2-22-7108/39 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.10.2024, Rapla

Tsiviilasja number

2-22-7108

Tsiviilasi

MM hagi JP-i vastu kuriteoga tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

3000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja MM (isikukood xxx), riigi õigusabi korras

määratud esindaja vandeadvokaat G.K

Kostja JP (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 07.10.2024, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta maakohtus kandud menetluskulud MM-i kanda.

3. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus pärast otsuse

jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Otsus jõustub kümne päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest arvates välja arvatud juhul, kui menetlusosaline teatab kümne päeva

jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus.

KOHTU SELGITUSED

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg-le 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku

materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse kohus

teha kirjeldava ja põhjendava osata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kohus sama paragrahvi

lõikes 3 nimetamata otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus täiendab otsust käesoleva seadustiku

§ 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse

1(2)

kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Kohus

selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata jätmise tagajärgi. TsMS §

448 lg 41 sätestab, et sama seadustiku § 444 lõike 4 alusel tehtud kirjeldava või põhjendava

osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul

otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus.

Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse

kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib

kohtuotsuse tervikuna koostada ka käesoleva seadustiku § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu

kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. TsMS § 448 lg 42

sätestab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule sama paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja

jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust

esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude

jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud

üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Antud asjas tehti kohtuotsus hageja kahjuks. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 190 lg 2 näeb ette, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma

menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui

talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. TsMS § 190 lg-st 4 tuleneb, et kui

hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamata

jätmise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Praegusel juhul ei esine

maakohtu hinnangul mõjuvaid põhjuseid, mis õigustaks hageja vabastamist menetluskulude

riigituludesse tasumise kohustusest (TsMS § 190 lg 7).

TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra,

määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

2(2)