1-11-6547/5 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1-11-6547

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. august 2011. a Tallinn Kriminaalasja number 1-11-6547 (11230105441) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungi sekretär Eda Loor Tõlk Maksim Tšurkin Kriminaalasi R.P süüdistus KarS § 205 ja § 13 lg 1 järgi; kokkuleppemenetluses Prokurör Katrin Mikenberg Süüdistatav R.P

Ik: XXX, kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel: vene keel, töökoht: puudub, elukoht: XXX Tõkend: ei ole kohaldatud

Varasem karistatus: Korduvalt karistatud väärteokorras. Kaitsja Advokaat Rein Kiviloo RESOLUTSIOON

1. R.P süüdi tunnistada KarS § 205 ja § 13 lg 1 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks vangistus 1 (üks) kuu.

2. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel jätta R.P-le mõistetud ja ärakandmata tähtajaline

vangistus 1 (üks) kuu R.P suhtes kohaldamata, jättes selle täies ulatuses

täitmisele pööramata tingimusel, et R.P temale määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuue) kuulise katseaja kestel ei pane tahtlikult toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 ettenähtud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 1 ettenähtud kohustust Tallinna Vangla

Harju Kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve all (Tartu mnt 85, Tallinnas, tel: 6 127 742).

3. KarS § 75 lg 1 p 1, 2, 3, 4, 5 kohaselt kohustada R.P järgima katseajal

kontrollnõudeid:

• elada alalises elukohas: XXX,

• ilmuda kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele,

• alluda kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15 päevaks,

• saada kriminaalhooldusametnikult eelnev luba elu-, töövõi õppimiskoha vahetamiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada R.P heastada kuriteoga tekitatud kahju, so

450 (nelisada viiskümmend) eurot 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul.

5. KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.P-le määratud 1 (ühe) aasta ja 6 (kuus) kuulise

katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 26.08.2011.

6. R.P-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 4 alusel määratud

kaitsjale makstud tasu 115 (ükssada viisteist) eurot ja 05 (viis) eurosenti, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

10220034796011 SEB pangas või nr 221023778606 Swedbankis, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena „R.P, 1-11-6547, kaitsjatasu“.

7. Jätta R.P-lt KrMS §de 173 lg 1 p 1 ja lg 2; 175 lg 1 p 9; 179 lg 1 p 2 alusel välja

mõistetav sundraha 417 (nelisada seitseteist) eurot ja 3 (kolm) euro senti R.P-lt KrMS § 180 lg 3 alusel välja mõistmata, jättes selle menetluskulu riigi kanda.

8. Kriminaalmenetluse kulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju

Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24. Kui rahalised nõuded ei ole täies

ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

9. Tallinna Kesklinna Valitsuse esitatud tsiviilhagi 450 euro nõudes rahuldada täies ulatuses

ning R.P-lt välja mõista VÕS § 1043 ja 1045 lg 1 p 5 alusel Tallinna Kesklinna Valitsuse kasuks 450 (nelisada viiskümmend) eurot, milline summa tuleb tasuda Tallinna

Linnakantselei finantsteenistuse arveldusarvele viitenumbriga 5263050050050229, märkides selgitusena „R.P, 1-11-6547, tsiviilhagi“.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool juhul, kui on tegemist

KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega, esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni, mille

kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates

kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud

kohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on kohtus

võimalik kohtuotsusega tutvuda. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada

apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.

Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas:

R.P süüdistatakse selles, et ta viibis 22.04.2011 enne kella 19.15 Tallinna linnale kuuluvas munitsipaaleluruumis, s.o aadressil XXX asuva puidust korterelamu korteris nr 10.

Nimetatud korteris tarbis R.P alkoholi ja suitsetas sigarette, mille süütamiseks kasutas tikke, samuti uinus süüdatud sigaretiga. Kõiki kasutatud tikke ja sigaretikonisid R.P

laual asuvasse tuhatoosi ei pannud, vaid jättis need laokile lauale, tugitoolile ja põrandale. Põrandal vedeles praht, sh paberid ja kilekotid. Seejärel R.P heitis puhkama, s.o uinus süüdatud sigaretiga ning ärgates põlesid korteri põrandal olnud praht ja siseuks. R.P, olles § 3 lg 1 p 5 järgi kohustatud rakendama tulekahju tuleohutuse seaduse

tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju ning

Tallinna Linnavalitsuse 07.05.2003 määruse nr 38 „Tallinna linna omandis olevate

eluruumide üürile andmisel kasutatavate üürilepingute vormide ja tingimuste, elamu

sisekorraeeskirja ning eluruumi üleandmise akti ja vastuvõtmise akti vormide kinnitamine“

lisa 14 „ “ p 1.4 järgi kohustatud täitma tuleohutuse eeskirju, eiras Elamu sisekorraeeskiri eelnevaid nõudeid sellega, et: - ei rakendanud tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid, s.o ei pannud kõiki kasutatud tikke ja

süüdatud sigarette kasutamisejärgselt tuhatoosi, vaid jättis need laokile, sh ka põrandale. Nõutav tegu oli panna kõik kasutatud tikud ja süüdatud sigaretid kasutamisejärgselt tuhatoosi; - ei hoidunud tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju, s.o heitis puhkama (uinus) süüdatud sigaretiga. Nõutav tegu oli puhkama heitmise (uinumise) eelselt kustutada sigaret ja panna see tuhatoosi.

R.P oleks pidanud tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral nägema ette, et kasutatud tikud võivad põrandal süüdata prahi, samuti süüdatud sigaretiga puhkama heites (uinudes) võib sigaret kukkuda põrandale, süüdata seal prahi, rikkuda korterit ning tuli võib puitmajas edasi levida, ohustada elanike elu ja tervist.

R.P eelnevalt kirjeldatud tegevusetuse tõttu sattus põrandale kasutatud tikk või sigaret, mis süütas põrandal olnud prahi ja siseukse, mille tulemusena rikuti Tallinna linnale kuuluva korteri uks ja põrand, tekitati varalist kahju 450 eurot. Samuti seadis R.P tuleohutusnõuete eiramise tõttu tekitatud põlenguga ohtu kõigi kortermaja elanike, sh TV`i ja ST`e elu ja tervise. Majanaaber TV, avastades 22.04.2011 kella 19.15 paiku põlengu, kustutas selle, s.o takistas tulekahju edasist levikut tervele majale.

Seega pani R.P toime KarS § 205 ja § 13 lg 1 näidatud kuriteo, s.o tegevusetusega ja ettevaatamatusest võõra asja rikkumise üldohtlikul viisil. Juhindudes KrMS § 250 sätetest on Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Katrin

Mikenberg, süüdistatav R.P ja tema kaitsja Rein Kiviloo sõlminud kokkuleppe

selles, et KarS § 205 ja § 13 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör

kohtus süüdistatavale karistuseks 1 (üks) kuu vangistust. KarS § 74 lg 1 ja 3 sätete alusel

taotleb prokurör määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 18 ( kaheksateist) kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib

talle 18 (kaheksateist) kuulise käitumiskontrolli ajaks pandud KarS §-s 75 lg1 p 1-5 sätestatud järgmisi kontrollinõudeid ning kohustusi:

1) elama kohtu määratud alalises elukohas;

2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks

kui viieteistkümneks päevaks;

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töövõi õppimiskoha

vahetamiseks. Samuti täidab KarS § 75 lg 2 p 1 sätestatud kohustuse, so heastab kuriteoga tekitatud kahju 450 eurot Tallinna linnale hiljemalt 18 kuu jooksul.

Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamused kokkuleppe kohta ning

veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet.

Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkuleppe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §dest 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 9; 180 lg 1, 3; 248 lg 1 p 4, 249; 311; 313; KarS §dest 13; 205; 74; 75 asub kohus seisukohale, et R.P kuulub

KarS § 205 ja § 13 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt.

Märt Toming kohtunik