2-21-12503/118 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-12503

Kohtuasi

K.D hagi PharmaEstica Manufacturing OÜ vastu

töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a määrus (täiendatud 10.

juuli 2024. a määrusega) (menetluskulude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja liik

K.D määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja K.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mart Angerjärv

Kostja PharmaEstica Manufacturing OÜ (registrikood

10264929), lepinguline esindaja vandeadvokaat Rando

Maisvee

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a määrus (täiendatud 10. juuli 2024. a

määrusega) osas, millega maakohus mõistis K.D-lt PharmaEstica Manufacturing

OÜ kasuks välja kohtueelse menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud

8515,06 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise, samuti osas, millega

maakohus mõistis K.D-lt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja

ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 2898 eurot ületavas osas ja

sellelt arvestatava viivise. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta K.D-lt

PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja mõistmata kohtueelse menetluse

kulud ja maakohtus kantud menetluskulud 8515,06 eurot ületavas osas ja sellelt

arvestatav viivis ning ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2898 eurot ületavas

osas ja sellelt arvestatav viivis. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Harju Maakohtu 1. juuli 2024. a määrus (täiendatud 10. juuli 2024. a määrusega)

on jõustunud osas, millega maakohus jättis rahuldamata PharmaEstica

Manufacturing OÜ avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks kohtueelse

menetluse kulude ja maakohtus kantud menetluskulude osas 9113,75 eurot

ületavas osas ja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude osas 3139,50

eurot ületavas osas.

4. Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

2-21-12503

5. Määruse resolutsiooni terviklik sõnastus

:

5.1.

Rahuldada PharmaEstica Manufacturing OÜ avaldus menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt.

5.2.

Mõista K.D-lt PharmaEstica Manufacturing OÜ kasuks välja kohtueelse

menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud 8515,06 eurot ning

ringkonnakohtus kantud menetluskulud 2898 eurot.

5.3.

K.D kohustub tasuma PharmaEstica Manufacturing OÜ-le hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (kokku 11 413,06 eurot) võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist alates kohtumääruse jõustumisest

kuni nõude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli K.D (hageja) hagi PharmaEstica Manufacturing OÜ

(kostja) vastu töövaidluses.

2. Maakohus jättis 24. aprilli 2023. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Hageja esitas otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 28.

detsembri 2023. a otsusega hageja apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistas maakohtu otsuse

selle resolutsiooni p 2 osas ning jättis töölepingu ülesütlemise tühisuse nõude läbi vaatamata.

Muus osas jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata, muutes ja täiendades maakohtu otsuse põhjendusi. Menetluskulud

jättis ringkonnakohus hageja kanda. Hageja esitas ringkonnakohtu otsuse peale

kassatsioonkaebuse, mille Riigikohus jättis 29. aprilli 2024. a määrusega menetlusse võtmata.

Kassatsiooniastme menetluskulud jäeti hageja kanda. Maakohtu 24. aprilli 2023. a ja

ringkonnakohtu 28. detsembri 2023. a otsused jõustusid seega 29. aprillil 2024.

3. Kostja esitas 6. märtsil 2023 maakohtus kantud menetluskulude nimekirja, paludes määrata

hüvitatavateks menetluskuludeks 11 589,25 eurot (käibemaksuta) ja mõista need hagejalt

kostja kasuks välja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuludeks kulud

tõlketeenusele 84 eurot ja lepingulise esindaja kulu 11 505,25 eurot. Lepinguline esindaja

esindas kostjat nii töövaidluskomisjonis kui ka kohtus. Kostjale on õigusabi osutatud

tunnihinnaga 195 eurot ja 133 eurot ning esindaja tegi õigusabitoiminguid kokku 65 tunni ja

55 minuti ulatuses. Kostja ei taotle kulude välja mõistmist käibemaksuga. Kostja palus

kohustada hagejat tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

2 (8)

2-21-12503

4. Hageja avaldas 10. märtsi 2023. a seisukohas, et kostja kulud on põhjendamatult suured.

Samuti on liiga suur tunnihind. Kulude nimekiri sisaldab kulusid, mis ei ole seotud

kohtumenetlusega.

5. Kostja esitas 12. detsembril 2023 ringkonnakohtus kantud menetluskulude nimekirja,

paludes määrata apellatsioonimenetluse kulude suuruseks 3937,50 eurot ja mõista need

hagejalt kostja kasuks välja. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja menetluskuluks

lepingulise esindaja kulu. Kostjale on õigusabi osutatud tunnihinnaga 195 eurot (advokaat) ja

100 eurot (juristi poolt ettevalmistavad toimingud) ning esindaja tegi õigusabitoiminguid

kokku 21 tunni ja 6 minuti ulatuses. Kostja ei taotle kulude välja mõistmist käibemaksuga.

Kostja palus kohustada hagejat tasuma viivist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Hageja avaldas 14. detsembri 2023. a seisukohas, et kostja menetluskulud on hageja

omadest 1500 eurot suuremad, mis ei ole põhjendatud. Ka ei nähtunud menetluse käigus, et

kostjal oleks kaks lepingulist esindajat. Kostja esindaja põhjendatud ajakulu võiks olla 6 tundi

apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks, 0,5 tundi suhtlemiseks kliendiga ja

kohtuistungiks ettevalmistumiseks 4 tundi. Seega tuleks kostja esindaja ajakulu vähendada

8,58 tunni ulatuses. Kostja esindaja tunnihind on põhjendamatult kõrge. Hüvitamisele kuuluv

põhjendatud, vajalik ja ettenähtav lepingulise esindaja tunnihind töövaidluses ei tohiks olla

suurem kui 160 eurot (millele lisandub käibemaks).

Maakohtu määrus ja põhjendused

7. Maakohus rahuldas 1. juuli 2024. a määrusega kostja avalduse menetluskulude

kindlaksmääramiseks osaliselt. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna välja

9113,75 eurot. Maakohus märkis, et hageja kohustub tasuma kostjale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) §

16 lg 2 järgi töövaidluskomisjonis tekkinud kulud kohtuvälised kulud tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 144 p 4 tähenduses. Maakohus asus seisukohale, et kuigi kohus peab

kõiki kulukirjeid kostja huvide kaitsmise seisukohalt põhjendatuks, ei ole põhjendatud neile

kulunud aeg. Tegemist ei ole keeruka vaidlusega, mis vajaks spetsiifilisi eriteadmisi. Lisaks

jättis töövaidluskomisjon rahuldamata kostja vastunõude. Maakohus vähendas esindaja

kohtueelses menetluses tehtud toimingutele kulunud aega 8 tunnile ja 30 minutile.

7.2. Maakohus tõi esile, et menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal istungiks

valmistumise toimingutele kokku 14 tundi ja 45 minutit. E-toimiku andmetel toimus asjas

kohtuistung 28. veebruaril 2023. Arvestades istungi kestust 2 tundi, vähendas maakohus

esindaja ajakulu istungiks valmistumiseks 4 tunnile ja 45 minutile. Kostja tõlketeenuse kulu ei

pidanud maakohus põhjendatuks, sest kohtule ei ole esitatud tõlke kuludokumenti.

7.3. Ülejäänud kostja esindaja kulud olid maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud.

7.4. Maakohtu hinnangul oli kostja esindaja tunnihind 133 eurot kuni 195 eurot

(käibemaksuta) mõistlik ja kooskõlas kohtupraktikaga.

7.5. Eelnevat arvestades leidis maakohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus tuleb rahuldada osaliselt ning hagejalt tuleb menetluskuluna välja mõista

õigusabikulu 9113,75 eurot [7783,75 eurot (39 tundi 55 minutit × 195 eurot) + 1330 eurot (10

tundi × 133 eurot)]. Maakohus märkis, et teenuse pakkuja Advokaadibüroo MOSS Legal OÜ

3 (8)

