3-24-2870/5 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

18. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2870

Haldusasi

D.U riigi õigusabi taotlus

Menetlustoiming

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta asjale juurde dokument „Kriminaalasja nr x-xx-xxxx digitoimiku väljavõte“.

2. Jätta D.U riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8, halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1).

Avaldatavas kohtumääruses asendatakse füüsiliste isikute nimed tähemärkidega.

ASJAOLUD

1. Tallinna Vanglas kinni peetav süüdimõistetu D.U (taotleja) esitas 10.08.2024 Harju

Maakohtule riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt ta soovib riigi õigusabi selleks, et esitada

Justiitsministeeriumile taotlus Eestis mõistetud karistuse tunnustamiseks Saksamaa

Liitvabariigis ja seal karistuse kandmise jätkamiseks.

2. Harju Maakohus jättis 11.09.2024 määrusega kriminaalasjas nr x-xx-xxxx taotleja

taotluse rahuldamata.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 17.10.2024 määrusega maakohtu määruse ja saatis

taotleja taotluse alluvusjärgselt lahendamiseks Tallinna Halduskohtule.

4. Ringkonnakohtu määrus koos riigi õigusabi taotlusega jõudis halduskohtusse 17.10.2024.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi

tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda

teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut.

3-24-2870

6. Taotleja viibib vanglas. Tema vanglasisese isikukonto väljavõtte (periood 10.04.-

09.08.2024; dtl 19-20) kohaselt on tal 09.08.2024 seisuga kontol 44,43 eurot. Arvestades talle

laekunud sissetulekuid (693,77 eurot), kohustuslikus korras tehtud kinnipidamisi (nõuete ja

vabanemisfondi kokku 485,65 eurot) ja aktsepteeritavas suuruses põhjendatud kulutusi

(elektri- ja teleteenuse arved kokku 8,7 eurot, poes käimised kuni 41 euro ulatuses kuus1),

puuduvad tal piisavad rahalised vahendid õigusteenuse eest tasumiseks.

7. RÕS § 7 lg 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui: 1) taotleja on ise võimeline kaitsma oma

õigusi; 2) taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb.

8. Maakohus2 leidis, et taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta riigi õigusabi taotleb.

Halduskohus sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohus viitas Euroopa konventsioonile, kuid

Euroopa Liidu Nõukogu 27.11.2008 raamotsuse nr 2008/909/JSK vastastikuse tunnustamise

põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse

vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus

täideviimise eesmärgil3, art 26 lg-st 1 nähtub, et see raamotsus asendab alates 05.12.2011

erinevaid samasisulisi konventsioone. Seega tuleb isiku üleandmise kriteeriumide

tuvastamisel lähtuda raamotsusest. Raamotsuse art 4 lg 1 p c võimaldab süüdimõistetu

üleandmist taotleda mis tahes liikmesriiki, mis ei ole süüdimõistetu kodakondsusjärgne ega

elukoha riik, kui liikmesriigi pädev asutus on nõus kohtuotsuse ja tunnistuse edastamisega

sellesse liikmesriiki. Seega ei saa välistada taotleja õigust taotleda enda üleviimist karistuse

kandmiseks Saksamaale.

9. Taotleja taotleb riigi õigusabi, sest tal endal ei ole raha advokaadi palkamiseks, samuti ei

ole tal õigusalaseid teadmisi ning ta ei valda eesti ega saksa keelt, et asjaajamist korraldada.

Taotleja soovib üleviimist Saksamaale, sest seal elavad tema kaks last.

10. Kohus selgitab, et riigi õigusabi ei anta keeleoskuse puudumise kompenseerimiseks.

Advokaat ei ole tõlk, vaid õigusabi teenuse osutaja. Vajadusel on taotlejal võimalik taotleda

haldus- ja kohtumenetluses tõlkeabi.

11. Vaatamata õigusalaste teadmiste puudumisele ei leia kohus, et taotleja vajab oma õiguste

realiseerimiseks tingimata riigi õigusabi. Taotlejal on endal võimalik esitada oma taotlus

Justiitsministeeriumile (kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 50837 lg 2), kes peab haldus-

menetluses kehtivat uurimiskohustust arvestades selgitama välja asjas tähtsust omavad asja-

olud, vajadusel küsima taotlejalt täiendavaid tõendeid või selgitusi, selgitama taotlejale

menetluses tema õigusi ja kohustusi, suhtlema vajadusel Saksamaa pädeva asutusega ja

lahendama taotleja taotluse 30 päeva jooksul taotluse saamisest. Seda, mis põhjusel ta soovib

kanda karistust just Saksamaal, oskab taotleja ise ministeeriumile selgitada. Kui taotleja ei ole

rahul tema taotluse kohta tehtud otsusega, on tal võimalik esitada selle peale kaebus haldus-

kohtule (KrMS § 50837 lg 4), kus samuti kehtivad uurimis- ja selgitamiskohustus. Seega ei jää

taotleja õigused õigusalaste teadmiste puudumisele vaatamata kaitseta. Ka taotleja esitatud

riigi õigusabi taotlus ja maakohtu määruse peale esitatud määruskaebus näitavad, et taotleja

on võimeline enda õigusi kaitsma ja oma avaldusi põhjendama. Seega on ta võimeline esitama

oma põhjendatud taotluse ka Justiitsministeeriumile. Kui taotlus on puudustega, peab

ministeerium juhtima sellele tähelepanu ja andma taotlejale võimaluse puudused kõrvaldada.

1 Riigikohtu 12.04.2016 otsuse asjas nr 3-3-1-35-15 ja 15.06.2016 määruse asjas nr 3-3-1-36-16 kohaselt tuleb

kinnipeetavate puhul lugeda HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud vältimatuteks kulutusteks kulutusi, mis ulatuvad

ligi 5%-ni töötasu alammäärast ühes kuus (2024. a 41 eurot).

2 Vt kohtu poolt asjale juurde võetud dokument „Kriminaalasja nr x-xx-xxxx digitoimiku väljavõte“, lk 10.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02008F0909-

20090328&qid=1729235790275#src.E0004.

2(3)

3-24-2870

12. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

3(3)