevad

failid) tuleb hinnata mitte ainult nö autonoomses režiimis eraldivõetuna, vaid teiste

tõendite valguses ja nendega kogumis, sest ei ole välistatud, et ühest tõendit ei tekkigi

piisavat tõenäolist järeldust, kogumis aga võimalik andmeid omavahel seostada ja

järelduseni jõuda. Kohus hindab nimetatud tõendit tunnistajate R. P, I. K, J. E ütlustega

kogumis, samuti analüüsib keskkonnaameti FleetComplete andmete teemat.

Kohus peab vajalikuks siinjuures faktide tuvastamisest veidi kõrvale kalduda ja peatuda

õigusnormidel, mis on seotud veekogule väljumisega, muuhulgas kalapüügi eesmärgil. See

on vajalik kaitse väidetele vastamiseks ning tõendite lubatavuse hindamiseks.

Piiriveekogule, milleks on Peipsi järv, väljumisele on sätestatud õiguslik raamistik.

Riigipiiri seaduse ( kehtinud seisuga juuni 2021) § 9-6 lg 5 sätestas, et „Veesõiduki ja

muu transpordivahendiga Peipsi järvele või selle jääle mineku kaugemale kui üks

kilomeeter kaldast ning sealt tagasituleku peab registreerima kordonis.“

Lg 6 sätestab, et „Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, peavad kõik isikud teavitama

piirivööndis ja piiriveekogul elluviidavast tegevusest Politsei- ja Piirivalveametit, kui

nende tegevus võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu.“

9 / 22

Kohus märgib, et Peipsi järvele registreerimine on kohustuslik siis, kui tegevus võib

takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu ja/või kui minek on kaugemale kui 1

kilomeeter. Kohus ei näe ühtki õiguslikku takistust PPA vastavate registreeringute

andmete kasutamisele kriminaalmenetluses, kuna neid andmeid kogutakse riigipiiri

seaduse alusel.

Vabariigi Valitsuse 17.09.1997 määruse nr 176 kohaselt, on registreerimisel kehtestatud

minimaalsed kohustuslikud andmed:

„52. Kõik isikud peavad piirivööndis elluviidavast tegevusest teavitama Politsei- ja

Piirivalveametit vähemalt 72 tundi enne tegevuse toimumist, kui nende tegevus võib

takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu. Tegevusest teavitamisel esitatakse

Politsei- ja Piirivalveametile järgmised andmed:

1) teataja ees- ja perekonnanimi;

2) teataja kontaktandmed;

3) tegevuse toimumise aeg ja koht;

4) tegevuse kirjeldus ja selle asjaolud.“

Mis on välispiiri valvamist takistav tegevus või piirirahu häiriv, sätestab sama määruse

punkt 75-1:

Välispiiri valvamist takistavad või piirirahu häirivad tegevused piiriveekogul on järgmised:

1) lõhkamistöö;

2) mehitamata õhusõiduki käitamine;

3) allveetegevus;

4) jäätee rajamine;

5) õppus;

6) võistlus;

7) muu üritus või tegevus, mis võib takistada välispiiri valvamist või häirida piirirahu.

Kuigi kalapüük ei ole mainitud määrusega piirivalve takistavaks-häirivaks tegevuseks

otseselt peetud, sisuliselt p 75-1 pp 7 annab võimaluse arvata takistavasse tegevusse mis

tahes üritust või tegevust piiriveekogul, miks mitte ka kalapüüki, sõltuvalt asjaoludest.

Seega registreerimisnõue on õigusaktist tulenev kohustus, mis eeldab, et

registreerimiskohustuslane täidab seda nõuetekohaselt ja edastab registreerimisel tõele

vastavad andmed. Kohus kordab, et teatud asjaolude tõttu ( haigestumine, laevale

ilmumata jätmine vms) ei olegi välistatud, et kalalaevale on registreeritud isikud, mis

tegelikult seal ei viibi. Juhul, kui õigusakt nõuab registreerimist vähemalt 72 tundi enne

planeeritut tegevust, siis on arusaadav, et registreerimisel teatab isik enam-vähem

planeeritud tegevusest ja vahetult veekogule minev tegelik meeskonna koosseis ei pruugi

olla sama, mis on näidatud registreerimisel ( kui seda oli näidatud). Seega peab kohus

tunnistama, et registreerimisel näidatud meeskonna nimistu iseenesest ei taga seda, et just

need isikud on piiriveekogule läinud. Sellega soovib kohus näidata, et ei ole

põhjendatud tugineda loogikavigasele argumendile, et kui üks või teine isik on järvele

registreeritud kalalaevaga ja mingi laeva teekond on nähtav radaril, siis nagu oleks

leidnud kinnitust, et registreeritud isik ongi kalapüügil.

Piiriveekogul viibimisele ujuvsõidukiga on samuti õiguslik reeglistik kehtestatud.

Riigipiiri seadus sätestab riigile võimaluse kasutada riigipiiri valvamisel tehnilisi

võimalusi (selline võimalus oli sätestatud seisuga juuni 2021 ja kehtib ka praegu). Seega

seadus ei välista muuhulgas objektide jälgimist radaritega.

§ 95. Riigipiiri valvamine tehniliste seadmetega

(1) Riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi tagamisel võib politsei ebaseadusliku piiriületuse

avastamiseks, objektide tuvastamiseks, piiripunktides turvalisuse tagamiseks ja piiriülese

10 / 22

kuritegevuse tõkestamiseks kasutada asjakohaseid tehnilisi, sealhulgas elektroonilisi

seadmeid.

(2) Käesolevas paragrahvis nimetatud tehniliste ning elektrooniliste seadmete salvestisi

säilitatakse mitte kauem kui üks aasta, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehniliste ja

elektrooniliste seadmetega kogutud ja analüüsitud teave on asutusesiseseks kasutamiseks.

KrMS § 32 lubab uurimisasutusel nõuda kriminaalasja lahendamiseks vajaliku dokumendi

või vajalike andmete esitamist (selline sõnastus alates 01.05.2023 redaktsioonis, enne seda

oli nimetatud dokumendi nõudmise õigus. Parandamise eesmärk- digimenetluses ei ole

enam ainult dokumendid). KrMS § 215 lg 1 kohaselt on uurimisasutuse ja prokuratuuri

määrused ja nõuded nende menetluses olevates kriminaalasjades kohustuslikud kõigile ja

neid täidetakse kogu EV territooriumil. Seega, ei näe kohus ühtki õiguslikku takistust, et

menetlejal ei saaks olla õigust küsida PPAlt vastavaid andmeid kriminaalmenetluslikul

eesmärgil.

Kui riigipiiri seadus näeb ette, et kaitsevägi ( praegu kehtivad redaktsioonis) ja politsei

võivad ebaseadusliku piiriületuse avastamiseks, objektide tuvastamiseks, piiripunktides

turvalisuse tagamiseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks kasutada tehnilisi ja

elektroonilisi seadmeid, mille andmeid säilitatakse, ja menetlejale on andmete asukoht

teada, on kohtu arvates igati loogiline, et menetleja

kasutab andmeid

kriminaalmenetluslikul eesmärgil, mis oligi antud juhul tehtud – esitatud on vastav päring

PPAle ja saadud sellele kirjalik vastus.

Kohus on tutvunud riigipiiri seaduse eelnõu seletuskirjaga1, et aru saada, kas asutusesisese

kasutamise piirangu seadusega kehtestamisel oli seaduseandja tahteks piirata või nende

andmete kasutamist vältida mis tahes muul eesmärgil kui riigipiiri seaduse § 9-5 lg 1

näidatud eesmärgid. Kui vastus jah, ehk seaduseandja sooviski piirata andmete

kasutamist muul eesmärgil kui riigipiiri seaduse § 9-5 lg 1 näidatud, siis on PPA menetleja

andmed on edastatud keskkonnaameti menetlejale selgelt seadusevastaselt ja sellest

tuletatud tõendid ei saa olla kriminaalmenetluses lubatavad.

Seletuskiri seoses § 95 Riigipiiri valvamine tehniliste seadmetega.

„Lõige 1 käsitleb välispiiri valvamist kaamerate, radarite ja erinevate sensorite ja

seiresüsteemidega. Tegevus on suunatud illegaalse migratsiooni avastamiseks ja isikute

avastamisele, kes üritavad vältida piiripunktide kaudu piiri ületamist või hoiduvad kõrvale

piirikontrollist piiripunktis. Samuti on seadmed ette nähtud veesõidukite liiklemise korra

jälgimiseks Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemisel ja väljumisel ja läbisõidul

territoriaalmerest, meresõiduohutuse jälgimiseks ja otsingu- ja päästetööde korraldamiseks.

Lõikes 2 on sätestatud käesolevas paragrahvis nimetatud tehniliste seadmete ning

elektrooniliste seadmete salvestiste säilitamise aeg. Seiresüsteemide info on vajalik nii

hetkeolukorra analüüsimiseks kui ka edaspidi sisuliste analüüside koostamiseks, et võtta

kasutusele ennetavaid meetmeid tõhusamaks välispiiri valvamiseks, õigusrikkujate

avastamiseks, s h merereostuse avastamiseks ja otsingu-päästetööde läbiviimiseks.

Tegemist on enamasti teenistusliku teabe säilitamise ja analüüsimisega olukorrast

välispiiril.

Reaalajas toimiva ööpäevaringse seire käigus kogutakse pidevalt infot hetkeolukorrast

tehniliste seadmetega kontrollitaval alal. Kuivõrd tegemist on hetkeolukorda fikseeriva

andmestikuga, puudub põhjendatud vajadus kogutud andmete säilitamiseks kauem kui

aasta. Aastane tähtaeg katab ära vajaduse kasutada tehniliste seadmete ning elektrooniliste

seadmetega kogutud informatsiooni, samas ei too kaasa infosüsteemide ümberehitamise

vajadust, võimaldamaks kogutud andmete nõuetekohast säilitamist.

1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b1965b6c-3fc3-4ba8-aa2c-43bff1f437f2/Politsei%20ja

%20piirivalve%20seaduse%20rakendamise%20seadus/

11 / 22

Seiresüsteemi (radarid, sensorid, kaamerad) pildid reaalajas kui ka salvestised peavad

olema asutusesiseseks kasutamiseks, vältimaks neis sisalduvate andmete väärkasutamist.“

Kohus on arvamusel, et arvestades seletuskirja sisu, peaks „ andmete väärkasutamise„ all

olema mõeldud ainult selline andmete kasutamine, mis näiteks seaks ohtu riigi julgeolekut

või päästetegevusi ja oleks vastuolus välispiiri valvamise põhimõtete ja eesmärkidega.

Kohus on arvamusel, et kui riigiasutused, milleks on käesolevas menetluses PPA ja

keskkonnaamet, teevad koostööd järelevalves ja õigusrikkumiste avastamise eesmärgil,

edastades ühe riigiasutuse käsutuses olevaid andmeid teisele riigiasutusele järelevalve

teostamise või kriminaalmenetluslikul eesmärgil ja andmeid kasutatakse mõistlikult ja

eesmärgipõhiselt, on sellise tulemina saadud kriminaalmenetluslikud tõendid lubatavad ja

seadusega kooskõlas.

Kaitse positsioonist ei näe kohus ühtki kaalukat argumenti, millel tuleks tunnistada PPA

vastus ja sellele lisatud dokumendid algusest peale lubamatuks tõendiks põhjusel, et PPA

ei tohiks jagada andmeid muu asutusega muude, kui pääste ja julgeolek, eesmärkide

saavutamiseks.

Kohus on arvamusel, et põhimõtteliselt on võimalik kasutada kriminaalmenetluses

piirivalve järelevalve käigus saadud andmed, muuhulgas radarilood.

Sündmuskoha vaatlusprotokolli ja PPA vastuse dokumentidest saadud faktilised andmed

on kookõlas tunnistaja I. K ( keskkonnameti töötaja, kes tegeleb järelevalve teostamise

küsimustega) kohtuistungil antud ütlustega. Kokkuvõtlikult ütlustest tuleneb järgmine.

Tunnistaja I. K selgitas, et PPAga tehakse koostööd teatud küsimustes. On juhtumeid,

millal kalalaeval ei tööta GPS-jälgimissüsteem, mis on kohustuslik seoses järelevalve

teostamisega. Põhjused võivad olla erinevad – kas rike, või kapten unustab seadme sisse

lülitada ja lülitab sisse hilinemisega, või tegemist on pahatahtliku tegevusega, millal

jälgimissüsteem on välja lülitatud eesmärgiga teha laev järelevalve teostajatele

nähtamatuks. Politsei oma radarisüsteemi kaudu näeb, et piirialasel veekogul liigub

ujuvvahend, millel ei tööta jälgimissüsteem. Andmeid ujuvvahendi teekonna kohta

säilitatakse. Samuti peavad laevaga veekogule minejad ennast PPA juures registreerima

elektrooniliselt, isik registreerib ka temaga laeval viibijaid. Sel juhul, kui jälgimissüsteem

on laeval väljas, annab politsei teada keskkonnaametile ehk järelevalve teostajale.

Kohus märgib, et käesoleval juhtumil nii oligi. Politsei andis teada, et 10.06.2021 väljus

järvele Rannapungerja sadamast ujuvvahed, millel jälgimissüsteem ei tööta ja liigub

järvel. Samuti 14.06.2021 teatas politsei ujuvvahendi liikumisest järvel mittetöötava

GPS-süsteemiga. Kuna politsei teab, kes on ennast väljumiseks järvele registreerinud ja

mis laevaga, siis politsei teataski, et võimalik sama laev, mis 10.06.2021, liigub taas

veekogul.

Tunnistaja ise kriminaalmenetluslikke toiminguid teinud ei ole, ta on tegelenud

järelevalve teostamisega. Tunnistaja selgitas, et keskkonnaameti käsutuses on

arvutiprogramm FleetComplete, mis on nö ametnike töövahend. Muuhulgas selle kaudu

on võimalik jälgida kalalaevade teekondi, seda aga ainult siis, kui laeva kapten lülitab

jälgimissüsteemi sisse. Kui jälgimissüsteem on mingil põhjusel välja lülitatud, siis selles

ajavahemikus jääb teekond fikseerimata. Teisisõnu, sel juhul mainitud programmist ei ole

järelevalve mõttes suurt kasu, sest järelevalve teostaja ei näegi laeva tegelikku teekonda.

Selles valguses vajabki keskkonnaamet kui järelevalveteostaja PPA radariandmeid, mis

saavad näidata ujuvavahendi õigeid teekondi ja kiirust ja seda ilma, et ujuvvahendil oleks

GPS-jälgimissüsteem sisse lülitatud.

Sisuline teine kaudne tõend on kohtule on esitatud sellisel kujul: väljatrükid

keskkonnameti FleetComplete programmirakendusest lk 78-104, samuti ka vastav

vaatlusprotokoll lk 59-61.

12 / 22

Kohus märgib eeskätt, et erinevalt kaitse väidetest, ei näe kohus kalalaevadele

kalapüügiseadusega kohustuslikuks seatud jälgimissüsteemide ja sellest saadud andmete

kasutamises midagi lubamatut. Seda enamgi, ei ole ühtegi õiguslikku alust hakata pidama

kohustusliku jälgimissüsteemi kaudu saadud andmeid jälitustoiminguga saadud andmeteks

( nagu seda eeldas kaitseaktis kaitsja A. Valk).

Järelevalve teostamise nõudeid kehtestab kalapüügiseadus, selle 5. peatükk. Seisuga

juuni 2021 kehtinud KPS § 70 lg 1 sätestas, et „mootoriga varustatud kalalaev Peipsi,

Lämmi- ja Pihkva järvel peab olema varustatud GPS-seadmetega (globaalse

positsioneerimissüsteemi seadmed), mille kaudu teabe saatmiseks kasutatakse GPRS-

süsteemi (General Packet Radio Service System). Teabe vastuvõtja on Keskkonnaamet.“

KPS § 70 lg 2 näeb ette, et jälgimissüsteemide kasutamise korda kehtestab ministri

määrus.

Keskkonnaministri 27.08.2015 määrusega nr 51 on kehtestatud „Satelliit- ja GPS-

jälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord

ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta“.

Määruse § 2 sätestab järgmist.

(1) Kalapüügiseaduse § 69 lõikes 1 ja § 70 lõikes 1 nimetatud kalalaev peab olema

varustatud toimiva satelliit- või GPS-jälgimisseadmega (edaspidi koos jälgimisseade).

(2) Kalalaev, mis peab olema varustatud jälgimisseadmega, ei tohi lahkuda sadamast ilma

toimiva jälgimisseadmeta.

(3) Jälgimisseadet ei tohi kalalaeva pardalt eemaldada ning jälgimisseadme elektritoite

toimimine ja andmete edastamine tuleb tagada kogu kalalaeva vees viibimise ajal.

(4) Jälgimisseadet või selle osa ei tohi hävitada, kahjustada, töökorrast välja viia, mõnel

muul viisil mõjutada, sealhulgas sellesse täiendavalt andmeid sisestada.

(5) Erandina käesoleva paragrahvi lõigetest 1, 2 ja 3 võib Keskkonnaameti teavitamise

korral kalalaev lahkuda sadamast ilma toimiva jälgimisseadmeta või jälgimisseade võib

olla eemaldatud selle parandamiseks või asendamiseks, kui seadmel on tehniline rike.

Teave jälgimisseadme puudumise põhjusest, kalalaeva asukohast ning sihtkohast esitatakse

Keskkonnaametile valvetelefonil xxx või elektronpostiaadressil xxx.

Seaduse ja määruse alusel võtab teabe vastu keskkonnaamet.

Määruse § 6 sätestab „Kalapüügiseaduse § 70 lõikes 1 nimetatud kalalaev peab olema

varustatud töötava GPS-jälgimisseadmega, mis toetab kahesüsteemset positsioneerimist.“

Õigusaktist nähtub, et keskkonnaametile edastatud andmete kogum tuginebki

positsioneerimissüsteemile. Seega puudub kohtu arvates alust tugineda argumendile, et

sellise positsioneerimise puhul olek tegemist jälitustoiminguga KrMS mõttes, mis vajaks

kohtu luba. Kohus siin ei näe ühtki asjaolu, millel saaks kohus jõuda järeldusele, et KPS-

ga kohustuslikuks kehtestatud GPS-jälgimissüsteemi kaudu andmete kogumine oleks

ebaproportsionaalne ja riivaks isikute õigusi põhjendamatult, et tuleks seada sellele

jälgimisele eelneva kohtuloa saamise nõuet. Esiteks, KPS regulatsiooni eesmärgid on

sätestatud §-ga 1 – tagada kalavaru kaitse ja säästlik kasutamine lähtuvalt

rahvusvaheliselt tunnustatud kohusetundliku kalanduse põhimõtetest; tagada kala

taastumisvõime ja veekogude tootlikkus ja vältida ebasoodsaid muutusi veekogu

ökosüsteemis. Lähtudes eesmärkidest, on õigusaktiga kehtestatud jälgimissüsteemi

rakendamine kalanduses tegutsevate kutseliste kalurite puhul kohtu arvates mõistlik ja

proportsionaalne meede. Teiseks, vastavalt mainitud määruse §-le 8, GPS-

jälgimissüsteem esitab automaatselt § 9 lõikes 1 toodud regulaarsusega järgmised andmed:

1) kalalaeva nimi ja pardatähis;

2) viimati registreeritud geograafiline asukoht;

13 / 22

3) kalalaeva kiirus;

4) andmete esitamise kuupäev ja kellaaeg.

Andmete esitamise regulaarsus on ühe minuti tagant ( määruse § 9 lg 1). Kalalaeva nimi,

geograafiline asukoht, kiirus, kuupäev ja kellaaeg – on need mõistlikud vajalikud andmed,

mis annavadki järelevalve teostajale kontrollida kutseliselt kalandusega tegelevate

isikute tegevusi kooskõlas KPS seatud eesmärkidega.

Kaitsja argument, et kõik tõendid, mis kuidagi tuletatud jälgimissüsteemi kaudu saadud

andmetest, oleks kohus pidanud tunnistama lubamatuks, kuna tegemist oleks

ebaseadusliku jälitusega, on seega väär.

Seoses jälgimissüsteemi kaudu saadud tõendi kasutamisega on kohtu arvates võimalik

püstitada muu õiguslik probleem ja seda laiemalt kui ainult ühesse tõendisse puutuvalt.

Nimelt.

Omaette küsimus, mis faktilised andmed (ja mis määral usaldusväärsed) on

keskkonnaameti rakendatud jälgimissüsteemiga tuvastatavad. Vaidlust ei ole selles, et

kohus ei saa neid andmeid jälgida vahetult nö online jälgimissüsteemis, sest kohus ei ole

selle süsteemi haldur, töötleja, vaatleja ega kasutaja. Mis on oluline - jälgimissüsteemi

kaudu saadud andmed peavad olema kohtule esitatud sellisel kujul, et kohtus oleks

võimalik neid andmeid uurida, ja kohtu arvates taasesitataval viisil. Tunnistaja I. K

selgitaski kohtuistungil, et jälgimissüsteemi andmed on salvestatavad ja neid vajadusel

säilitatakse. Näiteks laevade liikumisi vaatas tunnistaja antud juhtumis alates 2021. aasta

algusest, et analüüsida püügivahendi asetamise võimalikku aega, kohtutoimik lk 37

pöördel 31.07.2024 kohtuistungiprotokoll. Samuti kinnitas tunnistaja I. K, vastates kaitsja

küsimustele, kohtutoimik lk 41, 31.07.2024 kohtuistungiprotokoll, et ta vaatas üldse ka

muude laevade teekondi teatud ajavahemikus jälgimissüsteemist kaks korda enne kui

ebaseaduslikuks peetud püügivahend oli 17.06.2021 välja võetud; ja poole aasta peale on

selles kohas ( mõrra asukohas) paar laeva mööda sõitnud.

Kohus leiab, et neid andmeid, lk 78-104, oleks süüdistaja pidanud kohtule esitama viisil,

et kohus saaks andmeid uurida igakülgselt, põhjalikult ja vahetult, vajadusel tutvudes

nendega korduvalt. Kohus peab silmas salvestist, et kohus saaks selle alusel asjaolusid

uurida kohtuistungil ja kontrollida piisava täpsusega. Näiteks, lk 81-83 väljatrükid

annavad kohtule visuaalse pildi XXX ja XXX laevade teekonnast 10.06.2021. Ka

kiiruste graafikud on väljatrükkidel olemas. Samas need andmed on umbkaudsed, sest ei

ole välistatud, et laeva teekond oleks pildi suurendamisel visuaalselt nähtav hoopis teist

moodi, näha oleksid ka väiksemad teekonnast kõrvalekaldumised, manöövrid, mida saaks

seostada aja ja kiirusega ja kõrvutada neid andmeid teiste tõendite, näiteks süüdistatava

ütlustega. Sisuliselt pakutakse kohtule valmisolevad menetleja poolt tema arusaama järgi

tuvastatud faktid – näiteks, kohtule öeldakse ette kirjalikult lk 82, et mõrra asukohas

kalalaevaga xxx ei käidud, mis on tegelikult järeldus, mitte fakt. Ja järeldus on tehtud

ilmselt tuginedes sellele, et GPS signaalide alusel väljakujunev teekond mainitud

püügivahendini ei ulatu ( muud mõtet ei ole kohus kuulnud kui prokurör on oma tõendi,

väljatrüki, kohtuistungil esitanud). Sama järelevalveteostaja I. K samal ajal kinnitab, et

teekonnad vastavad tõele alles siis, kui GPS- jälgimissüsteem on töökorras ja sisse

lülitatud. Samas ei selgu absoluutselt millestki, miks menetleja arvas, et näiteks sama lk

82 näidatud teekond on õige ehk valmis joonistatud töökorras oleva GPS signaalide

ajaloo alusel. LK 83 öeldakse kohtule ette, et laeva XXX GPS sisselülitamise koht jääb

mõrra asukohast umbes 3,2 km kaugusele. Väljatrükkidele ei ole näidatud isegi pildi

mastaapi, mille tõttu kohtul ei ole iseseisvalt võimalik andmeid uurida ega teha järeldusi.

Kui vaadata väljatrükke näiteks lk 89 või 104, siis need dokumendid ei ole

uurimiskõlblikud – teekonnad on näidatud sellistena, et sellest ei olegi võimalik midagi aru

saada, rääkimata et uurida või järeldusi teha.

14 / 22

Kohus leiab, et siinjuures tuleb kohtul algul peatuda olulisel tõendamisega seotud

aspektil.

Kohus juhib tähelepanu, et ühelegi tõendile ei tohi omistada ette kindlaksmääratud jõudu,

KrMS § 61 lg 1. Tõendi mõiste on sätestatud KrMS § 63, selle lg 1 määratleb, et tõendiks

on muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus. FleetComplete programmi

puhul on tegemist Keskkonnaameti töövahendiga, mille kaudu teostatakse järelevalvet

kalanduses valdkonnas. Tunnistaja I. K selgitas, et selle rakendusega saadud andmed

kalalaevade liikumise kohta salvestatakse ja säilitatakse. Seega on tegemist teabega, mille

salvestamine taasesitataval viisil ja säilitamise on täiesti võimalik. Kohus juhib tähelepanu,

et kohtule on esitatud järelevalveteostaja vahendusel FleetComplete programmi

rakendusel vaadatud faktilised andmed, millest on eelnevalt tehtud valikud, vormistatud

paberi- ja elektroonilisel kujul olevateks väljatrükkideks – kr asja materjalid lk 78-104.

Järelevalveteostaja poolt andmebaasi vaatlemisel nö nähtu ja programmi rakendusega

joonistatud teekonnad on kohtule väljatrükkidena esitatud. Järelevalveteostaja tegevused

on kirjeldatud vaatlusprotokollis lk 59-61. Vaatluseprotokolli p 5.2 näiteks teatab, et

vaatluse eesmärgiks kontrollida püügilt eemaldatud avaveemõrra märgistuse seost

väljastatud kalapüügiloaga ja antud isikuga seonduvate püügilubade olemasolu ja

kehtivust. Vaatlusprotokolli p 5-3 teatab, et vaatluse eesmärgiks kontrollida kahtlustatavate

seonduvalt esitatud kalateadete olemasolu ja nende sisu. P 5.4. teatab, et vaatluse

eesmärgiks kontrollida kalalaevade teekondi.

Seega, tõenduslikku teavet ( ehk kalalaevade teekonnad GPS süsteemiga kaudu edastatud

signaalide alusel tehtud salvestis) on kohtule antud juhul nö lubatud uurida üksnes

vahendaja ehk keskkonnaametniku kaudu ja kohus ei näe, ei uuri ega saa anda hinnangut

algtõendile - FleetComplete programmi salvestatud andmetele. Kohus leiab, et mingit

täiendavat tõenduslikku kaalu kohtule esitatud väljatrükkidele ei anna ka

keskkonnaametnik I. K ülekuulamine, kes kinnitas, kuidas ta neid salvestatud andmeid

vaatas ning valmistas väljatrükke programmi rakendusega. Teabesalvestis ise, mis ongi

algtõend, ei ole kohtule esitatud.

Algtõendite kasutamise teematikat on kohtupraktikas käsitletud ja juhitud tähelepanu

vajadusele kasutada kohtuotsuse tegemisel just algtõendeid, mitte vahendlikult

vormistatud dokumente, vt 1-21-1421/182 p 79-81, 84. Kohtupraktikas on rõhutatud, et

algtõenditest tuletatud vahendlikult vormistatud tõendi kasutamine võib olla õigustatud

siis, kui mingil legitiimsel põhjusel ei ole algtõendi kasutamine võimalik või lubatud.

Nimetatud lahendis on selgitatud julgeolekuasutuse poolt valmistatud ja seadusega

kehtestatud dokumendi, nimelt kokkuvõtte, kasutamist kohtumenetluses tõendina.

Lahendis on selgitatud, et uurida tuleks algtõendit ja tugineda oleks võimalik vaid

algtõendile (salvestistele, algdokumendile vms) ja nimetatud ametniku koostatud

kokkuvõte ei ole kohtumenetluses tõend ka siis, kui peaprokurör on selleks oma loa

andnud. Mainitud kokkuvõtet võimalik kaasata abistava materjalina. Mainitud Riigikohtu

lahend osutab, et kui algtõendi kasutamise põhimõte on rikutud, tuleb vahendlikult

saadud tõend tõendite kogumit välja jätta.

Teine lahend 1-18-437/725 pp 56-58, milles Riigikohus on peatunud algtõendi teemal.

Selles juhiti tähelepanu sellele, et konfiskeerimise küsimuse lahendamiseks

kohtumenetluses ei ole põhjendatud kaasata tõendina menetleja analüüs isiku varade kohta,

vaid tugineda tuleb analüüsis mainitud algtõenditele ja just neid kohtus uurida

(pangakonti väljatrükid, isikute ütlused vms). Analüüs ise on abistav materjal.

Kohtu arvates on kohtupraktika selgelt suunatud sellele, et kohtumenetluses oleks läinud

uurimises võimalikult lähedale just algtõendile – esialgsele teabetalletusele, mitte aga

sellest tuletatud ja uuesti loodud tõendina kasutatavale teabele, olgu selleks menetleja

15 / 22

analüüsid, ametnike kokkuvõtted või nagu käesolevas kohtuasjas - ametnike poolt

programmirakendustega loodud väljatrükid ja kirjeldused.

