2-23-148908/28 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-23-148908

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Reena Undrest

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.oktoober 2024, Kuressaare

Tsiviilasja number

2-23-148908

Tsiviilasi

Hagihind

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda hagi Z.R vastu

tasumata liikmemaksu võla nõudes

750 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (registrikood

74002523), esindajad Helen Rives ja Jaan Lõõnik

Kostja: Z.R (isikukood XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

18.09.2024

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista Z.R Põllult (Põld) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kasuks

liikmemaksu võlg 750 eurot.

Menetluskulude jaotus

3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

4. Määrata kindlaks

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale

hüvitatavate

menetluskulude rahaline suurus summas 175,32 eurot.

5. Välja mõista Z.R Põllult Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kasuks

menetluskulu summas 175,32 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2-23-148908

Asjaolud

1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda esitas 5.12.2023 Pärnu Maakohtu

maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.R vastu 750 euro liikmemaksu

võla nõudes. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetati 15.12.2023 määrusega maksekäsu

kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda esitas 2.01.2024 Pärnu Maakohtule hagi Z.R vastu

liikmemaksu võla nõudes. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata liikmemaks summas

750 eurot ja menetluskulud.

3. Hagiavalduse aluseks olevate asjaolude kohaselt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

on avalik-õiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina

või saneerimisnõustajana tegutsemise õigust omavad isikud. Kohtutäituri seaduse § 71 lg 1

punkti 1 kohaselt moodustub hageja vara muuhulgas kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja

saneerimisnõustajate kohustuslikest liikmemaksudest ning usaldusisikute nimekirjas olemise

tasudest. Kohtutäituri seaduse § 74 lõike 2 kohaselt kehtestab pankrotihaldurite ja

saneerimisnõustajate liikmemaksu suuruse ja selle arvestamise alused kutsekogu, arvestades

liikmemaksu miinimummäära.

Hageja kutsekogu juhatus määras oma 12.09.2018 otsusega nr 12 pankrotihaldurile kostjale

kehtiva kindlustuslepingu sõlmimise ning selle ärakirja ja kindlustuspoliisi Kojale esitamise

tähtajaks 31.10.2018. Toonane pankrotihaldur ja tänane kostja ei esitanud eelnimetatud

tähtajaks hagejale kehtiva kindlustuslepingu ärakirja ega kindlustuspoliisi. Lähtudes

kohtutäituri seaduse § 92 punktist 5, pankrotiseaduse § 64 lg-st 6 ja Koja põhikirja § 42

punktist 5, tegi hageja kutsekogu juhatus 7.11.2018 otsuse nr 16 (lisa 1), millega peatati kostja

õigus tegutseda pankrotihalduri kutsetegevuses kuni kehtiva kutsekindlustuslepingu

sõlmimiseni.

Hageja kutsekogu liikmed peavad tasuma liikmemaksu lähtudes kohtutäituri seaduse § 71

lõike 1 punktist 1 ja § 74, hageja põhikirja § 20 lõikest 1, § 21 ja hageja kutsekogu otsusest.

Hageja kutsekogu kehtestas 31.03.2021 otsuse nr 6 punktiga 1 (lisa 2) ning 30.06.2022 otsuse

nr 3 punktiga 1 (lisa 3), et kui isiku kutsekogu liikmeks olemine on peatatud, siis on

liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus. Otsuse põhjenduseks oli asjaolu, et hageja kantselei

teeb kulutusi ka sellel ajal, kui pankrotihalduri kutsetegevus on peatatud ning kehtiva õiguse

mõtte järgi võetakse liikmemaksu suuruse ja tingimuste määramisel aluseks organisatsiooni

vajadused.

Kostja esitas 30.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse hageja 31.03.2021 otsuse nr 6

„Kutsekogu liikmemaksu suurusest ja tasumise korrast“ punkti 1 kehtetuks tunnistamise osas,

millega kehtestati isikule, kelle õigus tegutseda pankrotihaldurina on peatatud, liikmemaksu

suuruseks 30 eurot kuus. Tallinna Halduskohus tegi 28.01.2022 haldusasjas nr 3-21-918

otsuse, millega jättis kostja kaebuse rahuldamata.

