1-23-4495/155 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. juuli 2024, Pärnu

Kriminaalasja number

1-23-4495

Kohtukoosseis

eesistuja Rajar Miller, rahvakohtunikud Hegert Vesik ja

Tatjana Gussarova

Kohtuistungi sekretär

Kristy Trave

Kriminaalasi

Kadir Yavasi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, § 4181 lg 1

ja § 4211 lg 2 p 1 järgi üldmenetluses

Prokurör

eriasjade prokurör Kaido Tuulemäe

Süüdistatav

Kadir Yavas, sünniaeg 26.05.1988, Belgia Kuningriigi

kodanik, emakeel prantsuse ja türgi keel, elukoht XXX,

kahtlustatavana kinni peetud 16.02.2023, viibib vahi all

Tallinna Vanglas

Kaitsja

lepinguline kaitsja Stella Veber

Tõlgid

Esta Rand, Risto Roste, Madis Jürviste, Siret Seppo

RESOLUTSIOON

1. Tunnistada Kadir Yavas süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 5 aasta

ja 6 kuu pikkune vangistus.

2. Tunnistada Kadir Yavas süüdi KarS § 4181 lg 1 ja KarS § 4211 lg 1 järgi ja mõista

talle KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 4181 lg 1 järgi karistuseks vangistus 2 aastat.

3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista üksikkaristustes raskeima suurendamise teel

liitkaristuseks 6 aastat vangistust.

4. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg alates 16. veebruarist 2023

karistusaja hulka ja vangistuse kandmise aja alguseks lugeda 16. veebruar 2023.

5. Kadir Yavasile kohaldatud vahistamise tõkend jätta kuni kohtuotsuse jõustumiseni

muutmata. Kohtuotsuse jõustumisel tõkend tühistada.

Konfiskeerimine

6. KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida mootorsõiduk Citroen Jumper registreerimis-

märgiga X (VIN kood X ).

7. KarS § 191 alusel konfiskeerida sõidukist Renault Trafic leitud ning ekspertiisist

järele jäänud narkootiline aine amfetamiin ja jätta see NPALS § 7 lg 3 alusel Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või

hävitamiseks.

8. KarS § 421, § 4211 lg 4 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerida:

8.1.

kaliibriga 5,56x45 mm automaattuld võimaldav vintraudne püss Colt M16A1

numbriga X (pakend X );

8.2.

kaliibriga 5,56x45 mm automaattuld võimaldav vintraudne püss Colt M16A1

numbriga X (pakend X );

8.3.

kolm kaliibriga 5,56x45 mm tulirelva padrunisalve (2 pakendist X ja 1

pakendist X ).

9. Relvad Colt M16A1 numbritega X ja X , samuti padrunisalv pakendist X ja üks

salvedest pakendist X jätta Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi relvakogusse. Teine salv

pakendist X , mis on hoiul Kaitsepolitseiametis, hävitada.

Menetluskulud

10. KrMS § 180 lg 1 alusel jätta Kadir Yavase kanda valitud kaitsjale makstud tasu ja

tema kulud ning mõista välja Kadir Yavaselt riigituludesse menetluskulud

kogusummas 6286 eurot, mis koosneb:

10.1. sundraha 2050 eurot;

10.2. ekspertiiside kulu 3192 eurot;

10.3. määratud kaitsja tasu 864 eurot;

10.4. sõidukite teisaldamise kulu 180 eurot.

11. Menetluskulu tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates ühe kuu jooksul ühele

järgnevatest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: nr EE351010052031000004 (SEB

Pank AS), nr EE522200221013264447 (Swedbank AS), nr EE401700017002872300

(Luminor Bank AS) või nr EE957700771001523585 (AS LHV Pank).

Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99924700019802 ja makse selgituseks:

„menetluskulu, Kadir Yavas, kr asi nr 1-23-4495“. Kui rahalised nõuded pole

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

12. KrMS § 177 p 1 ja 3 ning § 173 lg 4 alusel jäävad riigi kanda Renault Traficu

tehnilise kontrolli ja sellega seotud teisaldamiste kulu ja tõlkekulud. KrMS § 180 lg 3

alusel jäävad riigi kanda kaitsja tõenditena esitatud DNA-ekspertiiside ja

sõrmejäljeekspertiisi kulud.

2 (30)

Asitõendid

13. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Kadir Yavasile Kaitsepolitseis hoiul asuvad:

13.1. sularaha kupüürides kokku 620 eurot (4x 50 eurot, 20x 20 eurot, 2x 10 eurot

pakend X );

13.2. Samsung Galaxy Z Flip 4 IMEI1 koodiga X /06 ja IMEI2 koodiga X /06

(pakend X );

13.3. iPhone 12 mini IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X (pakend X );

13.4. Kadir Yavase nimeline deebetkaart (pakend nr X ).

14. KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastada omanikule või seaduslikule valdajale sõiduk Renault

Trafic VIN koodiga X .

15. KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel hävitada järgmised Renault Traficust võetud esemed:

15.1. 75 kaliibriga 5,56x45mm padrunit ja 2 kaliibriga .223 REM padrunit pakendis

X ning 73 kaliibriga .223 REM padrunit pakendis X ;

15.2. papist kast (pakend X );

15.3. viis musta värvi spordikotti kirjega "Kaytan" ja neis olnud kilepakendid;

15.4. musta värvi riidest kott koos 2 kaablivitsaga, ülejääkidest teibilõikude,

kiletükkide ja kilekottidega (pakend X );

15.5. sigaretipakk Marlboro Gold L (pakend X );

15.6. silindrikujuline anum, milles plastikust lusikale võetud tumedat värvi vänge

lõhnaga aine proovmaterjal (pakend X );

15.7. määrdunud pruuni värvi tekk (pakendid X ja X );

15.8. kaks helesinist värvi sangadega ja mere liivaranda kujutava pildiga

kilematerjalist kotti (pakendid X ja X );

15.9. valget värvi kokku murtud kilekott pruuni värvi kileteibiga (pakend X );

15.10. musta värvi käepidemega riiete puhastusrull (pakend X );

15.11.kaks musta värvi teibirulli (pakendid X ja X );

15.12.kaks musta värvi, üks valget värvi ja kaks läbipaistvat teibirulli (pakend X );

15.13.punast värvi palvevaip (pakend X );

15.14.tühi helesinist värvi kilekott käsikirjalise kirjega „Buker“ (pakend X );

15.15.läbipaistvast plastikust ja punast värvi korgiga veepudel kirjega „SPA

INTENSE“ (pakend X );

15.16.valget värvi hambahari (pakend X );

15.17.kaks sinist värvi kummikinnast (pakend X );

15.18.kaks soomekeelset arvet: 18.02.2022 kell 11:48 Helsinki K-Rauta ja 18.02.2022

kell 12:16 Motonet Roihupelto (pakend X );

15.19.kolmteist sigaretikoni filtri osa (pakend X );

15.20.kollast värvi kõrvatropp (pakend X );

15.21.kaks paberi tükki, üks punast värvi kirjetega „ASAM“ ja „Hotell Gastronomie

Tagung www.hotelasam.de“ ning teine paberitükk ühelt poolt kirjega „Casa

Cucina Pizzeria“ ja „Halal 100%“ (pakend X );

15.22.tühi musta värvi ääristega kollakas-rohelist värvi poolitatud sidruni kujutisega

kilematerjalist kott (pakend X ).

3 (30)

16. Sõidukite dokumendid pakendist nr X jätta vastava sõiduki juurde ja kaks

transiitmärki kirjega "X" pakendist X jätta sõiduki Renault Trafic juurde. Sõidukite

Citroen Jumper registreerimisnumbriga X ja Renault Trafic VIN koodiga X võtmed

jätta vastava sõiduki juurde.

17. KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel hävitada kriminaalasjas ära võetud telefonidest ning alla

laetud sotsiaalmeedia ja e-posti kontodel asunud andmete koopiad, mis asuvad

Kaitsepolitseiameti andmehoidlas:

17.1. Kadir Yavase mobiiltelefonist iPhone 12 mini IMEI1 koodiga X ja IMEI2

koodiga X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nr X ). Kadir Yavase

mobiiltelefonist Samsung Galaxy Z Flip 4 IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga

X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nr X );

17.2. HCmobiiltelefonist iPhone 13 Pro IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X

kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nr X ). HC mobiiltelefonist iPhone 11

Pro IMEI koodiga X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nr X );

17.3. Yavüz Eroglu mobiiltelefonist Samsung S21 IMEI1 koodiga X ja IMEI2

koodiga X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nimetusega

„Samsung_S21“).

18. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikusse vaatlusprotokollide juures

olevad CD ja DVD plaadid.

19. KrMS § 4211 lg 1 alusel saata jõustunud kohtuotsus konfiskeeritud sõidukit valitsema

volitatud asutusele Politsei- ja Piirivalveamet. Asitõendite hävitamiseks ja

tagastamiseks saata kohtuotsus täitmiseks Kaitsepolitseiametile.

Edasikaebe kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele

tutvumiseks kättesaadav. Vahistatud süüdistatava kaitsja puhul arvutatakse

apellatsioonitähtaega kohtuotsuse kättetoimetamisest kinnipidamiskohas viibivale

süüdistatavale.

Süüdistuse sisu

1. Kadir Yavast süüdistatakse selles, et tema 2023.a veebruaris eeluurimisel tuvastamata

isikutega kooskõlastatult ühise teootsuse ja teoplaani alusel, ebaseaduslikult toimetas

ajavahemikul 14.02.2023 kuni 16.02.2023 Belgia Kuningriigist Eesti Vabariiki suures

koguses narkootilist ainet amfetamiini ning kaks automaattulirelva Colt M16A1. Kadir

Yavase tegevus seisnes alljärgnevas.

2. 2023.a veebruaris, täpselt tuvastamata ajal leppis Kadir Yavas eeluurimisel tuvastamata

isikutega kokku suures koguses narkootilise aine ja kahe automaattulirelva toimetamise

Belgiast Eestisse. Vastavalt omavahel kokkulepitule pidi Kadir Yavas oma treilersõidukiga

toimetama kaubiku Renault Traficu, mille kaubaruumi on eelnevalt peidetud amfetamiin ja

automaattulirelvad, Belgiast Brüsseli linnast Eestisse Tallinna linna. Tulirelvad ja

4 (30)

narkoaine pidid eelnevalt kaubikusse peitma eeluurimisega tuvastamata isikud, Kadir

Yavase ülesanne oli nende transport Belgiast Eestisse.

3. Kuna Kadir Yavaselt oli liiklusrikkumise tõttu juhtimisõigus ära võetud, siis kaasas ta

treilerisõiduki juhina Eestisse sõiduks oma tuttava HC . Seejuures Kadir Yavas ei rääkinud

HC le Renault Traficu kaubaruumi peidetud ja seega veoseks olevatest

automaattulirelvadest ja narkootilisest ainest, ega viidanud muul viisil tegevuse

ebaseaduslikkusele.

4.

14.02.2023 ajavahemikul kell 18.49 kuni 19.04 (Belgia aja järgi kell 17.49 kuni 18.04)

panid HC ja Kadir Yavas Belgias Brüsselis Evere linnaosas Friulilaan’i tänaval Kadir

Yavase korraldusel ja juhendamisel treilersõidukile Citroen Jumper (registreerimismärga

X) ilma registreerimismärkideta kaubiku Renault Trafic (VIN koodiga X ). Renault

Traficu kaubaruumis oli sel hetkel muude esemete hulgas kaks automaattulirelva Colt

M16A1, tulirelva salved, padrunid ning 95,78 kg massiga amfetamiini sisaldavat pulbrit,

mis olid eelnevalt sinna pandud eeluurimisel tuvastamata isikute poolt. Tulirelvad ja

narkootiline aine olid kaubaruumi paigutatud selliselt, et nende avastamine muude esemete

hulgast oleks juhuliku kontrolli puhul võimalikult raske. Relvakotis olevad

automaattulirelvad olid paigutatud Renault Traficu kaubaruumis erinevate esemete all

asunud pesukastiga diivani peal olnud diivani detaili õõnsusesse kinniteibitud papist kasti

sisse. Narkootiline aine asus diivani pesukastis viies musta värvi spordikotis.

Spordikottides oli kokku 95,78 kg niisket pulbrilist ainet, mis sisaldas kokku 19 572 g

amfetamiini. Spordikotid olid kaetud tekiga ning pesukasti ääred olid immutatud tugevalt

lõhnava ainega. Kaubaruum oli kuni laeni täidetud kastidesse pakitud majapidamistarvete

ja -esemetega, kasutatud vaipade, mööbli ja tehnikaga.

5. Pärast kaubiku treilersõidukile paigutamist alustasid HC ning Kadir Yavas 14.02.2023

kella 19.04 ajal (Belgia aja järgi kell 18.04) sõitu Eesti suunas selliselt, et Citroen Jumperit

juhtis HC ja Kadir Yavas oli kaasreisijana kõrvalistmel. Eestisse sõideti mööda maismaad,

läbides Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti. Teel Eestisse juhtis Citroen Jumperit valdava osa

ajast HC ning vahepeal Kadir Yavas. HC le andis juhiseid ja korraldusi Kadir Yavas.

Sõidu ajal andis Kadir Yavas telefoni teel tuvastamata isikule jooksvalt ülevaateid sõidu

käigust ja riigipiiride ületustest.

6.

16.02.2023 kell 09.41 sisenesid HC juhina ja Kadir Yavas kaassõitjana treilersõidukiga

Citroen Jumper Läti Vabariigist Ikla piiripunkti kaudu Eesti Vabariiki. Treileri veoseks oli

endiselt Renault kaubik automaattulirelvadega ja narkootilise aine amfetamiiniga.

7. Pärast piiriületust sõitsid HC ja Kadir Yavas mööda Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed edasi

kuni Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Kabli-Massiaru teeristini, kus nad kell 09.55 Maksu- ja

Tolliameti ametnike poolt tollikontrolliks kinni peeti. Veoseks olnud tulirelvad ja

narkootikumid avastati ametnike poolt Renault Traficu kaubaruumist sõiduki läbivaatuse

käigus Pärnu linnas Rannametsa tee 4 tollikontrolli angaaris kell 11.20 paiku.

8. Läbivaatuse käigus leidsid Maksu- ja Tolliameti ametnikud Renault Traficu kaubaruumist

pärast kauba mahalaadimist erinevate esemete all asunud diivani peal olnud diivani detaili

5 (30)

õõnsusesse peidetult kinniteibitud papist kasti. Papist kastis oli musta värvi riidest

relvakott, milles omakorda oli kaks laskekõlbulikku 5.56x45 mm kaliibriga automaattuld

võimaldavat vintraudset püssi Colt M16A1 relvanumbritega X ja X ning kolm

padrunisalve. Seejuures oli tulirelva Colt M16A1 numbriga X padrunipessa laetud üks

kaliibriga 5.56x45 mm padrun (st tegemist oli laetud tulirelvaga). Relvakotis oli lahtiselt

kaks kaliibriga.223 REM padrunit; neli padrunikarpi, milles 78 (tk) kaliibriga .223 REM

padrunit; kilepakendis 95 (tk) kaliibriga 5.56x45 mm padrunit ning kaks

kaliibriga .223REM padrunit. Kõik 178 padrunit olid laskekõlblikud.

