2-24-135303/3 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Ruth Sild

Kohtujurist

Krista Kruusa

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2024, Kärdla

Tsiviilasja number

2-24-135303

Tsiviilasi

Hiiumaa vald, Kärdla linn, Pae tn 10 korteriühistu

maksekäsu kiirmenetluse avaldus N.L-i vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Hiiumaa vald, Kärdla linn, Pae tn 10

korteriühistu, registrikood 80017115, asukoht Pae tn

10, Kärdla linn, Hiiumaa vald, Hiiu maakond 92414;

lepinguline esindaja B.X (Juridique OÜ), e-post

XXX;

Võlgnik N.L , isikukood XXX, elukoht XXX, e-post

XXX. Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja poolt 16.10.2024 ja kostja poolt 15.10.2024 allkirjastatud ja kohtule

esitatud kompromiss järgnevas:

1.1. Võlgnik tasub maksettepanekus nõutud summa 1199,58 eurot (sh põhisumma 1088,18 eurot;

sissenõudekulud lepingu kehtivuse ajal summas 50 eurot; menetluskulud summas 20 eurot;

viivise perioodil 01.02.2024 – 15.10.2024 summas 16,40 eurot ning avaldaja poolt tasutud

riigilõiv summas 25 eurot).

1.2. Kompromissi tasumiseks koostavad pooled maksegraafiku järgnevalt:

15. oktoober 2024

200 eurot

15. november 2024

200 eurot

15. detsember 2024

200 eurot

15. jaanuar 2025

200 eurot

15. veebruar 2025

200 eurot

15. märts 2025

199,58 eurot

1

Tsiviilasi nr 2-24-135303

1.3. Võlgnik tasub graafikujärgsed maksed avaldaja KORTERIÜHISTU PAE 10 arveldusarvele

EEXX.

1.4. Juhul kui Võlgnik ei täida Kompromisslepingu punktis 1.2. nimetatud osamaksete tasumise

kohustust nõuetekohaselt on Võlgnik kohustatud tasuma Avaldajale viivist võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tähtaegselt tasumata võlgnevuse põhisummalt,

sissenõudekuludelt, menetluskuludelt ja riigilõivult.

1.5. Ükskõik millise Kompromisslepingu punktis 1.2. nimetatud makse hilinemise korral loetakse

kõikide osamaksete maksetähtpäev saabunuks.

2. Kompromissi kinnitamisega lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-135303.

3. Kompromissis nimetamata menetluskulud jätta poolte endi kanda.

4. Edastada määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

1. Asjaolud

Hiiumaa vald, Kärdla linn, Pae tn 10 korteriühistu esitas 04.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse N.L-ilt 1149,83 euro saamiseks ja menetluskulu hüvitamiseks. Kohus tegi

04.10.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis on talle kätte toimetatud e-postiga 14.10.2024.

Avaldaja ja võlgnik esitasid 16.10.2024 kohtule kinnitamiseks kompromisslepingu võlgnevuse

tasumiseks osade kaupa maksegraafiku alusel. Kohtunikuabi andis tsiviilasja 16.10.2024 üle Pärnu

Maakohtu kohtunikule.

2. Kohtu seisukoht

Kohus olles tutvunud esitatud kompromissiga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja

menetluse asjas lõpetada.

2.1 Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 6 järgi võivad menetlusosalised

hagita menetluses sõlmida kompromissi, juhul, kui nad saavad menetluse esemeks olevat õigust

käsutada. Sama sätte lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt,

arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

2.2 TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi

lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule

protokolli kandmiseks. Pooled esitasid kohtule 16.10.2024 allkirjastatud kompromissi.

2.3 Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohus ei ole kompromissiga seotud. Kompromissis sisalduvad hagiesemest väljuvad muud

kinnitused ja menetluslikud taotlused ei ole kompromissi tingimused, mistõttu neid punkte kohus

resolutsiooniga ei kinnita.

2.3.1

Kohus muudab kompromissi punktis 2.4. esitatud sõnastust viivisemäära osas. Kompromissis

on seadusjärgne viivis fikseeritud numbriliselt, kuid ei ole arvestatud asjaoluga, et seadusjärgne

viivisemäär on muutuv. Kui viivisemäär VÕS § 113 lg 1 teises lauses ja VÕS § 94 lg 1 järgi peaks

alanema, ei oleks kompromissis määratud viivise määr seadusega kooskõlas, sest korteriomandi- ja

2

Tsiviilasi nr 2-24-135303

korteriühistuseaduse § 42 lg 1 sätestab, et korteriühistu võib võlgnevuse olemasolu korral

korteriomanikult nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Ka avaldaja enda

poolt on maksekäsu kiirmenetlusse esitatud avalduses märgitud viivisenõude aluseks seadusest

tulenev määr. Seega leiab kohus, et kompromissis on lubatav ja tuleb viivisemäär eelnimetatud

punktis ümber sõnastada.

2.3.2

Kohus ei kinnita kompromissi punkti 2.6., mille kohaselt pooled on täiendavalt kokku

leppinud, et lisaks käesolevas graafikus sisalduvale võlgnevusele kohustub võlgnik tasuma

tähtaegselt ka kõik jooksvad majandamiskulude arved, millised avaldaja talle esitab. Tegemist on

kompromissi punktiga, mis ei ole täidetavuse mõttes konkreetselt määratletud ning kohus selgitab

lisaks, et korteriomaniku kohustus majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid korteriühistule

vastavalt oma kaasomandi osa suurusele, tuleneb seadusest (korteriomandi- ja korteriühistuseaduse

§ 40 lg 1).

2.4 Pooled kinnitasid kompromisslepingus kohtule, et soovivad käesolevas asja menetluse lõpetada

kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei

esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas

tuleb lõpetada.

2.5 Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab

tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele

tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui

täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui

kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke

tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

2.6 TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga

sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist

loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed

tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

3. Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 168 lg 3 järgi kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui

nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on menetluskulude kandmises kompromissis kokku

leppinud. Kompromissis nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ruth Sild

kohtunik

3