2-21-12503

on käibemaksukohustuslane, mistõttu ei kuulu TsMS § 174 lg 10 alusel esindajakulu

hüvitamisele koos käibemaksuga. Vastavalt kostja taotlusele mõistis maakohus hagejalt välja

viivise protsendina menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Vastavalt kostja taotlusele tegi maakohus 10. juulil 2024 täiendava määruse, millega

määras kindlaks kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulude rahalise suuruse. Maakohus

täiendas 1. juuli 2024. a määruse resolutsiooni otsustustega rahuldada kostja taotlus hagejalt

ringkonnakohtus kantud menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ja mõista hagejalt kostja

kasuks välja täiendavad menetluskulud 3139,50 eurot ning viivis menetluskuludelt alates

kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

8.1. Maakohus viitas TsMS § 448 lg-tele 1 ja 2, § 177 lg-le 5 ning § 477 lg-le 1 ja märkis, et

kuivõrd kohus jättis 1. juuli 2024. a määrusega lahendamata kostja 12. detsembri 2023. a

taotluse ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks, lahendab kohus kostja

taotluse täiendava määrusega.

8.2. Maakohus hindas kostja menetluskulusid ning leidis, et apellatsioonkaebusele vastuse

koostamise ajakulu 8 tundi tuleb vähendada 3 tunni võrra. Samuti leidis maakohus, et kostja

esindaja kohtuistungiks ettevalmistumise ajakulu 5 tundi tuleb vähendada 2 tunni võrra.

Ülejäänud kostja esindaja kulud olid maakohtu hinnangul põhjendatud ja vajalikud.

8.3. Eelnevat arvestades pidas maakohus kostja esindaja toiminguid ja nendeks kulunud aega

põhjendatuks 16 tunni ja 6 minuti ulatuses ning mõistis hagejalt kostja kasuks menetluskuluna

välja 3139,50 eurot (16 tundi ja 6 minutit × 195 eurot).

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega kohus

rahuldas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse, samuti viivise topelt

väljamõistmise osas. Hageja palub mõista temalt kulud välja maksimaalselt tunnihinnaga 133

eurot mõistlikus ja põhjendatud ulatuses.

9.1. Hageja leiab jätkuvalt, et kostja kulud on põhjendamatult suured. Samuti on kostja

esindaja tunnihind liiga kõrge. Kulude nimekiri sisaldab kulusid, mis ei ole seotud

kohtumenetlusega. TvLS § 16 lg 1 kohaselt kannab töövaidlusasja lahendamisel

töövaidluskomisjonis kumbki pool oma menetluskulud ise. Selliselt ei saa kohus hagejalt

kostja kulusid töövaidluskomisjonis välja mõista sõltumata sellest, kas tegemist on

kohtuväliste kuludega või mitte.

9.2. Maakohus ei ole kostja menetluskulude, sh töövaidluskomisjoni kulude, põhjendatust ja

vajalikkust hinnanud kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga. Maakohus leidis, et

töövaidluskomisjonis oli kostja põhjendatud ja vajalik ajakulu 8 tundi ja 30 minutit.

Maakohtumenetluses tehtud toimingute ajakulu vähendas kohus 10 tunni võrra. Ülejäänud

ulatuses luges maakohus kostja esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalikuks, jättes

põhjendamata, kuidas menetlus maakohtus samade nõuete ja menetlusdokumentide

täiendamise kaudu saab olla mõistlik enam kui 6 korda suuremas ulatuses. Kulusid, mida

kostja kannab selleks, et kohtumenetluses töölepingu ülesütlemise avalduse väliselt

ülesütlemist põhjendada, ei saa jätta töötaja kanda ning see peab olema korrektse

ülesütlemisavalduse koostamata jätmisega kaasnev risk, mida kannab tööandja, sest tema on

need kulud tekitanud.

4 (8)

2-21-12503

9.3. Kostja esindaja tunnihind 195 eurot (käibemaksuta) ei ole kooskõlas kohtupraktikaga.

Pigem on põhjendatud tunnihind 133 eurot, millele lisandub käibemaks.

9.4. Apellatsiooniastmes kantud kulude puhul vaidlustab hageja kostja esindaja tunnihinna.

9.5. Maakohtu määrus ei ole viivise osas selge ja annab võimaluse nõuda kostjalt samalt

põhivõlalt kaks korda viivist.

10. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu.

10.1. Maakohtu määrused ei anna kostjale võimalust nõuda viivist kahekordselt. Maakohtu 1.

juuli 2024. a määrusega mõisteti viivis välja maakohtus kantud menetluskuludelt ja 10. juuli

2024. a määrusega mõisteti viivis välja ringkonnakohtus kantud kuludelt.

10.2. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja lepingulise esindaja toimingute täpsusega.

10.3. Kostja esindaja tunnihind 195 eurot vastab turutingimustele ja on vaidluse keerukust ja

tõendite mahtu arvestades mõistlik.

11. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus TsMS

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja

kohtueelse menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud 8515,06 eurot ületavas osas

ja sellelt arvestatava viivise, samuti osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks

välja ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 2898 eurot ületavas osas ja sellelt

arvestatava viivise. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha uue määruse, millega jätab

hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kohtueelse menetluse kulud ja maakohtus kantud

menetluskulud 8515,06 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise ning ringkonnakohtus

kantud menetluskulud 2898 eurot ületavas osas ja sellelt arvestatava viivise. Ülejäänud osas

jääb maakohtu määrus muutmata.

Kuivõrd ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, siis vastavalt TsMS § 654

lg-le 22 (koosmõjus TsMS §-ga 659) esitab ringkonnakohus kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse.

13. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) kontrollib ringkonnakohus

maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Määruskaebuses vaidlustab hageja määruse osas, millega maakohus rahuldas kostja

menetluskulude kindlaksmääramise taotlused osaliselt. Kostja ei ole maakohtu määrust

vaidlustanud. Seega on maakohtu määrus TsMS § 456 lg 4 teise lause (koosmõjus TsMS §

463 lg-ga 2) alusel jõustunud osas, millega kostja menetluskulude kindlaksmääramise

taotlused jäeti osaliselt rahuldamata.

14. Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, st

eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise kohta langetab kohus otsustuse,

millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire

(vt nt RKTKm 23.03.2016, 3-2-1-184-15, p 14). Esindaja ajakulu põhjendatusele ja

5 (8)

2-21-12503

vajalikkusele annab kohus hinnangu oma kogemuse ja siseveendumuse alusel.

Ringkonnakohus üldjuhul maakohtu antud hinnangut esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse kohta ümber ei hinda. Erandjuhul on see võimalik vaid siis, kui maakohtu

hinnang on ilmselgelt põhjendamatu.

15. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute

ajakulu vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel kaalutlusõiguse piire ületanud.

Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ning TsMS § 654 lg 6 ja § 659

järgi neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

15.1. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kostja lepingulise esindaja kulud, mis

tekkisid töövaidluskomisjonis, ei ole TvLS § 16 lg 1 järgi hüvitatavad. Viidatud säte

reguleerib olukorda, kus poolte vaidlus lõppeb töövaidluskomisjonis, st kumbki pool ei palu

töövaidluskomisjonile esitatud avaldust maakohtus hagimenetluses lahendada ning

töövaidluskomisjoni otsus jõustub. Kui vaidlus jätkub maakohtus, tuleb kohaldada TvLS § 16

lg-t 2, mille kohaselt töövaidluskomisjonis tekkinud kulud on kohtuvälised kulud TsMS § 144

p 4 tähenduses ja seega hüvitatavad (vt ka TrtRnKo 19.11.2020, 2-19-19395, p 9; töövaidluse

lahendamise seaduse eelnõu 407 SE seletuskiri, lk 19). Need kulud hõlmavad ka põhjendatud

ja vajalikke kulusid õigusabile (vt TsMS komm I (2017), § 144, p 3.5.b). Ka Riigikohus on

leidnud, et menetlusosaline saab TsMS § 144 p 4 järgi nõuda teiselt menetlusosaliselt

töövaidluskomisjonis kantud kulude hüvitamist kooskõlas TsMS § 162 lg-s 2 ja § 175 lg-s 1

sätestatuga (RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-177-15, p 12 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega

käsitas maakohus põhjendatult kostja töövaidluskomisjonis tekkinud kulusid (sh õigusabile)

kohtuväliste kuludena TsMS § 144 p 4 tähenduses ja hindas neid TsMS § 175 lg 1 kohaselt.