9. Lisaks leidsid ametnikud Renault Traficu kaubaruumist diivani pesukasti seest viis musta

värvi spordikotti, millest igas kotis oli 20 ligikaudu 1 kg massiga amfetamiini sisaldava

niiske pulbrilise ainega kilepakendit. Kokku oli spordikottides 100 kilepakendit pulbrise

ainega, kogumassiga 95,78 kg:

21 pakendit valget värvi pulbriga, massiga kokku 19,68 kg;

23 pakendit valkjat värvi pulbriga, massiga kokku 21,93 kg;

56 pakendit roosat värvi pulbriga, massiga kokku 54,17 kg.

10. Ainete kuivatamise järgselt tegi kohtuekspert kindlaks, et:

21-s kilepakendis olnud valge pulber kogumassiga 6014 g sisaldas keskmiselt 70%

amfetamiini, arvestuslikult oli pakendites 4210 g amfetamiini;

23-s kilepakendis olnud valkjas pulber kogumassiga 6650 g sisaldas keskmiselt 71%

amfetamiini, arvestuslikult oli pakendites 4722 g amfetamiini;

56-s kilepakendis olnud roosa pulber kogumassiga 19 710 g, sisaldas keskmiselt 54%

amfetamiini, arvestuslikult oli pakendites 10 640 g amfetamiini.

11. Kokku oli Renault Traficu kaubaruumis 100 kilepakendis 32 374 g pulbrit, mis sisaldas 19

572 g amfetamiini.

12. Kuna HC ei olnud teadlik Renault Traficus olevatest automaattulirelvadest, padrunitest ja

narkootilisest ainest, pani HC koosseisupärased teod (st automaattulirelvade ja narkootilise

aine valdamise, transportimise ja Eestisse toimetamise) toime vahendina, keda Kadir

Yavas valitses vahendlikult ülekaaluka teadmisega. Seega käitles Kadir Yavas 32 374 g

pulbrilist ainet, mis sisaldas kokku 19 572 g amfetamiini.

13. Narkootiline aine amfetamiin kuulub vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ja sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73

lisa 1 alusel narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. NPALS § 3 lg 1 järgi on

narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil. Amfetamiini käitlemine oli ebaseaduslik, kuna Kadir Yavasel puudus luba

narkootiliste ainete käitlemiseks. NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks

narkootilise aine kogust, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele

inimesele. Keskmiselt piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks amfetamiini

puhul 1,4 grammist. Kadir Yavas käitles narkootilist ainet suures koguses, kuna Belgiast

Eestisse toimetatud amfetamiini kogusest oleks piisanud narkootilise joobe tekitamiseks

keskmiselt 150 553 inimesele, s.o enam kui kümnele inimesele.

6 (30)

14. Relvaseaduse (RelvS) § 11 lg 2 kohaselt on relva käitlemine relvade ja laskemoona

valmistamine, müük, soetamine, omamine, valdamine, hoidmine, hooldamine, kandmine,

edasitoimetamine, vedu, sissevedu, väljavedu, võõrandamine, pärimine, leidmine ja

hävitamine ning relvade parandamine, ümbertegemine, laskekõlbmatuks muutmine,

lammutamine ja laenutamine. RelvS § 20 lg 1 p 5 järgi on tsiviilkäibes keelatud

automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule vajutamisel saab sooritada valangu.

Automaat-vintpüss Colt M16A1 puhul on tegemist RelvS § 20 lg 1 p 5 mõttes tsiviilkäibes

keelatud automaattulirelvaga.

15. Tsiviilkäibes keelatud automaattulirelv on RelvS § 3 lg 1 p 1 järgi ametirelv, mis on

seadusega ette nähtud avalikku võimu teostavatele valitsusasutustele, kohaliku

omavalitsuse organitele ja asutustele ning kohtutele teenistusülesannete täitmiseks,

sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks ja teenistusülesande täitmiseks ning

Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks. RelvS § 3 lg 2 kohaselt jagunevad

ametirelvad teenistusrelvadeks ja sõjaväerelvadeks, mille käitlemise kord on sätestatud

Siseministri 11.09.2018 määruses nr 19 ja Kaitseministri 09.07.2018 määruses nr 9. Kadir

Yavasel puudus õigus käidelda automaattulirelva, kuna ta ei kuulu RelvS § 3 lg 1 p 1

nimetatud subjektide ringi.

16. RelvS §-s 832 lg 5 kohaselt on sõjarelvade käitlemine majandustegevusena

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses lubatud üksnes RelvS §-s 8333

sätestatud tegevusloa alusel. Kadir Yavas ei oma Eestis relvaluba. Talle ei ole väljastatud

tsiviilrelvade ja laskemoona või sõjarelvade ja laskemoona käitlemise tegevusluba ning

majandustegevuse registri (MTR) kohaselt ei ole ta seotud Eesti ettevõttega, mis omaks

eelnimetatud tegevuslube.

17. RelvS § 59 lg 6 kohaselt toimub tsiviilkäibes keelatud relva sissevedu strateegilise kauba

seaduses (StrKS) sätestatud korras. StrKS § 2 lg 1 kohaselt on strateegiline kaup sõjaline

kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse

kasutusega kaup. StrKS § 2 lg 2 kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend,

seade, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid,

tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud

sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel või mis on loetletud

sõjaliste kaupade nimekirjas.

18. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 171 „Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisa nr

1 (ML1) kohaselt on sõjaliseks kaubaks automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm (kaliiber

0,50 tolli). Kadir Yavase poolt Belgiast Eesti Vabariiki toimetatud kaks automaattuld

võimaldavat vintraudset püssi Colt M16A1 numbritega X ja X on sõjaline kaup.

Strateegilise kauba vedu StrKS § 3 lg 1 tähenduses on sissevedu, väljavedu, transiit,

kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisene vedu ja kahesuguse kasutusega kauba

edasitoimetamine. StrKS § 3 lg 2 järgi on sissevedu sõjalise kauba ja kaitseotstarbelise

toote Eestisse toimetamine. StrKS § 6 lg 2 järgi on strateegiliste kaupade nimekirja kantud

kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise õigus,

mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. StrKS § 6 lg 1 järgi

on eriluba litsents või üldluba. Kadir Yavasele ei ole väljastatud StrKS § 6 lg 1 nimetatud

eriluba.

19. Kuna Kadir Yavasele pole väljastatud Eesti Vabariigi poolt tsiviilkäibes keelatud

tulirelvade käitlemiseks lube, siis käitles ta kahte automaat-vintpüssi Colt M16A1

7 (30)

ebaseaduslikult. Ebaseaduslikkus seisnes tulirelva käitlemises isiku poolt, kellel pole

selleks õigust.

20. Eelpool kirjeldatud tegude puhul Kadir Yavas teadis, et ta käitleb narkootilist ainet ja

automaattulirelvi; et automaattulirelvade ja narkootiliste ainete valdamiseks, hoidmiseks,

edasitoimetamiseks, Eesti riiki sisseveoks on vaja eriluba, mida tal ei olnud. Samuti oli ta

teadlik, et antud narkootilisest ainest piisanuks joobe tekitamiseks enam kui kümnele

inimesele. Nimetatud asjaolusid teades, tahtis Kadir Yavas narkootilist ainet ja

automaattulirelvi Belgiast Eestisse toimetada. Kadir Yavas pani kuriteo toime tahtlikult, st

amfetamiini ja tulirelvade ebaseaduslik Belgiast Eestisse toimetamine ning Eestis

edasitoimetamine oli tema eesmärk.

21. Suures koguses narkootilise aine ebaseadusliku käitlemisega grupis pani Kadir Yavas

toime KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

22. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva ebaseadusliku käitlemisega grupis pani Kadir Yavas toime

KarS § 4181 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

23. Strateegilise kauba veoga ilma nõutava kehtiva eriloata grupis pani Kadir Yavas toime

KarS § 4211 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT

24. Esmalt märgib kohus sissejuhatavalt, et Kadir Yavas end kohtus talle etteheidetavate

kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud ning kaitsja taotles Kadir Yavase täielikku

õigeksmõistmist.

25. Süüdistatava kaitsepositsiooni võib kokku võtta järgmiselt: K. Yavas vedas treileril

Renault kaubikut, kuid polnud teadlik, et sellesse on peidetud keelatud esemed –

narkootiline aine ja relvad. Tema tegevuses puuduvad kuriteo subjektiivsed tunnused. K

Yavast kasutati ära. Ta osutas puksiirveo teenust, mis on tema töö juba ca 10 aastat – ta

veab igapäevaselt puksiirautoga avariilisi, rikkis või muul põhjusel ühest kohast teise

vedamist vajavaid sõidukeid. K. Yavas ei tegutsenud grupis.

Objektiivne koosseis

26. Eelöeldut arvestades pole vaidlust süüdistuses etteheidetava kuriteosündmuse peamistes

KarS § 184, § 4181 ja § 4211 põhikoosseisude jaoks tähendust omavates objektiivsetes

asjaoludes. Kohus tuvastab need järgmiselt.

27. K. Yavas ja HC paigutasid 2023. aasta 14. veebruari õhtul Belgias Brüsselis Evere

linnaosas Friulilaani tänaval Citroen Jumper treilersõidukile kaubiku Renault Trafic ja

alustasid kella 19.04 ajal (18.04 Belgia aja järgi) sõitu Eesti suunas. Sõit kulges läbi

Saksamaa, Poola, Leedu ja Läti. Citroen Jumperit juhtis valdavalt HC , aga vahepeal ka K.

Yavas. Neid fakte kinnitavad K. Yavase telefoni vaatlusandmed (III kd) ning tema enda ja

HC poolt kohtus antud ütlused (VIII kd tl 19-37, V kd tl 109-122).

8 (30)

28. 16. veebruari hommikul kell 9.41 sisenes Citroen Jumper treilersõiduk HC roolis ja K.

Yavasega kõrvalistmel ning Renault Traficuga treileri veosena Lätist Ikla piiripunkti

kaudu Eestisse. Seda kinnitavad piiriületuse andmed (I kd tl 101) ning K. Yavase ja HC

ütlused. Sõit jätkus Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel kuni Kabli-Massiaru teeristini, kus

tolliametnikud pidasid sõiduki kella 9.55 ajal kinni. Veose kontrollimiseks konvoeeriti

sõiduk Pärnusse tolliangaari, kus ametnikud avastasid Renault Traficu kaubaruumi

läbivaatusel kella 11.20 ajal relvakoti, milles oli kaks vintraudset püssi Colt M16A1

relvanumbritega X ja X , kolm padrunisalve ja 178 padrunit (96 padrunit kaliibriga

5,56x45 mm ja 82 padrunit kaliibriga .223 Rem) ning viis spordikotti kaaluga igaüks ca 21

kg, milles oli kilepakendites amfetamiini kiirtestile positiivselt reageerinud aine. Eeltoodu

on leidnud kinnitust Maksu- ja Tolliameti läbivaatusaktis, Kaitsepolitseiameti

läbivaatusprotokollis ja padrunikarpide vaatlusprotokollis kajastatud andmetega (I kd tl

50-99, tl 110, tl 143).

29. Eelnimetatud läbivaatusakt, läbivaatlusprotokoll ning läbivaatust teostanud tolliametnike

Y.L , N.W ja M.K ütlused kogumis (II kd tl 167–183, V kd tl 157–167) kinnitavad sedagi,

et Renault Traficu kogu kaubaruum oli täidetud kastidesse ja kottidesse pakitud asjadega,

mille hulgas oli mööblit, kodutehnikat, vaipu, mitmesuguseid majapidamistarbeid,

toiduaineid jms, ning relvakott ja spordikotid amfetamiiniga olid paigutatud teiste asjade

alla diivanisse kaubaruumi esiosas. Nende leidmiseks tuli kaubaruum peaaegu tühjendada.

Relvakott asus diivani käetoes kinniteibitud pappkarbis ja spordikotid tekiga kaetult

diivani pesukastis, mis omakorda oli määritud tugevalt lõhnava ainega. Selline paigutus

lubab järeldada, et kõnealused kotid pandi kaubaruumi enne seda kui K. Yavas ja HC

Renault Traficu treilerile paigutasid ja veosega 14. veebruaril Brüsselist Eesti suunal

startisid (ehk teisisõnu teekonnal midagi kaubaruumi ei lisatud ja kotid oma sisuga olid

Renault Traficus veo algusest kuni lõpuni nii nagu nad tolliametnike poolt 16. veebruaril

leiti).

30. Tulirelvaekspertiisi aktis esitatud eksperdi arvamusega on tõendatud, et mõlema Renault

Traficu kaubaruumist leitud relva näol oli tegemist laskekõlbliku automaattuld võimaldava

vintraudse püssiga Colt M16A1 kaliibriga 5,56x45 mm. Ekspert on tunnistanud

laskekõlblikuks ka ekspertiisiks esitatud padrunid (kaliiber 5,56x45 mm ja kaliiber .223

Rem) ning kinnitanud padrunisalvede kasutuskõlblikkust ja kasutatavust muuhulgas

ekspertiisiks esitatud relvadega. Eksperdi järelduste põhjal on 5,56x45 mm kaliibriga

padrunid kasutatavad teiste relvade hulgas ka vintpüssidega Colt M16A1. Kaliibriga .223

Rem padrunid ekspertiisiks esitatud püssidest laskmiseks ette nähtud ei ole, ent

ekspertiisiks esitatud padrunisalvi kasutades on see kaliibrite sarnaste mõõtmete ja

omaduste tõttu võimalik (I kd tl 165-178).

31. Narkootilise aine ekspertiisi akti kohaselt kaalus ekspertiisiks esitatud märg pastataoline

pulber 100 kilepakendis enne kuivatamist kokku 95,78 kg: 21 pakendit valge pulbriga

19,68 kg, 23 pakendit valkja pulbriga 21,93 kg ja 56 pakendit roosa pulbriga 54,17 kg.

Ekspert on teinud kindlaks, et valge pulber kuivatamisjärgse massiga 6014 grammi

sisaldas keskmiselt 70% ja arvutuslikult kokku 4210 grammi amfetamiini, valkjas pulber

kuivatamisjärgse massiga 6650 grammi keskmiselt 71% ja arvutuslikult kokku 4722

grammi amfetamiini ning roosa pulber kuivatamisjärgse massiga keskmiselt 54% ja

arvutuslikult 10 640 grammi amfetamiini (I kd tl 156-159). Eksperdi arvamusega on

tõendatud, et Renault Traficu kaubaruumist leitud aine sisaldas puhta aine kujul kokku 19

572 grammi amfetamiini.

