2-23-151900/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht 18.10.2024 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-151900

Tsiviilasi

OÜ CityBee Eesti hagi K Me vastu võla nõudes

Hagihind

hagi hind 166,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Citybee Eesti OÜ (registrikood 14646800, asukoht: Narva

mnt 31, 10120, Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: S R (Julianuse Õigusbüroo OÜ,

registrikood: 11930038, asukoht: Toompuiestee 35, 10149 Tallinn,

telefon: 681 44 81, e-post: xxx);

Kostja: K M (isikukood xxx, elukoht: xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

Jätta hagi põhivõlgnevuse nõudes 70,80 eurot, võla sissenõudmise kulude nõudes 30 eurot,

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõudes 52,99 eurot ning sissenõutavaks

muutuva viivise nõudes rahuldamata.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud hageja CityBee Eesti OÜ kanda.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu

otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit.

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused

1. Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja vastu lepingust nr XXX tulenev nõue. Kostja on sõlminud

teenusepakkujaga lepingu rakenduses Citybee konto loomise. Vastavalt kostjaga sõlmitud lepingu

tingimuste punktile 1.2. pidi kostja tingimustega tutvuma ning nendega nõustuma. Lepingu sõlmimisel

on kostja läbinud isiku tuvastamise vastavalt lepingu tingimuste punktile 3.4.

2. Lepingu alusel andis hageja kostjale kasutamiseks sõiduki. Kostja kohustus tasuma teenuse eest

tasu vastavalt lepingu tingimuste punktile 8 (VIII). Kostja kasutusse anti sõiduk xxx xxx, mida kostja

kasutas perioodil 29.12.2019 03:22:51 - 30.12.2019 23:27:33. Kostja kohustus lepingust tuleneva

teenuse kasutamise eest maksma tasu summas 70,80 eurot vastavalt esitatud arvele. Arve tasumise

tähtaeg oli 10.01.2020. Kostja arvet tasunud ei ole. Tulenevalt eeltoodust on põhivõlg 70,80 eurot.

3. Hageja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata

meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitas tõendina kostjale saadetud

kirjad. Hagejal on õigus nõuda võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu lõppemist VÕS § 1132 lg 2

alusel. Hageja sissenõudekulud on 30 eurot. 28.10.2022 saatis hageja esimese tasulise kirja hinnaga 15

eurot, 06.12.2022 teise tasulise kirja hinnaga 5 eurot ja 28.02.2023 kolmanda tasulise kirja hinnaga 5

eurot. Muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot sisaldavad nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulusid, kontaktandmete otsingu ja päringu kulusid, võlgnikule vastamisega seotud

kulusid, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamist telefoni ja e-kirja teel.

4. Pooled on lepingus kokku leppinud viivise määras tingimuste punktis 8.15. Hageja nõuab viivist

põhivõlalt 70,80 eurolt arve maksetähtpäevale järgnevast päevast alates s.o 11.01.2020 kuni hagi

esitamiseni 15.02.2024 lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 0,05% päevas. Hagiavalduse

esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue 52,99 eurot. Edaspidi nõuab

hageja viivist põhinõudelt kuni sellekohase tasumiseni alates hagiavalduse esitamisele järgnevast

päevast, lepingus kokku lepitud viivisemääras s.o 0,05% päevas.

5. Kokkuvõttes palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 70,80 eurot, võla sissenõudmise

kulud 30 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 52,99 eurot. Alates 16.02.2024

kuni põhinõude tasumiseni palus hageja kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutuva viivise

lepingujärgses määras 0,05% päevas.

6. Kostja vastuväidetega hageja ei nõustunud. Hageja sõlmis kostjaga lepingu ning kostja nõustus

hageja tingimustega 29.12.2019, mille tõendamiseks esitas hageja süsteemi väljavõtte. Lepingu

sõlmimisel on kostja läbinud isiku tuvastamise vastavalt kostjaga sõlmitud lepingu tingimuste punktile

3.4. Hageja on esitanud hagiavalduse lisana pildid, mida kostja on teinud lepingu sõlmimisel endast ja

oma dokumendist. Kui kostja ei soovinud Citybee-ga lepingut sõlmida, ei oleks ta oma pilte hageja

süsteemi laadinud. Hageja esitas täiendava tõendina süsteemi väljavõte kostja kasutatud sõiduki

broneeringust, millest nähtub, et kostja on kasutanud perioodil 29.12.2019 3:22-30.12.2019 23:27

sõidukit xxx (xxx), millega ta on läbinud kokku 147 km ning mille eest pidi tasuma 70,80 eurot.

7. Tingimuste punkti 3.3 kohaselt pidi kostja rakendusse registreerumisel sisestama oma e-posti

aadressi, mis loeti kasutaja tunnuskoodiks. Samuti pidi kostja looma parooli, mida kasutatakse hiljem

elektroonilisse süsteemi sisse logimiseks. Broneeringust nähtub kostja e-posti aadress ja

telefoninumber. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit oma väidete tõendamiseks. Eeltoodust tulenevalt

on tõendatud, et kostja on nõustunud Citybee eeskirjadega, loonud Citybee rakenduses konto, läbinud

isikusamasuse tuvastamise esitades endast ja oma juhiloast pilte, kasutanud Citybee rendisõidukit ja

jätnud selle eest tasumata.

8. Hageja menetluskulud on põhjendatud. Kuivõrd kostja on jätnud oma lepingulised kohustused

täitmata, oli hageja sunnitud õiguste kaitseks pöörduma kohtu poole. Kohtusse pöördumine oli

vältimatu. Iga hagi on ainulaadne, iga fakti kirjeldab hageja hagis eraldi vastavalt iga olukorra

eripärale. Hageja esindaja on tutvunud ja analüüsinud nõude aluseks olevate dokumente, koostanud

hagiavalduse, komplekteerinud hagiavalduse lisasid, koostanud seisukoha ja esitanud dokumendid

kohtule. Lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik

ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna kohta. OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab teenust 169

eurot tunnis ilma käibemaksuta. Lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav summa ei ole ülemäära

suur.

9. 05.09.2024 seisukohtades viitas hageja uuesti tüüptingimuste punktidele 1.2, 3.3 ja 3.4. Viimase

järgi pidi kostja registreerumisel üles laadima endast foto ja foto juhiloast. Konto loodi 29.12.2019

ning kostja on nõustunud kasutustingimustega. Hageja esitas süsteemi väljavõtte, millest nähtub, millal

oli konto loodud ning millest nähtuvad kostja sisestatud andmed. Kuna tegu on läbi rakenduse osutatud

teenusega, saab hageja väljavõtteid esitada vaid oma rakenduse süsteemist. Hagejal ei oleks võimalik

olnud oma valdusesse saada pilte kostjast ja tema juhiloast, kui kostja neid ise esitanud ei oleks.

10. Kostja on vahetult pärast CityBee kasutustingimustega nõustumist oma konto alt broneerinud

sõiduki xxx xxx, mida kostja kasutas perioodil 29.12.2019 03:22:51 - 30.12.2019 23:27:33. Konto

loomisel ja sõiduki broneerimisel on kostja märkinud oma e-posti aadressiks xxx. Sama aadress on

märgitud vastuses hagiavaldusele. Kuna tegemist on rakenduse kaudu lepingu sõlmimisega, siis

lepingu sõlmimise protsess erineb traditsiooniliselt lepingu sõlmimisest. Hageja on tõendanud, et

leping on kehtivalt kostjaga sõlmitud. Kui kostja väidab vastupidist, peab ta seda tõendama.

11. 30.09.2024 seisukohtades jäi hageja varasemate väidete juurde. Hageja on nõudnud seaduslikult ja

õigesti võlgnevust ning sellega kaasnevaid kulusid. Kuna võlgnevus pärineb aastast 2019, siis kaardi

andmed ei ole säilinud. Konto omanikuna, kelle juhiluba ning muud kontaktandmed on kontole lisatud,

vastutab kostja tekkinud võla ning selle tasumise eest.

12. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu 100 eurot ja

kulud õigusabile 949,50 eurot ilma käibemaksuta. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseks

kulus 20 eurot. Hagiavalduse esitamisele kulus 2 tundi ehk 338 eurot. Kostja vastusega tutvumiseks ja

sellele vastamiseks kulus 1 h ja 169 eurot. Hageja 05.09.2024 seisukoha koostamisele kulus 2 tundi ja

338 eurot. 30.09.2024 seisukoha koostamisele koos menetluskulude nimekirja koostamisega kulus 0,5

tundi ja 84,50 eurot. Kokku on hageja menetluskulud 1049,50 eurot. Hageja palus kostjalt välja mõista

ka viivise menetluskuludelt.

Kostja vastuväited

13. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja ei ole esitanud lepingu sõlmimist tõendavaid dokumente ega

tõendanud lepingu sõlmimist. Hagile lisatud fotod, meeldetuletuskirjad, väljastatud arve ega sõidukite

rendi ning teenuse osutamise tingimused ja eeskirjad (tingimused) ei kinnita lepingu sõlmimist.

