4-11-2984/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

HARJU MAAKOHUS LIIVALAIA KOHTUMAJA

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26.08.2011.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-11-2984 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Rebane Väärteoasi Tauno Tromp (isikukood 37811114715) kaebus Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.06.2011.a. kirjaliku hoiatamismenetluse trahviteatele nr. 019819

RESOLUTSIOON

Jätta kaebus läbi vaatamata ja tagastada kaebus Tauno Tromp’ile.

Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada kaebuse määruskaebe korras 10 päeva jooksul, alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Määruskaebus esitatakse Harju Maakohtule.

Asjaolud:

Harju Maakohtule 28.07.2011.a. esitatud kaebuses vaidlustas Tauno Tromp Tallinna Linnavalitsuse Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 09.06.2011.a. kirjaliku hoiatamismenetluse trahviteadet nr. 019819.

Kaebuses palub Tauno Tromp tunnistada PS § 15 alusel VTMS § 114 lg 2 Põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta see kohaldamata, kuivõrd see piirab kaebaja õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Kaebuses palutakse trahviteade tühistada ning menetlus asjas lõpetada. Kaebuses on leitud, et VTMS § 542 alusel hoiatamismenetluses kaebuse esitamise võimaldamisel üksnes kohtuvälisele menetlejale, on küsitav vaide esitamise erapooletus. Niisamuti on leitud, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet on oluliselt rikkunud seadusest tulenevaid volituste piire, viies läbi liiklusjärelevalvet ning rikkunud ka demokraatliku

õigusriigi põhimõtteid, sisuliselt omandades omavoliliselt õigusi, mida seaduste või põhiseadusega ei ole nende pädevusse antud.

Määruse motiivid:

Kohus, tutvunud kaebusega ja sellele lisatud materjalidega leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. VTMS § 19 lg 1 p 7 näeb ette, et menetlusalusel isikul on õigus vaidlustada kohtuvälise menetleja või kohtu menetlustoiming või lahend väärteomenetluse seadustiku sätestatud korras. VTMS § 114 lg 2 kohaselt ei saa esitada maakohtusse kaebust sama seadustiku § 54 kohaselt tehtud hoiatamisotsuse peale või sama seadustiku § 542 kohaselt tehtud trahviteate peale. VTMS § 545 kohaselt on hoiatustrahvi saanud isikul õigus vaidlustada trahviteatega mittenõustumisel trahviteade 30 päeva jooksul trahviteate kättesaamisest, kaebus tuleb esitada trahviteate koostanud kohtuvälisele menetlejale. Eeltoodust võib järeldada, et VTMS ei näe hoiatamismenetluses ette võimalust vaidlustada trahviteadet kohtus.

Kohus leiab, et nimetatud menetluskord ja VTMS § 114 lg 2 on kooskõlas põhiseadusega. Hoiatamismenetluse näol on tegemist lihtsustatud menetlusega, milles tuvastatakse väärteo toimepanemise fakt enne trahviteate saatmist. Hoiatustrahv ei kujuta endast süüteo eest kohaldatavat karistust, seda ei kanta karistusregistrisse ja see ei too endaga kaasa karistusõiguslikku tagajärge ning kirjaliku hoiatamismenetluse kohaldamine lõpetab väärteomenetluse (VTMS § 541 lg 3, 6). Hoiatamismenetluses on pandud kohtuvälisele menetlejale kohustus veenduda selles, et enne trahviteate väljastamist on kindlaks tehtud väärteo olemasolu.

Kuivõrd kaebusele lisatud tõenditest nähtub, et kaebaja poolt kohtuvälisele menetlejale esitatud vaie jäeti rahuldamata, on kaebuse esitaja juba kasutanud oma võimalust trahviteate vaidlustamiseks kohtuvälise menetleja juures. Kohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu ka sellele, et kohtuvälise menetleja poolt 13.07.2011.a. koostatud kaebuse läbi vaatamata jätmise määruses on viidatud ka asjaolule, et kaebuse esitajal on õigus nimetatud määrust vaidlustada VTMS § 76 korras. Juhul, kui kaebuse esitaja ei nõustu kohtuvälise menetleja juhi poolt VTMS § 77 lg 2 kohaselt tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust, millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, tekib isikul õigus esitada kaebus kohtule VTMS § 78 lg 1 alusel. Kohus leiab, et võimalus esitada kohtule kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebus VTMS § 78 lg 1 alusel märgib seda, et kohtuvälise menetleja tegevus, mis rikub isiku õigusi ja vabadusi, on vaidlustatav viimase instantsina ka kohtus. Seega on ekslik kaebuse esitaja väide selle kohta, et rikutakse tema õigust pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Käesoleval juhul, kuivõrd väärteomenetluse seadustik ei näe ette hoiatamismenetluses koostatud trahviteate vaidlustamist maakohtus, puudub maakohtul ka võimalus sellise kaebuse menetlemiseks.

Tulenevalt eeltoodust peab kohus vajalikuks kohaldada VTMS § 114 lg 2, § 118 lg 2 p 2 ja jätta kaebus läbi vaatamata.

Anne Rebane Kohtunik