9 (30)

Narkootilise aine käitlemine

32. KarS § 184 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses

ebaseadusliku käitlemise eest. Amfetamiin kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1 ning sotsiaalministri 18. mai 2005. a

määruse nr 73 lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja.

NPALS § 31 lg 3 kohaselt loetakse suureks narkootilise aine kogust, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kuigi süüdistuses on prokuratuur

märkinud kümne inimese narkojoobeks vajaliku amfetamiini kogusena 1,4 grammi, võib

seda näha ebaolulise eksitusena, kuivõrd uuritud tõendite põhjal piisab amfetamiini puhul

kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks keskmiselt 1,3 grammist. Seda tõendavad

ekspert M. T koondatud andmed (IV kd tl 148–152). NPALS § 2 p 3 alusel tuleb

narkootilise aine käitlemise all mõista mh narkootilise aine vedu. K. Yavas toimetas

treilersõidukile paigutatud kaubiku kaubaruumis, st vedas, faktiliselt Belgiast Eestisse 19

572 grammi amfetamiini. Sellisest kogusest piisab narkojoobe tekitamiseks kaugelt enam

kui kümnele inimesele, täpsemalt saaks narkojoobeks vajaliku annuse keskmiselt 150 553

inimest (19572/0,13). Seega vedas K. Yavas suures koguses narkootilist ainet.

33. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või samas seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. NPALS § 4 lg 1 järgi toimub I nimekirjas loetletud

ainete ja neid sisaldavate ravimite sisse- ja väljavedu NPALS § 3 lõikes 1 nimetatud

eesmärkidel kasutamiseks Ravimiameti sisse- või väljaveoloa alusel. Ravimiameti

kinnituse ja tegevuslubade registri andmete toel on tõendatud, et K. Yavasele (ega HC )

amfetamiini sisseveoks ega muul viisil käitlemiseks luba antud ei ole (IV kd tl 119–127).

Loa puudumist kinnitasid mõlemad mehed ka kohtus antud ütlustes. Loa puudumisel

käitles K. Yavas narkootilist ainet ebaseaduslikult.

34. Seega käitles Kadir Yavas suures koguses narkootilist ainet ebaseaduslikult ja täitis seega

KarS § 184 lg 1 objektiivse koosseisu.

Tsiviilkäibes keelatud tulirelva käitlemine

35. KarS § 4181 lg 1 näeb ette vastutuse tsiviilkäibes keelatud tulirelva, selle olulise osa või

laskemoona ebaseadusliku käitlemise eest, välja arvatud laskemoona ebaolulises koguses

ebaseadusliku käitlemise eest.

36. Relvaseaduse (RelvS) § 20 lg 1 p 5 järgi on automaattulirelv, millest ühekordsel päästikule

vajutamisel saab sooritada valangu, tsiviilkäibes keelatud. Kuivõrd tulirelvaekspertiisi akti

põhjal võimaldab vintraudne püss Colt M16A1 automaatuld, on tegemist relvaseaduse

tähenduses tsiviilkäibes keelatud automaattulirelvaga.

37. RelvS § 11 lg 2 järgi seisneb relva käitlemine mh relvade ja laskemoona veos. K. Yavas

toimetas treilersõidukile paigutatud kaubiku kaubaruumis, st vedas, faktiliselt Belgiast

Eestisse kaks tsiviilkäibes keelatud automaattulirelva. Süüdistuses heidetakse K. Yavasele

ette kahe automaattulirelva ebaseaduslikku vedu. Renault Traficust leitud laskemoona

ebaseaduslikku käitlemist pole ette heidetud ja sellel kohus ei peatu.

10 (30)

38. Ebaseaduslikkus KarS § 4181 lg 1 mõttes seisneb tsiviilkäibes keelatud tulirelva

käitlemises isiku poolt, kellel pole selleks õigust. Tsiviilkäibes keelatud tulirelva

käitlemine saab olla õiguspärane, kui isik kuulub RelvS § 3 lg 1 p 1 loetletud subjektide

hulka, kel võib olla õigus ametirelva kasutamiseks, või on tal RelvS §-s 8333 sätestatud

tegevusluba sõjarelvade käitlemiseks.

39. Eelviidatud RelvS § 3 lg 1 p 1 järgi on ametirelv seadusega ette nähtud avalikku võimu

teostavatele valitsusasutustele, kohaliku omavalitsuse organitele ja asutustele ning

kohtutele teenistusülesannete täitmiseks, sisekaitselisele rakenduskõrgkoolile õppetööks

ja teenistusülesande täitmiseks ning Kaitseliidule teenistuskohustuste täitmiseks. RelvS §

3 lg 2 kohaselt jagunevad ametirelvad teenistusrelvadeks ja sõjaväerelvadeks, mille

käitlemise kord on sätestatud Siseministri 11.09.2018 määruses nr 19 ja Kaitseministri

09.07.2018 määruses nr 9.

40. RelvS §-s 832 lg 5 kohaselt on sõjarelvade käitlemine majandustegevusena

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses lubatud üksnes RelvS §-s 8333

sätestatud tegevusloa alusel.

41. K. Yavasel puudus õigus käidelda automaattulirelva, kuna ta ei kuulu RelvS § 3 lg 1 p 1

nimetatud subjektide ringi. K. Yavasele pole väljastatud tsiviilrelvade ja laskemoona või

sõjarelvade ja laskemoona käitlemise tegevusluba ning ta ei ole seotud Eesti ettevõttega,

mis omaks eelnimetatud tegevuslube (IV kd tl 155–157). Küsimusele, et kas tal on

relvaluba või Belgias relva transportimise luba või Eestisse relvade sisse toimetamise

luba, vastas eitavalt kohtus ka K. Yavas ise (VIII kd tl 19–37). Igasuguste relvakäitlemise

lubade puudumist kinnitas ka HC .

42. Vedades Belgiast Eestisse kaks tsiviilkäibes keelatud tulirelva Colt M16A1 nende

käitlemise õiguseta täitis K. Yavas seega KarS § 4181 lg 1 objektiivse koosseisu.

Strateegilise kauba vedu

43. KarS § 4211 lg 1 näeb ette vastutuse strateegilise kauba veo või strateegilise kaubaga

seotud teenuse osutamise eest ilma nõutava kehtiva eriloata, selle kasutamise õiguse,

sertifitseeringu või registreeringuta ning strateegilise kauba edasiandmise eest eriloas

märkimata isikule või märkimata lõppkasutuseks.

44. RelvS § 59 lg 6 kohaselt toimub tsiviilkäibes keelatud relva sissevedu strateegilise kauba

seaduses (StrKS) sätestatud korras. StrKS § 2 lg 1 kohaselt on strateegiline kaup sõjaline

kaup, kaitseotstarbeline toode, inimõiguste rikkumiseks kasutatav kaup ja kahesuguse

kasutusega kaup. StrKS § 2 lg 2 kohaselt on sõjaline kaup relv, aine, materjal, vahend,

seade, süsteem, nende osad, nendega seotud varustus ja spetsiaalsed komponendid,

tarkvara ja tehnoloogia, mis on projekteeritud, valmistatud, määratud või kohandatud

sõjalisel otstarbel kasutamiseks, mida kasutatakse sõjalisel otstarbel või mis on loetletud

sõjaliste kaupade nimekirjas. Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 määrusega nr 171

„Strateegiliste kaupade nimekiri“ lisa nr 1 (ML1) kohaselt on sõjaliseks kaubaks

automaattulirelvad kaliibriga 12,7 mm (kaliiber 0,50 tolli).

45. K. Yavase poolt Belgiast Eesti Vabariiki toimetatud kaks automaattuld võimaldavat

vintraudset püssi Colt M16A1 numbritega X ja X on sõjaline kaup. Strateegilise kauba

11 (30)

komisjoni kiri kinnitab, et vintraudsete automaattulirelvade Colt M16A1 kaliibriga

5,56x46mm puhul on tegemist sõjalise kaubaga StrKS § 2 lg 2 tähenduses (IV kd tl 128–

129). Tegemist on automaattulirelvaga, mis on nimetatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011

määrusega kehtestatud strateegiliste kaupade nimekirja esimese lisa (sõjaliste kaupade

nimekiri) alajaotuses ML1. Selle nimekirja järgi on sõjaline kaup mh sileraudsed

tulirelvad kaliibriga alla 20 mm ja teised käsitulirelvad ning automaattulirelvad kaliibriga

12,7 mm või alla selle.

46. Strateegilise kauba vedu StrKS § 3 lg 1 tähenduses on sissevedu, väljavedu, transiit,

kaitseotstarbelise toote Euroopa Liidu sisene vedu ja kahesuguse kasutusega kauba

edasitoimetamine. StrKS § 3 lg 2 järgi on sissevedu sõjalise kauba ja kaitseotstarbelise

toote Eestisse toimetamine. StrKS § 6 lg 2 järgi on strateegiliste kaupade nimekirja

kantud kauba veoks ning teenuse osutamiseks vajalik kehtiv eriluba või selle kasutamise

õigus, mis peab olema omandatud enne kauba või teenuse riigipiiri ületamist. StrKS § 6

lg 1 järgi on eriluba litsents või üldluba. StrKS näeb ette, et strateegilise kaubaga

seonduvaid küsimusi arutab ja otsustab ning lube annab strateegilise kauba komisjon

(StrKS § 8).

47. K. Yavasele ei ole väljastatud StrKS § 6 lg 1 nimetatud eriluba. Strateegilise kauba

komisjoni kiri kinnitab, et ei K.Yavas ega HC pole taotlenud strateegilise kauba

komisjonilt sõjalise kauba Eesti Vabariiki toimetamiseks vajalikku eriluba ning ei ole

esitanud komisjonile muid dokumente ja neil pole strateegilise kauba komisjoni poolt

väljastatud eriluba sõjalise kauba Eesti Vabariiki toimetamiseks (IV kd tl 128–129).

48. Vedades nõutava eriloata Eestisse sisse kaks tulirelva Colt M16A1, mis on strateegilise

kauba alla kuuluv sõjaline kaup, täitis K. Yavas KarS § 4211 lg 1 objektiivse koosseisu.

49. Loomuliku elukäsitluse järgi tuleb sõitu (vedu) sõidukiga Belgiast Eestisse vaadata ühe

vältava tegevusena. Citroen Jumperit juhtis valdavalt HC , (kes süüdistuse asjaolude järgi

ei olnud veosesse paigutatud narkoainest ja relvadest teadlik ning sai sõidujuhiseid K.

Yavaselt), aga vahepeal ka K. Yavas. K. Yavase tegevus on hinnatav vahendliku

täideviimisena KarS § 21 lg 1 teise alternatiivi mõttes.

Grupp

50. Järgnevalt tuleb analüüsida, kas K. Yavas vedas narkootilist ainet ja tulirelvi grupis. Grupi

moodustavad vähemalt kaks isikut, kes panevad teo toime ühiselt ja kooskõlastatult.

Grupis tegutsemine tähendab kaastäideviimist KarS § 21 lg 2 tähenduses. See säte näeb

ette, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab

igaüks neist täideviijana (kaastäideviijad) ning kaastäideviimine on ka see, kui mitme isiku

ühine ja kooskõlastatud tegevus vastab süüteokoosseisu tunnustele.

51. Süüdistuse hüpoteesi kohaselt toimetas K. Yavas suures koguses amfetamiini ja kaks

automaattulirelva Belgiast Eestisse eeluurimisel tuvastamata isikutega kooskõlastatult

ühise teootsuse ja teoplaani alusel. Ühise teootsuse ja -plaani kohta on süüdistuses esile

toodud järgmised faktilised asjaolud:

12 (30)

51.1. Narkootilise aine ja tulirelvade Belgiast Eestisse toimetamise leppis K. Yavas kokku

eeluurimisel tuvastamata isikutega 2023. a veebruaris täpselt tuvastamata ajal.

51.2. Vastavalt kokkulepitule pidi K. Yavas toimetama oma treilersõidukiga Brüsselist

Tallinnasse kaubiku Renault Trafic, mille kaubaruumi on eelnevalt pidetud

amfetamiin ja automaattulirelvad. Tulirelvad ja narkoaine pidid eelnevalt

kaubikusse peitma eeluurimisel tuvastamata isikud. K. Yavase ülesanne oli nende

transport Belgiast Eestisse.

51.3. Tuvastamata isikutega ühise ja kooskõlastatud tegevusega puutuvana saab

teokirjelduses näha ka asjaolu, et sõidu ajal andis K. Yavas (HC juhiseid ja

korraldusi ning) tuvastamata isikule telefoni teel jooksvaid ülevaateid sõidu käigust

ja riigipiiride ületustest.

52. Neid süüdistusaktis välja toodud asjaolusid arvestades ei ole süüdistuses tegelikult

kuigivõrd palju kirjas võimalike teiste grupiliikmete tegevuse kohta. Välja on toodud

üksnes K. Yavase osalus – transportimine. Aktsepteeritav on, kui teise grupiliikme isik ei

osutu konkreetselt tuvastatavaks. Kohtupraktika järgi ei välista see süüdistatava

süüditunnistamist grupilises kuriteos. Samasugust mööndust ei saa aga teha teiste

grupiliikmete tegevuse, rolli, teopanuste jms konkretiseerimise osas. Need peavad olema

selgelt esile toodud.

53. Vaidlust ei ole selles, et K. Yavaselt telliti Renault Traficu vedu (vähemasti Brüsselist

Eestisse). See eeldab mingit kokkulepet. Ka kaitsja on menetluses läbivalt väitnud, et K.

Yavas osutas käsitletava sündmuse puhul puksiirteenust ja vedas Renault Traficut kliendi

soovil (teadmata sellesse peidetud keelatud esemetest). Seega iseenesest ei ole veo kokku

leppimine K. Yavase poolt vaidlusalune asjaolu. Prokurör ja kaitsja on aga eri meelt selles,

kas kokkuleppe esemeks oli (ainult) kaubiku vedu või narkootilise aine ja tulirelvade vedu.

54. Kohtumenetluses said süüdistusakti seisuga eeluurimisel tuvastamata isikud konkreetsema

nime eeskätt Mohamed Yassine T ja Mustafa Kemal M ´i (hüüdnimega T ja Filou) näol.

Selles olid ka prokurör ja kaitsja ilma vaidluseta ühel meelel.

55. Kokkuleppega seotud isikuteks saab uuritud tõendite põhjal pidada M. Y. T ja ka M. K. M

. K. Yavase, M. Y. T ja M. K. M kontakt seoses selle veoga on jälgitav K. Yavase ja M.

Y. T mobiiltelefonide vaatlemisel fikseeritud sõnumivahetusest (K. Yavase telefoni

vaatlusprotokoll III kd tl 1–250, millest suhtlus Yavase ja T vahel tl 55–91 ja suhtlus

Yavase ja M vahel tl 92–100; ning M. Y. T telefoni vaatlusprotokoll IV kd tl 158–184,

mis kajastab suhtlust T ja M vahel).

