2-24-11171/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Kaija Piirmets

Määruse kuupäev

18.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11171

Tsiviilasi

Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik taotlus

L.T paigutamiseks tema tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse

Vaidlustatud määrus

Pärnu Maakohtu 26.07.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

L.T määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik,

esindaja kliiniku juhataja L.M

Puudutatud isik I (määruskaebuse esitaja) L.T, riigi

õigusabi korras määratud esindaja advokaat Laureana

Telk

Puudutatud isik II Pärnu linn (linnavalitsuse kaudu),

esindaja RR

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Pärnu Maakohtu 26.07.2024 määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad riigi kanda.

3. TsMS § 541 lg 1 ls 2 alusel toimetada puudutatud isikule I kätte üksnes määruse

sissejuhatav osa ja resolutsioon.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Sihtasutuse Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinik (avaldaja või psühhiaatriakliinik) esitas

23.07.2024 Pärnu Maakohtule (maakohus) taotluse esialgse õiguskaitse rakendamiseks

(taotlus), millega taotles L.T (puudutatud isik I või patsient) suhtes esialgse õiguskaitse

rakendamiseks isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks kuni 4 päevaks ja selle ravi

pikendamiseks üle 4 päeva isiku kinnisesse asutusse paigutamisega 40 päevaks. Ühtlasi palus

avaldaja edastada puudutatud isikule I vaid määruse resolutsioonosa, sest täieliku

haigusteadvuse puudumisega seoses ei ole soovitav isikule avaldada ravile paigutamise

asjaolusid ning põhjendusi, kuna see võib halvendada loodetavaid ravitulemusi (st tema

tervist).

1.1.

Puudutatud isik I toodi 22.07.2024 kell 14.45 politsei saatel psühhiaatriakliinikusse, sest

viimastel kuudel muutunud käitumiselt järjest ebaadekvaatsemaks, avaldanud jälitusluulu-

mõtteid, avaldanud õele, et ta on kaitsepolitsei töötaja, aiaposti otsa on pandud jälitusseade,

jälitustunde tõttu ärandas põgenemiseks auto. Politsei sõnul varastas patsient õe elukaaslase

ammu ja on kodus meisterdanud selle jaoks nooli. Politseile kõneles pidurdamatult ja rohke-

sõnaliselt, et teda jälitatakse. Vahetult enne hospitaliseerimist kirjutas patsient õele, et läheb

Aravetele kedagi pussitama, edastas õele ka autode registreerimisnumbrid ja et tegemist on

„moslemitüüpidega“. Samuti rääkis politseile, et uuris, kuidas autot varastada ja lukke

muukida.

1.2.

Varasemast on teada, et patsient pöördus alates 2017. a pisteliselt psühhiaatrilisele

ambulatoorsele ravile depressiivsete kaebuste tõttu. Psühhootilisus vallandus õe andmetel

peale juhtumit, kus sõidutas inimest, keda jälitati ja taheti teelt välja sõita. Pärast seda oli

vähemalt 48 tundi magamata ja hakkasid süvenema jälitusluulud. Aktiivselt psühhootiline

kaks kuud, varasemalt aasta jooksul avaldanud kummalisi mõtteid. Rääkinud poliitikast, et

maailma asjad on temaga seotud, inimesed on jagatud headeks ja halbadeks, teinud tuppa

altareid, annab asjadele ja olukordadele kummalisi tähendusi, internetis olevat kõik jälgimise

all. Omab palju telefoninumbreid, kuna kõike jälgitakse, ainuke turvaline suhtluskanal olevat

Instagram. Välimuselt kõhnunud ja enesehoolitsus langenud, Kaubamajaka WC-s käib riideid

vahetamas, mujal ei saavat. Suitsuandur on pandud aia peale, sealt saavat signaale, kes

postkasti juures käib. Kui õega suhtleb, siis vahepeal tardub, kuulatab, pärast võib olla olek

täiesti muutunud – tundub, et esinevad ka kuulmismeelepetted. Õe suhtes on varem olnud

vägivaldne, viimasel ajal mitte, aga ähvardab. Õel on väiksed lapsed, nende turvalisuse

tagamiseks elab patsient omaette korteris, õde viib õhtuti süüa. Õde kannab patsiendi juurde

minnes pipragaasi taskus.

1.3.

Haiglaravile võtmisel oli patsiendi olek kummaline, kohati veiderdav, püsimatu,

käitumine ebaadekvaatne. Kontakt formaalne, kahtlustav. Mõttekäik kiirenenud, kohati

laialivalguv. Kõneles valjult ja rohkesõnaliselt, vestluse suunamine raskendatud, küsimustele

vastates hajus ebamäärastesse mõttearendustesse. Meeleolu ja aktiivsus olukorrale

mittevastavalt kõrgenenud, naeris kohatult. Esinesid paranoilisse sisuga luulumõtted,

hirmutunne, ennast kaitsvat käitumised luulumõtetest tulenevalt. Avaldas vähest kriitikat –

tunnistas küll, et tema käitumine on viimasel ajal muutunud, kuid pidas ennast sellest

hoolimata psüühiliselt terveks ja keeldus haiglaravist ning ravimite manustamisest.

1.4.

Diagnoositud maania psühhootiliste sümptomitega (F30.2), tegemist on ägeda

maniakaalse psühhootilise seisundiga. Esinevad nii maania tüüpilised sümptomid – meeleolu

ja aktiivsuse kõrgenemine, tahteaktiivsuse sihipäratus, unevajaduse vähenemine, haigus-

teadvuse puudumine – kui ka psühhootilisus – desorganiseeritud mõttekäik, paranoilised

luulumõtted, ilmselt ka meelepetted. Esineb afektlabiilsus, mille tõttu ärritumisel ja oma

tahtmise mittesaamisel võib käituda ennast ja ümbritsevaid ohtu seadvalt. Patsiendi käitumine

on mõjustatud psühhootilisest maaniast, sh jälitusluulust juhinduv, impulsiivne ja

ettearvamatu, seades ohtu nii tema enda kui ümbritsevate julgeoleku, elu ja tervise. Patsient

2 (6)

vajab spetsiifilist ravi meeleolustabilisaatorite ja antipsühhootikumidega, välistatud ei ole

elekterkonvulsioonravi vajadus. Isik vajab ravi kontrollitud ravikeskkonnas, kuna puudub

vabatahtlik ravisoostumus ja seega ei saa temaga ravi suhtes kokkuleppeid sõlmida.

2. Maakohus rakendas 23.07.2024 määrusega patsiendi suhtes esialgset õiguskaitset ja

paigutas ta tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse, lubades kohaldada tema suhtes tahtest

olenematut psühhiaatrilist ravi kuni 26.07.2024 kell 14.45. Ühtlasi andis maakohus loa

patsiendi suhtes kasutada spetsiifilist ravi meeleolustabilisaatorite ja antipsühhootikumidega,

vajadusel elekterkonvulsioonravi.

2.1.

PsAS § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja

nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või

jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema

võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik

psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei

ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni

ainult kohtu loal. PsAS § 13 lg 1 kohaselt esitab esialgse õiguskaitse rakendamise taotluse

isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks ja isiku haigla psühhiaatriaosakonda

paigutamiseks isiku elukoha järgne valla- või linnavalitsus, isiku eestkostja või haigla pea-

või ülemarst haigla tegevuskohajärgsele kohtule.

2.2.

TsMS § 534 lg 1 järgi kohus võib avaldaja taotlusel esialgse õiguskaitse rakendamise

korras paigutada isiku kinnisesse asutusse, kui kinnisesse asutusse paigutamise tingimused on

ilmselt täidetud ja viivitusega kaasneks oht isikule endale või kolmandatele isikutele ja on

olemas piisavad dokumendid isiku tervisliku seisundi kohta. TsMS § 534 lg 5 kohaselt võib

esialgset õiguskaitset rakendada kuni neli päeva alates isiku kinnisesse asutusse

paigutamisest.

