2-24-107788/15 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.10.2024, Rakvere

Tsiviilasja number

2-24-107788

Tsiviilasi

Omega Invest OÜ hagi K E vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

2116,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamine

Hageja: Omega Invest OÜ, registrikood: 10866568, asukoht:

Mustamäe tee 16, Kristiine linnaosa, Tallinn, Harju maakond

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rainer Kuulme,

e-posti aadress: rainer.kuulme@advokaat.ee

Kostja: K E, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-posti aadress:

xxxx

Lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista K Eilt Omega Invest OÜ kasuks kostja ja Omaraha OÜ vahel 05.03.2023

sõlmitud laenulepingu nr xxxx alusel tekkinud põhivõlgnevus 1212 eurot, intressivõlgnevus

8,63 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 100,70 eurot ja edasiulatuv viivis alates

06.04.2024 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1212 eurolt kuni

põhinõude 1212 euro täitmiseni.

3. Jätta Omega Invest OÜ hagi K Ei vastu põhivõlgnevuse 83 euro, intressivõlgnevuse 159,95

euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 171,91 euro nõuetes rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud K Ei kanda.

5. Välja mõista K Eilt Omega Invest OÜ kasuks menetluskulud summas 1187,16 eurot ning

menetluskuludelt 1187,16 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. K E (kostja) sõlmis OÜ-ga Omaraha (krediidiandja) e-teenuste keskkonnas (portaalis) 05.03.2023

laenulepingu nr xxxx (leping), mille alusel sai kostja laenu 1500 eurot (laenusumma kanti kostja

arvelduskontole lepingu sõlmimise päeval), intressimääraga 31% aastas, viivisemääraga 0.08%

päevas, krediidikulukuse määr oli 41,5% aastas (krediidi kulukuse määra arvestamisel on aluseks

võetud järgmised andmed: laenusumma 1500 eurot, intress 31% aastas, lepingutasu 30 eurot,

tagatisfondi tasu 52,50 eurot), lepingu tähtajaks oli 3. aastat, lepingujärgsed kohustused tuli kostjal

täita vastavalt lepingus toodud maksegraafikule. Laenusummast arvestati maha tagatisfondi tasu

52,50 eurot, lepingutasu 30 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot. Kostja ei tasunud lepingust tulenevaid

makseid ja kostja oli viivituses enam kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, so 20.04.2023,

20.05.2023, 20.06.2023, 20.07.2023 maksegraafiku kohased põhiosa ja intressi maksed. Kostjale anti

14.07.2023 kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks koos avaldusega, et krediidiandja ütleb

lepingu üles, kui kostja vastavaks tähtajaks võlgnevust ei tasu. Ühtlasi pakuti kostjale võimalust

läbirääkimisteks kompromissi saavutamiseks. Krediidiandja ütles kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis lepingu üles 31.07.2023, ülesütlemisavaldus on edastatud kostjale e-posti teel ja

kostja on selle kätte saanud selle edastamise päeval. Samaaegselt lepingu ülesütlemisavalduse

esitamisega loovutas krediidiandja lepingust tulenevad nõuded hagejale, so Omega Invest OÜ-le.

Hagi esitamise päeva seisuga on kostja põhivõlgnevus 1295 eurot, intressivõlgnevus 168,58 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 272,61 (seisuga 31.07.2023), sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus 3,99 eurot, viivis põhivõlalt 1500 eurot perioodi 01.08.2023 – 04.10.2023 osas

summas 78 eurot ja viivis põhivõlalt 1295 eurot perioodi 05.10.2024-05.04.2024 osas summas

190,62 eurot). Seisuga 05.04.2024 on lepingust tulenevalt sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevus summas kokku 272,61 eurot (vt hagi p 1.5). Kostja tegi perioodil 04.10.2023-

27.12.2023 tagasimakseid kokku 240 eurot, millest 5 eurot arvestas hageja lepingu kehtivuse ajal

edastatud meeldetuletuskirja kulu katteks, 30 eurot pärast lepingu ülesütlemist edastatud

meeldetuletuskirjade (so kaks meeldetuletuskirja 01.08.2023 ja 19.02.2023 maksumusega 25 eurot +

5 eurot) katteks ja 205 eurot põhinõude katteks. Krediidivõimelisuse hindamiseks võttis

krediidiandja aluseks hagi lisas 4 toodud menetlusandmed, päringute vastused. Krediidiandja tegi

päringu AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister, mille andmetel kostjal kehtivad

maksehäired puudusid. Kostja krediidivõime hindamiseks analüüsis krediidiandja kostja

sissetulekuid ja kohustusi ning võrdles neid kostja poolt taotlusel esitatud andmetega. Kostja märkis

taotluses enda igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1500 eurot, majapidamiskuludeks 200 eurot ja

finantskohustusteks 400 eurot. Keskmise igakuise sissetuleku kontrollimiseks tehti päring

Pensioniregistri andmebaasi ja saadi vastus 712 eurot. Lõplik arvestatud sissetulek saadi vastavalt

menetlusandmetes toodud arvutustele ja krediidiandja arvestas kostja sissetulekuna 854,40 eurot.