15.2. Hageja ei ole määruskaebuses esitanud maakohtu põhjendatuks peetud kostja

lepingulise esindaja toimingutele ja nende ajakulule konkreetseid vastuväiteid.

Määruskaebuse üldine väide, et maakohus ei ole kostja töövaidluskomisjonis ja maakohtus

kantud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust hinnanud kooskõlas TsMS § 175 lg-s 1

sätestatuga, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsusesse sekkuda.

Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi menetlusosalise lepingulise esindaja

kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas maakohus on nende kindlaksmääramisel

väljunud kaalumispiiridest. Seda saab ringkonnakohus teha üksnes juhul, kui menetluskulusid

vaidlustav pool toob esile, milles seisneb mingi konkreetse kulu hindamisel maakohtupoolne

kaalumispiiridest väljumine. Maakohtus kantud menetluskulude ülemäärasust ei saa järeldada

sellest, et töövaidluskomisjonis kulus kostja lepingulisel esindajal vähem aega.

15.3. Hageja arvates hakkas kostja menetluses esitama uusi argumente töölepingu

ülesütlemise avalduse põhjendamiseks, tekitades sellega menetluskulusid juurde, ning seetõttu

tuleks menetluskulusid vähendada. Ringkonnakohus märgib, et need väited võinuks omada

tähtsust menetluskulude jaotamisel, andes aluse TsMS § 169 või § 162 lg 4 kohaldamiseks

ning menetluskulude osaliselt kostja kanda jätmiseks. Siinsel juhul on aga menetluskulud nii

maakohtus kui ka ringkonnakohtus jäetud jõustunud otsustega täies ulatuses hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei saa kohus menetluskulude jaotusest

kõrvale kalduda, vaid peab määrama menetluskulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses

kindlaks nende jaotuse alusel (TsMS § 174 lg 1).

15.4. Lisaks nähtub vaidlustatud määrusest, et maakohus on vähendanud kostja esindaja

õigusabitoimingute ajakulu nii töövaidluskomisjonis kui ka maakohtus. Nii on maakohus

pidanud töövaidluskomisjonis kostja esindaja õigusabitoiminguid põhjendatuks 8 tunni ja 30

minuti ulatuses (14 tunni ja 30 minuti asemel) ning vähendanud ka kostja esindaja

põhjendatud ajakulu maakohtu istungiks ettevalmistumiseks 4 tunnile ja 45 minutile (14 tunni

6 (8)

2-21-12503

ja 45 minuti asemel). Ülejäänud kostja esindaja õigusabitoiminguid töövaidluskomisjonis ja

maakohtus on maakohus pidanud põhjendatuks, arvestades seejuures asjakohaselt toimingute

vajalikkust, esitatud dokumentide sisu ja mahtu, nendes sisalduvaid õiguslikke probleeme

ning esitatud tõendeid. Määruskaebusest ei nähtu, milliseid õigusabitoiminguid ja nende

ajakulu oleks maakohus pidanud hageja hinnangul veel vähendama.

15.5. Eeltoodud põhjendustel pole ringkonnakohtul alust maakohtu antud hinnangut kostja

esindaja kohtueelse menetluse kulude ja maakohtu kulude põhjendatuse ja vajalikkuse kohta

ümber hinnata. Maakohtu hinnangut kostja esindaja apellatsiooniastmes tehtud toimingute

ajakulu põhjendatusele ja vajalikkusele ei ole hageja määruskaebuses vaidlustanud.

16. Ringkonnakohus nõustub hagejaga aga selles, et maakohus on ületanud diskretsioonipiire

kostja lepingulise esindaja tunnihinna põhjendatuse ja vajalikkuse kaalumisel. Maakohus

pidas kostja esindaja käibemaksuta tunnihinda 133 eurot (10 tunni ulatuses) ja 195 eurot

(ülejäänud ulatuses) mõistlikuks. Ringkonnakohtu hinnangul ületab tunnihind 195 eurot

õigusabitoimingute tegemise ajal (s.o aastatel 2021 kuni 2023) keskmist sarnase õigusteenuse

eest makstavat tasu.

16.1. Iseenesest on poolel õigus valida endale esindaja ja leppida vabalt kokku ka tasumääras,

kuid TsMS § 175 lg 1 kohaselt tuleb esindajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

arvestada ka seda, et teiselt poolelt esindajakulu väljamõistmiseks peab see olema mõistlik.

Mõistlikkuse hindamisel tuleb arvestada, et menetluskulu peab olema teisele poolele kohtusse

pöördumisel mõistlikult ettenähtav. Selliseks ei saa pidada esindaja tunnitasu, mis oluliselt

ületab keskmist.

16.2. Hageja on esitanud hagi töövaidluses. Üldjuhul ei ole sellised vaidlused keskmisest

keerukamad. Ka maakohus on 1. juuli 2024. a määruse p-s 10 märkinud, et tegemist ei olnud

keeruka vaidlusega, mis vajaks spetsiifilisi eriteadmisi. Seda arvestades ei ole arusaadav

maakohtu järeldus, et tunnihind 195 eurot on siinses asjas põhjendatud. Arvestades, et

menetlus on kestnud aastast 2021, mil kvalifitseeritud õigusabi turuhind oli praegusest

madalam, samuti vaidluse sisu ja keerukust ning kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni

(vandeadvokaat), saab TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatuks ja vajalikuks pidada lepingulise

esindaja tunnihinda 180 eurot. Selle töö eest, mida kostja lepinguline esindaja tegi hinnaga

133 eurot/tund (s.o maakohtus 10 tundi tööd), tuleb lugeda põhjendatud tunnihinnaks 133

eurot.

17. Eelnevast tulenevalt tuleb hagejalt mõista kostja kasuks välja kostja kohtueelse menetluse

kulud ja maakohtus kantud menetluskulud lepingulise esindaja 39 tunni ja 55 minuti töö eest

tunnitasuga 180 eurot, s.o 7185,06 eurot (39,917 × 180), ja 10 tunni töö eest tunnitasuga 133

eurot, s.o 1330 eurot (10 × 133), seega kokku 8515,06 eurot. Maakohtu määrus tuleb

tühistada osas, millega maakohus mõistis kostja menetluskulud hagejalt välja seda summat

ületavas osas, s.o 598,69 eurot (9113,75 - 8515,06). Lisaks tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista kostja ringkonnakohtus kantud menetluskulud lepingulise esindaja 16 tunni ja 6 minuti

töö ees tunnitasuga 180 eurot, s.o 2898 eurot (16,10 × 180). Maakohtu määrus tuleb tühistada

osas, millega maakohus mõistis kostja menetluskulud hagejalt välja seda summat ületavas

osas, s.o 241,50 eurot (3139,50 - 2898). Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

18. Hageja leiab, et maakohtu määrus on viivise osas ebaselge, võimaldades kostjal nõuda

samalt põhivõlgnevuselt viivist kaks korda. Kolleegium hagejaga ei nõustu. Maakohtu 1. juuli

2024. a määruse resolutsiooni p-st 3 nähtuvalt on maakohus kohustanud hagejat tasuma

viivist menetluskuludelt 9113,75 eurot (s.o maakohtu põhjendatuks peetud kohtueelse

menetluse kulud ja maakohtus kantud menetluskulud) ja maakohtu täiendava 10. juuli 2024. a

määruse resolutsiooni p 1.2 kohaselt tuleb kostjal tasuda viivist menetluskuludelt 3139,50

7 (8)

2-21-12503

eurot (s.o maakohtu põhjendatuks peetud ringkonnakohtus kantud menetluskulud). Seega ei

ole määrustes nähtud viivise tasumise kohustust ette topelt.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

20. Määruse peale saab esitada Riigikohtule määruskaebuse TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg

3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise

peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

8 (8)