Kohtupraktikas on tähelepanu juhitud sellelegi, et teabetalletusi ( muuhulgas salvestisi)

võib ja peab tõendina kasutama, selle eelduseks on nõuetekohane vormistamine. Allolev

lahend puudutab väärteomenetluse tõendite küsimust, samas on osutatud tõendite

kogumise-vormistamise põhimõttetele laiemas mõttes.

Lahend 3-1-1-83-15:

„… Kooskõlas KrMS § 63 lg-ga 1 tähendab see, et väärteoasjas võib tõendiks olla muu

hulgas uurimistoimingu protokoll, foto, film või muu teabetalletus, sh videosalvestis. Kuid

nii nagu mistahes muudegi tõendite puhul on tõendi kontrollimise, hindamise ja

lõppkokkuvõttes ka kasutamise lubatavuse vältimatu eeldus, et see oleks nõuetekohaselt

vormistatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. septembri 2009. a otsus väärteoasjas nr

3-1-1-74-09, p 9).

9. Salvestiste kui iseseisvate tõendite vormistamise nõudeid on pikemalt käsitletud

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. mai 2009. a otsuses nr 3-1-1-21-09. Selles

kohtulahendis on tõdetud, et KrMS § 63 lg-s 1 on seadusandja salvestiste kui iseseisva

tõendiliigi all pidanud eeskätt silmas uurimistoimingute käigus tehtud ning nende

toimingute käiku ja tulemusi kajastavaid salvestusi, mis kokkuvõttes vormistatakse vastava

uurimistoimingu protokolli lisana ja mille seos kriminaalasjaga nähtub selle protokolli

tekstist. Välistatud ei ole seegi, et tõendite kogumisel võtavad menetlejad isikutelt ära

mitmesuguseid varem saadud salvestisi. Samuti võivad erinevad isikud selliseid salvestisi

anda menetlejaile üle omal initsiatiivil. Kuid kolleegiumi arvates saavad sellised

salvestised sõltuvalt nende sisust olla käsitatavad kas asitõenditena või dokumentidena ja

nende vormistamisel tuleb järgida KrMS III peatüki 9. jaos sätestatut. Mistahes muul

salvestisel, mida ei ole eelnevalt nimetatud ei saa süüteomenetluses olla tõenduslikku

tähendust.“

Ehk iseenesest ei ole keelatud, et järelevalveteostaja ( keskkonnaametnik) edastab

menetlejale ( olgu sama keskkonnaameti uurijale) teabesalvestise ja menetleja juba

vormistab selle vastava menetlustoiminguga ( näiteks ametniku ülekuulamine seoses tema

järelevalvetegevusega ja selle ülekuulamisel edastatakse salvestis, mis oleks fikseeritud

ülekuulamisprotokollis).

Käesolevas kohtuasjas on nagu teistpidine olukord – koostatud on üksikasjalik

vaatlusprotokoll lk 59-61, milles sama üksikasjalikult näidatakse, kuidas uurija teeb lahti

jälgimisrakenduse süsteemi ja registri, kuidas ja kuhu sisestab parooli, millised tabelid

avanevad, kuidas sisestatakse koordinaate mis aknasse ja kuidas pildile ilmuvad tähistused

ja ne. Salvestist ennast, GPS signaalide ajalugu ( mille alusel tehakse nähtavaks laeva

teekond) vaatlusprotokolli lisana ei ole. Kohus leiab, et sellisel kujul menetlustoimingu,

vaatlus-, protokolli vormistamine on menetluslikus mõttes täiesti üleliigne ja ebavajalik

(see on umbes sama tegevus, kui kohtunik, tuginedes otsuses karistusregistri andmetele,

oleks hakanud kirjeldama, kuidas ta läheb registri keskkonda, kuidas paroole sisestab ja

mis aken kuhu ekraanile ilmub ja kuidas kohtunik sisestab isiku nime ja isikukoodi jne).

Kohus juhib menetlejate ja süüdistaja tähelepanu vajadusele juhinduda väljakujunenud

kohtupraktikast ja selles sisalduvatest suunistest. Lahendis 1-18-437/725 pp 56-58 on

Riigikohus laiemalt selgitanud, mis on vaatlus, milline vaatlusprotokoll on tõendina

kasutatav, millal protokoll on tõend ja millal ainult abistav materjal, ka sedagi, et kohus

ise võistlevas protsessis algtõendeid ei otsi ega pea koguma. Lahendis on taas rõhutatud

vajadusele esitada kohtule algtõendeid, mitte vaatlusena vormistatud menetleja nö kokku

võetud kirjeldatud andmed.

Esitatud vaatusprotokoll lk 59-61 ilmselt ei vasta vaatlusele ja vaatlusprotokollile seatud

nõuetele KrMS § 83 ja 86 mõttes. Kui möönda, et tegemist on KrMS § 83 ja 86 mõttes

16 / 22

muu objekti vaatlusega, siis ei kujuta kohus ette, mis see muu objekt on, mida menetleja

vaatleb, millel on kuriteojäljed või muud tunnused, mis on vajalikud asja lahendamiseks.

Teema lõpetuseks selgitab kohus, et iseenesest võib vajadusel kasutada nimetatud

protokolli osaliselt, abistava materjalina, nagu kohtupraktika seda lubab, kuid kohtul pole

kordagi sellist vajadust tekkinud. Kohus selgitab veel korra, et riiklikutest registritest

tehtud väljatrükkide tegemise protsessi pole vaja eraldi vaatlusprotokollina kuidagi

fikseerida. Andmeid, mis puutuvad näiteks kehtivate kalapüügilubade olemasolu või

selle puudumist registritest, vaatab kohus vahetult kr asja materjalidest lk 62-71

(maaeluministeeriumi andmebaaside väljatrükid).

Kohus juhib tähelepanu järgmisele momendile.

Oluline on korduvalt meelde tuletada, et FleetComplete programmi rakendusega tehtud

väljatrükkide puhul, mis puudutab just laevade teekondi, omab saadud teave faktilist

tähendust üksnes eeldusel, et kontrollitud laevadel oli signaali andev GPS süsteem korras

ning sisse lülitatud. Juhul, kui GPS süsteem ei olnud sisse lülitatud mingil põhjusel või ei

olnud korras, siis rakendusega tehtud laevade teekondade andmed ei vastagi tõele.

Kohus juhib tähelepanu sellele, et sel juhul on loogikavastane prokuröri väide, et nende

väljatrükkidega on võimalik suure tõenäosusega kinnitada, et ükski teine laev pole

ebaseadusliku mõrra kohas käinud ja kõik laevad, välja arvatud XXX, liikusid järvel nii

nagu FleetComplete kaudu tuvastatud pilt näitab, ehk ei lähenenud kordagi kunagi

ebaseadusliku avaveemõrra koordinaatidele. Kui möönda, et pahatahtlik(ud) kalur(id)

asetasid ebaseadusliku püügivahendi, oleks naiivne arvata, et selle tegevuse ajaks oleks

neid jälgida võimaldav süsteem sisse lülitatud. Tunnistaja I. K selgitaski, et vahepeal ongi

GPS süsteem väljas ja keskkonnaamet neid laevu ei näegi, lk 36 pöördel, 31.07.2024

kohtuistungiprotokoll.

Kohus märgib, et eelmainitud asjaolu tõttu tuleb suhtuda esitatud tõendisse,

vaatlusprotokolli ja teekondade väljatrükkidesse, kriitiliselt.

Kohus märgib, et iseenesest ei ole keelatud ega välistatud järelevalveteostaja

ülekuulamine ja tema ütluste kasutamine kohtuotsuse tegemisel, selles osas kohtupraktika

3-1-1-91-16 p 9 (menetleja ise ei saa olla tõendiallikaks, kui tunnistaja menetleja rollis ei

esinenud vaid tema tehtud toimingud on järelevalve teostamine, siis võib ta olla tunnistaja

menetluses).

Vaidlust ei ole faktis, et I. K on teostanud järelevalvet seoses käesoleva juhtumiga. Ta on

teinud järelevalvetoiminguid ( vaatas FleetComplete salvestisi) ja kohus näeb, et menetleja,

kes oli samuti Keskkonnaameti töötaja, on

järelevalveteostajat kaasanud

menetlustoimingute juurde, näiteks sündmuskoha vaatlus lk 1-4. Seega I. K ülekuulamine

ja tema ütluste tõendina kasutamine on kohtumenetluses iseenesest lubatud. Teine

moment on see, mis andmeid on selle tõendiga võimalik tuvastada. Sisuliselt kinnitas

tunnistaja I. K, kuidas järelevalveametnikud kasutavad FleetComplete süsteemi laevade

teekondi jälgides ja kuidas ta tegi järelevalvet käesolevas juhtumis. Nii, et tunnistaja I. K

ütlused ei ole mainitud vaatlusprotokollile ja selle lisadele nö „päästerõngas“, sest

tunnistaja I. K ei ole iseseisev tõendi allikas, vaid tema ütlused laevade teekondade kohta

on tuletatud sama FleetCompleete programmirakendusega saadud andmetest, mis ei olnud

kohtumenetluseks salvestatud ja säilitatud taasesitataval viisil, vaid edastatud kohtule

vahendlikult, ametniku poolt piiratud kujul.

Tuginedes kohtupraktikale, et kohus tugineb otsuse tegemisel algtõenditele, mitte sellest

vahendlikult saadud ja loodud tõendile ( 1-21-1421/182 pp 79-81, 84; 1-18-437/725 pp 56-

58) jätab kohus tõendi, vaatlusprotokolli lk 59-61, tõendite kogumist välja, nimetatud

vaatlusprotokolli lk 59-61 nimelt p 5.4, p 7 osaliselt nimelt kaardirakenduse väljatrükid,

lisa lk 78-104.

17 / 22

Süütõendina on kohtule veel esitatud tunnistaja I. K ütlused talle tehtud telefonikõne

kohta. Tunnistaja selgitas, et S. Šutak helistas talle 17.06.2021 ja küsis, miks ametnikud

võtsid välja, „varastasid“, tema püügivahendi. Tunnistaja selgitas helistajale ( süüdistatav

Šutak), et püügivahend on asetatud keeluajal. Süüdistatav selgitas, et oli asetatud õigel

ajal. Tunnistaja selgitas, et ta vaatas GPS süsteemi ja las süüdistatav talle siis selgitab,

mis ajal see püügivahend oli asetatud, sest süsteem ei näitagi, millal ta saaks õigel ajal

asetada. Kõne lõppes süüdistatava sõnadega, et ta kaebab edasi. Kohtuistungi protokoll lk

38 pöördel.

Kr asja materjalid lk 76-77, vaadeldud on tunnistaja ametitelefoni andmeid, saabus kõne

numbrilt xxx kl 12.45, kõne kestis 1 min 13 sek.

Süüdistatav kõnet ei eita, lk 69 kohtuistungiprotokoll. Ta oli sel ajal, 17.06.2021,

püügivahendite kontrollimisel järvel ja nägi inspektorite kaht paati umbes seal kohas, kus

10.06.2021 oli asetatud püügivahend R. Pa ja R. Giga meeskonnas. Ta arvaski, et

inspektorid võtavad välja just selle nende mõrra. Ta ütles I. Kle, et seaduslik mõrd ju,

tema aga vaidles, et asetatud ebaseaduslikult. Kõne ei olnud sõbralik, süüdistatav

tunnistab, et suhted ei ole head.

Kohus märgib, et võttes tõendeid kogumis, kaasa arvatud R. P ütlused 10.06.2021

kalapüügi kohta, et püügivahend võis olla tõesti järvele asetatud ja sinna kohta, kus

nende laevad liikusid ( politsei vastus kr asja materjalid lk 38), ei ole välistatud, et

süüdistatav vestles tunnistajaga just sellest seaduslikust püügivahendist, mis oligi

10.06.2021 seaduslikult püügile asetatud ( viimane fakt ei ole kellegi poolt vaidlustatud

ega ümber lükatud). Ja ei ole välistatud, et tunnistaja tegi ebaõige järelduse, et süüdistatav

küsib just konkreetsest kohast väljavõetud ebaseadusliku püügivahendi kohta. Vähemalt

sellest, nagu on tunnistaja kõne sisust kohtule rääkinud ütlustes, ei näe kohus ühtki

asjaolu, mille alusel saaks suure tõenäosusega väita, et süüdistatav vestles tunnistajaga just

käesolevas kohtuasjas asitõendina tunnistatud püügivahendist. Tunnistaja ütlustest selle

kõne kohta, lk 38 pöördel ja 39 kohtuistungiprotokoll, ei nähtu, et süüdistatav oleks

püügivahendi väljavõtmisel kuskil piisavalt lähedal ja oleks pidanud aru saama, mis

konkreetne püügivahend välja võetakse. Seega, ei ole välistatud, et räägiti erinevatest

püügivahenditest.

Tunnistaja I. K ja vaatlusprotokoll tunnistaja telefoni andmete vaatluse kohta ei

eraldiseisvana ega ka tõendite kogumis anna kaudset kinnitust süüdistatava S.Šutaki talle

süüks arvatud teo toimepanemisele.

Järgmine kohtu arvates oluline faktiline kogum - tragimine, vanade püügivahendite

kõrvaldamine 07.06.2021 ja 09.06.2021.

Tunnistaja I. K selgitas tragimise kohta, et 07.06.2021 ja 09.06.2021 toimus vanade

võrkude korjamine, seega kriminaalasjas mainitud avaveemõrd peaks olema asetatud

järvele peale seda. Tunnistaja väidab, et ühel päeval kas 7. või 9.juuni olid nad trügimisel

just selles kohas. Suuremad inspektsiooni paadid sõidavad risti rästi ja väiksemad

traalivad põhja. Seega oleks see avaveemõrd seal märgatud. Tema arvates nimetatud

mõrda seal kohas ei olnud. Tunnistaja lisas, et 17.06.2021 väljavõetud mõrd oli nö värskes

olekus, ei jõudnud täis kasvama. Võrk vajaks puhastamist, tema arvates, kui ta on vees

kuu aega, sõltub ka vee temperatuurist.

Kohus märgib, et on põhjendatud teha tunnistaja ütlustest järelduse, et kõneallolev

17.06.2021 avastatud avaveemõrd võis olla järvele asetatud orienteeruvalt mitte rohkem

kui kuu aega enne väljavõtmist. Sellele osutab tunnistaja teatatud fakt, et mõrd oli värske,

mis on kinnitatud ka sündmuskoha vaatlusprotokollile lisatud fotodega lk 3 pöördel ja

märkega lk 4 et mõrras on värsket kala, fotol on üks kast kalaga, kokku 39,40 kg, massi

mõõtmise protokoll lk 22.

Tragimise kohta on kohtule esitatud väljatrükid lk 96-97. Isegi kui pidada neid

väljatrükke lubatavaks tõendiks, peab kohus selgitama järgmist. Lk 96 on väljatrükile

18 / 22

mastaapi rikkudes märgitud tähekesed ja kirjas, et 07.06 ja 09.06.2021 toimus tragimine,

vanade võrkude eemaldamine. Kui eeldada, et tähekesed näitavad eemaldatud vanade

võrkude asukohti, võib tõdeda, et teatud alal Lohusuust Vasknarvani, rannast umbes

kuni 10 km kaugusel olid teatud püügivahendid eemaldatud. Võimaliku püügivahendite

asukohad on näidatud orienteeruvalt. Lk 97 näitab kollast, oranži, punase, sinise värviga

teatud laevade teekondi, mastaap puudub. Kõnealloleva avaveemõrra asukoht on

orienteeruvalt näidatud. Visuaalselt - avaveemõrra tähistuse kohast on möödunud punase

ja oranži värvi teekonnad, mastaapi puudumise tõttu ei ole kohtul võimalik hinnata, kui

lähedal neid teekonna avaveemõrra tähiste kohast. Väljatrüki all on näidatud, et tegemist

on 07.06.2021 ja 09.06.2021 kutseliste kalurite poolt läbitud teekonnad. Kohtule on raske

mõista selle teabe tähendust, sest taaskord – teekonnad vastavad tõele eeldusel, et GPS

seadmed olid kõikidel laevadel sees ja töökorras kogu liikumise aja kestel. Sellist

veendumust kohtul ei saa olla, sest tunnistaja I. K kinnitas, et GPS signaalid ei ole alati

kas korras või sisse lülitatud. Ja pahatahtlik kalur jätabki GPSi kasutamata.

Kohus leiab, et tõendite kogumi alusel on võimalik jõuda järeldusele, et tegemist ei ole

nö vana avaveemõrraga, mis oleks vees pikem kui kuu aega, kuid püügivahendi asetamise

täpsem aeg ei ole tuvastatud ja see võib varieeruda - kas mai lõpp, juuni algus, kas 07.06.

08.06. 09.06.2021. LK 38 politseivastusest ei nähtu, et piirivalve radari ajaloost oleks

kontrollitud kas ka enne 10.06.2021 oleks järvel kõnealloleva avaveemõrra asukohas

liikunud teisi ujuvvahendeid ilma töötava GPS seadmeta.

Kohus on juba kohtuotsuses viidanud kohtupraktikale kaudsetest tõenditest, nimelt tuleb

kaudsetele tõenditele rajaneva tõendamise puhul tõendamiseseme suhtes eraldivõetult

mitterelevantsetest asjaoludest kujundada selline uue kvaliteediga asjaolude kogum

(süsteem), mis võimaldab teha tõsikindlaid järeldusi kuriteo asjaolude kohta. Samas oli

rõhutatud, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine teineteisest mitte nendes sisalduva teabe

tõeväärtuse poolest, vaid üksnes selles osas, kui vahetult nad kuriteo toimepanemise

asjaolusid kajastavad.

Hilisemas kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tõsikindlaid järeldusi ei tohiks eeldada,

vaid piisab, kui kohus peab kuriteo toimepanemist suure tõenäosusega just süüdistatava

poolt süüdistuses näidatud asjaoludel. 1-20-8308/70 p 17 - süüditunnistamiseks piisab kui

kohus võib arvata, et sündmused leidsid aset suure tõenäosusega just sellisel viisil nagu

tuleneb tõendist. 1-20-1301/35 p 12 - kohtu siseveendumus ei tähenda seda, et kohus

peaks olema kindel, et esineb ainumõeldav sündmuste käik. 1-22-6710/83 p 23 -

kohtupraktikas korduvalt selgitati, et ei tohi esitada tõendatusele ülemäära rangeid

nõudeid.

Samas 1-22-6710/83 p 23 korrati ka seda, et fakt peab olema siiski tuvastatud väljaspool

mõistlikku kahtlust.

Sellest teeb maakohus järeldusele, et tõendatuse standardi järgmisel ei tohi langeda

tõenäosuse sellisele tasandile, mis oleks lähedane oletusele. Kohtuotsus ei rajane

oletustele.

Kohus on arvamusel, et kõik need faktilised andmed, mis on kogumis saadud

politseivastusest ja selle lisaks olevatest väljatrükkidest ja failidest, tunnistajate J. Ea, I.

K, R. Pa ütlustest ei anna kohtule alust jõuda järeldusele, et suure tõenäosusega ja

mõistlikku kahtlust väljapool on just Š.Sutak ja H. Forostovets on ajavahemikus

10.062021 kuni 17.06.2021 toime pannud ebaseadusliku kalapüüki.

Kuna kohus on tuvastanud, et süüdistatavate poolt kalapüügi teostamine süüdistuses

näidatud ajavahemikus ei leidnud kinnitust, ei analüüsi kohus süüdistuse muid faktilisi

asjaolusid püügivahendi - püügivahendi silmade suurust, kalapüüki keeluajal ega peatu

kahju küsimusele.

19 / 22

Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Kohtuistungitel on uuritud paljud faktilised

asjaolud, mis tegelikult ei anna kohtule vajalikku informatsiooni ega abista kuidagi

kohtuasja lahendada.

Tunnistaja S. V, keskkonnaametnik, selgitas lk 43-46, tema ja veel teised ametnikud

tegid 14.06.2021 kontrollikäiku järvel I. K palvel, sest oli andmeid, et laev XXX võib olla

järvel aga GPS ei tööta. Nad käisid I. Ase antud koordinaatidel ja seal oligi tähistuslipp

T127, laeva ei olnud. Mõned osas olid tõstetud ja silma järgi ehk orienteerivalt kontrolliti

silmade suurust, mõõtmist teostatud ei olnud. Mõrd oligi lahtine, selles mõttes, et kalal

oli vaba liikumine tagatud ehk nagu rikkumist ei olegi, aga ei olnud selge, millal see on

paigutatud. Sellest anti teada I. Kle. Mingit kontrollkäiku kirjeldavat protokolli ei olnud

koostatud. Edasi selgitas tunnistaja, kuidas toimus 17.06.2021 mõrra väljavõtmine, mis

tegelikult on fikseeritud sündmuskoha vaatlusprotokollis. Kohtul ei ole midagi teha

nende andmetega, kuna 17.06.2021 sündmus on protokollis kirjeldatud ja vaidlust, kas

püügivahend oli välja võetud ja mis asjaoludel, sisuliselt ei ole.

Mitmel korral on süüdistaja ja kaitse poolt oli tunnistajate ülekuulamisel tähelepanu

pööratud asjaolule, kas XXX paadiga, tegutsedes ainult selle ühe laevaga ja ühe kaluri

poolt, on võimalik reaalselt avaveemõrd kohale toimetada ja vette asetata. Selgitati välja

püügivahendi kompleti kaal, palju kaaluvad ankrud, mis on paadi kandevõime.

Kohtuistungite protokollid lk 40, 45, 55. LK 72 kr asja materjalid, registrist nähtub, et

XXX pikkus 6.2 m, laius 2,2 m, kandevõime 940 kg, lubatud inimeste arv pardal 8 Kohus

peab selgitama, et kõik saadud andmed on asjaolud, mis on tunnistajate poolt kohtule

teatatud nende arusaama järgi. Näiteks, lk 55 , süüdistuse poolt tunnistaja R. P, kutseline

kalur, selgitas, et ühe sellise laevaga nagu XXX ei käi keegi nö käi avaveemõrra

asetamisel, sest sinna vähemalt kolm (!) kalurit vaja, püügivahendi materjal koos

tarvikutega kaalus kuni 600 kg, vähemalt 4 ankrut, muu varustus, paat läheb põhja.

Sellele vaidlevad keskkonnaametnikest tunnistaja I. K ja S. T, et põhimõtteliselt nad ei näe

seda takistust, miks selle paadiga ei saaks püügivahendit üksi paigutada, kandevõime

oleks piiri peal aga ikka reaalselt nagu võimalik, lk 40, 45. Kohtunik ei ole kutseline kalur

ega saa oma teadmisi kasutades siin midagi öelda ega ühe või teise poole seisukohale

tugineda. Kohus ei näe ühtki põhjust, miks süüdistaja poolt esitatud R. Pa ütlused oleksid

ebausaldusväärsed. Juhul kui süüdistaja jaoks on oluline just selle asjaolu tõendamine

(kuidas üks kutseline kalur ja teine tavaline isik saavad takistusteta minna sadamast välja

selle paadiga, millel on sarnane avaveemõrd, kogu varustus, ankrud ja seejärel

maksimaalse kiirusega saabuda kohale ja asetada 1 tunni 17 minutiga avaveemõrra vette

ega minna seejuures põhja), oleks võistlevas protsessis süüdistaja pidanud arvestama, et

selle kohta tuleb esitada kohtule veenvad täiendavad tõendid. Neil asjaolusid tuleks

menetlejal kontrollida soovitatavalt juba kohtueelsel uurimisel, et oleks võimalik

järeldusele jõuda.

Süüdistatavad S. Šutak ja H. Forostovets kuuluvad õigeksmõistmisele nende poolt kuriteo

toimepanemise tõendamatuse tõttu.

AVALIK-ÕIGUSLIK NÕUDEAVALDUS

Eesti Vabariigi poolt keskkonnaameti kaudu esitatud avalik-õiguslik nõue summas 13858

eurot tuleb jätta läbi vaatamata seoses õigeksmõistva kohtuotsuse tegemisega.

ASITÕENDID

20 / 22

KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel kaubandusliku väärtusega asitõend, mille omaniku või

seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse riigi omandisse. Kohtu arvates ei ole

vaidlust, et püügivahend avaveemõrd, mis on kahjustamata, on kaubandusliku väärtusega

ja selle hävitamine antud juhul ei ole põhjendatud.

KrMS § 126 lg 3 p 4 kohaselt kuulub hävitamisele väärtusetu asi. Kohus leiab, et

tähistuslipud ei oma kaubanduslikku väärtust ja seega kuuluvad hävitamisele.

Kaks tähistuslippu (plommidega B006178, B006177) – mis asuvad laos aadressil Tartu

Rõõmu tee 1 ( kr asja materjalid lk 7 pöördel)- tuleb hävitada kohtuotsuse jõustumisel.

Avaveemõrd (plommidega B006172, B006175, B006179, B006180) - mis asuvad laos

aadressil Tartu Rõõmu tee 1 ( kr asja materjalid lk 7 pöördel) - tuleb anda riigi

omandisse.

MENETLUSKULUD

Isiku õigeksmõistmisega kaasneb riigil kohustus kanda menetluskulusid KrMS § 181

alusel.

Menetluskulud on antud juhul riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eel- ja

kohtumenetluses ( KrMS § 175 lg 1 p 4) ning valitud kaitsjale mõistlik makstud tasu

( KrMS § 175 lg 1 p 1).

H. Forostovets kaitsmisel tekkinud menetlusluku – riigi õigusabi eest määratud tasu-

summas 3128,80 eurot ja 388,80 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuna isik on õigeks

mõistetud.

Kaitsja vandeadvokaat A.Valk esitas taotluse lk 93, süüdistatav S.Šutakile

menetluskulude hüvitamiseks summale 8550 eurot, tunnihind on varieerunud sõltuvalt

millal oli õigusabi asutatud - 144 eurot koos käibemaksuga, alates 01.012023 180 eurot

koos käibemaksuga ning alates 01.01.2024 183 eurot koos käibemaksuga eurot pluss

käibemaks, õigusabi maht on 49 tundi, mis katab kohtueelse menetluse ja kohtumenetluse

ettevalmistamis- ja arutamise staadiumi. Vastavad arved on esitatud, lk 94-103 .

18.10.2023 Riigikohtu lahend 1-22-7663/18 p 15 jääb mõistlikkuse piiridesse

õigusteenuse tunnihind vandeadvokaadi puhul 220 eurot ja vandeadvokaadi abi puhul 180

eurot (sellele lisandub käibemaks). Mõistlikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta asja

maht, selle keerukust, osutatud õigusabi aega ja kvaliteeti, üldist hinnatõusu, sama lahend p

10. Lisaks, tuleb arvestada et valitud kaitsjatel võib olla menetluses erinev tunnitasu ja eri

toimingute tegemisel erinev tasu. Iga kaitsja tunnitasu mõistlikkust tuleb hinnata eraldi ja

seejärel ka hinnata, kas kaitsja toimingud olid kaitsealusele vajalikud ja kas ajakulu on

tavapärane, sama lahendi p 11.

Kohus on arvamusel, et kaitsja A. Valk osutatud õigusabi eest taotletud tasu jääb kohtu

arvates mõistliku tunnitasu piiridesse. Kaitsja poolt küsitud tunnitasu on õigusabi turgu

arvestades aktsepteeritav ja, võrreldes lahendis 1-22-7663/18 mainitud vandeadvokaadi

mõistliku tunnitasuga 220 eurot pluss käibemaks (see on seisuga oktoober 2023), summad

144, 180 ja 183 eurot seda koos käibemaksuga on vägagi tagasihoidlikud.

Osutatud õigusabi maht vastab kriminaalasja mahule - 6 kohtuistungipäeva, 1 eelistung

ja kohtuotsuse väljakuulutamine istung. Kokku õigusabi kulu, valitud kaitsjate tasu, on

8550 eurot, mis on 49 tundi, sellest kohtumenetluse staadiumile ( ettevalmistus- ja

kohtulik arutamine on kokku 39 tundi. Kohtuasjas on esitatud kirjalik kõne, kaitsja osales

21 / 22

kohtumenetluses aktiivselt, istungiteks oli ta valmis ja valdas kohtumenetluse materjali,

kohtuistungite protokollid lk 28-73, juba protokollidega tutvumine ja elementaarne

analüüs võtab kohtu arvates aega. Kohus leiab, et arvestades istungitele kulunud aega,

asja mahtu ja keerukust, on kaitsja taotletud tasu õige ja mõistlik.

KrMS § 175 lg 1 p 1, § 181, § 189 alusel kuulub hüvitamisele süüdistatav S.Šutaki

valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu summas 8550 ( kaheksa tuhat viissada

viiskümmend) eurot Eesti Vabariigi eelarvest Semjon Šutak isikukood 38704160249

arvelduskontole xxx

/allkirjastatud digitaalselt/

Inna Kirsipuu

kohtunik

Osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 16.05.2025 lahendiga

22 / 22