Kohustustena arvestati: igakuine finantskohustuste suurus taotlusel 400 eurot + igakuine

majapidamiskulude suurus taotlusel 200 eurot + ülalpeetavate kulud 127,50 eurot, seega arvestas

krediidiandja kostja kohustustena 727,50 eurot. Sissetulekute ja kohustuste vahe oli piisav laenu

saamiseks (laenu igakuise tagasimakse suuruseks oli 64,29 eurot kuus). Lepingu sõlmimisega ei

mindud vastuollu krediidiandja sise-eeskirjas sätestatud LTI (Loan to Income) suhtarvuga, mis

määratleb tarbija sissetulekute ning laenu tagasimaksete lubatava vahekorra. Krediidiandja järgis

lepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendus andmete

analüüsimisel kostja krediidivõimelisuses. Juhuks kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud, siis esitas hageja nõude ümberarvestuse. Lepingu alusel anti

kostjale laenu summas 1417 eurot (so laenusummast 1500 eurot arvestati vastavalt lepingust maha

tagatisfondi tasu 52,50 eurot, lepingutasu 30 eurot ja ülekande tasu 0,5 eurot). Kostja ei teinud

lepingu kehtivuse ajal mitte ühtegi tagasimakset, mistõttu ütles laenuandja lepingu üles alates

31.07.2023. Pärast lepingu ülesütlemist tasus kostja 240 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisest tulenevalt arvestab hageja tagasimaksed põhiosa katteks, millisel juhul on tasumata

põhiosa maksete summaks 1177 eurot (1417 - 240) ja hageja taotles lisaks sellelt summalt viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teiseses lauses sätestatud määras alates 01.08.2023 (vt hagi p 2.7.3).

Samas, nagu hageja tõi eespool esile, siis ei ole märgitud arvestus asjakohane, kuna vastutustundliku

laenamise põhimõtet ei ole krediidiandja poolt rikutud. Hagi esemes palub hageja kostjalt välja

mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1295 eurot, intressivõlgnevus 168,58 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 272,61 eurot ja viivis arvestusega 0,08% päevas tasumata

põhivõlgnevuselt, so 1295 eurolt alates 06. aprillist 2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

2. 11.09.2024 hagiavalduse täienduses teatas hageja, et jääb hagis esitatud seisukoha juurde, mille

kohaselt tõendavad vastutustundliku laenamise põhimõtte kohast täitmist hagi lisas 4 toodud tõendid,

millest nähtub, et krediidiandja kontrollis enne lepingu sõlmimist kostja krediidivõimelisust. Hageja

leidis, et krediidiandja poolt kogutud teave oli piisav kostja krediidivõimelisuse hindamiseks ja

kostja ei ole väitnud, et tema igakuised kohustused oleksid olnud laenu võtmise ajal suuremad kui

hagi punktis 1.6 toodud suurus. Hageja rõhutas, et kostja esitas krediidiandjale laenu taotledes

ebaõigeid andmeid oma sissetuleku suuruse kohta, sest kostja on laenutaotluses väitnud, et tema

sissetuleku suurus on 1500 eurot kuus, krediidiandja on aga Pensioniregistri päringu alusel

tuvastanud, et kostja tegelik sissetulek oli oluliselt väiksem, seega ei tooks VLP põhimõtte rikkumine

kaasa muutusi laenulepingu tingimustes. Hageja selgitas, et hagi p-s 2.7.3 esitatud nõude näol on

tegemist alternatiivse nõudega, mille hageja palub kohtul rahuldada vaid juhul, kui esimene nõue

jääb rahuldamata. Intressi ja põhinõude arvestuskäik on järgnev: kostja ei ole lepingu kehtivuse ajal

tasunud mitte ühtegi tagasimakset (leping öeldi üles 31.07.2023). Kostja on lepingu alusel teostanud

tagasimakseid perioodil 04.10.2023-27.12.2023 kokku 240 eurot, milline summa on arvestatud

summas 5 eurot võlgnevuse meeldetuletuskirja (so lepingu kehtivuse ajal) kulu katteks, 30 eurot

peale lepingu ülesütlemist edastatud meeldetuletuskirjade (so VÕS § 113² lg 2 p 3 ja Euroopa