14. Kostja eitas hagejaga lepingu sõlmimist. Kostja ei ole hagejaga ühtegi lepingut sõlminud ega

mobiilirakenduses end registreerinud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostjale oleks

antud üksikasjad elektroonilisse süsteemi sisse logimiseks. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas

ajavahemikul 29.12.2019 kuni 30.12.2019 sõidukit xxx. Kuna tingimuste 8 jaost tulenevalt käib

arveldamine kilomeetripõhiselt, peab hagejale olema teada, millal ja mis kilometraažiga sõidukit

kasutati. Kostja peab võimalikuks, et hagejale on teada sõiduki kasutamise täpne marsruut. Hageja ei

ole esitanud tõendeid selle kohta, et kostja oleks sõidukit numbrimärgiga xxx ajavahemikus

29.12.2019 03:22:51–30.12.2019 23:27:33 kasutanud.

15. Tingimuste punkti 8.5. järgi pidi kasutaja ühendama enda kontoga oma maksekaardi. Hageja ei ole

välja toonud, milline maksekaart on väidetavalt kostja kontoga seotud ja milliselt kaardilt hageja

proovis teenustasu debiteerida. Arve on väljastatud 31.12.2019. Seega ei ole tegemist sellise juhuga,

kus kasutaja ei oleks teenuse eest tasunud. Hageja ei ole arvet saatnud mitte seetõttu, et maksekaardilt

ei õnnestunud teenustasu debiteerida, vaid seetõttu, et mõne kontoga seotud maksekaardi juurde oli

tehtud märge, justkui sooviks kostja hageja arve väljastamist tingimuste p 8.8 kohaselt. Sellise

võimaluse nägi ette tingimuste punkt 8.8. Kostja ei ole oma maksekaardi andmeid hagejale esitanud.

Kuna hageja ja kostja vahel ei ole ühtegi lepingut sõlmitud, puudub hagejal nõue kostja vastu.

16. 24.09.2024 seisukohtades ei nõustunud kostja, et poolte vahel puudub vaidlus lepingu sõlmimise

üle läbi Citybee rakenduse. Kostjal ei ole võimalik tõendada negatiivset asjaolu. Hageja peab

tõendama, et kostja lõi konto hageja rakenduses. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks oma

pangakaardi andmeid hageja rakenduses esitanud. Kui kostja oleks need andmed esitanud, oleks tasu

tema kontolt debiteeritud.

17. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kostja maksekaardilt autoriseerimiseks raha broneerinud,

millest järeldub, et kostja ei ole oma maksekaardi andmeid hagejale andnud. Seega ei ole tõendamist

leidnud kostja konto loomine hageja rakenduses Citybee. Kuna kostja eitas lepingu sõlmimist, ei

soovinud ta hagejaga kompromissi sõlmida.

Kohtuotsuse põhjendused

18. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi ei kuulu

rahuldamisele. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1

sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

19. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas hageja ja kostja sõlmisid läbi rakenduse lepingu

sõiduki kasutamiseks, kas kostja kasutas sõidukit ning kas sellest tulenevalt peab kostja tasuma

põhivõlgnevusena 70,80 eurot, võla sissenõudmise kuludena 30 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivisena 52,99 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise.

20. Hageja leidis, et ta on sõlminud kostjaga lepingu läbi selle, et kostja lõi konto hageja rakenduses.

Selleks esitas kostja hagejale foto oma juhiloast ja endast. Lepingu puudumist peab tõendama kostja.

Hagejal ei ole võimalik tõendada lepingu sõlmimist muul moel peale rakenduse väljavõtete esitamise.

Kostja eitas lepingu sõlmimist hagejaga ning sõiduki kasutamist. Kostja leidis, et hageja väited on

tõendamata ning kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk lepingu puudumist.

21. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled

on saavutanud kokkuleppe. Eeltoodust lähtuvalt peab lepingu sõlmimiseks olema antud konkreetse

isiku tahteavaldus. Hagejal oleks tulnud tõendada, et nimelt kostja on talle sellise tahteavalduse teinud.

Kuna kostja vaidles lepingu sõlmimisele vastu, tuli hagejal väiteid lepingu sõlmimise ja teenuse

osutamise kohta tõendada usutavalt ning viisil, et kohtul oleks olnud võimalik veenduda, kellega

hageja lepingu sõlmis.