2.3.

Avaldusest ja selle lisatud dokumentidest järeldas maakohus, et puudutatud isiku I

seisund ei ole paranenud ja ta ei suuda otsustada adekvaatselt oma ravi vajaduse üle.

Arvestades isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi läbiviimine ei ole muul viisil võimalik, on

alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Puudutatud isikul I on

diagnoositud maania psühhootiliste sümptomitega (F30.2). Esinevad nii maania tüüpilised

sümptomid – meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, tahteaktiivsuse sihipäratus, unevajaduse

vähenemine, haigusteadvuse puudumine – kui ka psühhootilisus – desorganiseeritud

mõttekäik, paranoilised luulumõtted, ilmselt ka meelepetted. Esineb afektlabiilsus, mille tõttu

ärritumisel ja oma tahtmise mittesaamisel võib käituda ennast ja ümbritsevaid ohtu seadvalt.

Patsiendi käitumine on mõjustatud psühhootilisest maaniast, sh jälitusluulust juhinduv,

impulsiivne ja ettearvamatu, seades ohtu nii tema enda kui ümbritsevate julgeoleku, elu ja

tervise. Puudub vabatahtlik ravisoostumus.

3. Maakohus võttis 23.07.2024 menetlusse psühhiaatriakliiniku taotluse puudutatud isiku I

suhtes esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravitähtaja pikendamiseks kuni 40

päevaks.

4. Ärakuulamisel oli patsient seisukohal, et ei vaja ravi ega pea haiglas veel 40 päeva

viibima. Haiglasse tõid ta politsei kiirreageerijad, kes midagi ei selgitanud. Ta ei peaks olema

haiglas, sest ei saa tööd teha. Ta töötab taksojuhina, teeb seda läbi osaühingu ja haigushüvitist

ei saa. Ta olevat mitteametlikult Siseministeeriumis tööl, enda tööülesandeid ei tea. Nende

kohta tuleks küsida Urmas Sõõrumaa käest, kes on Siseministeeriumi IT5-osakonna juht,

KAPOga ei ole tal mingit pistmist. Tunnistas, et on käinud kaubanduskeskuse tualetis riideid

vahetamas, sest oli vaja jälgi segada. Selgitas, et talle ei ole tutvustatud temale antavate

ravimite toimeid ja kõrvalnähtusid.

3 (6)

5. Raviarst selgitas ärakuulamisel, et patsiendi mõttekäik on muutunud rahulikumaks.

Psühhoos pole veel taandunud, haiguskriitikat pole. Soovitakse jätkata ravi antipsühhooti-

kumidega, suu kaudu nõus ainult rahustit võtma, siis tunneb mõnusamalt.

6. Maakohus kuulas telefoni teel ära patsiendi ema, õe ja sõbra, kes kõik kinnitasid, et

patsient vajab abi. Tal on viimasel ajal tekkinud paranoia, ta räägib ja käitub imelikult ning ta

peaaegu ei maga. Ema ja õde kardavad patsienti, sest ta võib olla ettearvamatu. Ta on

käitunud vägivaldselt ja ka ähvardanud vägivallaga. Viimased paar kuud ei ole patsient tööl

käinud ning palka saanud, mistõttu ema ja õde aitavad teda.

7. Puudutatud isikule I riigi õigusabi korras määratud esindaja (esindaja) suhtles nii

patsiendi kui ka tema õe ja ka raviarstiga. Esindaja on veendunud, et isikul on psüühikahäire,

mis piirab oluliselt tema võimet oma käitumisest täielikult aru saada ja seda juhtida ning

haiglaravita jätmisel ohustab ta esineva psüühikahäire tõttu nii ennast kui ümbritsevaid

inimesi. Muu psühhiaatrilise abi osutamine ei ole võimalik või ei ole küllaldane. Asja

materjalidest nähtuvalt, on patsiendi käitumine juhitud luulumõtetest, ta on agressiivne enda

lähedaste vastu ning seega vajab kõrgendatud järelevalvet. Kuigi patsient on formaalselt nõus

võtma arsti ettekirjutuse alusel ravimeid, ei ole eluliselt usutav, et ta tegelikult määratud ravi

järgiks koduses keskkonnas, mistõttu teda ennast ja teisi kahjustav käitumine pigem jätkuks.

8. Pärnu linn (puudutatud isik II, edaspidi: KOV) oli nõus psühhiaatriakliiniku taotlusega

esialgse õiguskaitse rakendamise korras isiku tahtest olenematu ravi kohaldamisega ja selle

pikendamisega kuni 40 päeva või kuni puudutatud isiku I ravivajaduse lõppemiseni.

9. Maakohus pikendas 26.07.2024 määrusega puudutatud isiku I suhtes esialgset

õiguskaitset 40 päevani, paigutas ta tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse kuni 31.08.2024 kell

14.45. Ühtlasi andis maakohus loa kohaldada spetsiifilist ravi meeleolustabilisaatorite ja

antipsühhootikumidega, vajadusel elekterkonvulsioonravi. Maakohus kordas varasemas

määruses esitatud seisukohti ning märkis täiendavalt, et PsAS § 11 lg 1 koosseisu olemasolu

on kinnitust leidnud.

9.1.

Patsiendil on diagnoositud maania psühhootiliste sümptomitega (F30.2). Esinevad nii

maania tüüpilised sümptomid – meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, tahteaktiivsuse

sihipäratus, unevajaduse vähenemine, haigusteadvuse puudumine – kui ka psühhootilisus –

desorganiseeritud mõttekäik (läks sõbrale võtmeid viima, siis pidi sõbraga minema kalale

jne), paranoilised luulumõtted (jälgede segamiseks riiete vahetamine, töötamine

Siseministeeriumi salajases osakonnas jne), ilmselt ka meelepetted.

9.2.

Patsiendil esineb afektlabiilsus, mille tõttu ärritumisel ja oma tahtmise mittesaamisel

võib käituda ennast ja ümbritsevaid ohtu seadvalt. Tema käitumine on mõjustatud

psühhootilisest maaniast, sh jälitusluulust juhinduv, impulsiivne ja ettearvamatu, seades ohtu

nii tema enda kui ümbritsevate julgeoleku, elu ja tervise. Lähedaste kinnitusel on puudutatud

isik I nii ähvardanud kui ka olnud füüsiliselt vägivaldne.

9.3.

Muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. Puudutatud isiku I haiguskriitika ja

ravisoostumus, mis võimaldaksid temaga kokku leppida alternatiivsetes raviviisides, on

ebapiisavad. Puudutatud isik I on varasemalt ravi järele jätnud ning ka ärakuulamisel ilmnes,

et ta ravivajadust ei mõista ja ennast haigeks ei pea, ei ole tema lubadused raviga kodus

jätkata usutavad. Puudutatud isiku I seisundis ei ole tema ega teiste isikute tervise ja elu kaitse

väljaspool psühhiaatriakliinikut tagatud.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

10. Puudutatud isik I esitas esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub vaidlustatud

määruse tühistada. Ta leiab, et täidetud ei ole PsAS § 11 lg 1 p-des 2–3 sätestatud eeldused.

Ta ei nõustu, et tal esineb vaimse tervise häire ega sellega, et ta on ohtlik teistele. Maakohus

leidis põhjendamatult, et ei ole muud viisi puudutatud isiku I ravimiseks kui kinnine asutus.

4 (6)

11. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis teistele menetlusosalistele tähtaja

sellele vastamiseks. Avaldaja ja KOV vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei

rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasi saabus

22.08.2024.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

12. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda

neid (TsMS § 659 ja § 654 lg 6).

13. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse nappide väidetega. Maakohus leidis õigesti, et

patsiendi puhul olid täidetud PsAS § 11 lg 1 tingimused tahtest olenematu psühhiaatrilise abi

kohaldamiseks. Sealjuures tugines maakohus raviasutuse psühhiaatrite arvamusele, milles

toodi esile isiku tahtest olenematu psühhiaatrilise ravi vajadus. Psühhiaatrite arvamuse

kohaselt esineb puudutatud isikul I maania psühhootiliste sümptomitega (F30.2). Patsiendi

enda arvamus haiguse kohta ei lükka ümber psühhiaatrite hinnangut isiku tervislikule

seisundile ega saa olla määrav PsAS § 11 lg-s 1 sätestatud tingimuste hindamisel. Pigem

kinnitavad patsiendi soovil kaebusesse märgitud väited raviarsti arvamust, et tal puudub

haiguskriitika. Kolleegiumil puudub alus kahelda psühhiaatrite seisukohtades.

14. Patsiendi ravivajadus on piisavalt tõendatud psühhiaatrite arvamusega. Psühhiaatria-

kliiniku vastusest nähtub, et patsiendi käitumine on mõjutatud psüühikahäirest, millele on mh

iseloomulik haigusteadvuse ja ravisoostumuse puudumine. Seetõttu jäävad psüühikahäire ja

käitumishäire seosed patsiendile arusaamatuks. Raviarst märkis ärakuulamisel, et psühhoos

pole taandunud. Puudutatud isik I võib kahtlustada, et teda jälitatakse, ning rünnata. Samuti

saatis patsient haiglast lähedastele ähvarduskirju ja telefon tuli talt ära võtta. Raviarst väitis

ka, et vaja on jätkata antipsühhootikumidega, kuid neid patsient ei nõustu suu kaudu võtma.

Riigikohus on selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh ka puudulik haiguskriitika, st

olukord, kus isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt RKTKm 14.02.2018, 2-15-3662, p

14.1). Maakohus asus seega põhjendatult seisukohale, et ravita jäämisel võib puudutatud isik I

oma käitumisega olla ohtlik nii endale kui ka teistele.

15. Samuti ei ole muu psühhiaatriline ravi küllaldane. Määruskaebusest nähtub, et patsient ei

nõustu psühhiaatrite pandud diagnoosiga ja leiab, et ta ei vaja mingit ravi. Ta keeldus ka

osade ravimite suu kaudu võtmisest, mis näitab, et väljaspool raviasutust ei ole tagatud

ravimite korrektne manustamine ja terviseseisundi paranemine.

16. Eelnevast tulenevalt on maakohtu järeldused põhjendatud ja ringkonnakohtu hinnangul

olid praegusel juhul täidetud tingimused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja ka tähtaja

pikendamiseks. Menetlusnorme maakohus oluliselt ei rikkunud.

17. Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a puudutatud isikule I riigi

õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb

TsMS § 172 lg 3 esimese lause järgi samal viisil jaotada ka määruskaebemenetluste kulud.

Resolutsioonis märgitakse menetluskulude jaotuse nii maa- kui ka ringkonnakohtus (TsMS §

173 lg 1 ls 2). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

Puudutatud isiku I esindaja tasutaotluse lahendab kohus täna eraldi määrusega.

18. Maakohus edastas arstide soovitusest tulenevalt puudutatud isiku I tervise huvides isikule

vaidlusaluse kohtumääruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Arvestades, et maakohus

edastas puudutatud isikule I määruse väljavõtte, mis sisaldas sissejuhatust ja resolutsiooni, ja

kaebemenetluses ei nähtu andmeid patsiendi seisukorra olulise muutuse kohta, peab ka

ringkonnakohus põhjendatuks teha puudutatud isikule I teatavaks ainult kohtumääruse

sissejuhatus ja resolutsioon (TsMS § 541 lg 1 ls 2).

19. TsMS § 543 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

5 (6)

(allkirjastatud digitaalselt)

6 (6)