56. K. Yavase telefonist vaadeldud sõnumitest (WhatsApp Messenger kaudu) on näha, et

Yavase ja T kontakt konkreetse veoga seoses algas 4. veebruaril 2023, mil T küsis

sõnumiga Yavaselt: „Räägi, kas pikki otsi ka teed? Soome? Helsingi“, millele Yavas

vastas: „Räägime sellest“ (III kd tl 69). Sellele eelnevalt on suheldud kahe varasema

sõiduki veo asjus sama aasta jaanuaris: sõiduauto Audi, mille Yavas T tellimisel Belgiast

Saksamaale vedas ning too sama käesolevas kriminaalasjas tähelepanu all olev Renault

Trafic, mille Yavas vedas eelnevalt T tellimisel Saksamaalt Brüsselisse. 12. jaanuaril on T

13 (30)

kirjutanud Yavasele: „Halloo, tere. Kuidas elad, elad hästi. Kõik on rahulik? Kuule, ma

olen see T sõber, seoses selle Audiga, mis oleks vaja Frankfurti viia. Räägi kas sa oled

oma veoautol siduri korda saanud?“. Meenutame, et T on M. K. M üks hüüdnimedest.

Järgnenud suhtlus puudutas Audi vedu. Renault Traficu (esmase) veo osas on suheldud 25.

jaanuarist ja 28. jaanuari sõnumivahetuses on fikseeritud, et kaubik on Yavase poolt

pargitud Brüsselis T tänava lõppu ja T on kinnitanud, et T sai võtmed kätte.

57. 4. veebruari suhtluse juurde naastes, pärast Yavase vastust T päringule pikkade otste

kohta, on suhtluse teemaks olnud veel eelmise veo eest tasu ülekande probleemid ning siis

on Yavas naasnud „pika otsa“ küsimuse juurde: „Seleta korra ära, mis töö see on, ma

vaatan järele“. T vastus: „Traffic tuleb viia Helsingisse, tasu on hea“. Yavas: „Ai-ai-ai“. T

: „Helista T le, ta seletab ära. Ja anna mulle teada. Tal on pilt“ Yavas: „Pilt?“- T : „On

kursis“. Yavas: „Helistasin, ta ei võta vastu“. Ja 10 minutit hiljem on Yavas kirjutanud:

„Rääkisime kähku“. 8. veebruaril T küsib Yavaselt, et kas on uudised. Yavas annab teada,

et T pole rohkem ühendust võtnud. T kommenteerib, et ta on ometi Brüsselis ja Yavas

kinnitab, et helistab. Seejärel on T uuesti uurinud helistamise kohta, Yavas on hilisõhtul

kinnitanud, et: „ok, helistan“. Seejärel on Yavas võtnud 56 sekundit väldanud kõne T le,

pärast mida on T kirjutanud Yavasele „Ta helistab sulle“ ning lõpuks on südaöö paiku T

ja Yavase vahel toimunud veel kaks kokku pea minuti väldanud kõnet. 10. veebruaril on

taas teema juurde naastud ja T küsinud uuesti uudiste kohta. Yavas on lubanud kohe

ühendust võtta ja seejärel kinnitanud T le, et „vastas“. T on palunud end kursis hoida,

hilisõhtul küsinud üle „ikka mitte midagi?“, millele Yavas on vastanud, et väga kiire aeg ja

ei saanud temaga rääkima minna. 11. veebruaril on T küsinud Yavaselt: „hei kas saad täna

vaadata“ ja logis on mitmeid märkeid T poolt Yavasele tehtud vastamata kõnedest, sh 12.

veebruari öösel. Viimaks on Yavas 12. veebruari päeval andnud T le teada, et „sry, olen

praegu T ga“. T on mõni aeg hiljem küsinud „millal sa temaga uuesti kokku saad?“,

Yavas on lubanud helistada ja uurida, kus ta on, T uue küsimise peale andnud teada, et

„kohe saame kokku“. Hilisõhtul on Tchalbi veel kirjutanud: „saad minna siis saame

homme alustada“ ning Yavas on võtnud T le pea 10 minutit väldanud kõne. 13. veebruaril

on suhtlus jätkunud T küsimusega „kuidas läheb, mis uudist?“. Yavase vastus „hästi,

vend“ ning 2-minutiline kõne T ga. Õhtul on T küsinud: „homme sõidad välja?“, millele

Yavas on vastanud, et „ma otsin kedagi, kellel on luba. Sattusid halva aja peale, mul võeti

just luba ära“. T : „ok“, Yavas: „hoiame ühendust“, T : „praegu on ainult jamad“. 14.

veebruaril õhtupoolikul on T küsinud: „Tere, kuidas läheb?“, tunni pärast on Yavas

kirjutanud: „Sõidan välja?“, millele T vastas „jah“. Järgnes kõne Yavaselt T le ja sõnumid

T lt: „Varssavi peale, kesklinn“. Seejärel taas kaks ja pool minutit kõne Yavaselt T le ning

hiljem sõnumivahetus T : „Saada sõnum, kui välja sõidad“, Yavas: „Ok“, „Nii, sõidan

välja, vend“, „Varssavi 1300 km“, T : „Ok v hea“. Hilisõhtul küsimus T lt „Millal

Varssavisse peaksid jõudma?“, millele Yavas saadab vastuseks foto kaardirakendusest.

58. Samal ajal on K. Yavas suhelnud M. K. M ga (III kd tl 93). 9. veebruari südaööl (kl 00.17)

on M helistanud Yavasele ja räägitud on veidi üle minuti. 9. veebruari pärastlõunal on M

kirjutanud Yavasele, et ootab teda ikka veel, millele Yavas on vastanud: „Kus sa oled

Filou?“ Meenutame, et Filou on M. K. M teine hüüdnimi. M on veel vastanud: „Poes“.

Hiljem õhtul on toimunud kaks kõnet kokku pea minut ja lõpuks on Yavas kirjutanud:

„Tulin, läksid minema. Helista mulle, kui oled kättesaadav“. 10. veebruari lõunal on M

Yavasele helistanud. 11. veebruari pärastlõunal on toimunud uus kõne pea minuti jooksul.

Õhtul M lt Yavasele vastamata kõne ning seejärel sõnum: „Caco kui sa tuled tule, kui ütled

et filou ma ei saa hakkama siis ütle, vaatan kellegi teise“. Seejärel öösel (12. veebruar kella

14 (30)

ühe paiku) M lt vastamata kõne ja sõnumid: „???“, „Noh“ ja „Kurat, kus sa oled“. 12.

veebruari õhtul on Yavas M le poole kuue paiku helistanud, 40-sekundiline kõne, ning

hiljem pärast üheksat on M palunud Yavasel talle Chaussée de Louvainile järele tulla. 14.

veebruari õhtul pärast viit on kokku minuti jagu telefonis räägitud ning M on seitsme

paiku soovinud Yavasele sõnumiga head teed ja et Allah teda hoiaks ning seejärel on

Yavase helistamise peale veel minuti jagu telefonikõnes räägitud.

59. Samal ajal on omavahel kontaktis olnud ka M ja T . Viimase telefonist saadud andmetest

on näha, et 12. veebruari öösel ühe paiku saatis M T le kuvatõmmise enda ja Yavase

vahelistest eelnevatest sõnumivahetusest, kus Yavas on palunud M l helistada, kui ta

kättesaadav ning M soovinud Yavaselt otsustamist („Caco, kui sa tuled siis tule /---/“).

Seejärel on M kirjutanud: „Oota, olen ärkvel“, T vastanud: „Ok“, M omakorda: „Ta

helistab mulle vennas, ära muretse“. T lt järgnevalt sõnumid: „Tean, tahan kinnitust“, „Siis

korras“, „Ikka ei midagi?“, millele M on vastanud: „Ei oota helistan talle“, „Puudega nagu

ta on, helistasin ta teisele numbrile, tal polnud teisaldamise telefoni kaasas, ta tuleb homme

lõunast, kurat ma täitsa karjusin, sita ajavad keema“. T : „Rääkisid temaga“, „?“, M : „Jah,

tuleb homme lõunast poodi“, T : „Ok“, „Jah või ei“, „Mis“ ning M vastus: „Jah homme

seletame talle kuidas on vaja osta edasi-tagasi võtab normaalse pileti“. 12. veebruari

pärastlõunal on M veel püüdnud T ga rääkida, vastamata kõned, T on andnud märku, et

helistab tagasi ning M seepeale informeerinud, et „ta läheb ära, tuleb 2 tunni pärast

tagasi“.

60. Välja toodud sõnumivahetuse põhjal saab vaatlusaluse veokokkuleppe kohta väita üksnes

seda, et T pakkus K. Yavasele Renault Traficu vedu Helsingisse hea tasu eest,

konkreetsemaid tingimusi võis K. Yavasele tutvustada tõenäoliselt M silmast-silma ja

saada K. Yavaselt ka jah-sõna töö vastuvõtmise kohta, ning lõpliku kinnituse K. Yavasele

sõidu alustamiseks 14. veebruari õhtul andis T . Kuna nii T kui M ga on K. Yavas pidanud

sel ajal ka mitmeid telefonivestlusi, mille sisu ei ole teada, võis mingi oluline infovahetus

veo asjaolude kohta toimuda ka nende raames, aga sisu avava tõendusteabe puudumisel on

see muidugi üksnes oletuslik. Sõnumivahetus otsesõnu ühtegi viidet narkootilisele ainele

ega relvadele ega nende peitmisele kaubiku kaubaruumi ei sisalda. Niisiis on esmalt

tõsikindlalt teada, et K. Yavase, M. Y. T ja M. K. M osalusel lepiti 2023. aasta veebruaris

kokku Renault Traficu transportimises K. Yavase poolt.

61. Sisuliselt ainus teave, mis võimaldab narkootilise aine ja tulirelvad veokokkuleppe

esemega seostada nähtub T ja M sõnumivahetusest K. Yavase ja HC kinnipidamisele

järgnenud päeval 17. veebruaril 2023. Sealt nähtub järgmine vestlus. Esmalt palub M T l

helistada, sest olevat uudiseid. Pärast kaht vastamata videokõne katset kirjutab T M le, et

helistab varsti. Seejärel mõne aja pärast kirjutab M : „Vennas, ta ajab naeru peale, küsib

miks sa talle selle töö andsid. Ütlesin vau, tema ju ise võttis selle töö vastu, ta teadis enne

ärasõitu. Nad on seda alati teinud ja selle eest saab mercosid (tõlkimatu). Nüüd kui jama

majas, siis ma ütlen, ei tasu nutta, tuleb leida lahendus, et ta võimalikult ruttu välja saaks.

Kui ta poleks kursis olnud, siis sa võiksid meie peale vihane olla. Kuradi idioodid“. T :

„Ausõna. Ilge jama. Lähen vaatan teist“. M : „Ok“

62. Konteksti jaoks on oluline see, et M vahendab neis sõnumeis T le uudisväärtuslikuna

tõenäoliselt oma vestlust K. Yavase venna IY . Kohtukõnes tõstatas kaitsja kahtluse, kas M

ja T kõnealune sõnumivahetus puudutas Ibrahim Yavase jutuajamist M ga või üldse I.

15 (30)

Yavast ja K. Yavast. Kaitsja väitel osutavad M ja T varasemad sõnumid, milles

räägitakse edasi-tagasi pileti ostmisest ja „mingi mitte eriti terava mõistusega isikust,

kellele pilet ostetakse ja kellest räägitakse“, sellele, et vestlus ei puuduta K. Yavast, sest

mingit piletit kumbki neist K. Yavasele ei ostnud. Arusaadavalt viitas kaitsja kohtuotsuses

eespool punktis 59 tsiteeritud 12. veebruari öistele sõnumitele. Kohtu meelest on neid

vaadates siiski üheselt selge, et M ja T seal just nimelt K. Yavasest räägivad – M on

jaganud T le kuvatõmmist oma sõnumeist K. Yavasega, milles oodatakse K. Yavase otsust

ja järgnevad sõnumid on sellest arendatud ja kahtluseta K. Yavast puudutavad. Seejuures

ei puudu ilmtingimata seos ka „normaalse edasi-tagasi pileti võtmise“ ja K. Yavase vahel,

sest T ja K. Yavase sõnumivahetus Renault Traficu veoga seoses algas 4. veebruaril ju

pika Soome otsa päringuga ja et Trafic tuleks Helsingisse viia. Brüsselist treileriga

Helsingisse sõit eeldab mh laevapiletit (või alternatiivina ainult mööda maismaad väga

suurt ringi Skandinaavia kaudu). Ristküsitlusel kaitsjale antud vastustes selgitas K. Yavas,

et „Alguses ta (tellija) tahtis, et ma viiksin sõiduki Soome ja siis muudeti see marsruut ära

nii, et ma pidin viima selle Eestisse“. Muutmise põhjuseks väitis K. Yavas: „Ütlesid, et

Soome minekuks tuleb laeva peale minna. Mina keeldusin laevaga Soome viimast ja siis

muudetigi marsruut ära nii, et ma viin Eestisse“. Laevasõidust keeldumist põhjendas ta

omakorda sellega, et: „Ma ei ole kunagi laevaga sõitnud“ (VIII kd tl 22). Seega sellise

narratiivi põhjal võis M sõnum T le küllalt loogiliselt siiski puudutada K. Yavast

sõltumata sellest, et piletit ei ostetud.

63. Alternatiivselt spekuleeris kaitsja, et isegi kui M ja T 17. veebruari sõnumid tõepoolest

käisid I. Yavase ja M jutuajamise kohta, on selle sisul usutav selgitus seeläbi, et kui M

kinnitanuks I. Yavasele, et K. Yavas ei teadnud, mis kaubikus on ning möönnuks, et

kasutas K. Yavast julmalt ära, saates ta narkolasti ja relvadega teadmatuses teele, võinuks

järgneda Türgi kogukonnas üldteadaolevalt tavapärane kättemaks M le või tema perele K.

Yavase lähedaste poolt. Võimalik, et kaitsja on siin inspireerunud I. Yavase poolt

ristküsitlusel öeldust, et ta olla M ähvardanud, võimalik, et T viidetest ähvardustele tema

naise ja laste suunal, kui ta kohtus ütluste andmisest keeldumist selgitas ning võimalik, et

M ja T sõnumivahetusestki 2023. aasta aprillis, kus nad räägivad kaassõitja (HC ) marus

isast, T otsimisest ja välja pandud pearahast ning lõõbivad selle üle. Kaitsja käsitlus on

kohtu meelest siiski mitmel põhjusel alusetu. Esiteks ei söanda kohus küll pidada

üldteadaolevaks asjaoluks tavapärast kättemaksu Türgi kogukonnas. Teiseks pole alust

oletada, et M võinuks lihtsalt võimaliku kättemaksu vältimiseks (I. Yavasele) n-ö puru

silma ajada väites, et K. Yavase võttis töö vastu teades, kursis olles, et kaubikus on

narkoaine ja relvad. I. Yavas nimelt enda ristküsitlusel ei väitnudki, et M talle midagi K.

Yavase teadlikust valikust rääkinuks. I. Yavase selgitas kaitsjale vastates, et nägi M

(viimati) „isiklikult 6–8 kuud tagasi, ma ähvardasin teda, oma venna pärast“ (I. Yavas

andis ütlused 2024. aasta aprillis). Selgitades kaitsja palvel, mida ta M le täpsemalt ütles,

rääkis I. Yavas: „ma küsisin tema käest, kuidas minu vend sellise probleemi otsa sattus,

sest T andis talle selle tööotsa, selle puksiirveo“. Viimast oli ta enda sõnul saanud teada

K. Yavaselt, kes oli talle seda telefonis öelnud, kui Eestisse sõitma hakkas. M lt oli I.

Yavas saanud oma küsimusele vastuse, et tema (M ) ei tea midagi, tema andis numbri oma

sõbrale, kel oli vaja teenust (tõlgitud Prantsuse keelest kui avariis või rikke korral

väljaaitamise teenus). Seepeale oli I. Yavas M le öelnud, et M ikkagi nagu rääkis K.

Yavasele sellest puksiirveost ning, et vennal on nüüd probleem, et seal olid relvad ja

amfetamiin. Kaitsja küsis kahel korral konkreetselt, kas I. Yavas küsis M lt, kas too teadis,

mis sõidukisse peidetud oli või kas M ütles, et ta teadis. I. Yavase vastuste kohaselt olevat

M öelnud, et tema ei tea sellest midagi, tema ei teadnud (VIII kd tl 12 pöördel–13).

16 (30)

64. Peab möönma, et I. Yavas rääkis oma ütlustes küll silmast-silma kohtumisest ja vestlusest

M ga 6–8 kuud enne ristküsitlust – seega millalgi 2023. aasta augustist oktoobrini –

järelikult mitte vahetult pärast K. Yavase ja HC kinnipidamist Eestis sama aasta 16.

veebruaril. Meenutame, et M sõnum T le pärineb 17. veebruarist. Seega on võimalik, et I.

Yavas eksis M ga kohtumise aja osas või rääkinud I. Yavas kõigest (temalt ka ei küsitud,

kas ta võis M ga ka varem kontaktis olla – kaitsja küsis konkreetselt, millal I. Yavas M

viimati nägi ja prokurör küsis M osas vaid I. Yavase teadmise kohta M teisest

hüüdnimest) või ei kajasta M sõnum T le tema vestlust I. Yavasega, nagu kaitsja

kahtlustas. Niisamuti tuleb nentida, et M ristküsitlusel ei kaitsja ega prokurör talle 17.

veebruari sõnumivahetuse sisu ega seoste selgitamiseks küsimusi ei esitanud. Sellele

vaatamata on kohtu hinnangul siiski piisavalt selge, et M sõnum T le räägib kokkuvõttes

K. Yavasest sõltumata sellest, kellega konkreetselt aset leidnud suhtlust M T le sõnumis

kirjeldab. Sõnumi aeg, sisu ja eelnenud sündmustega haakuv kontekst osutavad sellele

täiesti arusaadavalt. Samuti olid nii M kui T eelmise päeva sündmustest – amfetamiini ja

tulirelvade avastamisest ning K. Yavase ja HC kinnipidamisest – väga hästi teadlikud, sest

K. Yavas suhtles mõlemaga kuni tolliametnikud talt telefoni ära võtsid.

65. Pole põhjust arvata, et M ja T omavahelistes sõnumites keerutavad, vassivad või suisa

valetavad. M selgitas kohtus, et T on tema pikaajaline hea sõber (VII kd tl 115). Kohutu

hinnangul on M ja T sõnumivahetusest nähtuv teave usaldusväärne ja tõendab süüdistuse

väidet kokkuleppe sellise sisu kohta, mille kohaselt pidi K. Yavas transportima Brüsselist

(vähemalt) Eestisse Renault Trafic kaubikusse paigutatuna narkootilist ainet ja tulirelvi.

66. Eelnev tõdemus ei muuda aga seda, et süüdistuses ei ole teiste isikute, ennekõike siis

kohtumenetluse käigus tuvastamist leidnud isikutena T ja M tegevuse, rolli, panuste jms

kohta sisuliselt midagi kirjas. Faktilise asjaoluna välja toodud väide, et K. Yavas andis

sõidu ajal (tuvastamata isikule) telefoni teel jooksvaid ülevaateid sõidu käigust ja

riigipiiride ületustest, ei oma kohtu meelest kaastäideviimise võimaluse analüüsimiseks

muu teokirjelduse puudumisel isegi tähendust, sest sõidu käigust ülevaate andmine

kellelegi on midagi muud võrreldes näiteks kelleltki konkreetselt juhiste saamisega.

Viimast süüdistuse tekstist aga välja lugeda ei saa. KrMS § 268 lg-s 1 ja 5 sätestatu

kohaselt toimub kohtulik arutamine ainult süüdistatava suhtes ja süüdistusakti järgi ning

süüdimõistva otsuse tegemisel ei või tugineda süüdistuses kajastatust oluliselt erinevatele

või süüdistuses sootuks kirjeldamata faktilistele asjaoludele.

Subjektiivne koosseis

67. Kohtumenetluses seisnes peamine vaidluskoht küsimuses, kas K. Yavas teadis tema veetud

kaubikusse peidetud narkootilisest ainest ja tulirelvadest või mitte. Kogu kaitsepositsioon

rajaneb väitel, et K. Yavas ei teadnud, teadmist ei kinnita ka ükski prokuröri poolt kohtu

ette toodud tõend ning seepärast ei saa K. Yavasele tahtluse puudumise tõttu süüks

arvatavat tegevust ette heita.

68. Kaitseversioonile ootuspäraselt ütles K. Yavas kohtus ristküsitlusel (VIII kd tl 19–36), et

ta ei teadnud, et Belgiast Eestisse veetavasse Renault Traficusse on peidetud relvad ja

narkootiline aine. Vastusena kaitsja küsimusele millal ta sai teada, et sõidukis võib midagi

ebaseaduslikku olla, sõnas K. Yavas, et kuni (tolliametnike teostatud) kontrolli hetkeni ta

sellest ei teadnud.

17 (30)

69. Kohus tuvastas eespool M ja T 17. veebruari 2023 sõnumivahetuse toel, et K. Yavas oli

teadlik sellest, et tal tuleb vedada narkootilist ainet ja tulirelvi (punkt 65). Sõltumata sellest

on süüdistatava ütlus tõend ja kohus saab sellega arvestada, kui ütlused on usaldusväärsed.

Usaldusväärseks saab ütlusi pidada, kui need on loogilised, sisemiste vastuoludeta,

järjepidevad ja eluliselt usutavad.

70. Aktiivse kaitseversiooni järgi oli K. Yavase tegevus tema jaoks tavapärane puksiirvedu.

Seejuures ei olnud vaidlust, et K. Yavas teenibki juba aastaid elatist puksiirvedudega.

Vaadates tema ütlusi selle kohta kuhu ja mis tingimustel ta oma teenust vaatlusalusel juhul

osutas jääb silma mitmeid küsitavusi.

71. Ristküsitlusel rääkis K. Yavas kaitsjale vastates, et tellija ütles, et kaubik tuleb Tallinnasse

viia. Sõidu alguses täpset aadressi ei andnud. Muud riiki Eesti asemel pole tellija selle

sõidukiga seoses maininud. Alguses tahtis, et viiksin sõiduki Soome ja siis muudeti

marsruut ära nii, et pidin viima Eestisse. Sest nad ütlesid, et Soome viimiseks tuleb laevale

minna, millest ma keeldusin ja siis muudetigi marsruut nii, et viin Eestisse. Keeldusin

laevast, sest pole kunagi laevaga sõitnud. „Nemad“ all mõtlen klienti, (ja) M “.

Teisesküsitluses vastusena prokurörile selgitas K. Yavas, et tellija tellis alguses veo

Soome. Tellimine leidis aset nii, et ta ütles, et nüüd tuleb see sama Renault Trafic (mille K.

Yavas oli varem Saksamaalt Brüsselisse juba vedanud) viia Soome. Töötasin parasjagu ja

ütlesin, et räägime sellest hiljem. Hiljem võttis ühendust ja ütles, et otsiksin üles Filou/T ,

et ta selgitaks mulle mida kujutab endast see sõiduki viimine Eestisse. K. Yavas vastas

jaatavalt prokuröri täpsustava küsimuse peale, et kas ta keeldus sõidukit Soome viimast

seepärast, et on vaja laevaga sõita. Kui prokurör seejärel küsis, kas oli veel mingi

vastuväide Helsingisse viimisele vastas K. Yavas, et muid vastuväiteid tal polnud ja „Ma

ütlesin, et liiga kaugel on ja keeldusin“. Kui palju Helsingi Tallinnast kaugemal on, K.

Yavas enda sõnul ei vaadanud ja tema teadmine selle kohta, et Helsingi on kaugemal

tulenes sellest, et „hiljem klient ütles, et tuleb viia Eestisse ja ütles, et see on lähemal, see

ei ole kaugel“. Kaubiku Eestisse toimetamise eesmärgi kohta polevat tellija midagi öelnud,

ütles vaid, et see tuleb Eestisse viia. Eeluurimisel (teisel ülekuulamisel) oli K. Yavas

vastanud samale küsimusele nii, et: „veose tellija ütles, et kaubikus on kolimiseks mõeldud

asjad ja ta kolis Tallinna“ (avaldatud istungil usaldusväärsuse kontrolliks). Kui prokurör

küsis K. Yavaselt kas ta teadis Brüsselist sõitu alustades, et läheb Tallinnasse või

Helsingisse, vastas K. Yavas: „Teadsin, et lähen Tallinnasse“. Küsimusele, kuidas toimus

Eestisse sõitmiseks marsruudi valimine vastas K. Yavas, et enne teele asumist ütles klient

talle, et ta paneks GPS-i Varssavi ja Varssavis ütles, et nüüd paneks Tallinna. Küsimusele,

kas ta sõitu alustades teadis, kellele kaubik üle anda tuleb vastas K. Yavas eitavalt ja ütles

end olevat teabe saanud Eestisse jõudes sõnumiga ning klient, tellija oli öelnud, et isik,

kellele sõiduk üle anda tuleb ja kes kolib, on Eestis.

72. Kohtu hinnangul ei ole K. Yavase ütlused sõidu sihtpunkti kujunemise asjus just ülemäära

konkreetsed ja vastuoludest vabad. Tuleb välja, et Soomest ja Helsingist sai Eesti ja

Tallinn, sest K. Yavas olevat keeldunud laevasõidust. Teisalt olevat Helsingist keeldumise

põhjuseks olnud selle liigne kaugus. Brüsselist startides olevat teadnud, et läheb

Tallinnasse. Samas kliendi palvel GPS-i sisestanud esmalt Varssavi ja Varssavis kliendi

palvel Tallinna. Küsitavusi süvendab veelgi info, mida K. Yavas teistele jaganud on.

73. HC rääkis kohtus, et kohe sõidu alguses ei olnud sihtpunkt XXX teada. „Alguses ta (K.

Yavas) ütles mulle, et Poola ja siis tulid välja järgmised sihtkohad“. „Isa ütles mulle, et ma

18 (30)

sõidaksin koos Kadiriga ja mulle öeldi, et Poola on sihtkoht“ (V kd tl 114 pöördel). YE

(HC X) selgitas kohtus prokuröri küsimuste peale, et kui K. Yavas (autojuhi vajadusega)

tema poole pöördus, oli K. Yavas öelnud, et ta peab viima ühe auto Poola. Miks seda vaja

on polevat ta öelnud. Kaitsjale vastates väitis Y. Eroglu seevastu, et veidi kaugemale

Poolast. Kui kaitsja küsis, et kuidas Y. Eroglu aru sai, kuhu siis läheb, et veidi kaugemale

Poolast, vastas Y. Eroglu: „Minu jaoks oli see sihtkoht Poola“. Kui kaitsja palus selgitada,

kumb on õige – Poola või kaugemale Poolast, selgitas Y. Eroglu, et K. Yavas olevat

öelnud talle, et veidi kaugemale Poolast. Olevat rääkinud segaselt, et nagu natuke

paremale ja vasakule ja ei olnud nagu väga selgelt arusaadav kuhu täpselt. Lõpuks küsis

kaitsja, kas ta sai õigesti aru, et K. Yavas ütles, et Poolast edasi on vaja sõita, mille

vastuseks Y. Eroglu nentis, et „jah, seda ta ütles, tema sõnul oli see nii“ (V kd tl 117 jj).

Miks rääkida viimasel hetkel autojuhti otsides sihtkohana Poolast või sellest veidi

kaugemast kohast, teades, et sihtkohaks on Tallinn, jääb kohtule mõistmatuks.

74. HC telefonist pärineva videoklipi vaatlusprotokollist (IV kd tl 17) nähtub, et K. Yavas ja

HC räägivad omavahel ja K. Yavas on öelnud, et „Me läheme veel sinna… Lätti. Me

läheme veel Helsingisse, /---/“. Video on loodud südaööl vastu 16. veebruari ja

koordinaatide põhjal on loomise hetk paigutatud Leetu Paevežise kanti. HC selgitas kohtus

videos kõlanud Helsingit nii, et „Teate, seal autos lihtsalt viskame omavahel nalja ka ja see

oli lihtsalt selline, minu jaoks oli see nali, ma ei võtnud seda üldse tõsiselt“. Kohtu meelest

ei ole see eluliselt usutav selgitus. Miks visata nalja juba Leedus olles veel Helsingisse

minekust, teades, et sihtkohaks on Tallinn.

75. Sõidu ajal on K. Yavas vahetanud Instagramis sõnumeid M. T (IV kd tl 3). M. T küsimise

peale 15. veebruari õhtul, et „kust sa tood?“ on K. Yavas täpsustanud, et hoopis viib ja

Eestini on veel 600 km. T küsimusele „kuhu?“ vastab K. Yavas „Eesti“, „Helsingi

Soome“. T tunnustab „sa oled kõva mees“. Kohtus selgitas K. Yavas seda nii, et „tahtsin

talle lihtsalt öelda, et osutan teenust kaugele, näidata kui kaugele ma lähen, sest temaga me

sageli kiitlesime niimoodi ja rivaalitsesime“. Kohtu arvates pole see taas eluliselt usutav

selgitus.

76. Ristküsitlusel prokuröri küsimusele vastates kinnitas K. Yavas, et veo eest Eestisse tasu

talle lubati. Summat ta enda sõnul enam ei mäletavat. Kohtu arvates tähelepanuväärselt ei

suutnud K. Yavas tasu suurust mäletada ka pärast seda, kui prokurör võimaldas tal

meenutamiseks tutvuda KrMS § 288 lg 9 p 3 korras eeluurimisel selle kohta öelduga.

Pärast meenutamist väitis K. Yavas end mitte mäletavat, et ta oleks sellist summat öelnud,

sest aasta on juba möödas, ning kinnitas veelkord, et ta tõesti ei mäleta palju talle tasu

lubati. Prokurör üritas veel mitme nurga alt tasu suuruse kohta vastust saada, ent

tagajärjetult. K. Yavas väitis ikkagi, et ta hinda ei tea, aasta on möödas ja tal olevat hirm

vale summa öelda. Mittemäletamist ei saa iseenesest mõistagi ette heita. Teisalt tekitab see

kohtu meelest rohkem küsimusi kui annab vastuseid.

77. Säärane umbmäärasus koos mittemäletamisega veolepingu ühtede olulisemate tingimuste

– sihtpunkt ja tasu – pole kohtu hinnangul usutav. Seda eriti kontekstis, kus kaitseväide on

see, et elukutseline puksiirteenuse osutaja tegi oma tavapärast tööd.

19 (30)

78. K Yavase väitel sai ta Renault Traficusse peidetud narkootikumidest teada tellijalt vahetult

enne seda, kui tolliametnikud avastasid kaubikust relvad (amfetamiin leiti hiljem).

Kokkuvõttes ebausaldusväärseiks peab kohus ka K. Yavase ütlusi kaubikusse peidetud

narkoainest ja tulirelvadest teadasaamise asjaolude kohta. Uuritud sõnumivahetus K.

Yavase väidet ei toeta.

79. Sõnumivahetusest T ja K. Yavase vahel on näha, et pärast T lt sõidu alustamiseks

nõusoleku saamist on reisi kulgemist puudutavad küsimused ja K. Yavase edastatav infos

oluline rõhk piiriületustel. K. Yavase selgitusel T tellijana küsis ja tema vastas ning et see

on tavapärane, et tellija infot küsib. Veo kulgemise kohta vedajalt info küsimist iseseisvalt

millekski pahaendeliseks pidada ei saa, kuid arvestades mida praegusel juhul veeti asetub

piiripunktide läbimise info vahetamine loogilisse konteksti - piiridel on kõige tõenäolisem

sattuda sõidukiga kontrolli.

80. K. Yavase mobiiltelefoni vaatlusprotokollist nähtub, et intensiivseks muutub suhtlus K.

Yavase ja T ning ka K. Yavase ja M vahel pärast seda, kui K. Yavase sõiduk kontrolliks

16. veebruaril 2023 kinni peetaksegi. Ta andis teada, et politsei pidas ta kinni, küsis

Tallinna aadressi, nime, kirjeldas toimuvat, saatis fotosid jms. Jooksev ülevaade kontrolli

käigust vältas kuni K. Yavase kinnipidamisel temalt telefon kell 11.20 paiku ära võeti.

Seejuures toimusid K. Yavase ja T vahel mitmed telefonikõned, helistati ka M ga.

Ristküsitlusel andis K. Yavas sõnumite sisu ja tähenduse kohta selgitusi.

81. K. Yavas väitis kohtus, et ta ei tea tellija nime ega ütle talle midagi ka nimi Yassine. Nägi

nii tellijat kui tellija nime esimest korda kohtus. Sõnumivahetuses küsib M 16. veebruaril

kell 10.15 K. Yavaselt: „Yasin helistas?“, millele ta vastab koheselt „jah“. Järgneb M

küsimus: „rääkisid või?“ ja K. Yavas vastab jällegi „jah“. Kaitsjale vastates selgitas K.

Yavas, et ta ei pööranud sellele nimele (Yassine) läbivaatuse ajal tähelepanu. Kaitsja

küsimusele, kas ta sai aru, et see oli kuidagi tellijaga seotud või miks M seda küsis, vastas

K. Yavas, et üritas tellijale helistada, ütles M le, et tellija ei vasta ja siis ta (M niimoodi)

vastas. Tellijana on K. Yavas valdavalt osutanud Mohamed Yassine T le.

82. Tolliangaari juurde kohale jõudes edastab K. Yavas T le tolliangaarist fotod. Järgneb

sõnumivahetus:

10:47 - K. Yavas: Laser

10:47 -T : Skänner?

10:47 - K. Yavas: Jah

10:48 - K. Yavas: Kas asjad on halvasti?

10:48 - T : Natuke

83. Kaitsjale vastates selgitas K. Yavas sõnumeid nii, et küsis kliendilt, kas on hästi ja on

puhas ja natuke halvasti tähendas tema jaoks, et „asi pole puhas ja seal (kaubikus)

järelikult on midagi“. „Kuni selle sõnumini ei öelnud klient mulle midagi (selle kohta, et

sõidukiga midagi natuke jama on)“. Kaitsja meelest räägib küsimus „kas asjad on halvasti“

selle kasuks, et K. Yavasel ei olnud kaubikusse peidetud relvadest ja narkoainest aimu.

Vastasel juhul poleks ta skännerit nähes nii rumalat küsimust küsinud. Kohtu arvates oleks

see rumal küsimus olukorras, kus K. Yavase ausal teadmisel poleks tal ühtegi põhjust

arvata, et kaubiku skaneerimine võiks üldse probleem olla. Küsimus on küllalt loogiliselt

selgitatav, kui K. Yavas teab veose sisu kohta, kuid pole kursis sellega, kuidas või kui

avastamiskindlalt ebaseaduslik kaup sinna täpsemalt pakitud ja paigutatud on. Ka

20 (30)

süüdistuse sisus pole K. Yavast veose ettevalmistamise või kauba peitmisega seostatud.

On loogiline järeldada, et ta ei teadnud, kas skänner võib peidetud kauba avastada või

mitte.

84. Kell 10.54 on K. Yavas kirjutanud T le: „Vend, asi kisub jamaks“. Sõnumiga mõeldut

selgitas K. Yavas nii et „siis ma tahtsingi öelda, et siis on siin nüüd praegu probleem“.

85. Kell 11.02 on K. Yavasel toimunud telefonikõned T ga, kokku ca 4 minutit. Kaitsja palus

K. Yavasel selgitada, millest räägiti. K. Yavas selgitas: „Kui ta ütles mulle, et seal on

mingi probleem (sõnumis, kus ta ütles, et natuke on jama), siis ma helistasin talle, et teada

saada mis probleem siis on“. Seletas, et raske oli kliendiga rääkida, polnud levi, kõne

hakkis. „Helistasin mitu korda selle küsimusega, et mis probleem on“. Kaitsja küsis

kliendilt saadud vastuse kohta ja K. Yavas väitis, et: „Just enne seda, mis leiti või avastati

seal, ta ütles mulle, et seal on valge aine“. Ehk siis K. Yavast olevat nende katkendlike

vestluste ajal informeeritud valgest ainest kaubikus.

86. Tolliametnikud leiavad kaubiku tühjendamise käigus esmalt relvakoti. Kell 11:11 teavitas

K.Yavas Tcahalabit järgnevalt:

11:11 - K. Yavas: Nad leidsid

11:14 - K.Yavas: Nad leidsid

11:14 - T : Koti?

11:14 - K.Yavas: Jah

87. Kaitsjale vastates selgitas K. Yavas sõnumite saatmise põhjust nii: „Kui nad avastasid

selle, siis ma nägin, et nad avastasid koti ja et seal on relvad sees“. Kui kaitsja küsis, mis

kott see oli, selgitas K. Yavas, et: „See oli see must kott, milles olid relvad sees ja kuulid

kah ja ma arvan, et aine oli kah“. Kui kaitsja küsis, miks ta arvas, et aine oli kah seal,

selgitas K. Yavas, et: „Tol hetkel arvasin. Arvasin, et need on koos, relvad ja see aine. Ja

siis ma ütlesin, et nad leidsid“. Kaitsja palus täpsustada oma arusaama õigsust, et arvamine

kotis olla võivast valgest pulbrist põhines sellel, et just vahetult enne kella 11 ajal oli K.

Yavas rääkinud kliendiga, mil talle öeldi, et seal on valge pulber. K. Yavas kinnitas seda:

„Jah, klient ütles mulle, et sõidukis on valge pulber“. Et kaubikus võib relvi olla K. Yavase

sõnul talle selles telefonikõnes ei mainitud. Relvade leidmisest teatas enda sõnul kliendile

ja M le, täpsustades, et „teatasin neile, et sõidukist leiti aine ja relvad“. Usaldusväärsuse

kontrolliks avaldas prokurör K. Yavase poolt eeluurimisel antud ütluse: „Selle hetkeni

kuniks ametnikud leidsid musta värvi koti, milles eemalt vaadates oli mingi valget värvi

pulber, ei teadnud ma asjast midagi“. Kui prokurör palus selgitada, miks K. Yavas ei

rääkinud eeluurimisel varasemast hoiatusest pulbri kohta, vastas K. Yavas: „Klient teatas

mulle sellest just selle leiu hetkel“. Kui prokurör palus selgitada kaitsjale antud vastuseid,

et hoiatus tuli enne leidmist, vastas K. Yavas „Ma ei öelnud seda uurijatele, sest ma

arvasin, et siis uurija arvab, et ma olin kursis, et sõidukis on keelatud asju“.

88. Leiust teavitamise järgselt veel järgmine sõnumivahetus T ga:

11:14 - K.Yavas: Mis ma teen?

11:14 - T : Tead, midagi, sinu töö on transportimine, sina teed oma tööd

11:17 - K.Yavas: Anna mulle mõni nimi

21 (30)

11:42 - T : Anna see number

11:42 - T : Sama nimi

11:42 - T : Siis sul on tõendus olemas

89. Paralleelselt sõnumivahetus M ga:

11:18 - M : Mis sa tegid

11:19 - K.Yavas: Kõrbesin (türgi keeles yandim, tõlgitud ka „minuga juhtus midagi

kahetsusväärset“)

90. Vastust M le selgitas K. Yavas nii, et sellega „tahtsingi M le öelda, et leiti relvad ja muu,

tahtsin öelda, et on probleem“.

91. Järgnenud sõnumeid M le selgitas K. Yavas samamoodi: „seda tahtsingi öelda, et leiti

relvad ja muu, et mida ma nüüd peale hakkan, sina andsid mulle selle sõiduki“.

11:19 - K.Yavas: Mis ma nüüd peale hakkan

11:19 - K.Yavas: Relv jne võeti välja

11:19 - K.Yavas: Gros kõrbesin (türgi keeles gros yandim, tõlgitud ka „minuga juhtus

midagi kahetsusväärset“)

11:19 - M : Kas nad tegid auto tühjaks

11:20 - M : Sina ei tea nagunii mitte midagi

11:20 - M : Sina sõidad, viid sõiduki ära ja kogu lugu

11:24 - M : Helista teisele

92. Kohtu hinnangul pole võimalik otsuses esile toodud kohtu arvates asjakohaseimat

sõnumivahetust (mis ei ole kaugeltki täielik) mõista K. Yavase soovitud viisil. K. Yavase

selgitused infovahetusele ei ole sõnumite kogumis loogilised ega usutavad sellises

versioonis, mis eeldab tema teadmatust kaubikusse peidetud narkoainest ja relvadest.

93. Olgugi, et ka M , kes soostus erinevalt T st kohtus ütlusi andma, väitis, et K. Yavas (ega ka

tema ise) ei teadnud kaubikusse peidetud relvadest ega narkoainest midagi, ei saa M ütlusi

pidada K. Yavase versiooni kinnitavaks tõendiks. Ka M ütlused pole usaldusväärsed.

Tema menetluslik seisund sama kuriteosündmusega seoses Soomes toimetatud

kriminaalmenetluses annab talle K. Yavasega samaväärse huvi ja põhjuse teadlikkust

eitada.

94. Kohus tuvastas eelnevalt, et K. Yavase tegevus täidab KarS § 184 lg 1, KarS § 4181 lg 1 ja

KarS § 4211 lg 1 kuritegude objektiivsed koosseisud. Kohus leiab, et K. Yavas on need

kuriteod toime pannud kaudse tahtlusega (KarS § 16 lg 4).

95. Kohus tuvastas, et K. Yavas teadis, et ta veab Renault Traficus narkootilist ainet ja

tulirelvi. Kohtu hinnangul pidas K. Yavas võimalikuks, et narkootilise aine kogus on suur

ja möönis seda. Kohus ei tuvasta, et tal oli teadmine täpsest kogusest ega ka täpsest ainest,

sest seda kinnitavaid tõendeid ei ole. Sõltumata sellest saab juba veo viisist ja tuhandete

kilomeetrite pikkusest vahemaast, teha väljaspool mõistlikku kahtlust järelduse, et mõne

grammi narkootilise aine pärast seda teed ette ei võeta. Sisuliselt sama kehtib ka relvade

puhul. Teadmine ei pea hõlmama seda, milliseid konkreetsed tulirelvi veetakse ja kui

palju. Teades, et tegu on relvadega peab vedaja võimalikuks ka seda, et tegemist on

tsiviilkäibes keelatud võis suisa sõjalise otstarbega relvadega.

22 (30)

96. Seda, et esineks mõni asjaolu, mis seaks kahtluse alla K. Yavase teo õigusvastasuse, kohtu

ette ei toodud ja kohus uuritud tõenditest ka midagi sellist ei tuvastanud. K. Yavas oli

tegude toimepanemise ajal süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid kohus ei

tuvastanud

Karistus

97. Prokurör on karistusettepanekut tehes leidnud, et K. Yavas on pannud toime ühe teo, mis

vastab mitmele eri süüteokoosseisule ning süüdi tunnistades ta KarS § 184 lg 2 p 1, KarS §

4181 lg 1 ja § 4211 lg 2 p 1 järgi tuleb talle mõista karistus KarS § 63 lg 1 järgi. Kohtule

arusaadavalt on prokurör ühe teo all silmas pidanud vedu. Erinevalt prokurörist leiab

kohus, et ideaalkogumit kõigist K. Yavasele süüks arvatud tegudest ei moodustu seepärast,

et K. Yavas vedas samaaegselt nii narkootilist ainet kui tsiviilkäibes keelatud tulirelvi, mis

on ühtlasi ka strateegiline kaup. Kohus nõustub, et automaattulirelvade veoga, mis samal

ajal on ka strateegiline kaup, täitis K. Yavas samaaegselt KarS § 4181 lg 1 ja KarS § 4211

lg 1 koosseisu. Suure koguse narkootilise aine veoga moodustavad aga tulirelvadega

seotud kuriteod reaalkogumi. Seega esmalt mõistab kohus K. Yavasele karistuse KarS §

184 lg 1 järgi ning seejärel KarS § 4181 lg 1 ja KarS § 4211 lg 1 järgi KarS § 63 lg-t 1

kohaldades ning viimaks liitkaristuse KarS § 64 lg 1 alusel.

98. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü,

karistuse mõistmisel tuleb arvesse võtta nii kergendavaid kui raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning

arvestada tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

99. Kohtupraktikas kinnistunud põhimõtete järgi tuleb karistuse määra leidmisel võtta

lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr ning isiku süü suurust, karistust kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning preventsioone arvesse võttes saab konkreetse süüdlase süüle

vastava karistuse määra.

100.KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on K. Yavast võimalik

karistada vangistusega vahemikus 1–10 aastat ja sanktsiooni keskmiseks määraks on seega

5 aastat ja 6 kuud vangistust. Muuliigilise karistuse kaalumiseks KarS § 184 lg 1

sanktsioon alust ei anna ja nii peab K. Yavase karistuseks olema vangistus.

101.Kohus leiab, et K. Yavase süüd KarS § 184 lg 1 kontekstis saab pidada keskmiseks. K.

Yavas vedas narkootilist ainet märkimisväärselt suures koguses. KarS § 184 lg 1 koosseisu

käitlemisteo täitmiseks vajalikuks suureks koguseks loetakse kogust, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele ja K. Yavas toimetas Belgiast

Eestisse koguse amfetamiini, millest piisanuks narkootilise joobe tekitamiseks keskmiselt

150 553 inimesele. Prokurör on asjakohaselt viidanud, et karistuse mõistmisel tuleb silmas

pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh nii käideldud narkootilise aine kogus kui

liik. Narkootilise aine kogust arvestades tuleks süüd lugeda keskmisest mõnevõrra

suuremaks. Kuigi tuvastatud on, et suure koguse narkootilise aine vedamist pidas K. Yavas

võimalikuks, võtab kohus arvesse, et tal ei pruukinud olla teadmist täpselt, millist ainet ja

kui suures koguses ta veab. Vähemasti selline teadmine konkreetse aine liigist (sh ka puhta

narkootilise aine sisaldusest) ja kogusest kohtulikul uurimisel tõendamist ei leidnud.

Prokurör on karistusettepanekut tehes ka ise toonud välja, et K. Yavas ei olnud teoplaani

väljatöötaja, ta oli narkootilise aine vedaja. On tõenäoline, et täpne teadmine mida ja kui

23 (30)

palju veosesse läks (mh sõltub sellest ka, kuidas ja millist transpordiviisi organiseerida), on

just plaani väljatöötajal. Riigikohus on leidnud, et narkootikumide kogus pole siiski ainus

ega alati olulisim süü suuruse hindamiskriteerium ning lähtuda tuleb ka teo toimepanija

rollist narkootilise aine terviklikus käitlemisahelas (Riigikohtu 30. märtsi 2023. a otsus nr

1-20-9591, p 24). Pole tuvastatud ja pole ka viiteid, et K. Yavasel oleks narkootilise aine

vedamise kõrval muud rolli, sh nt narkootilise aine turustamine. Kui süüd vähendava

asjaoluna saab arvesse võtta, et veetud narkoaine märkimisväärselt suurt kogust K. Yavas

täpselt ei teadnud ning vedaja roll käitlemisahelas ei ole keskne, siis kohtupraktikas on

leitud, et süüd suurendavaks asjaoluks on toime pandud kuriteo rahvusvaheline mõõde

(Riigikohtu 3. aprilli 2020 otsus nr 1-18-2232, p 72). Seda, et ta veab narkootilist ainet

Belgiast teise riiki K. Yavas teadis. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

kohus ei tuvastanud. K. Yavase karistusmäära valikul räägib tema kasuks see, et ta on

varem kriminaalkorras karistamata.

102.Prokurör on leidnud, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka seda, et käideldud

narkoaine ja automaattulirelvade salakaubaveo modus oprandi viitab, et K.Yavase puhul ei

ole tegemist juhusliku õigusrikkujaga, vaid ohtliku narko- ja relvamüügiahela lüliga, kellel

on juurdepääs suurtele narkoaine kogustele ning spetsiifilistele tsiviilkäibes keelatud

automaattulirelvadele. Kohtu hinnangul on tuvastatud asjaolusid arvesse võttes prokuröri

selline järeldus K. Yavase rollist narko- ja relvamüügiahelas ülepaisutatud.

103.Eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et K. Yavast tuleb KarS § 184 lg 1 järgi karistada

kokkuvõttes sanktsioon keskmises määras, s.o 5 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega.

104.K. Yavas pani kahte automaattulirelva Colt M16A1 vedades ideaalkogumis toime kaks

kuritegu, s.o nii tsiviilkäibes keelatud tulirelvade veo kui strateegilise kauba ebaseadusliku

veo KarS § 4181 lg 1 kui KarS § 4211 lg 1 järgi. KarS § 63 lg 1 näeb ette, et kui isik on

toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või

mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. KarS §

4181 lg 1 sanktsiooniks on 1–5 aasta pikkune vangistus ja KarS § 4211 lg 1 järgi on

võimalik karistada rahalise karistuse või kuni 5 aasta pikkuse vangistusega. Karistus tuleb

K. Yavasele mõista seega KarS § 4181 lg 1 järgi. Mõistes karistust KarS § 63 lg 1 alusel

tuleb arvestada kõigi kogumisse kuuluvate süütegude asjaolusid. See tähendab, et

ideaalkogumi eest karistust mõistes peab lähtuma samuti eelkõige isiku süü suurusest, mis

sellisel puhul väljendub küll ühes teos, kuid sisaldab kahele süüteokoosseisule vastavat

ebaõigust (vt nt Riigikohtu 27. mai 2011 otsus nr 3-1-1-7-11, p 18). K. Yavasele

heidetakse ette kahe automaattulirelva vedu. Relvade kogus pole oluliselt suur, samuti

arvestab kohus, et pole tuvastatud K. Yavase vedajast suuremat rolli käitlusahelas ning

KarS § 4181 järgi kvalifitseeritud kuriteo rahvusvahelist mõõdet. KarS § 4211 lg 1 juures

on automaattulirelvade Colt M16A1 sissevedu (StrKS § 3 lg-d 1 ja 2) koosseisutunnus.

Kohus leiab, et KarS § 4181 lg 1 ja KarS § 4211 järgi kogumis on K. Yavase süü

keskmisest mõnevõrra väiksem. Ka siin karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud

puuduvad, ning võttes ka arvesse, et K. Yavast pole kriminaalkorras karistatud, tuleb teda

nende kuritegude eest KarS § 63 lg-t 1 kohaldades karistada 2 aasta pikkuse vangistusega.

105.Järgnevalt tuleb K. Yavasele mõista liitkaristus KarS § 64 lg 1 alusel, mis näeb ette, et

samaliigiliste põhikaristuste korral mõistetakse liitkaristus mõistetud üksikkaristustest

raskeima suurendamise teel või loetakse kergem karistus kaetuks raskeima karistusega.

KarS § 64 lg 1 absorbtsiooniprintsiibi rakendamine (lugeda kergemad karistused kaetuks

raskeimaga) pole kohtu hinnangul praegusel juhul põhjendatud. Nii toimides jääks teo

24 (30)

ebaõigus KarS § 4181 lg 1 ja KarS § 4211 järgi kvalifitseeritud kuritegudes K. Yavase

karistuses üldse arvestamata. Riigikohus on leidnud, et liitkaristuse mõistmisel mõne

kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks pigem hoiduda

absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest juhul, kui liidetavatest raskeima kuriteo eest

mõistetud üksikkaristus ei vasta selle kuriteo eest ette nähtud sanktsiooni ülemmäärale

(Riigikohtu 10.03.2016 otsus nr 3-1-1-20-16, p 16). Praegusel juhul vastab K. Yavasele

KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud raskeim karistus selle sanktsiooni keskmisele määrale.

Samas ei tule liita karistusi täies mahus ja seega suurendades raskemat karistust mõistab

kohus K. Yavasele liitkaristuseks vangistuse 6 aastat.

106.Kohtupraktikas omaks võetud põhimõtte järgi peab tingimisi vabastatu katseaeg olema

mõistetud vangistusest pikem ning katseaja maksimaalne pikkus on nii KarS § 73 kui § 74

järgi 5 aastat, seega on K. Yavase karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine

välistatud.

107.Kriminaalasja kohtueelses menetluses peeti K. Yavas kahtlustatavana kinni 16. veebruaril

2023 (IV kd tl 98–106). Ta vahistati 17. veebruaril 2023 ja vahistamist pikendati 10.

märtsil 2023 ning 13. aprillil 2023 (kohtumäärused II kd tl 1–41). Kohtu alla andmisel

jättis kohus K. Yavase vahi alla. Kohus arvestab KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka K.

Yavase eelvangistuses viibitud aja alates kahtlustatavana kinnipidamisest ja vangistuse

kandmise aja alguseks tuleb lugeda 16. veebruar 2023.

Tõkend

108.Tulenevalt KrMS § 306 lg 1 p 9 tuleb kohtuotsuse tegemisel lahendada küsimus

süüdistatavale kohaldatud tõkendi valikust, muutmisest või muutmata jätmisest. Tõkendi

üle otsustamisel juhindub kohus KrMS §-s 127 sätestatust, s.o. kriminaalmenetlusest või

kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumise, kuritegude toimepanemise jätkamise või tõendite

hävitamise, muutmise ja võltsimise võimalikkust, karistuse raskust, kahtlustatava,

süüdistatava või süüdimõistetu isikut, tema tervislikku seisundit, perekonnaseisu ja muid

tõkendi kohaldamise seisukohalt tähtsaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole K. Yavase

vahistamise aluseks olnud asjaolu – vabaduses olles uute kuritegude toimepanemise oht –

ära langenud. Kuna kohus mõistab K. Yavasele pikaaegse reaalse vangistusliku karistuse,

peab kohus põhjendatuks lisaks uute kuritegude toimepanemise ohule arvestada ka

vajadust vältida kohtuotsuse täitmisest kõrvalehoidumist ja jätab süüdistatavale kohaldatud

tõkendi kohtuotsuse jõustumiseni muutmata.

Konfiskeerimine ja asitõendid

109.KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus kohtuotsuses lahendama ka küsimuse, kuidas

toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele

kuuluvate muude objektidega

110.Citroen Jumper registreerimismärgiga X (VIN kood X ), millega K. Yavas vedas

narkootilise aine ja relvadega Renault Traficut, on kuriteo toimepanemise vahend ja tuleb

KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. KarS § 83 lg 1 lubab kohtul konfiskeerida vahendi,

mida kasutati tahtliku süüteo toimepanemiseks (edaspidi süüteo toimepanemise vahend),

kui see kuulub otsuse tegemise ajal toimepanijale. Kaitsja väitis, et sõidukit ei saa

konfiskeerida K. Yavaselt, kuna see kuulub tema vennale, I. Yavasele. I. Yavasele kuulub

sõiduk kaitsja hinnangul põhjusel, et registreerimistunnistusel on tema nimi. Tõsi on, et

25 (30)

otsesõnu pole sõiduki kuuluvuse kohta küsitud ja Citroen Jumperi registreerimistunnistusel

on I. Yavase nimi. Samas ei ole registriandmetel omandiõiguse seisukohast õiguslikku

tähendust, seda kinnitab ka sellesisuline märge Citroen Jumperi registreerimistunnistusel

(IV kd tl 38). Kohtu hinnangul leidis tõendamist, et sõiduk on K. Yavase oma ja selle

saab KarS § 83 lg 1 alusel konfiskeerida. Kaitsja küsis millise sõidukiga K. Yavas

puksiirteenust osutab. K. Yavas vastas, et ta ostnud mitu, mitu sõidukit ja tema viimane

sõiduk on see Citroën Jumper. Kohtu hinnangul on vastusest üheselt mõistetav, et K.

Yavas on selle sõiduki ostnud ja peab sõidukit enda omaks. K. Yavas selgitas, et sõiduk on

registreeritud I. Yavase nimele, sest nii on kindlustus odavam. Ta ise on teinud mõned

avariid ja oleks kindlustus talle endale kallim ning selleks, et kindlustus venna nimele teha

tuleb sõiduk ka registreerida tema nimele. Ka I. Yavas rääkis, et Citroen Jumper on

registreeritud tema nimele, sest siis on sõiduki kindlustamine soodsam. Seda, et sõiduk

kuuluks I. Yavasele pole viidanud ei K. Yavas ega I. Yavas, mõlemad räägivad

võimalusest saada I. Yavase läbi soodsam kindlustus (VIII kd tl 19-37, VIII kd tl 10-15).

111.Kriminaalmenetluses pole tuvastatud, et Renault Trafic kuuluks K. Yavasele. Sõidukist

leitud dokumentides on omaniku andmed olemas ja menetlejale teada. Seega pole tegemist

ka asitõendiga, mille omanikku või seaduslikku valdajat pole võimalik tuvastada ning

sõiduki saaks KrMS § 126 lg 3 alusel anda riigi omandisse. Pole teada, et Renault Traficu

omanikul oleks narkootilise aine või tulirelvade veoga mingit seost. Kohus leiab, et

Renault Trafic VIN koodiga X tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 tagastada omanikule või

seaduslikule valdajale.

112.Sõidukist Renault Trafic leitud ning ekspertiisist järele jäänud narkootilise aine amfetamiin

konfiskeerib kohus KarS § 191 alusel ja see tuleb NPALS § 7 lg 3 alusel jätta Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või

hävitamiseks.

113.KarS § 421, § 4211 lg 4 ja § 83 lg 4 alusel konfiskeerib kohus kaliibriga 5,56x45 mm

automaattuld võimaldava vintraudse püssi Colt M16A1 numbriga X (pakend X );

kaliibriga 5,56x45 mm automaattuld võimaldava vintraudse püssi Colt M16A1 numbriga

X (pakend X ) ja kolm kaliibriga 5,56x45 mm tulirelva padrunisalve (2 pakendist X ja 1

pakendist X ). Kohus mõistis K. Yavase süüdi KarS § 4181 lg 1 ja § 4211 lg 1 järgi. Nende

kuritegude toimepanemise korral näevad KarS 421 ja § 4211 lg 4 ette, et kohus võib süüteo

toimepanemise vahetuks objektis olnud eseme konfiskeerida vastavalt KarS § 83

sätestatule. KarS § 83 lg 4 kohaselt aine või ese konfiskeeritakse, kui selle omamiseks

vajalik luba puudub. K. Yavasel tulirelvade käitlemiseks luba polnud. Relvasalv on

vastavalt RelvS § 20 lg 1 p 5 tulirelva osa ja tuleb samuti KarS 421 ja § 83 lg 4 järgi

konfiskeerida.

114.Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on esitanud taotluse, et Relvad Colt M16A1 numbritega X

ja X , samuti padrunisalv pakendist X ja üks kahest salvest pakendist X jätta Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudi relvakogusse. RelvS § 101 ja selle alusel 11. detsembril 2009.a

vastu võetud justiitsministri määrus nr 10 „Ekspertiiside tegemiseks kasutatavate, riigi

omandis olevate relvade ja laskemoona käitlemise kord“ § 5 lg 1 p 1 võimaldavad

ekspertiisiasutusel kohtu poolt konfiskeeritud relvade arvel relvakogusse relvi vastu võtta

ja kohus selle taotluse rahuldab. Teine kahest salvest pakendist X , mis on hoiul

Kaitsepolitseiametis, tuleb hävitada RelvS sätestatud korras.

26 (30)

115.Tulirelva ekspertiisi aktist saab järeldada, et Renault Traficust ära võetud padruneid on

võimalik kasutada nii piiratud tsiviilkäibega kui tsiviilkäibes keelatud tulirelvadega. Igal

juhul on äravõetud laskemoona käitlemiseks vaja luba. Nimelt RelvS § 19 lg 1 järgi on

tulirelvad (v.a RelvS § 20 lg 1, sh automaattulirelv) piiratud tsiviilkäibes ja RelvS § 19 lg 3

sätestab, et piiratud tsiviilkäibega relvadele mõeldud laskemoona, püssirohtu ja sütikuid

võib soetada RelvS §-des 32 ja 34 sätestatud soetamisloa või relvaloa alusel, välja arvatud

relvade, tulirelva osade või laskemoona valmistamisega, relvade, tulirelva osade või

laskemoona müügiga või relvade ja tulirelva osade ümbertegemise ja parandamise teenuse

osutamisega tegelemiseks. K. Yavasel temalt ära võetud laskemoona käitlemiseks luba

pole. Süüdistuses K. Yavasele laskemoona ebaseaduslikku käitlemist ette ei heideta, seega

süüteo toimepanemise vahendi ja vahetu objekti konfiskeerimise reeglite järgi (KarS § 83)

neid konfiskeerida ei saa. Kohus leiab, et Renault Traficust võetud 75 kaliibriga

5,56x45mm padrunit ja 2 kaliibriga .223 REM padrunit pakendis X ning 73 kaliibriga .223

REM padrunit pakendis X tuleb KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel hävitada.

116.Kohtul tuleb otsustada, mida teha järgmiste Renault Traficust võetud esemetega:

‐

papist kast (pakend X );

‐

viis musta värvi spordikotti kirjega "Kaytan" ja neis olnud kilepakendid;

‐

musta värvi riidest kott koos 2 kaablivitsaga, ülejääkidest teibilõikude, kiletükkide ja

kilekottidega (pakend X );

‐

sigaretipakk Marlboro Gold L (pakend X );

‐

silindrikujuline anum, milles plastikust lusikale võetud tumedat värvi vänge lõhnaga

aine proovmaterjal (pakend X );

‐

määrdunud pruuni värvi tekk (pakendid X ja X );

‐

kaks helesinist värvi sangadega ja mere liivaranda kujutava pildiga kilematerjalist kotti

(pakendid X ja X );

‐

valget värvi kokku murtud kilekott pruuni värvi kileteibiga (pakend X );

‐

musta värvi käepidemega riiete puhastusrull (pakend X );

‐

kaks musta värvi teibirulli (pakendid X ja X );

‐

kaks musta värvi, üks valget värvi ja kaks läbipaistvat teibirulli (pakend X );

‐

punast värvi palvevaip (pakend X );

‐

tühi helesinist värvi kilekott käsikirjalise kirjega „Buker“ (pakend X );

‐

läbipaistvast plastikust ja punast värvi korgiga veepudel kirjega „SPA INTENSE“

(pakend X );

‐

valget värvi hambahari (pakend X );

‐

kaks sinist värvi kummikinnast (pakend X );

‐

kaks soomekeelset arvet: 18.02.2022 kell 11:48 Helsinki K-Rauta ja 18.02.2022 kell

12:16 Motonet Roihupelto (pakend X );

‐

kolmteist sigaretikoni filtri osa (pakend X );

‐

kollast värvi kõrvatropp (pakend X );

‐

kaks paberi tükki, üks punast värvi kirjetega „ASAM“ ja „Hotell Gastronomie Tagung

www.hotelasam.de“ ning teine paberitükk ühelt poolt kirjega „Casa Cucina Pizzeria“ ja

„Halal 100%“ (pakend X );

‐

tühi musta värvi ääristega kollakas-rohelist värvi poolitatud sidruni kujutisega

kilematerjalist kott (pakend X ).

117.Prokurör on märkinud, et Renault Traficust leitud esemed, mis eelnevas punktis loetletud,

tuleks tagastada K. Yavasele. Kohtu hinnangul esemete tagastamiseks põhjust pole. K.

27 (30)

Yavas pole tuginenus sellele, et Renault Traficus olnud esemed kuuluksid talle ega nende

tagasi saamiseks soovi avaldanud. Loetletud esemeid pole kohtu hinnangul põhjust pidada

ka kaubiku dokumentide järgsele omanikule kuuluvaiks. Tuvastatud asjaoludel olid

mööbel, riideesemed jne kuhjatud Renault Traficusse selleks, et peita nende alla

narkootiline aine ja relvad. Kohus lähtub selles et esemete omanikku pole teada. Kohtu

hinnangul pole neil ka kaubanduslikku väärtust, et neid riigi omandisse anda ning seega

tuleb need KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel hävitada.

118.Kohus leiab, et sõidukite dokumendid pakendist nr X tuleb jätta vastava sõiduki juurde ja

kaks transiitmärki kirjega "X" pakendist X jätta sõiduki Renault Trafic juurde. Sõidukite

Citroen Jumper registreerimisnumbriga X ja Renault Trafic VIN koodiga X võtmed tuleb

jätta vastava sõiduki juurde.

119.K. Yavasele tuleb KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Kaitsepolitseis hoiul asuvad

järgmised temalt ära võetud esemed: sularaha kupüürides kokku 620 eurot (4x 50 eurot,

20x 20 eurot, 2x 10 eurot pakend X ); Samsung Galaxy Z Flip 4 IMEI1 koodiga X /06 ja

IMEI2 koodiga X /06 (pakend X ) ja iPhone 12 mini IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga

X (pakend X ) ning K. Yavase nimeline deebetkaart (pakend nr X ).

120.Kohtuotsuse jõustumise järgselt failide säilitamiseks vajadus puudub, tuleb KrMS § 126 lg

3 p 3 alusel hävitada kriminaalasjas ära võetud telefonidest ning alla laetud sotsiaalmeedia

ja e-posti kontodel asunud andmete koopiad, mis asuvad Kaitsepolitseiameti

andmehoidlas:

‐

K.Yavase mobiiltelefonist iPhone 12 mini IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X

kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nr X ). Kadir Yavase mobiiltelefonist Samsung

Galaxy Z Flip 4 IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X kopeeritud andmed

(andmehoidlas kaust nr X );

‐

HC mobiiltelefonist iPhone 13 Pro IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X kopeeritud

andmed (andmehoidlas kaust nr X ). HC mobiiltelefonist iPhone 11 Pro IMEI koodiga

X kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nr X );

‐

Y. Eroglu mobiiltelefonist Samsung S21 IMEI1 koodiga X ja IMEI2 koodiga X

kopeeritud andmed (andmehoidlas kaust nimetusega „Samsung_S21“).

121.KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätab kohus kriminaaltoimikusse vaatlusprotokollide juures

olevad CD ja DVD-plaadid.

Menetluskulud

122.KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu ja seega mõistab kohus K. Yavaselt välja riigituludesse menetluskulud

kogusummas 6286 eurot, mis koosneb: sundrahast 2050 eurot, ekspertiiside kulust 3192

eurot, kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasust ja kuludest 864 eurot ning sõidukite

teisaldamise tasust 180 eurot. K.Yavase kanda jääb teda esindanud lepingulise kaitsja tasu

ning kulud. Riigi kanda jäävad kaitsja tõenditena esitatud ekspertiiside kulu, sõiduki

tehnilise kontrolli ja sellega seonduva puksiirteenuse kulu ning tõlkekulud.

Sundraha

28 (30)

123.Vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 on menetluskuluks süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. Sundraha suurus on KrMS § 179 lg 1 p 1 järgi esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära ja p 2 järgi teise astme kuriteos

süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära. KrMS § 179 lg 2 näeb ette, et kui isiku

suhtes tehakse süüdimõistev kohtuotsus karistusseadustiku mitme paragrahvi järgi, tuleb

tal maksta sundraha, mis vastab raskeima kuriteo astmele. Süütegu mille eest on

karistusseadustikus füüsilisele isikule raskeima karistusena ettenähtud tähtajaline vangistus

üle viie aasta või eluaegne vangistus on KarS § 4 lg 2 järgi esimese astme kuritegu ja

süütegu, mille eest on karistusena ette nähtud tähtajaline vangistus kuni viis aastat või

rahaline karistus, on KarS § 4 lg 3 järgi teise astme kuritegu.

124.Kohus mõistis K. Yavase süüdi ühe esimese astme kuriteo toimepanemises - KarS § 184 lg

1 järgi karistatakse ühe kuni 10 aasta pikkuse vangistusega, ja kahe teise astme kuriteo

toimepanemises - KarS § 4211 lg 1 järgi on karistusmäär vangistus kuni 5 aastat ning KarS

§ 4181 lg 1 järgi karistatakse rahalise karistuse või 1–5-aastase vangistusega. Seega tuleb

KrMS § 179 lg 2 järgi K. Yavaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 1 vastav sundraha 2,5

kuupalga alammäära. Kuupalga alammääraks alates 1. jaanuarist 2024 on 820 eurot ning

seega on sundraha suuruseks 2050 eurot.

Ekspertiiside kulu

125.Kriminaalasjas läbi viidud ekspertiiside kulu on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 3

menetluskulu. Kohtule on tõendina esitatud kriminaalasjas läbi viidud narkootilise aine

ekspertiisi akt (21.veebruari 2023 ekspertiisimäärus ja 4. aprilli 2023 ekspertiisiakt nr X , I

kd tl 156-159) tuvastamaks Renault Traficust leitud narkootilise aine liiki ja massi ja selles

oleva puhta amfetamiini sisaldust. Samuti on kohtule esitatud tulirelvaekspertiisi akt (22.

veebruari 2023 ekspertiisimäärus ja 14. märtsi 2023 ekspertiisiakt nr X ) Renault Traficust

leitud tulirelvade ja laskemoona liigi ja kaliibri määramiseks.) Narkootilise aine ekspertiisi

maksumuseks on kokku 2772 eurot (õiend kd tl 158). Maksumus on kujunenud kuni 1.

septembrini 2023 kehtinud kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 276 p 2 järgi, mis nägi ette, et

kohtukeemiaekspertiisi hind ühe ekspertiisiobjekti kohta on 84 eurot. Ekspertiisiks esitati

33 objekti. Tulirelvaekspertiisi maksumuseks on kuni 1. septembrini 2023 kehtinud KES

redaktsiooni § 277 p 20 järgi 420 eurot. Nende ekspertiiside kulu, kokku 3192 eurot,

mõistab kohus K. Yavaselt riigi kasuks välja. Kaitsja on esitanud kaitseversiooni

tõendamiseks kriminaalasjas läbi viidud sõrmejäljeekspertiisi ja kahe DNA ekspertiisi

aktid. Nende ekspertiiside kulu peab kohus võimalikuks jätta riigi kanda.

Määratud esindaja ja lepingulise esindaja tasu

126.Riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu on vastavalt KrMS § 175 lg 1

punktile 4 menetluskulu. K. Yavast on kohtueelses menetluses esindanud riigi õigusabi

korras määratud kaitsja Rünno Roosmaa, kelle taotluse alusel on kaitsjale määratud

kohtueelses menetluse tasu 864 eurot (sh käibemaks) Menetleja on kaitsja tasutaotlused

põhjendatud ulatuses rahuldanud. Määratud kaitsja tasu ja hüvitatud kulud 864 eurot tuleb

arvata kriminaalmenetluse kulude hulka ning K.Yavaselt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi

kasuks välja mõista. Valitud kaitsjale makstud tasu ja temale hüvitatud kulud on KrMS §

175 lg 1 p 1 järgi menetluskulu ja see jääb KrMS § 180 lg 1 alusel K. Yavase kanda.

Sõiduki teisaldamise ja tehnilise kontrolli kulu

29 (30)

127.Prokurör on toonud kriminaalmenetluse kuluna, mis tuleks K. Yavaselt välja mõista,

Renault Traficu tehnilise kontrolliga seotud kulu 79,80 eurot (OÜ P arve nr X) ja sõiduki

puksiirteenuse kulu 360 eurot (OÜ A arve nr X ja X). OÜ P arve nr X) nähtuvalt lisati

sõidukile mootoriõli (13,30 eurt) ja tehti üldkontroll (66,50 eurot), kokku 79,80 eurot (kd

IV, tl 205). Prokuröri selgituse kohaselt oli tehnilist kontrolli vaja välja selgitamaks, kas

tegelikult veeti sõidukorras autot või oli see rikkis. Kohtu hinnangul pole selget seost

süüks arvatud koosseisude ja auto tehnilise seisundi tõendamisvajaduse vahel ning

prokuröri selgitusest lähtuvalt on kohtu hinnangul tegu lisakuluga KrMS § 177 lg 1 p 1

mõttes, s.o tasuga, mis makstakse menetlusvälisele isikule tõendamiseseme asjaolude

kohta saadud teabe eest. Lisakulu jääb KrMS § 173 lg 4 järgi selle isiku kanda, kellel need

tekkisid, seega praegusel juhul menetleja ja riigi kanda.

128.Puksiirteenust on menetleja kasutanud 9. märtsil 2023 sõidukite Renault Trafic ja Citroen

Jumper X transpordiks Maksu- ja Tolliameti aadressilt Rannametsa tee 4 Lääne

Prefektuuri parklasse Tammsaare 70, Pärnus. Ühe sõiduki teisaldamise maksumusega 90

eurot (sh käibemaks), kokku 180 eurot (A OÜ arve X, IV köide tl 217). Samuti on

menetleja puksiirteenust kasutanud 4. mail 2023 sõiduki Renault Trafic transpordiks

tehnilisse kontrolli ja sealt tagasi (Tammsaare 70-Pereauto-Tammsaare 70)

kogumaksumusega 180 eurot.

129.Kohus leiab, et K. Yavaselt on põhjendatud välja mõista 9. märtsi puksiirteenuse kulu 180

eurot asitõenditena vaadeldud sõidukite Renault Trafic ja Citroen Jumper X teisaldamise

eest hoiukohta politsei parklas. KrMS § 175 lg 1 p 6 järgi on asitõendi saatmiskulu

kriminaalmenetluse kulu. Sõiduki Renault Trafic tehnilise kontrolliga seotud 4. mai

pukseerimiskulu 180 eurot jääb menetleja kanda KrMS § 173 lg 4 järgi lisakulu

koosseisus.

Tõlkekulu

130.Kohtumenetluses osalenud tõlkide kulu on KrMS § 177 lg 1p 3 järgi lisakulu ja jääb KrMS

§ 173 lg 4 alusel riigi kanda.

131.Tulenevalt KrMS § 423 ja § 417 lõikest 2 tuleb väljamõistetud menetluskulu tasuda ühe

kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Rajar Miller

Hegert Vesik

Tatjana Gussarova

30 (30)