22. Kohus selgitas 27.08.2024 pöördumises (dtl 77-78), et hagejal tuleb oma nõuet täiendavalt

tõendada ning üksnes kahest fotost ei piisa, et tõendada lepingu sõlmimist kostjaga. Kohus selgitas, et

nõude rahuldamise eelduseks olevate asjaolude esmase tõendamise kohustus lasub hagejal. Kohus

selgitas, et tõenditeks ei saa lugeda poole menetlusdokumenti kleebitud pilte, sest neid saab kohus

hinnata vaid hageja lepingulise esindaja seletustena. Kohus selgitas vajadust esitada tõendid viisil, et

kohus saaks veenduda, millisest allikast need pärinevad. Hagejal tuli tõendada lepingu sõlmimist

kostjaga ning seda, et kostja kasutas hageja teenust.

23. Hageja esitas kohtule sõidukite rendi ja teenuse osutamise tingimused ja eeskirjad (dtl 33-44).

Tingimuste punkti 1.2.1 kohaselt pidi kasutaja tingimusi hoolikalt lugema ja valima nupu „nõustun“

mobiilirakenduse omaniku registreerimise väljal. Selle nupu valimisega kinnitas kostja, et talle esitatud

kogu teave on selge ja mõistetav. Ainuüksi tingimuste endi alusel ei saa kohus järeldada, et hageja

sõlmis lepingu just kostjaga ning viimane kinnitas tingimustega nõustumist.

24. Tingimuste punkti 3.2. järgi oli kasutajal on õigus registreerida ennast mobiilirakenduses

elektroonilise sidevahendi kaudu pärast seda, kui ta on tutvunud mobiilirakenduses kättesaadavaks

tehtud eeskirjadega ja sisestanud oma isikuandmed ning täitnud väljad muu nõutud teabega. Punkti

3.3. järgi pidi kasutaja registreerumisel sisestama oma e-posti aadressi, mis loeti kasutaja

tunnuskoodiks ning looma parooli, mida kasutatakse hiljem elektroonilisse süsteemi sisse logimiseks.

Nendegi tingimuste alusel ei saa kohus järeldada, kas või kellega hageja lepingu sõlmis.

25. Punkti 3.4 järgi pidi kasutajal olema kehtiv juhiluba ja registreerimisel pidi kasutaja üles laadima

fotod endast ja oma juhiloast, mille vastuvõtmisel pidi hageja kasutaja tuvastama ja kontrollima

juhtimisõiguse andnud dokumendi kehtivust. Hageja esitas kohtule kaks fotod (dtl 46-47), millest üks

oli tehtud kostja juhiloast. Teisel fotol on näha istuvat meesterahvast. Kas fotod olid üles laetud hageja

rakendusse, kes need üles laadis ja kuidas kontrollis hageja lepingu sõlmimisel tarbija isikusamasust,

tõenditest järeldada ei saa. Samuti ei saa kohus ainuüksi kahe foto alusel järeldada, kas või millise

konto kostja endale hageja rakenduses tegi.

26. Punkti 8.5. järgi pidi kasutaja ühendama maksekaardi oma isikliku kontoga. Sellisel viisil

ühendatud maksekaart pidi võimaldama automaatset debiteerimist kliendi kontolt, mis on kaardiga

seotud. Sama punkt nägi ette, et osutatud teenuste eest tasumisele kuuluv summa debiteeritakse

automaatselt kaardilt. Kui rahalisi vahendeid ei õnnestu debiteerida või kaardil ei ole piisavalt

vahendeid, proovitakse uuesti debiteerida seni, kuni summa on tasutud. Punkt 8.8 nägi ette, et kasutajal

on õigus märkida oma elektroonilisele kontole andmed käibemaksuga arve saamiseks. Sellisel juhul

saadetakse arve pärast iga reisi kasutaja e-posti aadressile. Eeltoodust tulenevalt on iseenesest õige

kostja viide, et tingimuste kohaselt pidi teenuse eest tasumine toimuma maksekaardilt debiteerimise

teel. Hageja ei ole tõendanud ega isegi selgitanud, millise maksekaardiga oli kostja konto seotud, miks

ei debiteeritud summat tema kontolt ning miks esitati kostjale arve. Kohus ei loe usutavateks hageja

väiteid, et need andmed ei ole tal säilinud.

27. Hageja esitas kostjale arve (dtl 45) sõiduki kasutamise eest ajavahemikul 01.12.2019 kuni

31.12.2019 summas 70,80 eurot. Arvel on märgitud kostja nimi, aadressiks xxx ning e-posti aadressiks

xxx. Kohus osundab, et tegu on erineva e-posti aadressiga võrreldes sellega, millise aadressi on kostja

avaldanud kohtumenetluses ja mida kasutades hageja väiteil kostja endale rakenduses konto tegi.

28. Kohtu selgituste alusel esitas hageja kohtule pilti (dtl 85-86), milliseid ta nimetas väljavõteteks

oma süsteemist. Kohus leiab, et nende kahe pildi alusel ei saa kohus veenduda, kas või millise

väljavõttega on tegu. Tõendi algallikat piltidest järeldada ei saa ehk kohus ei saa veenduda, et tegu on

tõepoolest väljavõttega mõnest rakendusest, mitte hageja enda loodud andmete kogumi või

dokumendiga. Esimesel pildil on andmetena märgitud kostja nimi, e-posti aadress ja sünniaeg, samuti

isikukood ja juhiloa number. Teiselt pildilt (dtl 86) nähtub, et sõiduk xxx on seotud kostja nime,

isikukoodi ja e-posti aadressiga. Sõidukit on kasutatud 29.12.2019 ja 30.12.2019 147 km vältel.

29. Kohus leiab, et piltide alusel ei saa kohus veenduda, et nimelt kostja tegi hageja rakenduses endale

konto ning kasutas seeläbi hageja teenust. Kohus ei saa järeldada, millisest allikast kohtule esitatud

andmed pärinevad. Veelgi olulisem on see, et tõendite alusel ei saa kohus järeldada, kas või kuidas

kontrollis hageja lepingu sõlmimisel seda, kes temaga lepingu sõlmis ning kas see oli kostja. Kostja ei

ole allkirjastanud ühtegi lepingu dokumenti ning teadmata on, kuidas toimus hageja rakenduses

väidetav autentimine. Kohus nõustub kostjaga, et viimane ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk

lepingu puudumist. Samuti ei saa kostja negatiivse asjaoluna tõendada, et ta ei kasutanud hageja

teenust. Nõude aluseks olevate asjaolude esmase tõendamise kohustus on hagejal. Hageja väidete

tõendamiseks ei piisa üksnes sellest, et hageja on esitanud kohtule foto kostja juhiloast.

30. Sisuliselt on hageja väidetud lepingu näol tegemist väljaspool äriruume sõlmitud lepinguga VÕS §

46 mõistes. VÕS § 621 lg 1 sätestab, et ettevõtja, kes sõlmib lepingu arvutivõrgu abil, annab lepingu

teise poole kasutusse sobivad ja tõhusad tehnilised vahendid, millele teisel poolel on juurdepääs ja

mille abil ta saab enne tellimuse edastamist tuvastada ja parandada sisestusvead. VÕS § 622 lg 1 p 2

näeb ette, et hiljemalt tellimisprotsessi alguses teeb ettevõtja selgelt ja loetavalt tarbijale teatavaks

vastuvõetavad maksevahendid. VÕS § 622 lg 3 järgi peab ettevõtja tagama, et tarbija kinnitaks

tellimust, esitades sõnaselgelt asjaolu, et tellimus tähendab kohustust maksta. Kui tellimuse edastamine

eeldab nupule vajutamist või sellesarnast funktsiooni, tuleb nupp või sellesarnane funktsioon tähistada

hästi loetavalt ainult sõnadega „tellimus koos maksekohustusega” või mõne muu samasuguse

ühemõttelise sõnastusega, mis näitab, et tellimuse esitamine toob kaasa kohustuse maksta. Kui

ettevõtja ei täida käesolevas lõikes sätestatud nõudeid, ei ole tarbija lepingu ega tellimusega seotud.

31. Hageja ei ole tõendanud, et rakendus, mida ta kasutas tarbijatega lepingute sõlmimiseks, vastas

eeltoodud nõuetele. Hageja tüüptingimuste kohaselt tuli kasutajakonto siduda maksevahendi ehk

maksekaardiga, kuid hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, millised andmed maksevahendi

kohta talle esitati ning kuidas tarbija seejärel oma tellimust kinnitas. Seega ei ole hageja tõendanud

ühelgi viisil nimelt kostjaga sellise lepingu sõlmimist, millest tulenes kostjale tasumise kohustus.

32. Kuna hageja ei ole tõendanud kostjaga lepingu sõlmimist ega seda, et lepingu alusel kasutas kostja

hageja teenust, tuleb hageja põhinõue summas 70,80 eurot jätta rahuldamata. Kuna kohus jätab

põhinõude rahuldamata, jätab kohus rahuldamata ka võla sissenõudmise kulude nõude 30 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise nõude 52,99 eurot ning edaspidi sissenõutavaks muutuva viivise

nõude.

32. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et

menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg

2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust

lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse tegemist.

33. Kuivõrd kostja ei esitanud taotlust hüvitada talle rahaliselt kindlaksmääratud summas

menetluskulud ning selliste kulude olemasolu ei saa ka asjas esitatud dokumentide põhjal järeldada, ei

määra kohus kindlaks rahaliselt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik