2-24-12751/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-12751

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-12751

Tsiviilasi

Osaühing Barefoot Holdings sundlõpetamise ja

likvideerija määramise otsustamine

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine, riigilõivu väljamõistmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Puudutatud isik: Osaühing Barefoot Holdings

(registrikood 11505039; aadress: XXX, Rapla linn,

79513; e-post: XXX ), seaduslik esindaja (juhatuse

liige): K.T. (isikukood XXX).

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-12751 Osaühing Barefoot Holdings

(registrikood 11505039) sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks.

2. Jätta menetluskulud Osaühing Barefoot Holdings kanda. Teistele

menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Välja mõista Osaühingult Barefoot Holdings riigilõiv 50 eurot riigi tuludesse.

Riigilõiv tasuda 15 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest. Riigilõivu

tasumisega viivitamisel tuleb Osaühingul Barefoot Holdings tasuda kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Raha tasumiseks vajalikud andmed on märgitud määrusele lisatud makseinfo lehel.

Raha tasumisel märkida makseinfo lehel toodud viitenumber ning selgitusse

kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik (riigilõiv).

4. Määrus toimetada kätte Osaühingule Barefoot Holdings ning saata Tartu

Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Kohtu selgitused

Kui Osaühing Barefoot Holdings ei tasu riigilõivu määratud tähtpäevaks, võib määruse

saata sundtäitmisele.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu registriosakond edastas 23.08.2024 Tartu Maakohtule avalduse

menetluse algatamiseks Osaühing Barefoot Holdings (puudutatud isik) sundlõpetamise

otsustamiseks, kuna äriühing ei ole esitanud 2022.a. majandusaasta aruannet Tartu

Maakohtu registriosakonna määratud täiendavaks tähtajaks.

2. Tartu Maakohus algatas 30.08.2024 kohtumäärusega menetluse puudutatud isiku

sundlõpetamise ja likvideerija määramise otsustamiseks. Kohus andis puudutatud

isikule tähtaja seisukoha esitamiseks ning märkis, et jätkuvalt on võimalik kõrvaldada

sundlõpetamise aluseks olev puudus ja teavitada sellest kohut.

3. Puudutatud isik esitas 20.09.2024 kohtu registriosakonnale 2022. a majandusaasta

aruande ja teavitas sellest kohut.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 428 lg 1 sätestab menetluse lõpetamise

alused, lõike 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

TsMS § 475 lg 1 p-de 11 ja 121 järgi on juriidilise isiku sundlõpetamine ja likvideerija

määramine hagita asjad. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi

hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

5. ÄS § 179 lg 1 järgi pärast majandusaasta lõppu koostab osaühingu juhatus

majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi

lõike 4 esimese lause järgi peab osaühingu juhatus esitama osanike kinnitatud

majandusaasta aruande kohtu registriosakonnale kuue kuu jooksul arvates

majandusaasta lõppemisest.

6. ÄS § 203 lg 3 sätestab, et kui sundlõpetamise aluseks oleva puuduse või muu asjaolu

saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus osaühingule eelnevalt tähtaja puuduse või

asjaolu kõrvaldamiseks. Puudutatud isik esitas 20.09.2024 Tartu Maakohtu

registriosakonnale 2022.a majandusaasta aruande. Seega on sundlõpetamise menetluse

algatamiseks olev alus ära langenud ja menetlus tuleb lõpetada.

7. TsMS § 172 lg 6 sätestab, et juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise

isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija

määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud

jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid

arvestades õiglane. Kohus leiab, et TsMS § 172 lg 6 esimese lause alusel tuleb jätta

menetluskulud puudutatud isiku kanda. TsMS § 174 lg-te 1, 2 ning § 177 lg 1 p 1

alusel määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Toimiku materjalidest

ei nähtu, et oleks teistele menetlusosalistele hüvitatavaid menetluskulusid.

8. TsMS § 139 lg 5 kohaselt ei tasuta riigilõivu menetluse algatamise avalduselt hagita

asjas, mille kohus võib lahendada omal algatusel. See ei välista riigilõivu tasumist

kohtulahendi alusel. Käesolevas asjas on riigilõiv tasumata. Kohus algatas menetluse

juriidilise isiku sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks Tartu

Maakohtu registriosakonna teatise alusel. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 järgi tulnuks

avalduse esitamisel hagita asjas tasuda riigilõivu 50 eurot. TsMS § 179 lg 1 näeb ette,

et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus

menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv, mõistab asja

lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega.

Kohus mõistab puudutatud isikult välja riigilõivu 50 eurot riigi tuludesse. Riigilõivu

tasumisega viivitamise korral tuleb puudutatud isikul tasuda kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

kohtunik