2-23-139344/33 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Piirmets ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

18.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-139344

Tsiviilasi

AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) hagi Z.F

vastu regressinõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 26.03.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Z.F apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

2592,77 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali

kaudu, registrikood 12831829), lepinguline esindaja Arvi

Luhakooder

Kostja (apellant) Z.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Eerik Entsik

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 26.03.2024 otsus jätta muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

4. Rahuldada hageja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) taotlus

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Määrata hageja põhjendatud ja

vajalike menetluskulude suuruseks apellatsioonimenetluses 472 € ja mõista see

summa kostjalt Z.F hageja AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks

välja. Kostjal tuleb väljamõistetud menetluskulu summalt tasuda hagejale alates

otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni viivist VÕS § 113 lg 1 ls 2 määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu, hageja) esitas 29.09.2023 maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Z.F (kostja) vastu 2280 € nõudes. Kostja esitas nõudele vastuväite ja

asi anti üle hagimenetluses lahendamiseks Harju Maakohtule.

2. Hageja esitas 10.11.2023 maakohtule hagiavalduse, milles nõudis kostjalt põhinõude

2280 €, sissenõutavaks muutunud viivise 38,98 € ja alates hagi esitamisest kuni põhinõude

tasumiseni viivise (VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras) maksmist.

2.1.

Hageja tõi esile, et 12.05.2023 toimus Tallinnas Kreutzwaldi ja Faehlmanni tänaval

suunaga Gonsiori tänava poole liiklusõnnetus, milles kostja juhitud sõiduk VOLVO V70

(registreerimisnumbriga XXXXXX, edaspidi: kostja sõiduk) riivas sõiduki VOLVO V60

CROSS COUNTRY (registreerimisnumbriga YYYYYY, edaspidi: kannatanu sõiduk)

vasakpoolset tagakülge. Kostja ei peatunud, vaid sõitis minema. Kostja sõiduki

liikluskindlustus oli 12.05.2023 sõlmitud hageja juures.

2.2.

Info-Auto AS parandas kannatanu sõiduki kahjustused ja esitas hagejale remondi eest

arve summas 2280 €, mille hageja tasus. Hageja esitas 05.09.2023 kostjale kohtuvälise

kahjunõude ja palus kahju hüvitada hiljemalt 19.09.2023. Kostja hagejale kahju ei hüvitanud.

3. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei pannud liikluses tähele kannatanu sõiduki riivamist,

samuti ei andnud kannatanu märku liiklusõnnetusest. Kostja sai kõigest teada politseinikult,

kes helistas mitu nädalat hiljem. Kostja avastas oma auto paremal pool kriimustused kahel

uksel, kuid ei seostanud seda liiklusõnnetusega, vaid arvas, et autot on parklas kriimustatud.

Hageja rikkus kahjujuhtumi käsitlemisel asjaolude väljaselgitamise reegleid. Tõendamata on

kostja tahtlik lahkumine avariikohast. Õige ei ole esitada nõue remondiarve alusel, vaid kahju

suuruse peab kindlaks tegema ekspert. Esitatud fotodest ei ole aru saada, kus ja millal need

tehti ja kas kahjustused on seotud kostja sõidukiga.

MAAKOHTU OTSUS

4. Maakohus rahuldas hagi 26.03.2024 otsusega (vaidlustatud otsus). Menetluskulud jäid

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja maakohus määras need kindlaks rahaliselt.

4.1.

Esmalt selgitas maakohus välja, kas täidetud on LKindlS § 53 lg 1 p 2 kohaldamise

eeldused, st kas kostja lahkumine liiklusõnnetuse toimumiskohalt oli õigusvastane ja süüline.

4.1.1.

Kostja möönis kohtuistungil, et riivas uksega kannatanu sõidukit, mille tulemusel on

kahjustatud kostja sõiduki uksed. Samuti kinnitas tunnistaja (kannatanu), et just kostja sõiduk

põhjustas vaidlusaluse kahju. Tunnistaja märkis, et liiklusõnnetuse tulemusel tajus ta enda

sõiduki vappumist ja kriipivat heli. Arvestades kahjustuste olemust ja ulatust, tunnistaja

tajutut liiklusõnnetuse toimumise hetkel, kostja kinnitust, et liiklusõnnetuse tulemusel tekkisid

tema sõiduki ustele kahjustused, samuti kohtuniku isiklikku kogemust sarnaste väikesel

kiirusel toimunud n-ö plekimõlkimistega, ei ole eluliselt usutav, et kostja ei tajunud kannatanu

sõidukile otsasõitmist. Lisaks puudub norm, mis vabastaks kostja vastutusest just nimetatud

ettekäändel. Seega pidi kostja saama aru, et ta on osalenud liiklusõnnetuses, millega ilmselt

tekib kahju vähemalt liiklusõnnetuses osalenud sõidukitele (kui mitte isikutele ja muule

varale).

4.1.2.

Kostja ei jäänud sündmuskohale, vaid lahkus peatumata. Kostja liiklusõnnetusest

politseile ei teatanud, rikkudes sellega LS § 169 lg-s 5 sätestatud kohustust. Kostja ei toonud

esile oma toiminguid saavutamaks, et tema isik ei jää tuvastamata ja kannatanule tekitatud

kahju hüvitamata. Kostja ei tõendanud LS § 169 lg-s 4 nimetatud asjaolusid, mis välistaks

2 (5)

kohustuse teavitada politseid liiklusõnnetusest. Liiklusõnnetuse järgsete kohustuste täitmata

jätmine muudab kostja lahkumise kindlustusjuhtumi toimumise kohalt õigusvastaseks

LKindlS § 53 lg 1 p 2 mõttes.

4.1.3.

Kostja pidi saama aru, et toimus liiklusõnnetus ja tekkis varaline kahju nii tema

kasutuses olnud varale kui ka kolmandale isikule kuuluvale varale. Seega, jättes politsei

teavitamata ja lahkudes sündmuskohalt, oli kostja tegevus süüline. Puuduvad andmed, et

kostja poleks olnud süüvõimeline või esineks muid süüd välistavaid asjaolusid. Seega on

hageja tagasinõude eeldused LKindlS § 53 lg 1 p 2 järgi täidetud.

4.2.

Maakohus tuvastas, et hageja hüvitas kannatanu sõiduki parandamise kulu 2280 €.

Kostja küll vaidlustas hüvitise suuruse ja koosseisu, kuid vastuväited on tõendamata. Kostja ei

tõendanud, et vaidlusalused kahjustused olnuks kannatanu sõidukil varasemalt või et liiklus-

õnnetuse asjaolusid arvestades ei ole kahjustuste tekkimine võimalik. Kostja märkis, et kahju

koosseisu ja õnnetuse vahelise seoses väljaselgitamiseks on vaja eksperdi arvamust, kuid

eelmenetluses vastavat taotlust ei esitanud. Lisaks kinnitasid nii hageja kui ka tunnistaja

kohtuistungil, et enne liiklusõnnetust kannatanu sõidukil kahjustused puudusid. Kostja ei

esitanud tõendit, et kannatanu sõiduki kahjustused on võimalik kõrvaldada odavamalt.

4.3.

Eeltoodust tulenevalt on hageja tagasinõue põhjendatud ja rahuldada tuleb ka

viivisenõue seadusjärgses määras. Viivist on põhjendatud arvestada alates 20.09.2023, st

alates nõudekirjas määratud tähtpäeva möödumisest. Otsuse tegemise seisuga on

sissenõutavaks muutunud viivis 144,17 €.

4.4.

Hageja õigusabikulud on menetluskulude nimekirjas märgitud summas 738 €

põhjendatud ja vajalikud, lisaks tasus hageja hagi esitamisel riigilõivu 385 €. Kostjalt tuleb

välja mõista hageja menetluskulud 1123 € ja hageja taotluse alusel menetluskuludelt viivis.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kaebuse põhjendused on

kokkuvõtvalt järgmised.

5.1.

Esiteks

ei teinud maakohus kindlaks, et just kostja sõiduk osales 12.05.2023 liiklus-

õnnetuses ja põhjustas liikluskahju kannatanu sõidukile. Maakohus ei kontrollinud, kas

kannatanu sõidukil oli vabatahtlik kaskokindlustus. Seetõttu pole välistatud, et kannatanu

sõidukil tekkisid kahjustused mõnes muus olukorras ja teisel ajal, kuid vabatahtlik

kaskokindlustus puudus ning kohustuslik liikluskindlustus ei oleks neid kahjusid hüvitanud,

mistõttu 12.05.2023 liikluses osaledes valiti välja kostja sõiduk, et kostjat süüdistada

liiklusõnnetuse toimepanemises.

5.2.

Teiseks

kohaldas maakohus valesti LKindlS § 53 lg 1 p 2, sest kostja ei lahkunud

kindlustusjuhtumi toimumise kohalt süüliselt ja õigusvastaselt. Puuduvad tõendid, mis

kinnitaks kostja tahtlust põgeneda sündmuskohalt või muud süülist õiguserikkumist. Kostjat

ei ole väärteomenetluse korras karistatud sündmuskohalt põgenemise eest või

liiklusõnnetusest mitteteatamise eest.

5.3.

Kolmandaks

jättis maakohus kohaldamata VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1. Tähelepanuta

jäi, et kostjat ei kaasatud kahjujuhtumi menetlusse ega antud võimalust esitada selgitusi.

Hageja ei kaasanud spetsialisti, kes oleks mõlemad sõidukid üle vaadanud ja tuvastanud

sõidukite kahjustused. Samuti ei arvestanud maakohus sellega, et ka kannatanu lahkus

sündmuskohalt ega kutsunud kohe politseid. Kui maakohus leidis, et kostja vastutuse

eeldused olid täidetud, pidanuks kohus kaaluma hüvitise vähendamist VÕS §-de 139 ja § 140

alusel.

6. Hageja vaidles kaebusele vastu.

3 (5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

8. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud asjaoludest osas, mida ei ole apellatsioonimenetluses vaidlustatud (TsMS § 652 lg

1 p 1). Eelkõige pole vaidluse all, et kostja sõiduki kohustuslik liikluskindlustus oli sõlmitud

hageja juures ja kannatanud sõiduk sai 12.05.2023 liiklusõnnetuses kahjustada. Pooled

vaidlevad, kas kahjustuse põhjustanud liiklusõnnetuses osales kostja sõiduk, kas sõidukit

juhtinud kostja lahkus sündmuskohalt õigusvastaselt ja süüliselt ning kas maakohus mõistis

kahjuhüvitise välja põhjendatud summas.

9. Kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust muuta. Maakohus on hagi õigesti

rahuldanud ja kostjal tuleb hagejale kui kindlustusandjale hüvitada liiklusõnnetusega

põhjustatud kahju. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

kaebuse väidetele saab märkida järgmist.

9.1.

Põhjendamatud on kostja etteheited maakohtule asjaolude ebapiisava tuvastamise ja

tõendite hindamise kohta seoses liiklusõnnetuse toimumise ja osalenud sõidukitega.

Maakohus tuvastas õigesti ja menetlusnorme rikkumata, et vaidlusaluse kahju põhjustas

kostja sõiduk. Kanntanu kahjuteade (dtl 42) ja tema tunnistajaütlused (dtl 154) viitavad selgelt

kostja sõidukile ja kannatanu tegevusele liiklusõnnetuse järel, tegemaks kindlaks kahju

põhjustanud sõiduk. Vaidlustatud otsusest nähtub maakohtu veendumuse kujunemine ja

asjakohaseid tõendeid on vajalikul määral hinnatud. Nii jääb pelgalt hüpoteetiliseks kostja

kahtlus, et kanntanu sõiduki vigastused võisid tekkida muul ajal. Maakohus võttis õigesti

arvesse ka kostja avaldust kohtuistungil, et tema sõiduki uks puutus vastu kannatanu sõidukit

(dtl 156). Kohtul pole vaja käesoleva vaidluse lahendamiseks tuvastada, kas kannatanu

sõiduki suhtes oli sõlmitud muid kindlustuslepinguid, sest kostja ei väida sama kahju

mitmekordset hüvitamist.

9.2.

Maakohus kohaldas LKindlS § 53 lg 1 p 2 õigesti. Maakohus viitas asjakohasele

Riigikohtu praktikale, mille kohaselt kostja suhtes süüdimõistva või karistava lahendi

puudumine ei välista tema sündmuskohalt lahkumise õigusvastasuse ega süü hindamist

tsiviilvaidluse lahendamisel (RKTKo 25.04.2022, 2-19-108066/45, p 12 jj). Loogiline ning

tõendite ja tavalise elukogemusega on kooskõlas maakohtu põhjendus, et kostja pidi sõidukite

riivet märkama. Pole eluliselt usutav, et kui kaks sõidukit puutuvad liikluses kokku, siis

kokkupuute tajumine on neis viibivatel inimestel oluliselt erinev. Olles õigesti tuvastanud

kostja osalusel liiklusõnnetuse toimumise, hindas maakohus asjakohaselt kostja kui liiklus-

õnnetuses osalenud juhi kohustusi LS § 169 sätete järgi. Nende kohustuste (sh peatumine,

dokumendi esitamine, politsei teavitamine) täitmist pidi tõendama kostja, aga vastavad

tõendid puuduvad. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kolleegium leiab, et kostja oli liiklusõnnetuse kohast lahkudes vähemalt hooletu (VÕS § 104

lg 3), jättes peatumata ja selgeks tegemata, kas sõidukite kokkupuute tagajärjel tekkis kahju.

Järelikult on mõlemad maakohtu järeldused nii kostja käitumise õigusvastasuse kui ka süü

kohta korrektsed.

9.3.

Kahju suurust hindas maakohus samuti õigesti kannatanu sõiduki remontinud ettevõtte

kalkulatsiooni ja arve põhjal (dtl 30–31). Kostja ei tõendanud ega väida ka kaebuses, et

kannatanu sõiduki saanuks remontida odavamalt.

9.4.

Menetluslikult on ainetu kostja etteheide maakohtule VÕS §-de 139 ja 140 kohaldamata

jätmise kohta. Maakohus ei pidanud hindama kahjuhüvitise vähendamist nende sätete alusel,

sest kostja sellist taotlust asja sisulise arutamise käigus ei esitanud. Kohus ei pea VÕS § 139

ega 140 kohaldama omal algatusel (RKTKo 13.04.2011, 3-2-1-11-11, p 16).

4 (5)

9.5.

Ebaõige on kostja väide tema kaasamata jätmisest kahjujuhtumi menetlusse. Hageja

tõendas, et kostjat teavitati kahjujuhtumi menetlusest 10.07.2023 (dtl 202) ja tal oli seega

piisav võimalus menetluses osaleda. Hagejal ei olnud kohustust kaasata menetlusse

täiendavaid spetsialiste ja kolleegium otsustas eespool p-s 9.3, et kahju suurust hindas

maakohus korrektselt. Kostja saanuks veel ka kohtumenetluses tõendada, et kannatanu sõiduk

remonditi põhjendamatult kallilt, aga sellekohaseid tõendeid ta ei esitanud. Lisaks ei toonud

kostja esile, et kahju tekkimine või suurus oleks seotud kannatanu käitumisega. Samuti pole

kahju hüvitamine kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane ega muul põhjusel vastuvõetamatu. Neil

kaalutlustel pole sisulist alust kahjuhüvitist VÕS §-de 139 ja 140 alusel vähendada.

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 alusel kostja kanda. Resolutsioonis

märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2).

11. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 472 € hüvitamist, mis

on tasu 3 t 56 min õigusteenuse eest (sh otsuse ja kaebusega tutvumine, vastuse koostamine ja

esitamine 2 t 25 min, kohtukirja, kostja seisukoha ja kohtumäärusega tutvumine ning

vastamine 1 t 11 min ning kostja kulunimekirjaga tutvumine ja hageja nimekirja koostamine

20 min) tasumääraga 120 €/t (käibemaksu ei lisandu). Kostja ei esitanud kostja

menetluskuludele vastuväiteid. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja toimingud ja

neile kulunud aeg 3 t 56 min vajalik ja põhjendatud. Esindaja tunnitasu 120 € on kohane. Neil

kaalutlustel tuleb kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 472 € (= 3 t 56 min

× 120). Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse resolutsioonis,

et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

5 (5)