Legislator Case Law & Legislation
3-24-2859/2 AI generated

3-24-2859/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-24-2859/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

Legislator headnote

AI generated

3-24-2859/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2859

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus X suhtes täitmist tagavate

toimingute sooritamise loa saamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Hanna-

Liis Raudsepp

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X

Asja läbivaatamise vorm

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Rahuldada Maksu- ja Tolliameti taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda

Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse kohtuliku

hüpoteegi seadmist Xle (isikukood xxxxxxxxxxxx) kuuluvale kinnisasjale, registriosa nr

xxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx, summas 46 148,60 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 4,

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).

Kohus toimetab määruse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata teavitada

käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte

puudutatud isikule.

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse puudutatud isiku nimi tähemärkidega.

KOHTU PÕHJENDUSED

1. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase

seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna

antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks

3-24-2859

loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis

otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

2. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse

määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha

halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud

täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda kinnisasjale hüpoteegi seadmist

asjaõigusseaduses sätestatud kohtuliku hüpoteegi regulatsiooni kohaselt ja taotleda

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist õiguste kohta peetavasse registrisse

(MKS § 130 lg 1 p 2).

3. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine,

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva menetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav vastutusotsus

oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast

sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab

kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse

rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava

vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile

täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda

ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist

prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja

kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust.

4. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust leiab kohus, et taotlus

vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele vajalikul määral ja on põhistatud. Kohtule on

esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused.

5. Maksuhaldur algatas kohtule taotluse esitamisega X suhtes vastutusmenetluse, mille

eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 96 lg 1 alusel. Menetluse tõenäoliseks

tulemuseks on Xle rahalise nõude määramine solidaarselt X OÜ-ga viimasel lasuva

maksuvõla tasumiseks. Tegemist on X OÜ maksuvõlaga, mis äriühingu ühinemisel XOÜ-ga

(dtl 21-24) viimasele üle läks. Maksuhaldur põhjendas võla tekkimist ja suurust (X OÜ

saldopäring, dtl 25-27, ja X OÜ konto arestid, dtl 28-29). Taotluses kajastub intressi arvestus.

6. X oli maksuvõla tekkimise ajal selle äriühingu ainus juhatuse liige, seega vastutas ta

äriühingu maksukohustuste tähtaegse ja nõuetekohase täitmise eest (MKS § 8). Maksuhaldur

on põhjendanud, miks ta leidis, et X on oma seadusliku esindaja kohustusi tahtlikult või

vähemalt raskest hooletusest rikkunud, mistõttu vastutab ta äriühingule tekkinud maksuvõla

tasumise eest solidaarselt äriühinguga (MKS § 40 lg 1). Äriühingu ainus juhatuse liige on

vastutav osaühingu poolt deklareeritud, ent tasumata maksukohustuste eest. Samuti võeti

ettevõtte arvelduskontolt 01.02.2021-24.10.2022, millise perioodi hulka jääb ka maksuvõla

tekkimise aeg, sularahas välja äriühingule laekunud rahalisi vahendeid kokku 39 890 eurot.

Seetõttu on usutav, et X käitumine põhjustas osaühingu võlgnevuse MTA-le ja olukorra, kus

äriühingult ei ole olnud võimalik maksuvõlga kätte saada. Arvestades deklareeritud maksude

tasumata jätmist, on maksuhaldur piisavalt põhjendanud oma kartust, et X varasem käitumine

annab alust arvata, et vastutusmenetlusest teada saades võib ta hakata maksukohustust vältima

2(3)

3-24-2859

ja end varatuks muuta. Seeläbi võib vastutusmenetluse tulemusel antava vastutusotsuse

sundtäitmine osutuda tõenäoliselt oluliselt raskemaks või võimatuks.

7. Maksuhaldur püüdis esmalt võlga X OÜ-lt sisse nõuda ja tema pangakontosid on

korduvalt püütud arestida, kuid selle tulemusel oli võimalik arestida AS-i SEB Pank

arvelduskontol vaid 4,01 eurot (vt MTA katsed arestida äriühingu pangakontosid (dtl 28-29)).

Kuna osaühingul pole muud registervara, siis ei ole maksuhalduril õnnestunud äriühingult

endalt maksuvõlga sisse nõuda.

8. Praegusel juhul ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud asjaolusid, mis välistaks

vastutusotsuse koostamist – tegemist on kehtiva maksuvõlaga ja selle sissenõudmine ei ole

aegunud. X OÜ on õigusvõimeline, st teda ei ole registrist kustutatud.

9. X vastutab vaidlusaluse maksuvõla eest, sest see tekkis ajal, mil tema oli äriühingu

ainsaks juhatuse liikmeks. Seega vastutab X äriühingu maksukohustuste tähtaegse ja täieliku

täitmise eest. Kuna tegemist oli ainsa juhatuse liikmega, siis ei saa tema vastutust välistada

väitega, et maksukohustuste täitmine ei olnud tema vastutusala.

10. Hüpoteegi seadmine X kinnistule on põhjendatud ega koorma ülemääraselt tema õigusi.

Hüpoteegi seadmine ei piira isiku õigust kinnistut kasutada ega käsutada. Hüpoteegi suurus ei

ole maksuvõlga ja eelduslikke täitekulusid arvestades ebaproportsionaalne ja tegemist ei ole

ületagamisega. Kohtu hinnangul ei ole maksuhaldur eelduslike täitekulude arvestamisel ja

kinnistu eeldusliku väärtuse hindamisel ilmselgelt eksinud.

11. Kohus leiab, et valitud meede on taotluses märgitud asjaoludel proportsionaalne.

Taotletud viisil on võimalik tagada maksuhalduri nõue ja see koormab maksukohustuslast

minimaalselt. Maksuhaldur on osundanud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab tagatise

nii eeldatava maksuvõla kui täitekulude katteks, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-le 122.

12. Eeltoodust tulenevalt on taotluse rahuldamine maksuhalduri märgitud viisil vajalik,

proportsionaalne ja põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Mait Laaring

kohtunik

3(3)