Tarbijakrediidi Standardinfo teabelehe punkti 3 alusel, so kaks meeldetuletuskirja 01.08.2023 ja

19.02.2023 maksumusega 25 eurot + 5 eurot) kulu katteks ja summas 205 eurot põhivõlgnevuse

katteks. Laenu põhiosa võlgnevus on seega summas 1295 eurot (so 1500-205), intressi võlgnevus

summas 168,58 eurot (so intressi maksed maksegraafikus toodud 20.04.2023 – 20.07.2023 intressi

maksete osas, so 57,56+37,70+37,02+36,32), viiviste võlgnevus hagi esitamise seisuga summas

272,61 eurot (so seisuga 31.07.2023 sissenõutavaks muutunud viivis summas 3,99 eurot, viivis

põhivõlalt 1500 eurot perioodi 01.08.2023 – 04.10.2023 osas summas 78 eurot ja viivis põhivõlalt

1295 eurot perioodi 05.10.2024-05.04.2024 osas summas 190,62 eurot). Hageja esitas ka

meeldetuletuskirjad, so 21.06.2023, 01.08.2023 ja 19.02.2023, so kokku 3 kirja ning 14.07.2023

kostjale saadetud kiri, millega anti kostjale edutult (st kostja ei tasunud oma võlgnevust) täiendav

kahenädalane tähtaeg võlgnevuse tasumiseks.

Kostja vastuväited

3. Menetlusse võtmise kohtumäärus ja hagimaterjalid on kostjale kätte toimetatud isiklikult

10.04.2024. Kostja ei ole nõuetekohast vastust kohtu poolt määratud tähtajaks, so 24.04.2024

esitanud. Kostja ei ole 10.04.2024 e-kirjas hagile vastuväiteid esitanud. 11.04.2024 e-kirjas on

kohus kostjale selgitanud, et kostjal tuleb esitada tähtaegselt, so 24.04.2024 TsMS § 394 nõuetele

vastav vastus hagile, kuid kostja vastust esitanud ei ole. 05.09.2024 kohtumääruses andis kohus

kostjale täiendavalt võimaluse seisukoha esitamiseks. Kostja sai 05.09.2024 kohtumääruse kätte

KÄPO vahendusel 05.09.2024, kuid seisukohta 27.09.2024 ei esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi saab rahuldada esmase

nõude osas osaliselt ja sellest tingituna kohus alternatiivset nõuet asjas ei käsitle.

5. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras 08.04.2024 menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis

arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Kuivõrd kohus

menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust

ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus

lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses

sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas

menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas

kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja

põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 lahend nr 3-2-1-23-16, p 16).

6. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-

is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude

aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse

korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi

tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta

tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või

kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt

lahendab kohus asja sisulise otsusega.

7. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-24-107788 Omega Invest OÜ hagis K E vastu

võlgnevuse nõudes. Hageja palub hagi täienduses kostjalt välja mõista järgmised nõuded: so kostja ja

Omaraha OÜ vahel 05.03.2023 sõlmitud laenulepingu nr XXXX alusel tekkinud põhivõlgnevus

1295 eurot, intressivõlgnevus 168,58 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 272,61 eurot

ja viivis arvestusega 0,08% päevas tasumata põhivõlgnevuselt, so 1295 eurolt alates 06. aprillist

2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Alternatiivselt (so kui esimest nõuet ei rahuldata, hagi p

2.7.3), kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhinõue 1177 eurot ja viivis alates 01.08.2023 VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

põhinõudelt 1177 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

8. Kohus tuvastas, et kostja ja Omaraha OÜ vahel on 05.03.2023 sõlmitud laenuleping nr XXXX.

Kuna Omaraha OÜ sõlmis (tarbija krediidilepingu) oma majandustegevusega seonduvalt füüsilise

isikuga, kelle osas kohtul puudub alus seostada tehingut kostja iseseisva majandus- või

kutsetegevuse läbiviimisega (VÕS § 1 lg 6), siis on pooled sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS §

402 lg 1 mõttes. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu.

9. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas

nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib

ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja

C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,

OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus antud juhul hagejal (vt tulenevalt VÕS § 168 lg 1). VÕS § 4034 lg 6 kohaselt

võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku,

teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas

lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka

nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d

2 ja 4); tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3); tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui

krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave

ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui

muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks

peab krediidiandja toimima nõuetekohase hoolsusega, sealjuures arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2

esimene ja teine lause). Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-

te 3 ja 4 alusel, s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab

muu hulgas kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2).

Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide

ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Nõuetekohane hoolsus, millega krediidiandja peab täitma

krediidivõimelisuse hindamise kohustust, seisneb mh kohustuses selgitada välja, kas ja millist osa

ebamäärase tähistusega laekumistest tarbija pangakontole saab pidada laenutaotleja sissetulekuks

ning millise püsiva sissetulekuga saab laenutaotleja edaspidi arvestada, eriti kui laen võetakse suures

summas ja pika tähtajaga. Laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada vaid selliseid

sissetulekuid, mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka

pikemas perspektiivis (RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710/105, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud

andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral

tarbijalt lisateavet.

Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei

suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta,

vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud

võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 31.01.2018, 2-14-

21710/105, p 25.3; 24.11.2023 Riigikohtu lahend nr 2-21-13098 p-id 18, 20, 21, 22).

Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-106661) p-s 55

osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud minimaalselt piisavaks

nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu 13.10.2020 otsus asjas

nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr 2-18-977, punkt 43).

Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid

andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto

väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et krediidiandja oleks

nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“.

10. 25.03.2023 puuduste määruses ja 05.09.2024 kohtumääruses andis kohus võimaluse hagejale

esitada tõendid (05.09.2024 määruses viidatult kostja pangakontoväljavõte), mis kinnitavad, et

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja kostja oli enne 05.03.2023

laenulepingu nr XXXX sõlmimist krediidivõimeline. Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et

hagejal on võimalik teha ümberarvestus nõude osas vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7. Hageja on

hagiavalduse punktis 2.7.3 esitanud ümberarvestuse, so alternatiivse nõude juhuks kui esimest nõuet

ei rahuldata ja kui kohus peaks leidma, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud.

11. Hageja on kostja krediidivõimelisuse ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmise osas

esitanud kohtule tõendina hagi lisad 4. Krediidiinfo ja Pensioniinfo 05.03.2023 väljavõte ei seondu

kostjaga ja kohtu hinnangul on vastava väljavõtte näol tegemist asjakohatu tõendiga. Kostja

krediiditaotluses ja menetlusandmetes jm esitatu ei ole piisav veendumaks, et kostja oli enne

krediidilepingu sõlmimist krediidivõimeline. Kohus on seisukohal, et krediidiandja ei ole kostja

tegelikke sissetulekuid ja kohustusi kontrollinud. Kostja pangakontoväljavõtet kohtule esitatud ei ole.

Hageja märkis, et kostja näitas ebaõigelt laenutaotluses oma sissetuleku suuruse suuremana, kui see

tegelikult Pensioniregistri andmete põhjal oli. Kohus selgitab hagejale, et kui esinevad vastuolud

kostja taotluses esitatu ja andmekogust kogutud andmete vahel, siis sellisel juhul pidanuks

krediidiandja küsima kostjalt täiendavat teavet, välja selgitama kostja regulaarsed sissetulekud ja

kontrollima nende suurust pangakontoväljavõtte alusel.

Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud seda, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud ning märkivalt ei ole 24.11.2023 Riigikohtu lahendi nr 2-21-13098 p-

ides 18, 20, 21, 22 toodud juhiseid ka täidetud. Eeltoodu põhjal tuvastab kohus, et vastutustundliku

laenamise põhimõtet on rikutud (VÕS § 4034 lg 6).

12. Vastutustundliku laenamise rikkumise korral tuleb kostja (tarbija) tagasimaksed määrata

põhinõude katteks. Muid tasusid (lepingutasu, ülekande tasu, tagatisfondi tasu) VÕS § 4034 lg-st 7

tulenevalt kostja hagejale ei võlgne. Hagi lisast nr 2 (06.03.2023 maksekorraldus) nähtuvalt on kostja

saanud krediidiandjalt laenu 1417 eurot. Vaidlust ei ole selles, et leping nr XXXX öeldi krediidiandja

poolt üles 31.07.2023 ja lepingust tulenevad nõuded loovutati hagejale. Enne lepingu ülesütlemist

kostja tagasimakseid ei teinud. Pärast lepingu ülesütlemist, so perioodil 04.10.2023-27.12.2023 tegi

kostja tagasimakseid summas 240 eurot.

VÕS § 415 lg 2 p 1, VÕS § 113² lg 1 ja VÕS § 113² lg 2 p 3 alusel tuleb meeldetuletuskirjade kulu

35 eurot lugeda tagasimakse summast kaetuks. Eeltoodust ülejäänud summa 205 eurot (240-35=205

eurot) tuleb lugeda põhinõude katteks. Seega on põhjendatud põhinõudeks 1417-205=1212 eurot.

Kohus jätab rahuldamata hageja põhinõude 83 eurot (1295-1212=83 eurot).

13. Hageja nõuab kostjalt lepingujärgses intressimääras 31% aastas, intressivõlgnevust summas

168,58 eurot (periood 20.04.2023-20.07.2023, põhinõudelt 1295 eurolt, intressimaksed

57,56+37,70+37,02+36,32). Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 7 on vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ja muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Nimetatud sättest tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna

tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta

kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär

enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt

Eesti Panga poolt avaldatud infole (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar) ja

intressikalkulaator.ee kohaselt on järelmaksulepingust nr XXXX tulenev intressivõlgnevus

põhjendatud summas 8,63 eurot (põhinõudelt 1212 eurolt, periood 20.04.2023-20.07.2023). Kohus

jätab rahuldamata hageja intressinõude 159,95 eurot (168,58-8,63=159,95 eurot).

14. Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist

on selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles

oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata,

millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse

esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg

saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-

13098, p 24) (vt Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8).

Hageja nõuab kostjalt viivist 0,08% päevas, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevust kokku

272,61 eurot (seisuga 05.04.2024), mis koosneb järgnevast:

-seisuga 31.07.2023 (lepingu kehtivuse ajal) sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 3,99 eurot;

-viivis põhivõlalt 1500 eurolt perioodi 01.08.2023-04.10.2023 osas 78 eurot;

-viivis põhivõlalt 1295 eurolt perioodi 05.10.2024-05.04.2024 190,62 eurot.

Lisaks eeltoodule nõuab hageja kostjalt edasiulatuvat viivist alates 06.04.2024 0,08% päevas

põhinõudelt 1295 eurolt kuni põhinõude täitmiseni.

Kohus selgitab, et kui vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on lepingujärgne

viivisekokkulepe tühine, siis tuleb kohaldada seadusjärgset viivisemäära (VÕS § 113 lg-s 1 teises

lauses sätestatud määras).

Hageja ei ole lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 3,99 euro arvestust

esitanud, mistõttu ei ole asjaolude esile toomata jätmisest tingituna kohtul võimalik ümberarvestust

teha ja kohus jätab lepingu kehtivuse ajal sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse rahuldamata.

Kohus on seisukohal, et viivisekalkulaator.ee kasutades; so seadusjärgses viivisemääras on

põhjendatud sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 100,70 eurot (põhinõudelt 1212 eurolt,

periood 01.08.2023-05.04.2024). Kohus jätab rahuldamata sissenõutavaks muutunud

viivisevõlgnevuse 171,91 eurot (272,61-100,70=171,91 eurot).

Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivisenõude alates 06.04.2024 põhinõudelt 1212 eurolt VÕS §

113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

15. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

järgmised nõuded: põhivõlgnevus 1212 eurot, intressivõlgnevus 8,63 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivisevõlgnevus 100,70 eurot ning edasiulatuv viivis alates 06.04.2024 põhinõudelt 1212

eurolt VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Hagi jääb

rahuldamata põhivõla 83 euro, intressivõla 159,95 euro ja sissenõutavaks muutunud viivisevõla

171,91 euro nõuetes.

16. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja

jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja palub 11.09.2024

menetluskulude nimekirjas kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 1560 eurot.

Menetluskulud koosnevad järgnevast:

- maksekäsu kiirmenetluses avalduselt ja hagimenetluses hagiavalduselt tasutud riigilõivud 350

eurot;

-maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulu 20 eurot;

-õigusabikulud 1190 eurot, käibemaksuta, tunnitasu 170 eurot: hagi koostamine 4h x 170=680 eurot;

11.04.2021 kompromissprojekti koostamine 1h x 170=170 eurot; kohtunõude täitmine (hagi

täiendus), menetluskulude nimekirja koostamine 2h x 170= 340 eurot; 680+170+340=1190)

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud summas 1560 eurot on põhjendatud. Arvestatuna hagi

rahuldamise ulatust jäävad menetluskulud hageja kanda 23,90% ulatuses ja kostja kanda 76,10 %

ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1187,16 eurot.

17. TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

18. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik