4-24-2262/17 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

KOHTUOTSUSE LÕPPOSA

Kohus

Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.10.2024, Rakvere kohtumajas, avalikul kohtuistungil

Väärteoasja number

4-24-2262

Kohtunik

Anu Ammer

Kohtuistungi sekretär

Keili Rosar

Väärteoasi

Rauno Saage kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 11.06.2024 otsusele

väärteoasjas nr 2440,24,002321

Kaebuse esitaja

Kohtuväline menetleja

RAUNO SAAGE, isikukood 39306255211, elukoht xxxx

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur, esindaja Eduard

Blaško

Kohtuotsuse õiguslik alus

Resolutsioon

VTMS § 132 p 1, § 135; § 155, 156

Rauno Saage kaebus jätta rahuldamata.

Jätta muutmata Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna

11.06.2024 otsus väärteoasjas nr 2440,24,002321, millega Rauno Saaget karistati

liiklusseaduse § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks (4) kuuks.

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui

kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult

teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon

esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30

päeva jooksul alates 18.10.2024, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele

kohtus tutvumiseks kättesaadav. Juhul, kui kõik menetlusosalised loobuvad

kassatsiooniõiguse kasutamisest, kohtuotsuse põhiosa ei vormistata.

I TUVASTATUD ASJAOLUD

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 11.06.2024

otsusega väärteoasjas 2440,24,002321 määrati Rauno Saagele liiklusseaduse (edaspidi

LS) § 227 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 4 (neljaks) kuuks.

Otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut selle eest, et tema 12.05.2024 kell

14:37 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja – Simuna tee 4. km-l juhtis mootorsõidukit

asulavälisel teel kiirusega 123 +/- 5 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul on 90 km/h,

seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 28 km/h.

Kohtuvälise

menetleja

otsusekohaselt rikkus Rauno Saage LS § 15 lg 1 p

1 sätestatud nõudeid, millega pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

26.06.2024 esitas Rauno Saage kohtuvälise menetleja otsuse peale Viru

maakohtule kaebuse, milles ta tunnistas rikkumise toimepanemist, kuid leidis, et

karistusena juhtimisõiguse äravõtmine on liigselt karm karistus ja kuna temale varem

määratud trahvid on ta tasunud, siis tuleb pidada põhjendatuks asendada juhtimisõiguse

äravõtmine rahatrahviga.

Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas eelmenetluses seisukoha, et kaebus tuleb

jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on

menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule ja isikule määratud

rahatrahv on proportsionaalne tema süüga.

Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul

arutamisel.

II UURITUD TÕENDID

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks

olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Rauno Saage andis kohtuistungil ütlusi, mille kohaselt tunnistas, et ületas

12.05.2024 möödasõidul kiirust, kuigi oli teadlik selle lubamatusest. Vastates

kohtuvälisele menetlejale seletas, et kuigi oli selleks ajaks kätte saanud otsuse eelneva

kiiruse ületamise rikkumise kohta, kus talle oli määratud karistuseks kaks kuud

juhtimisõiguse äravõtmist, ei olnud tegemist sihiliku rikkumisega, ta lihtsalt tegi

möödasõitu, tegi möödasõidu ära ja võttis kohe hoo maha. Seletas ja esitas koos

kaebusega tõendi, et varasem, s.o väärteoasjas 2315,24,001763 määratud rahatrahv on

tasutud. Taotles taas kord rahatrahvi määramist, leides, et tänasel päeval see mõjub, kuna

pere vaja toita ja vajab juhtimisõigust töö tegemiseks.

Kohus uuris kirjalikke tõendeid:

-

Kiirusmõõturi kasutamise protokoll koos sellele lisatud pardakaamerate

salvestistega /lk 18/.

-

karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on Rauno Saagel kolm kehtivat

väärteokaristust, sh kaks kiiruse ületamisega seotud rikkumist:

PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 11.03.2024 otsusega

väärteoasjas 2315,24,001763 karistati teda LS § 227 lg 3 järgi rahatrahviga 160

trahviühiku ulatuses, s.o summas 640,00 eurot;

PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 29.04.2024 otsusega

väärteoasjas 2440,24,001645 karistati teda LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse

äravõtmisega 2 kuud (otsus jõustus 15.05.2024) /lk 20/.

III KOHTU PÕHJENDUSED

Menetledes väärteoasja kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatud kaebuse alusel, ei

kontrolli maakohus üksnes kohtuvälise menetleja tegevuse õiguspärasust väärteoasja

lahendamisel, vaid kontrollib ka kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult

menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses.

VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29

sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles

menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3),

kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo

eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel

kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele

isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7),

kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8), kas

lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele

kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste

komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud

kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10).

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke

tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et Rauno Saage kaebus tuleb jätta

rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et Rauno Saage ületas

12.05.2024 kell 14:37 Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja – Simuna tee 4. km-l

suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h. Väärteo toimepanemine on muu

hulgas tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtuvalt suurim

lubatud sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Mootorsõiduk Xxxx reg.numbriga xxxx

sõitis kiirusega 123 km/h +/- 5 km/h ja seda juhtis Rauno Saage. Kiirust mõõdeti

seadmega Stalker II MDR nr AS008373 ning mõõtmise ajal kasutati videotehnikat –

kiirusmõõturi kasutamise protokollile on lisatud pardakaamerate salvestused. Samuti on

Rauno Saage ise 12.05.2024 menetlusaluse isik ülekuulamise protokolli kohaselt

tunnistanud piirkiiruse ületamist.

Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus, et Rauno Saage ületas suurimat lubatud sõidukiirust,

ei pea kohus vajalikuks hakata üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti

kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina.

Kohus on seisukohal, et Rauno Saage poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud

ning tema tegu vastab LS § 227 lg 2, mille kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud

suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga

kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Kohus leiab, et Rauno Saage rikkus seadust teadlikult ja tahtlikult, kui otsustas ületada

suurimat lubatud sõidukiirust, tema enda sõnul küll vaid möödasõidu sooritamiseks.

Samas, möödasõit ei ole liikluses kohustuslik manööver ja selle sooritamine ei õigusta

liiklusnõuete rikkumist. Sõidukiiruse valik on juhi teadlik otsus, mis ei sõltu teistest

liiklejatest.

Kohus nõustub põhimõttega, et juhtimisõigust ei saa ära võtta isikult, kellel vastavat

õigust teo toimepanemise ajal ei olnud. Rauno Saage väidet, et hetkel, kui kohtuväline

menetleja tegi 11.06.2024 väärteootsuse temalt karistusena neljaks kuuks juhtimisõigus

ära võtta, siis selleks hetkeks tal juhtimisõigust enam ei olnud, ei saa käesoleval ajal

pidada asjakohaseks, kuna väärteo toimepanemise ajal, s.o 12.05.2024 oli menetlusalusel

isikul juhtimisõigus olemas.

PPA Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna 29.04.2024 otsusega väärteoasjas

2440,24,001645 karistati Rauno Saaget LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega

kaheks kuuks. Nimetatud rikkumise paniRauno Saage toime 29.03.2024 ning

kohtuvälise menetleja otsus on tehtud 29.04.2024 ning see otsus jõustus 15.05.2024.

Seega, omades juhtimisõigust ning olles teadlik tema suhtes tehtud väärteootsusest, rikkus

Raune Saage 12.05.2024 taaskord liiklusnõudeid. Teo toimepanemise hetkel 12.05.2024

omas Rauno Saage juhtimisõigust ning selle juhtimisõiguse kohtuväline menetleja ka ära

võttis.

Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning

kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et

määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega.

Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist

süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud

karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole.

Väärteoasja toimiku materjalide kohaselt on Rauno Saage ajavahemikus 14.12.2023 kuni

12.05.2024, s.o 5-kuulise ajaaperioodi jooksul rikkunud liiklusnõudeid neljal korral ning

kõigil kordadel on rikkumine seisnenud lubatud sõidukiiruse ületamises, kusjuures ühel

korral on tema ületanud sõidukiirust mitte vähem kui 41 km/h.

Kohtuväline menetleja on oma otsuses leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud puuduvad.

Kohus, olles ära kuulanud menetlusaluse isiku ja tutvunud väärteoasja materjalidega leiab,

et menetlusaluse isiku ülekuulamisel väljendatud kahetsus ei ole käsitletav siirana ning on

antud ajendatuna soovist vähendada määratava karistuse suurust. Kohtuistungil ta

kahetsust ei väljendanud, vaid püüdis rikkumist õigustada ja oma süüd pehmendada.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 11.09.2007 kohtuotsuses nr 3-1-1-33-07 sedastatud, et

isiku puhul, kes on toime pannud juba mitmenda samalaadse rikkumise, on siiski

võimalik rääkida puhtsüdamlikust kahetsusest. Varem korduvalt samalaadseid väärtegusid

toimepannud isik võib oma järjekordset väärtegu siiralt kahetseda ja kahtlemata tuleb

menetlejal iga sellise kahetsuse siirust hinnata. Kohus märgib siinkohal, et avaldatud

kahetsuse siirust tuleb hinnata iga juhtumi puhul eraldi. Arvestades käesolevas

väärteoasjas esitatud materjale leiab kohus, et avaldatud kahetsust ei saa käsitleda siirana,

kuna Rauno Saage teod näitavad, et kahetsust avaldab ta ainult selleks, et pääseda

raskemast karistusest. Seega on see kahetsus paljasõnaline, kuna isik jätkuvalt rikub

liiklusnõudeid, oma käitumist õiguskuulekas suunas korrigeerimata.

Eeltoodust tulenevalt leiab ka kohus, et käesoleva väärteo puhul karistust kergendavad

asjaolud menetlusaluse isiku siira kahetsuse näol puuduvad.

Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada

tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad

õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr

3-1-1-70-16, p 9). Rauno Saagele liiklusseaduse nõuete rikkumise eest määratud

karistused on kahtluseta seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja neid tuli

teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Kohus nõustub kohtuvälise

menetlejaga ning tõdeb õigustatult, et ka karistusregistri parandatud ja kehtivate andmete

järgi on Andres Jaadla näol tegemist isikuga,kes rikub süstemaatiliselt liiklusseaduse

nõudeid.

Karistuse ebaproportsionaalsuse osas leiab kohus järgmist. LS § 227 lg 2 alusel

karistatakse isikut, kui tema poolt ületatud sõidukiirus jääb vahemiku 21- 40 km/h.

Andres Jaadla ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h, seega sellest

tulenevalt on tema süü keskmine. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse

mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel

tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal

saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja

17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Seega keskmiseks karistuseks

oleks juhtimisõiguse äravõtmine 3 kuuks.

Menetlusaluse isiku suhtes on varem kahel korral kohaldatud karistusena rahatrahvi, kuid

need ei ole andnud piisavat mõju ning ka antud juhul isik väga soovib karistuseks

rahatrahvi, kuid kohus nõustub siikohal kohtuvälise menetlejaga leiab, et järjekordse

rahatrahvi määramine ei anna soovitud tulemust. Tuleb pidada oluliseks, et isikule

määratud karistus mõjutaks teda seadusekuulekalt käituma. Kohus on seisukohal, et

rahatrahv, kui karistusliik, on end kaebaja puhul ammendanud, kuna see pole mõjutanud

teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohtu hinnangul on põhjendatud

kohaldada Rauno Saage suhtes teiseliigilist karistust, s.o juhtimisõiguse äravõtmist, kuna

tema liiklusalane käitumine viitab üheselt sellele, et isik suhtub liiklusnõuetesse,

liiklusohutusse ja oma kohustustesse ning võimalikku järgmisesse karistusse üleolevalt.

Kohus asub seisukohale, et sellise suhtumisega juht on liikluses ohtlik ning tuleb liiklusest

kõrvaldada.

Lisaks märgib kohus, et isik, keda on korduvalt karistatud samasisuliste rikkumiste eest,

kuid kes paneb süstemaatiliselt toime liiklusalaseid ohtlikke rikkumisi, peab ette nägema,

et iga järgmine karistus võib olla raskem ja põhikaristuseks lubatud sõidukiiruse ületamise

eest võib olla ka juhtimisõiguse äravõtmine.

Liiklussüüteo toime pannud isikute hulgas ning antud juhul on ka kaebuse esitajal

arusaam, nagu kujutaks juhtimisõiguse äravõtmine endast võimalikest enim piiranguid

kaasa toovat karistusliiki, mida tuleks kohaldada üksnes erandjuhtudel. Rauno Saage

avaldas, et vajab juhtimisõigust töö tõttu ning et ta kasvatab üksinda lapsi. Tegelikkuses

on olukord selline, et KarS § 50 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära

võtta üksnes isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Rauno Saage puhul

ei ole välistatud eeltoodud alusel temalt juhtimisõiguse äravõtmine, kuna ta ei ole KarS §

50 lg 2 märgitud isik. Kohus leiab, et kuna Rauno Saage, teades oma perekondlikke

asjaolusid ning ka töö eripära, on jätkanud liiklusalaste rikkumiste toimepanemist, siis on ta

ise asetanud ennast olukorda, kus karistusliigina ainult rahatrahvi kohaldamine pole

kohtu arvates otstarbekas, kuivõrd see ei kajastaks riigi adekvaatset karistusõiguslikku

reaktsiooni menetlusaluse isiku teole ja teda iseloomustavatele andmetele.

Ka karistuse üldpreventiivseid eesmärke silmas pidades ei tohi kohaldatav karistus anda

ühiskonnale signaali, justkui ei taunitaks õiguskorras süütegude korduvat toimepanekut

oluliselt rangemal viisil. Lubatud sõidukiiruse ületamine suurendab liiklusõnnetusse

sattumise tõenäosust ja võib liiklusõnnetuse korral põhjustada raskemaid tagajärgi.

On selge, et liiklusnõudeid rikkunud isikute jätkuvalt leebe karistusõiguslik kohtlemine ei

aita liiklusolukorra paranemisele kuigivõrd kaasa.

Mootorsõiduki juhtimisõigus on eriõigus,mille omandamiseks tuleb järgida

liiklusreegleid. Liikluskultuuri tõstmise ja turvalisuse tagamise eesmärgil on seadusandja

pidanud vajalikuks ohtliku väärteo toime pannud mootorsõiduki juhi juhtimiselt

kõrvaldada. Selline karistus tuletab ennast süüdlasele igapäevaselt meelde ning selle

kehtivuse ajal on isik sunnitud mõtlema ebameeldiva situatsiooni kordumisele uute

süütegude toimepanemisel.

Kõike eeltoodut arvestades leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt Rauno Saage

suhtes keskmisest mõnevõrra kõrgemas määras, ehk juhtimisõiguse äravõtmisega 4

kuuks, kohaldatud karistus on kooskõlas menetlusaluse isiku süü raskuse ja karistuse

eesmärgiga.

Lähtudes eeltoodust asub kohus seisukohale, et Rauno Saagele väärteoasjas nr

2440,24,002321 kohtuvälise menetleja poolt mõistetud karistuse näol ei ole tegemist

ebaproportsionaalse karistusega arvestades õiguserikkumise iseloomu ning menetlusalust

isikut. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse

ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks

kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega

alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

kohtunik