Kostja esitas 28.02.2022 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tallinna

Halduskohtu 28.01.2022 otsusele haldusasjas nr 3-21-918. Tallinna Ringkonnakohus tegi

30.11.2022 haldusasjas nr 3-21-918 otsuse, millega jättis kostja apellatsioonikaebuse

rahuldamata.

Kostja esitas 30.12.2022 Riigikohtule kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu

30.11.2022.a otsusele haldusasjas nr 3-21-918. Riigikohus tegi 31.01.2023 kohtumääruse

kohtuasjas nr 3-21-918 ning jättis kostja kassatsioonkaebuse halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata.

Riigikohtu halduskolleegiumi 31.01.2023 määrusega nr 3-21-918 jõustus Tallinna

Ringkonnakohtu 30.11.2022 kohtuotsus haldusasjas 3-21-918, millega jäeti Tallinna

Halduskohtu 28.01.2022 otsus muutmata. Tallinna Halduskohus jättis 28.01.2022

kohtuotsusega haldusasjas 3-21-918 kostja kaebuse hageja 31.03.2021 otsuse nr 6 punkti 1

tühistamiseks osas, millega kehtestati isikule, kelle õigus pankrotihaldurina on peatatud,

2-23-148908

liikmemaksu suuruseks 30 eurot kuus. Tallinna Ringkonnakohus sedastas, et halduri

tegutsemise õiguse peatumise ajal tasutavat liikmemaksu 30 eurot kuus tuleb pidada

proportsionaalseks ja vastavuses olevaks hageja finantseerimisvajadustega. Seega jäi jõusse

hageja kutsekogu 31.03.2021. a otsuse nr 6 „Kutsekogu liikmemaksu suurusest ja tasumise

korrast“ punkt 1, mille kohaselt oli kostjal kohustus tasuda liikmemaksu 30 eurot

kalendrikuus vaatamata sellele, et tema tegevus pankrotihaldurina oli peatatud. Seega oli

kostja tõendatult teadlik nii hageja nõudest tema vastu kui ka oma kohustusest nõue tasuda.

Hageja raamatupidamise andmetel on kostja käesoleva hagi esitamise kuupäeva seisuga

jätnud tasumata liikmemaksu kokku 750 eurot (hagis on toodud tabel tasumata arvete kohta

perioodil 12.04.2021 – 14.04.2023).

Hageja kutsekogu juhatus otsustas lähtudes kohtutäituri seaduse § 92 punktist 4 ning hageja

põhikirja § 23 oma 13.03.2023 koosolekul esitada kostjale hoiatus võlgnevuste tasumiseks

tähtajaga 15.04.2023 ning otsusest teavitati kostjat 14.03.2023 kirjaga nr 3-10/28 (lisa 29).

Hoiatuse esitamise järgselt ei ole kostja tasunud võlga ei täielikult ega osaliselt, samuti ei

esitanud kostja hageja kutsekogu juhatusele põhjust, miks tal ei olnud võimalik võlga tasuda

ega ka avaldust võla tasumise tähtaja pikendamiseks.

Lähtudes pankrotiseaduse § 58 lõike 3 punktist 4, Koja põhikirja § 15 lg 1 punktist 4, tegi

hageja kutsekogu juhatus 18.04.2023 otsuse nr 11 (lisa 30), millega arvas kostja kutsekogust

välja seoses määratud tähtpäevaks hageja liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva

põhjuseta tasumata jätmisega.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidleb hagile vastu.

Kostja peab hagiavalduse menetlusse võtmist ja ka hagi ennast põhjendamatuks.

Hagiavaldusest ei selgu, millisest eraõiguslikust õigussuhtest ehk tsiviilasjast tulenevalt on

hagi esitatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 kohaselt vaadatakse

tsiviilkohtumenetluses läbi üksnes tsiviilasju. Seega on kohus ebaõigesti võtnud hagiavalduse

menetlusse. Hagiavalduses toodud väited kohustuse olemasolu kohta on tõendamata. Hageja

on teinud hagiavalduses asjassepuutumatu ajaloolise ülevaate, kui ei ole esitanud tõendeid

nõude olemasolu kohta. Tõendamata on väide, et kostjast on saanud hageja liige. Tõendamata

on ka väited kohustuse olemasolu üle. Esitatud arved on raamatupidamislikud dokumendid,

kuid ei tõenda tsiviilõiguste või kohustuste teket.

Kohtu põhjendused

5. 12.08.2024 määrusega määrati antud asjas eelistungi toimumise ajaks 18.09.2024 (dtl

117). Kostja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mitteilmumisest, samuti ei taotlenud

istungi edasi lükkamist. Kohus rahuldas hageja taotluse asja sisuliseks lahendamiseks TsMS §

410 alusel (dtl 136 jj).

6. TsMS lg 1 sätestab, et tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Praeguses asjas on hageja

esitanud kostja vastu rahalise nõude tasumata Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

liikmemaksu võlgnevuse väljamõistmiseks, mis eeldab poolte vahel mingi võlasuhte

olemasolu VÕS § 2 lg 1 mõttes.

Võlasuhe võib VÕS § 3 järgi tekkida lepingust või seaduses sätestatud lepinguvälisest või

lepingusarnasest võlasuhtest.

Kohus erinevalt kostjast leiab, et on hagiavalduse õigesti menetlusse võtnud, tegemist on

rahalise nõudega, mis lahendatakse tsiviilkohtumenetluses.

2-23-148908

7. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma

nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

8. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele. VÕS § 101 lg 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

9. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi ka koda) on veebilehe https://kpkoda.ee/

pankrotihaldurid/pankrotihaldurid-kontakt/ andmetel avalik-õiguslik juriidiline isik, mille

liikmeteks on kõik kohtutäiturid ja pankrotihaldurina või saneerimisnõustajana tegutsemise

õigust omavad isikud. Kohtutäituri seaduse § 71 lg 1 punkti 1 kohaselt moodustub hageja vara

muuhulgas kohtutäiturite, pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate kohustuslikest

liikmemaksudest ning usaldusisikute nimekirjas olemise tasudest. Kohtutäituri seaduse § 74

lõike 2 kohaselt kehtestab pankrotihaldurite ja saneerimisnõustajate liikmemaksu suuruse ja

selle arvestamise alused kutsekogu, arvestades liikmemaksu miinimummäära. Liikmemaks

kehtestatakse suuruses, mis tagab hageja piisava rahastatuse õigusaktidega ja hageja

arengukavaga seatud eesmärkide saavutamiseks ning ülesannete täitmiseks.

10. Hageja peab PankrS § 59 alusel eelnimetatud koja veebilehel ka avalikku

pankrotihaldurite nimekirja ning selle nimekirja kohaselt on kostja Z.R olnud

pankrotihaldurina kutsekogu liige, kuid on kutsekogust välja arvatud seoses määratud

tähtpäevaks koja liikmemaksu juhatuse hoiatusest hoolimata mõjuva põhjuseta tasumata

jätmisega (Koja kutsekogu juhatuse 18.04.2023 otsus nr 11 vt dtl 42 jj).

Kostja kutsekogu liikmelisust tõendavad ka haldusasjas nr 3-10-1005 tehtud Tallinna

Halduskohtu 25.04.2012 otsus, millega rahuldati Z.R Põllu kaebus ja tühistati justiitsministri

19. märtsi 2010. a käskkiri nr 28, mille alusel arvas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

kutsekogu juhatus 9.03.2012 otsusega nr 8 Z.R Põllu kutsekogust välja (dtl 89); Tallinna

Ringkonnakohtu 28.03.2013 otsus, millega jäeti eelnev otsus muutmata (dtl 98); Z.R P

11.06.2013 teavitus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale haldurina tegutsemise keelu

tühistamise kohta (dtl 66 jj); kutsekogu juhatuse 19.07.2013 otsus, millega on mh taastatud

Z.R P õigus tegutseda pankrotihaldurina (dtl 69 jj) ning haldusasjas nr 3-21-918 Tallinna

Halduskohtu 28.10.2022 otsus (dtl 86 jj), Tallinna Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsus (dtl 77)

ja Riigikohtu halduskolleegiumi 31.01.2023 määrus (dtl 84).

Seega on tõendatud kostja kutsekogu liikmelisus.

11. Hageja kutsekogu juhatuse 7.11.2018 otsusest nähtuvalt (dtl 27) määras juhatus oma

12.09.2018 otsusega nr 12 pankrotihaldurist kostjale kehtiva kindlustuslepingu sõlmimise

ning selle ärakirja ja kindlustuspoliisi Kojale esitamise tähtajaks 31.10.2018. Kostja ei

esitanud eelnimetatud tähtajaks hagejale kehtiva kindlustuslepingu ärakirja ega

kindlustuspoliisi. Lähtudes kohtutäituri seaduse § 92 punktist 5, pankrotiseaduse § 64 lg-st 6

ja Koja põhikirja § 42 punktist 5, tegi otsustas hageja kutsekogu juhatus peatada kostja

2-23-148908

õiguse tegutseda pankrotihalduri kutsetegevuses kuni kehtiva kutsekindlustuslepingu

sõlmimiseni.

12. Hageja kutsekogu liikmetel on kohustus tasuda liikmemaksu lähtudes kohtutäituri seaduse

§ 71 lõike 1 punktist 1 ja § 74, hageja põhikirja § 20 lõikest 1, § 21 (vt veebilehe

https://kpkoda.ee/pankrotihaldurid/pankrotihaldurid-kontakt/) ja hageja kutsekogu otsusest.

Hageja kutsekogu 31.03.2021 otsuse nr 6 p 1 (dtl 29) ning 30.06.2022 otsuse nr 3 p 1 (dtl 34)

alusel kehtestati, et kui isiku kutsekogu liikmeks olemine on peatatud, siis on liikmemaksu

suuruseks 30 eurot kuus. Otsuse põhjenduseks oli asjaolu, et hageja kantselei teeb kulutusi ka

sellel ajal, kui pankrotihalduri kutsetegevus on peatatud ning kehtiva õiguse mõtte järgi

võetakse liikmemaksu suuruse ja tingimuste määramisel aluseks organisatsiooni vajadused.

13. Haldusasjas nr 3-21-918 on Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 otsusega, Tallinna

Ringkonnakohtu 30.11.2022 otsusega (ja Riigikohtu 31.01.2023 määrusega) tuvastatud, et

kutsekogu liikmemaks on hageja 31.03.2021 otsuse nr 6 p 1 alusel kehtestatud õiguslikult

korrektsetel alustel ja proportsionaalselt ning nimetatuid otsus jäi jõusse st kostjal on kohustus

tasuda liikmemaksu 30 eurot kalendrikuus vaatamata sellele, et tema tegevus

pankrotihaldurina oli peatatud (dtl 77 jj). Seega pidi kostja juba selle halduskohtumenetluse

osalisena olema teadlik nii hageja nõudest kui ka oma kohustusest nõue tasuda.

14. Hageja raamatupidamise andmetel on kostja hagi esitamise kuupäeva seisuga jätnud

perioodil 12.04.2021 – 10.04.2023 tasumata talle esitatud 25 arve alusel liikmemaksu kokku

summas 750 eurot (dtl 38, 40, 44). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja nõude suurusele

ega ole hageja arvestuse vaidlustamiseks tõendeid esitanud. Kohus leiab, et hagejal on õigus

nõuda kostjalt liikmemaksu võlgnevust summas 750 eurot ja mõistab selle kostjalt välja.

Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele.

15. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS §

162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

16. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma

teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

17. Hageja menetluskuludeks on hagiavalduses toodu kohaselt on tasutud riigilõiv kokku 175

eurot (maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot + ülekandetasu 16 senti ja hagiavalduse esitamisel

110 eurot + ülekandetasu 16 senti).

18. Kostja ei ole menetluskulude osas enda seisukohta esitanud.

19. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal

hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb

kostjal hagejale hüvitada tasutud riigilõiv summas 175,32 eurot.

20. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

2-23-148908

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reena Undrest

kohtunik

Riigikohtu kohtumäärus jõustus 09.02.2026

RESOLUTSIOON

1. Keelduda määruskaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.

2. Jätta Riigikohtus kantud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.

3. Riigikohtu menetluskulusid välja ei mõisteta. 4. Määruse peale ei saa esitada

määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 694 lg 2 koosmõjus §-ga 695)