3-22-2666/17 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Haldusasja number

3-22-2666

Otsuse kuupäev

18. oktoober 2024

Kohtunik

Juhan Siider

Haldusasi

X kaebus Kastre valla 14. detsembri 2022. a vastuse nr 9-

1/1454-1 tühistamiseks, Kastre valla kohustamiseks tagada

lapsele munitsipaallasteaia koht ning Kastre vallalt

kahjuhüvitise väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Kastre vald

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus osaliselt.

2. Tühistada Kastre valla 14. detsembri 2022. a vastus nr 9-1/1454-1 osas, millega

keelduti kaebaja lapsele munitsipaallasteaias koha andmisest kaebaja soovitud

kuupäevaks.

3. Mõista Kastre Vallalt X kasuks välja kahjuhüvitis 37 eurot 80 senti.

4. Jätta kohustamisnõue rahuldamata.

5. Mõista Kastre vallalt X kasuks välja kohtumenetlusega seotud menetluskulud 3 eurot

71 senti, ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Asendada avaldatavas kohtulahendis kaebaja nimi tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18. novembril 2024

(halduskohtumenetluse seadustik (HKMS) § 181 lg 1, § 67 lg 4).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil,

3-22-2666

tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 16. juulil 2021 Kastre vallale

taotluse

koolieelsesse

munitsipaallasteasutusse (Sillaotsa Kooli Haaslava lasteaed) koha saamiseks alates 9.

jaanuarist 2023. Kaebaja soovis lasteaiakohta oma lapsele, kes 9. jaanuaril 2023 sai

1,5-aastaseks. Pärast taotluse esitamist oli kaebaja kirjavahetuses nii valla kui ka Sillaotsa

Kooliga, kuid 9. jaanuariks 2023 tema lapsele lasteaiakohta ei tagatud.

2. X esitas 14. novembril 2022 Tartu Halduskohtule seonduvalt lasteaiakoha tagamata

jätmisega kaebuse (haldusasi nr 3-22-2434). Kaebus tagastati halduskohtu 1. detsembri 2022.

a määrusega.

3. X esitas 20. detsembril 2022 Tartu Halduskohtule uue kaebuse, milles palub tühistada

Kastre valla otsuse, millega ei tagatud tema lapsele lasteaiakohta Sillaotsa Kooli Haaslava

lasteaias alates 9. jaanuarist 2023 (s.o lapse 1,5-aastaseks saamisel). Kaebaja soovib, et tema

lapsele tagataks lasteaiakoht. Ühtlasi soovib kaebaja alates 9. jaanuarist 2023 erahoiu teenuse

kasutamisega kaasnevate kulude (transport, toidukulu erinevus, huviringide kulu)

kompenseerimist.

4. Tartu Halduskohus jättis 8. veebruari 2023. a määrusega Xa kaebuse käiguta, misjärel

kaebaja täpsustas oma varalise kahju nõuet.

5. Tartu Halduskohus võttis 10. veebruari 2023. a määrusega menetlusse Xa kaebuse Kastre

valla 14. detsembri 2022. a vastuse nr 9-1/1454-1 tühistamiseks, Kastre valla kohustamiseks

tagada lapsele munitsipaallasteaia koht ning Kastre vallalt kahjuhüvitise väljamõistmiseks.

Kohus leidis, et kuna kaebaja on vastavalt haldusasjas nr 3-22-2434 talle antud suunistele

pöördunud 28. novembril 2022 Kastre valla poole uuesti taotlusega, milles on palunud tagada

enda lapsele lasteaiakoht Sillaotsa Kooli Haaslava lasteaias, paludes samas taotluses hüvitada

endale lasteaiakoha tagamata jätmise korral ka erahoiu teenuse kasutamisega kaasnevad

täiendavad kulud, siis tuleb käesolevas asjas vaidlusaluse haldusaktina käsitada Kastre valla

14. detsembri 2022. a vastust nr 9-1/1454-1, millega kaebaja viimati nimetatud taotlusele

vastati. Sama määrusega andis kohus vastustajale tähtaja kaebusele vastamiseks ning palus

menetlusosalistel teatada, kui nad on valmis asja menetluse kompromissiga või muul viisil

kokkuleppega lõpetama.

6. Vastustaja esitas 13. märtsil 2023 kohtule vastuse kaebusele, milles palub jätta kaebuse

rahuldamata.

7. Tartu Halduskohus andis 14. aprilli 2023. a määrusega kaebajale ja vastustajale tähtaja

kompromissläbirääkimiste pidamiseks ja võimaliku kompromisslepingu esitamiseks 2. juunini

2023.

8. Kaebaja pakkus kompromissi, millest Kastre vald loobus. Kastre vald pakkus kaebajale

omakorda omapoolse kompromissi, millega kaebaja ei nõustunud ning seega kompromissini

menetlusosalised ei jõudnud.

3-22-2666

9. Kaebaja teatas 11. aprillil 2024 kohtule, et vastustaja pakkus kaebaja lapsele lasteaiakoha

Sillaotsa Kooli Haaslava lasteaias alates 19. augustist 2024, mille kaebaja võttis vastu. Ühtlasi

esitas kaebaja kohtule täiendavad tõendid tekkinud kahju ulatuse kohta.

10. Tartu Halduskohus määras 6. juuni 2024. a määrusega asja läbivaatamisele kirjalikus

menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate menetlusdokumentide ja neile

vastuväidete esitamiseks. Kohus teatas määruses kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja põhjendab kaebust kokkuvõtlikult järgmiselt.

11.1. Kaebaja soovib oma lapsele lasteaiakohta Kastre vallas. Selleks esitas kaebaja Arno

portaali kaudu 16. juulil 2021 avalduse lasteaiakoha saamiseks Sillaotsa kooli Haaslava

lasteaias 9. jaanuarist 2023. Vastustaja kaebaja lapsele lasteaiakohta ei taganud. Kaebaja

esitas vallale 28. novembril 2022 pärast haldusasjas nr 3-22-2434 juhiste saamist uue taotluse

lasteaiakoha tagamiseks või koha mitte tagamisel lapsehoiuteenuse kasutamisega tekkivate

täiendavate kulude hüvitamiseks. Vald keeldus 14. detsembri 2022. a vastusega kaebaja

soovitud lasteaiakoha tagamisest viidates võimaluste puudumisele ning samuti ei soovinud

vald hüvitada täiendavaid kulusid, mida asjakohane määrus ette ei näinud. Valla keeldumine

lapsehoiuteenuse koha vastuvõtmisest ja kasutamisest tingitud täiendavate kulude (toidukulu,

huvialade kulud, transport jms) hüvitamisest on õigusvastane. Kastre vald on nõus

kompenseerima erahoiu kohatasu sellises ulatuses, et pere kanda jääks kohatasu samas

ulatuses nagu munitsipaallasteaias, kuid keeldub ebaõigesti täiendavate kulude hüvitamisest,

mida perel ei tekiks, kui kohalik omavalitsus tagaks lasteaiakoha kodulähedases lasteaias.

Erahoiu kasutamisega seonduvate kulude mitte kompenseerimisega seadis kohalik

omavalitsus pere sundolukorda, kus pere peab kandma ja leidma rahalised võimalused

täiendavate kulude kandmiseks. Vastustajal tuleb lisakulud kaebajale hüvitada, sest

lastaiakoha tagamise kohustuse rikkumisega rikkus vald lapse õigust alushariduse saamisele.

11.2. Kaebaja sõlmis lepingu lapsehoiuteenust pakkuva äriühinguga OÜ Satirmo. Kaebajal on

tekkinud lisakulud, mis seonduvad transpordi kasutamisega ja toiduraha suuruse erinevusega,

samuti peaks vald kandma lapse huvialategevustega kaasnevad kulud. Vastustajal tuleb

hüvitada täiendavad transpordikulud (kütusekulu, sõiduki amortisatsioonikulud jms), sest

lapsehoiuteenuse koht asub kaebaja elukohast ca 8km kaugusel, samas kui kodulähedane

lasteaiakoht asub ca 800 m kaugusel. Toidupäeva eest enammakstav osa on arvestatud

meetodil 3,2-2,3=0,9 eurot/tööpäeva kohta. Kaebaja lapsele ei ole lapsehoiuteenuse puhul

tagatud munitsipaallasteaiaga samaväärset teenust huvialaringide osas. Lastehoius puudub

õppekava, mille osaks munitsipaallasteaias on ka muusika- ja liikumistunnid, mis Sillaotsa

kooli Haaslava lasteaias toimuvad sõimerühmale 1 kord nädalas ning on ilma lisatasuta.

Saamaks võrdväärset haridust, mida laps saaks munitsipaallasteaias, peab pere katma

huvialaringide kulud. Neid kulusid poleks tekkinud, kui vastustaja oleks oma kohustused

täitnud õigeaegselt.

11.3. Vastustaja kompromissilahendus ei ole kaebajale sobilik, sest sellega hüvitataks kulud

üksnes osaliselt ehk peamiselt lapsehoiu ja lasteaia kohatasu vahe. Kohtupraktikas on

selgitatud, et lasteaiakoha tagamata jätmisel tuleb hüvitada tekkinud kulud laiemalt, sh ka

toiduraha puudutavas osas.

11.4. Kaebaja võttis vastu vastustaja pakkumise lasteaiakoha saamiseks Sillaotsa kooli

Haaslava lasteaias alates 19. augustist 2024. Vastustaja varasem lastaiakoha pakkumine teise

lasteaeda ei olnud kaebajale vahemaadega seoses sobilik.

3-22-2666

12. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata.

12.1. Vastustaja selgitas 8. ja 14. novembri 2022. a kirjades, et kaebaja lapsele ei ole 9.

jaanuarist 2023 lasteaiakohta pakkuda. Ajavahemikul 31. jaanuar kuni 13. märts 2023 ei

olnud vastustajal kaebajale teeninduspiirkonnas kohta pakkuda ning seetõttu pakuti välja ka

kompromiss, mida kaebaja vastu ei võtnud.

12.2. Vastustajale selgus 13. märtsil 2023 rühmade komplekteerimisel, et kaebaja lapsele on

võimalik pakkuda lasteaiakohta alates 3. aprillist 2023 Võnnu Lasteaias „Värvuke“ ning

vastav teavitus saadeti kaebajale. Kastre vald on täitnud seadusest tuleneva kohustuse

mõistliku aja jooksul ja taganud lapsele lasteaiakoha teeninduspiirkonnas alates sellest

hetkest, kuid lapsevanem loobus koha vastuvõtmisest. Seega pärast kohtumenetluse alustamist

täitis vastustaja koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse.

Olukord on seega kohapakkumisega muutunud, sest sellest hetkest alates ei ole kaebajale

väidetavalt tekkinud kahju hüvitamiseks alust. Kaebajale tekkinud kulude hüvitamiseks

puudub alus ka eelneva perioodi osas, kuna lasteaiakohta pakuti mõistliku aja jooksul.

12.3. Vastustaja on kaebajale hiljem vastu tulnud ja on tasunud 1. veebruarist 2023 Kastre

Valla korralduse nr 259 alusel OÜ-le Satirmo Haldjakese Lastehoid lapsehoiuteenuse toetust

vastavalt lasteasutuse poolt kinnitatud hinnakirjale (2023. a eest 525,40 eurot kuus ja 2024. a

495,90 eurot kuus) ning samast ajast tasub kaebaja omakorda eralasteasutuse teenuse eest

teenuse osutajale summa, mis on võrdne vallavalitsuse hallatavates koolieelsetes

lasteasutustes vanemate poolt kaetava kulude määraga, mis on 4,5% eelneval kalendriaastal

kehtinud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud töötasu alammäärast kuus. See vastab KELS §

10 lg-st 1, § 27 lg-dest 3 ja 4 tulenevale, et kui lapsele ei ole lasteaiakohta elukohajärgses

teeninduspiirkonnas pakkuda, tasub kohalik omavalitsus eralasteasutusele tegevuskulu. Kastre

Vallavolikogu 14. juuni 2022. a määruse nr 10 „Koolieelse lasteasutuse rahastamisel

lapsevanemate poolt kaetava osa kehtestamine“ alusel rakendus kaebajale osalustasu erisus

vanuselt järgmise lapse eest 50%.

12.4. Vastustaja ei nõustu toidukulude hüvitamisega, sest lapsehoiuteenuse kasutamine on

olnud kaebaja enda valik ka pärast lasteaiakoha pakkumist Võnnu Lasteaeda „Värvuke“.

KOHTU SEISUKOHT

13. Vaidluse all on Kastre valla tegevuse õiguspärasus kaebaja lapsele lasteaiakoha tagamisel

ning sellega väidetavalt kahju põhjustamine. Kaebaja palub lisaks tühistada Kastre valla 14.

detsembri 2022. a vastuse osas, millega jäeti kaebaja esitatud lasteaiakoha saamise taotlus

rahuldamata. Samuti on kaebaja esitanud kohustamisnõude, milles palub vastustajat

kohustada tagama kaebaja lapsele lasteaiakoht munitsipaallasteaias.

14. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et kuna lasteaiakoha andmise otsustus on

haldusakt, siis sellest keeldumiseks tuleb samuti anda haldusakt (vt Riigikohtu

halduskolleegiumi otsuseid asjades nr 3-3-1-5-14 ja 3-3-1-66-15). Vaidlust ei ole selles, et

Kastre vald keeldus 14. detsembri 2022. a vastusega nr 9-1/1454-1 sisuliselt kaebaja lapsele 9.

jaanuarist 2023 munitsipaallasteaias lasteaiakoha andmisest. Nimetatud vastust tuleb käsitleda

seega haldusaktina. Vald põhjendas kaebaja soovitud ajal ja kohas lasteaiakoha andmisest

keeldumist sellega, et ühtegi vaba kohta vallal teeninduspiirkonnas pakkuda ei ole.

15. KELS § 10 lg 1 kohaselt loob valla- või linnavalitsus vanemate soovil kõigile pooleteise-

kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil ning ühtib

vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.

3-22-2666

Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema

nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse sama seaduse § 27

lg-tes 3 ja 4 sätestatut. Sätestades KELS § 10 lg 1 esimeses lauses kohustuse luua

omavalitsusüksuse territooriumil elavatele lastele võimalus käia koolieelses lasteasutuses, on

seadusandja teinud alushariduse kättesaadavuse tagamise kohalikule omavalitsusele

kohustuslikuks (vt Riigikohtu 6. veebruari 2023. a otsus asjas nr 5-22-10, p 50). KELS

kohustab seega valda tagama lapsele võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteaias. KELS § 10

lg 1 ei keela määrata teeninduspiirkonnaks kogu valla territooriumit. KELS § 10 lg-s 1

sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustust ei saa täita pelgalt lapse lisamisega lasteaiakoha

järjekorda, vaid see hõlmab ka kohustust luua piisavalt kohti lasteasutustes. Koht

lasteasutuses tuleb anda mõistliku aja jooksul, milleks on kohtupraktikas peetud üldjuhul

kahte kuud taotluse esitamisest (vt ka Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 6.

veebruari 2023. a otsus asjas nr 5-22-10 (p-d 33 ja 34) ja 19. märtsi 2014. a otsus asjas nr 3-4-

1-63-13, p 33). KELS § 10 lg-le 1 tugineva nõudeõiguse olemasolu ei sõltu muu hulgas

kohaliku omavalitsuse üksuse rahalisest seisundist.

16. Vaidlust ei ole selles, et 9. jaanuariks 2023 ei olnud vallal kaebaja lapsele lasteaiakohta

soovitud lasteaias pakkuda. Lasteaiakoha jagamine järjekorra alusel ei ole iseenesest

õigusvastane, kuid järjekorra olemasoluga ei saa õigustada mõistliku menetlusaja rikkumist

ning koha andmisest keeldumist (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi otsust asjas nr 3-4-1-66-

13). Kuna lastaiakohtade nappus ning finantsilised raskused ei ole samuti seaduses ettenähtud

kohustuse täitmata jätmist õigustavad, siis on valla keeldumine KELS § 10 lg-s 1 sätestatud

kohustuse täitmisest õigusvastane ning Kastre valla 14. detsembri 2022. a vastus nr 9-1/1454-

1 kuulub osas, millega keelduti kaebaja lapsele munitsipaallasteaia koha andmisest,

tühistamisele. Vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ei mõjuta ka asjaolu, et vastustaja pakkus

13. märtsil 2023 kaebaja lapsele lasteaiakohta alates 3. aprillist 2023, sest vastustaja ei

järginud mõistliku aja nõuet (vt selle kohta otsuse p 19).

17. Kohtupraktikas on rõhutatud, et kohustamiskaebuse rahuldamiseks peavad selle eeldused

olema täidetud nii kaebuse esitamise kui ka kohtuotsuse tegemise aja seisuga. Kui

kohtuotsuse tegemise ajal ei võimalda õiguslik olukord haldusorganit toimingut sooritama

kohustada, on see kaebuse rahuldamata jätmise aluseks (vt nt Riigikohtu halduskolleegiumi

22 märtsi 2024. a otsus asjas nr 3-21-2682, p 18). Kohus ei saa kohustada vastustajat

tegevuseks, mille ta on otsuse tegemise ajaks juba sooritanud. Kuna kaebaja lapsele on 19.

augustist 2024 tagatud lasteaiakoht kaebaja soovitud lasteaias, siis ei ole kohustamiskaebuse

rahuldamiseks kohtuotsuse tegemise ajal enam alust. Kuna kaebaja on esitanud ka

kahjunõude, mille raames annab kohus hinnangu lasteaiakoha tagamisega seotud asjaoludele,

sealhulgas ajavahemikule, mil kaebaja lapsele vald lasteaiakohta ei taganud, siis ei ole vajalik

üle minna jätkutuvastuskaebusele. Seetõttu jätab kohus kohustamisnõude, mis puudutab

vastustaja kohustamist tagada kaebaja lapsele lasteaiakoht, rahuldamata.

18. Järgnevalt lahendab kohus kaebaja kahjunõude. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1

kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-

õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud

võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil

õiguste kaitsmise või taastamisega. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on

haldusorgani õigusvastane tegevus, õigusvastase tegevuse ja kahju vahel peab esinema

põhjuslik seos. RVastS § 8 lg 1 järgi hüvitatakse varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua

varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud.

3-22-2666

19. Kahjunõude lahendamisel tuleb esmalt silmas pidada, et pärast vaidlustatud haldusakti

andmist pakkus vald kohtumenetluse ajal kaebaja lapsele lasteaiakohta valla

teeninduspiirkonnas 3. aprillist 2023 Võnnu lasteaias „Värvuke“ ning vastav teavitus saadeti

kaebajale. Kaebaja nimetatud pakkumist vastu ei võtnud ning kaebaja jätkas lapsehoiuteenuse

kasutamist selle asemel. Kaebaja ei võtnud seega esmase võimaluse avanedes vastustaja

pakutavat lasteaiakohta (3. aprillist 2023) vastu. Seejuures tuleb arvesse võtta, et KELS ei näe

ette, et lapsele peab tagama lasteaiakoha just sellises lasteasutuses, mis asub pere elukoha

vahetus läheduses. Kohus möönab, et lasteaiakoha vastu võtmine Võnnu lasteaeda oleks

tinginud kaebajale suuremaid kulutusi, eelkõige transpordile, seoses asjaoluga, et erinevalt

Sillaotsa kooli Haaslava lasteaiast ei oleks tegemist olnud kaebaja elukoha vahetus läheduses

asuva lasteaiaga ning sellega oleksid kaasnenud transpordikulude suurenemine. Kuna

kaebajale lasteaiakoha pakkumise ajaks oli Kastre valla lasteasutuste teeninduspiirkonnaks

kogu Kastre valla haldusterritoorium ning vahemaa kaebaja elukoha ja Võnnu lasteaia

asukoha vahel oli alla 20 kilomeetri, siis ei saa pidada valla lasteaiakoha pakkumist Võnnu

lasteaeda ebaproportsionaalseks ega ebakohaseks olukorras, kus kaebaja soovitud lasteaias

olid kõik kohad täidetud. Kaebajal ei ole alust nõuda, et vald oleks pidanud juba täidetud

lasteaiakohti muutma nii, et just kaebajale tagatakse lasteaiakoht tema soovitud lasteaias.

Kaebajale pakutud lasteaiakoht asus valla teeninduspiirkonnas ning kaebaja ei ole esitanud

kohtule selliseid tõendeid, mis kinnitaks, et lasteaiakoha vastuvõtmine oleks olnud võimatu

või ülemääraselt kulukas. Seega asjaolu, et tegemist ei olnud lähima munitsipaallasteaiaga ei

oma ainumääravat tähtsust, sest lasteaiakoht ei asunud kaebaja elukohast ka sedavõrd kaugel,

et pidada lasteaiakoha pakkumist KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmiseks näilikuks

või ebapiisavaks. Seega on kohus seisukohal, et alates 3. aprillist 2023, mil kaebaja lapsele oli

valla teeninduspiirkonnas asuvas lasteaias lasteaiakoht tagatud, tuleb KELS § 10 lg-s 1

sätestatud kohustus lugeda täidetuks. Nimetatud kuupäevast alates ei ole vald seega kaebajale

hüvitatavat kahju põhjustanud ning selles osas tuleb kahjunõue jätta rahuldamata.

20. Ajavahemikul 9. jaanuar kuni 2. aprill 2023 rikkus vald KELS § 10 lg-s 1 sätestatud

kohustust. Vald ei taganud seaduses ettenähtud ajaks kaebaja lapsele lasteaiakohta ning asus

selle tagamiseks pingutusi tegema alles pärast kohtumenetluse alustamist. Juba 8. ja 14.

novembri 2022. a kirjades väljendas vald selget seisukohta, et kaebaja lapsele ei ole 9.

jaanuarist 2023 lasteaiakohta pakkuda ning jäi sellele seisukohale ka 14. detsembri 2022. a

haldusaktina käsitletavas vastuses. Valla tegevus ei kinnita, et kohtumenetluseta oleks ta

olnud huvitatud kaebaja lapsele lasteaiakoha tagamisest seaduses ettenähtud ajaks või

mõistliku aja jooksul pärast seda. Samuti tuleb silmas pidada, et vald ei taganud kaebaja

lapsele lasteaiakohta ka kohtupraktikas kujundatud tähtaja jooksul ehk kahe kuu jooksul

vastava taotluse esitamisest arvates. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et võimalus kaebaja lapsele

lasteaiakoha tagamiseks tekkis vallal alles pärast seda, kui vald muutis 2023. aastal Kastre

vallavolikogu 12. aprilli 2022. a määrusega nr 5 vastu võetud „Kastre valla koolieelsetesse

lasteasutustesse laste vastuvõtmise ja väljaarvamise kord“ (määrus nr 5) nii, et Kastre valla

lasteasutuste teeninduspiirkonnaks sai kogu Kastre vald (vt 3. veebruarist 2023 kehtiv määrus

nr 5 § 1¹). Asjaolu, et kaebaja pakkus lasteaiakohta teise lasteaeda alates 3. aprillist 2023 ei

ole KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmiseks ajavahemikul 9. jaanuarist kuni 2.

aprillini 2023 piisav. Vastustaja viitas 14. detsembri 2022. a vastuses ja varasemas

kirjavahetuses sellele, et lasteasutuse rühmade komplekteerimise periood on 1. märts kuni 31.

mai (määrus nr 5 § 2 lg 2) ning vabade kohtade olemasolul võetakse lapsi lasteasutusse kogu

õppeaasta jooksul. Kuna vastustaja oli selgelt väljendanud, et ta ei suuda tagada kaebaja

soovitud kuupäevaks lasteaiakohta ning uute rühmade komplekteerimine algas märtsis, siis ei

pidanud kaebaja ka mõistma, et lasteaiakoha saamine lähitulevikus on reaalne. Seetõttu on

asjakohatu vastustaja seisukoht, et ta tegutses mõistliku aja jooksul oma kohustuse täitmise

3-22-2666

eesmärgil ning ei põhjustanud ajavahemikul 9. jaanuarist kuni 3. aprillini 2023 kaebajale

kahju ega ole selle tekkimise eest vastutav. Vastustajaga nõustudes jääksid sellel

ajavahemikul kaebajale lapsehoiuteenuse saamisega seotud kulud vastustaja lubatud ulatust

ületavas osas üksnes kaebaja kanda, kuigi nende tekkimine on otseses seoses vastustaja

ebakohase tegevusega enda kohustuse täitmisel. Vastustaja väljendas 14. detsembri 2022. a

vastuses selgelt, et lasteaiakoha tagamine ei ole lähitulevikus võimalik ning viitas

eralasteasutuse teenuse kasutamise võimalusele ning selgitas enda poolsete kulude kandmise

ulatust sellisel juhul. Sellises olukorras oli kaebaja sunnitud otsima alternatiivseid viise ning

asus põhjendatult lapsehoiuteenuse saamiseks samme. Eeltoodust tulenevalt ei ole

põhjendatud valla seisukoht, et ta on taganud mõistliku aja jooksul kaebaja lapsele

lasteaiakoha valla lasteaias ega vastuta tekkinud lisakulude eest üldse. Vald jättis ebakohaselt

ajavahemikul 9. jaanuar 2023 kuni 2. aprill 2023 kaebaja lapsele lasteaiakoha tagamata.

21. Kaebaja sõlmis 27. jaanuaril 2023 lapsehoiuteenuse kasutamise lepingu OÜ-ga Satirmo

(Ülenurme Haldjakese Lastehoid). Kaebaja pidi lapsehoiuteenuse osutamise lepingu sõlmima

valla õigusliku kohustuse täitmata jätmise tõttu. Kui vald oleks oma kohustuse 9. jaanuariks

2023 täitnud, oleksid kaebaja kulud olnud väiksemad.

22. Lepingu (dtl 26-30) kohaselt oli toidukulu päevamaksumuseks 3,2 eurot. Asjakohasel

ajavahemikul kandis kaebaja kulusid lapsehoiuteenuse kasutamisega seoses veebruaris 19

päeval ja märtsis 23 päeval, jaanuaris kantud toidukulu pole kaebaja kaebuse käiguta jätmise

määrusele esitatud vastuses välja mõista palunud. Vastustaja ei ole vastu vaielnud kaebaja

väitele, et lasteaiakoha puhul oleks toidukulu päeva kohta olnud kaebajale 2,3 eurot. Lasteaia

toidukulu suurust kinnitab ka kaebaja esitatud käskkiri (dtl 36). Seega on toiduraha erinevus

0,9 eurot päevas. Kuna vastustaja kaebaja lapsele KELS § 10 lg-t 1 rikkudes lasteaiakohta ei

taganud, siis on ajavahemikul 9. jaanuar kuni 2. aprill 2023 nende päevade eest, mil kaebaja

laps lapsehoiuteenust kasutas ja millega kaasnes kaebajale lasteaiakoha kasutamisega

võrreldes suurema toiduraha kandmise kohustus, tekkinud kaebajale varaline kahju, mille

tekitamises on süüdi vastustaja. Seega mõistab kohus Kastre vallalt kaebaja kasuks välja

toiduraha puudutavas osas kahjuhüvitise 37 eurot 80 senti (42x0,9 eurot). 3. aprillist 2023

alates ei ole vastustaja kaebajale toiduraha puudutavas osas hüvitatavat kahju põhjustanud (vt

määruse p 19).

23. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista kahjuna ka lapse eralasteasutusse viimise ja

toomisega tekkinud transpordikulud. Kohus sellega ei nõustu. Kohaliku omavalitsuse

kohustusega tagada lasteaiakoht ei ole transpordikulude kompenseerimise eesmärk hõlmatud,

sest ka lapse lasteaeda toomisega seonduvaid transpordikulusid ei ole kohalik omavalitsus

kohustatud lapsevanemale kompenseerima. Tegemist on lapsevanemale kaasnevate

paratamatute kuludega, mille kandmise kohustus ei ole üle kantav kohalikule omavalitsusele.

Seetõttu ei ole ka lapsehoiuteenuse osutamise kohta lapse viimise ja toomisega kantavad

transpordikulud ja veelgi enam sõiduki amortisatsioonikulud kahju, mida saaks lasteaiakoha

tagamise kohustuse rikkumise korral kohalikult omavalitsuselt lapsevanemale välja mõista.

Seega jätab kohus kahjunõude transpordikulusid puudutavas osas täies ulatuses rahuldamata.

24. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et kaebaja oleks kandnud ajavahemikul 9. jaanuar

kuni 2. aprill 2023 kulusid lapse huvialaringides käimisega seoses. Seega ei ole kaebajale

sellel ajavahemikul tekkinud kahju, mille eest vastustaja vastutaks. Nagu kohus varasemalt

märkis, siis 3. aprillist 2023 alates ei ole kahju hüvitamiseks alust seetõttu, et vastustaja täitis

KELS § 10 lg 1 kohustuse kohtumenetluse ajal. Seega jätab kohus kahjunõude

huvialaringidega seotud kahju osas täies ulatuses rahuldamata.

3-22-2666

25. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus jätab kohustamisnõude

rahuldamata, tühistab Kastre valla 14. detsembri 2022. a vastuse nr 9-1/1454-1 osas, millega

keelduti kaebaja lapsele munitsipaallasteaia koha andmisest kaebaja soovitud kuupäevaks

ning mõistab Kastre vallalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitise 37 eurot 80 senti.

26. Kaebaja kandis menetlusega seoses menetluskulusid summas 37 eurot 11 senti

(kahjunõudelt tasutud riigilõiv). Kohtu hinnangul on kohtumenetluse tulemusena kaebus

rahuldatud ca 10% ulatuses. Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni tuleb vastustajalt

kaebaja kasuks välja mõista kohtumenetlusega seotud menetluskuludest 3 eurot 71 senti.

(HKMS § 108 lg 2). Vastustaja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ning tema

menetluskulud jäävad tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1)

27. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja nime tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider