2-23-121698/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.10.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-121698

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi H.C vastu võlgnevuse,

intressi, viivise, lepingutasu, laenuhaldustasu ja

sissenõudmiskulude hüvitamise nõudes

Hagihind

4 255,46 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ

(registrikood 10746479)

Hageja esindaja: Ahto Järvela (e-post xxx)

Kostja: H.C (isikukood XXX, elukoht kohtule

teadmata)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus, lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista H.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlg 1 091,46 eurot, viivis

116,95 eurot ja alates 19.10.2024 viivis põhivõlalt (so 1 091,46 eurolt) VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhivõla tasumiseni.

3. Välja mõista H.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks tulevikus sissenõutavaks

muutuv põhivõlg kokku 1 294,79 eurot osamaksetena alates maksetähtpäevadele

järgnevast päevast järgmiselt:

15.11.2024

53,29 eurot;

15.12.2024

54,56 eurot;

15.01.2025

54,40 eurot;

15.02.2025

54,96 eurot;

15.03.2025

57,53 eurot;

15.04.2025

56,11 eurot;

15.05.2025

57,32 eurot;

15.06.2025

57,27 eurot;

15.07.2025

58,45 eurot;

15.08.2025

58,46 eurot;

15.09.2025

59,06 eurot;

15.10.2025

60,20 eurot;

15.11.2025

60,28 eurot;

15.12.2025

61,39 eurot;

15.01.2026

61,53 eurot;

15.02.2026

62,16 eurot;

15.03.2026

64,10 eurot;

15.04.2026

63,45 eurot;

15.05.2026

64,49 eurot;

15.06.2026

64,76 eurot;

15.07.2026

65,77 eurot;

15.08.2026

45,25 eurot.

4. Mõista H.C-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja käesoleva kohtuotsuse

resolutsiooni p-s 3 märgitud tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla maksetelt

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates iga makse sissenõutavaks

muutumisest kuni selle tasumiseni.

5. Jätta Aktiva Finance Group OÜ nõuded H.C-lt intressivõlgnevuse, haldustasu,

lepingutasu ning sissenõudmiskulu hüvitise välja mõistmiseks rahuldamata.

6. Menetluskulud jätta 36,8% ulatuses Aktiva Finance Group OÜ ning 63,2% ulatuses H.C

kanda.

7. Määrata hagejale tähtaeg menetluskulude nimekirja esitamiseks 7 päeva käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kohus

ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse

normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on

30 päeva alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. Inbank AS ja kostja sõlmisid 03.12.2020 Auto24 laenu lepingu nr L89004552520, mille alusel sai

kostja laenu 4 500 eurot. Kostja kohustus tasuma krediidi kasutamise eest intressi 11,90% aastas

ning tagastama laenu igakuiste osamaksetena. Krediidisumma tagastamise lõpptähtaeg oli

15.06.2024. Lisaks kohustus kostja tasuma laenulepingu sõlmimise tasu 95 eurot ja igakuist

lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus. 16.07.2022 sõlmisid Inbank AS ja kostja lepingu muudatuse nr

L89009177188, millega kostja sai täismaksepuhkust alates 16.07.2022. a kuni 15.10.2022. a ning

pikendati lepingu tagasimaksete perioodi kuni 15.09.2027. Peale maksepuhkuse lõppu kohustus

kostja tasuma esmalt haldustasu, lepingutasu, ja maksepuhkuse ajal kogunenud intressid. Makse

tähtpäevaks oli iga kuu 15. kuupäev. Lisaks kohustus kostja tasuma lepingu sõlmimise tasu 25

eurot ja igakuist lepingu haldustasu 2,50 eurot. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid

kohustusi tähtaegselt ja jättis osaliselt või täielikult tasumata 15.10.2022. a, 15.11.2022. a,

15.12.2022. a ja 15.01.2023. a osamaksed. Kostja on põhivõla katteks tasunud 1 168,32 eurot,

rohkem tagasimakseid kostja teinud ei ole. Krediidiandja ütles lepingu üles 26.01.2023 ning

loovutas lepingust tulenevad nõuded 31.01.2023 hagejale. Lepingu ülesütlemise seisuga oli kostjal

tasumata intress 201,17 eurot, laenuhaldustasu võlgnevus 10 eurot ja lepingutasu võlgnevus 25

eurot. Seoses maksemeeldetuletuste saatmisega on tekkinud kulu 50 eurot. Hageja on arvestanud

viivist põhivõlalt 3 331,68 eurolt perioodi 27.01.2023 – 05.09.2023 eest määraga 11,90% aastas

kokku summas 241,14 eurot.

2

Krediidiandja järgis laenulepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

lähtus laenu andmisel laenutaotluses esitatud andmetest, avalikest andmebaasidest saadud teabest

ja konto väljavõttest.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 3 331,68 eurot,

intressivõlgnevuse 201,17 eurot, haldustasu 10 eurot, lepingutasu 25 eurot, viivisvõlgnevuse

241,14 eurot ning sissenõudmiskulu hüvitise 50 eurot, samuti viivise 11,90% põhinõudelt (3

331,68 eurolt) aastas alates 06.09.2023 kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja seisukohad

2. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud 27.10.2023.

Kostja ei ole hagile vastust esitanud.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Tulenevalt TsMS § 444 lg 2 märgib kohus otsuse põhjendavas osas ära üksnes need tõendid,

millele on rajatud kohtu järeldused.

4. Kohus tuvastab, et:

4.1 Inbank AS ja kostja sõlmisid 03.12.2020 Auto24 laenu lepingu nr L89004552520, mille alusel

sai kostja laenu 4 500 eurot intressimääraga 11,90% aastas ning maksepäevaga iga kuu 15.

kuupäev. Lepingu kohaselt kohustus kostja laenu tagastama 42 igakuise osamaksena ajavahemiku

15.01.2021 – 15.06.2024 jooksul. Samuti kohustus kostja tasuma lepingutasu 95 eurot, mis tuli

vastavalt maksegraafikule tasuda ühekordse maksena 15.01.2021. Lisaks oli kostja kohustatud

tasuma lepingu haldustasu 2,50 eurot kuus Lepingus märgitud krediidikulukuse määr oli 15,38%

aastas (leping dtl 30, maksegraafik dtl 31);

4.2 Inbank Finance AS ja kostja sõlmisid 16.07.2022 kokkuleppe auto24 laenulepingu

muutmiseks, alates lepingu muutmise kokkuleppe jõustumisest kannab leping numbrit

L89009177188. Nimetatud kokkuleppe kohaselt on laenu/võlgnevuse summaks 3 331,68 eurot,

mille kostja kohustus tasuma igakuiste osamaksetena ajavahemiku 15.10.2022 – 15.09.2027

jooksul, maksepäevaks oli iga kuu 15. kuupäev. Kokkuleppe kohaselt kohustus kostja tasuma

lepingutasu 25 eurot ja igakuist haldustasu 2,50 eurot. Kokkuleppes märgitud intressimäär oli

11,90% aastas ja krediidikulukuse määr 14,57% aastas. Kokkuleppe kohaselt oli kostjal

täismaksepuhkus alates 16.07.2022 kuni 15.10.2022. Peale maksepuhkuse lõppu kuulus esmalt

tasumisele haldustasu, lepingutasu ja maksepuhkuse ajal kogunenud intressid (leping dtl 45).

5. Maksekorraldusega (dtl 36) on tõendatud, et kostja sai 04.12.2020 laenu summas 4 500 eurot kätte.

Nõude loovutamise teatisest (dtl 53) nähtuvalt loovutas Inbank AS lepingust tulenevad nõuded

kostja vastu hagejale 31.01.2023.

6. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti

või laenu.

7. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta (3-2-

1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse

määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 03.12.2020 lepingu

sõlmimise ajal 20,09% ja 16.07.2022 kokkuleppe sõlmimise ajal 16,30%. Kohus leiab, et

03.12.2020 lepingus märgitud krediidikulukuse määr 15,38% aastas ning 16.07.2022 kokkuleppes

märgitud krediidikulukuse määr 14,57% vastavad tegelikkusele ning vastavad määrad VÕS § 4062

lg 1-järgset piirmäära ei ületanud.

3

8. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja

-

hindama tarbija krediidivõimelisust.

9. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

10. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja

on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13, 17). Sama lahendi p 18 järgi

teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt

järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

- tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

- tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-

d 2 ja 4);

- tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

- tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

11. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või -vahendaja

peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas

seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi krediidiandja või -

vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes

võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on selgitanud, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (2-21-13098, p 18).

12. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate sissetulekute laekumise

regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on selgitanud, et laenusaaja

krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult

ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka pikemas perspektiivis (2-14-21710, p 29.2).

Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt

esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab

krediidiandja küsima vajaduse korral tarbijalt lisateavet (2-21-13098, p 21).

13. TsMS § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. TsMS § 5 lg 2 kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

14. Hageja on selgitanud, et lepingute sõlmimisel hinnati kostja krediidivõimekust laenutaotluses

esitatud andmete, avalike andmebaaside ja konto väljavõtte alusel. 03.12.2020 taotlusest (dtl 54)

4

nähtuvalt märkis kostja oma igakuise sissetuleku summaks 1 256 eurot ning igakuiste kohustuste

summaks 0,00 eurot. 14.07.2022 taotluse (dtl 55) kohaselt märkis kostja oma igakuise sissetuleku

summaks 1 000 eurot ning igakuiste kohustuste summaks 150 eurot.

15. Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud 03.12.2020 ega 16.07.2022 lepingute sõlmimisel välja

kostja tegelike sissetulekute suurust ega tuvastanud kostja tegelikke kulude suurust, sh igakuised

vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Esitatust ei nähtu, et küsitud oleks täiendavalt

asjaolu kohta, et 03.12.2020 taotluses oli kostja ise märkinud oma kohustusteks 0 eurot kuus.

Kostja kontoväljavõttest (dtl 88-100) nähtuvad töötasu laekumised OÜ-lt SV XXX ajavahemikul

01.06.2020 – 02.12.2020 keskmiselt 664,43 eurot kuus (147,60 + 187 + 147,60 + 908,40 + 1211 +

470 + 915 : 6), sj nähtub konto väljavõttelt, et töötasu on kuude lõikes väga erinev. Esitatust ei

nähtu, et kostjalt oleks küsitud täiendavaid andmeid taotlusest ja konto väljavõttelt nähtuvate

vastuolude kohta seoses kostja sissetulekutega või et konto väljavõttest nähtuvat oleks muul viisil

sisuliselt kostja majandusliku seisundi hindamiseks analüüsitud. Esitatust ei nähtu, et enne

16.07.2022 lepingu sõlmimist oleks küsitud konto väljavõtetki. 03.12.2020 taotluses on kostja

jätnud täitmata lahtrid ülalpeetavate ja tööandja kohta, ei nähtu, et selle kohta oleks küsitud

täiendusi, mh ei selgu taotlusest, millest kostja väidetav sissetulek 1 256 eurot kuus koosneb.

14.07.2022 taotluses on kostja tööandja lahtrisse märkinud kriipsu, taotluses viidatud eesmärk võla

restruktureerimiseks viitab juba tekkinud raskustele kohustuste täitmisel.

16. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust

piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks

laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma

uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p 25.3). Kohus leiab, et

teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse täitmiseks piisav ei olnud.

Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 03.12.2020 ja 16.07.2022 lepingute sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

17. VÕS § 4034 lg 7 järgi kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

18. Hageja on 08.07.2024 menetlusdokumendis märkinud, et lepingu L89004552520 alusel sai kostja

laenu summas 4 500 eurot ning juhul, kui kohus leiab, et esialgne võlausaldaja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis on kostjalt lepingu täitmisena laekunud kokku 2 113,75

eurot, mille hageja arvestab tasutuks põhivõla katteks. Seega jääb lepingu põhiosa jäägiks 2 386,25

eurot (4500 - 2113,75). Restruktureerimise lepingu nr L89009177188 alusel on põhivõlaks 2

386,25 eurot. Kostjalt ei ole lepingu nr L89009177188 katteks laekumisi toimunud ning seega on

põhivõla suuruseks 2 386,25 eurot. Hageja esitas VÕS § 4034 lg 7-järgse ümberarvestuse (dtl 114).

19. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult

või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on

andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks

koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles

ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks.

20. Kohtule on esitatud 17.01.2023 lepingu ülesütlemise hoiatus (dtl 51), mille kohaselt on

krediidiandja palunud kostjal tasuda võlgnevus hiljemalt 24.01.2023. Kohtule esitatud 26.01.2023

5

teenuselepingu ülesütlemise teatise (dtl 52) kohaselt on krediidiandja lepingu üles öelnud, kuna

kostja ei ole tähtajaks võlgnevust tasunud. Kohus leiab, et lähtudes hageja esitatud

ümberarvestusest, ei olnud kostja 26.01.2023 seisuga viivituses vähemalt kolme üksteisele

järgneva tagasimaksega. Samuti ei antud kostjale nähtuvalt 17.01.2023 hoiatusest võlgnevuse

tasumiseks vähemalt kahenädalast tähtaega. Kohus asub seisukohale, et 26.01.2023 seisuga ei

olnud ülesütlemise materiaalsed eeldused täidetud, mistõttu oli ülesütlemisavaldus toimeta ja

leping lõppenud ei ole.

21. Lähtudes ümberarvestusest on kohtuotsuse tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud laenu

tagasimaksed perioodist 15.12.2022-15.10.2024, so kogusummas 1 091,46 eurot. Tulenevalt VÕS

§ 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1 091,46 eurot. Vastavalt TsMS § 369

tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal

ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui

nõude täitmine on seotud kindla tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks

muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. Hageja on palunud kostjalt välja mõista

järgnevad graafikujärgsed põhiosamaksed vastavalt ümberarvestusele, kui kohus leiab, et leping

ülesütlemisega ei lõppenud. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole lepingu nr L89009177188

sõlmimisest 2022. aastal midagi maksnud, siis on hageja nõue vastavas osas põhjendatud. Kohus

mõistab kostjalt hageja kasuks välja tulevikus (so 15.11.2024-15.08.2026) sissenõutavaks

muutuvad osamaksed vastavalt ümber arvestatud graafikule kogusummas 1 294,79 eurot.

22. Kuna asjassepuutuva lepingu sõlmimise ajal on VÕS § 94-järgne intressimäär 0%, jätab kohus

nõude intressi väljamõistmiseks rahuldamata täies ulatuses. Hageja on esitanud nõude kostjalt mh

hüvitiste välja mõistmiseks seoses meeldetuletuskirjade saatmisega kogusummas 50 eurot.

Riigikohus on selgitanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral välistab VÕS

§ 4034 lg 7 teine lause tarbijalt erinevate tasude nõudmise ka kahjuhüvitisena; vastasel juhul

võimaldaks laenuandja nõude „maskeerimine“ kahju hüvitamise nõudeks vältida seadusest

tulenevat keeldu nõuda tarbijalt muid tasusid peale seadusjärgse intressi (2-21-13098, p 24).

Juhindudes nimetatud seisukohast jätab kohus nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks täies

ulatuses rahuldamata, samuti jäävad rahuldamata nõuded haldustasu ja lepingutasu võlgnevuse

välja mõistmiseks.

23. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

24. Hageja nõude hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise väljamõistmiseks rahuldab

kohus osaliselt 16,66 euro ulatuses vastavalt järgmisele arvestusele:

osamakse 36,35 eurot - viivis 2,82

osamakse 42,48 eurot - viivis 2,96

6

osamakse 42,92 eurot - viivis 2,61

osamakse 46,54 eurot - viivis 2,46

osamakse 43,83 eurot - viivis 1,92

osamakse 45,31 eurot - viivis 1,6

osamakse 44,75 eurot - viivis 1,18

osamakse 46,21 eurot - viivis 0,79

osamakse 45,68 eurot - viivis 0,32

7

Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni on täiendavalt sisse nõutavaks muutunud viivis

100,29 euro ulatuses vastavalt järgmisele arvestusele:

394,67 (hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunus osamaksed kokku) - viivis 54,16

osamakse 46,15 eurot - viivis 6,19

osamakse 47,58 eurot - viivis 5,91

osamakse 47,11 eurot - viivis 5,38

osamakse 48,52 eurot - viivis 5,06

8

osamakse 48,09 eurot - viivis 4,51

osamakse 48,58 eurot - viivis 4,05

osamakse 50,83 eurot - viivis 3,73

osamakse 49,60 eurot - viivis 3,11

osamakse 50,95 eurot - viivis 2,68

osamakse 50,63 eurot - viivis 2,12

osamakse 51,96 eurot - viivis 1,65

9

osamakse 51,68 eurot - viivis 1,11

osamakse 52,21 eurot - viivis 0,58

osamakse 53,50 eurot - viivis 0,05

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise perioodi 05.09.2023 kuni 18.10.2024 eest 100,29

eurot, so koos viivisega perioodi eest enne hagi esitamist 116,95 eurot (16,66 + 100,29), ning viivise

alates 19.10.2024 põhivõlgnevuselt VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhikohustuse

täitmiseni.

Menetluskulud

25. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral

kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hageja esitas hagi hinnaga 4 255,46 eurot, kuid kohus rahuldas hagi ulatuses, mis oleks

vastanud hinnale 2 689,26eurot, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 36,8% ning kostja kanda 63,2% menetluskuludest.

26. Kohus määrab hagejale tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks 7 päeva käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest arvates. Menetluskulude nimekirja esitamisel määrab kohus hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud kindlaks TsMS § 177 lg 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Laura-Liis Sarapuu

kohtunik

10