3-23-2595/50 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Kaire Pikamäe ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-23-2595

Haldusasi

Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X. X.-i

kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise

tähtaja

pikendamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja V.M

Puudutatud isik – X. X., riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 05.09.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X. X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta X. X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.09.2024

määrus haldusasjas nr 3-23-2595 muutmata.

2. Tõlkida määruse sissejuhatus, resolutsioon, edasikaebamise kord ja põhjendused

vene keelde.

3. Määruse avaldamisel asendada puudutatud isiku nimi ja sünniaeg tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tunnistas 14.09.2021 otsusega nr 15.3-3.4/578-2

välismaalaste seaduse § 135 lg 2 p 3 alusel kehtetuks Venemaa Föderatsiooni kodaniku X. X.-

i (sündinud XX.XX.XXXX) tähtajalise elamisloa alates 14.09.2021, tegi talle ettekirjutuse

Eesti Vabariigist lahkumiseks väljasaatmisega Venemaa Föderatsiooni kõrvaltingimusega, et

ettekirjutus kuulub sundtäitmisele kinnipidamisasutusest vabanemisel, ning kohaldas

sissesõidukeeldu 5 aastaks. X. X. vaidlustas otsuse haldusasjas nr 3-21-2178. Tartu

Halduskohus jättis 30.06.2022 otsusega X. X.-i kaebuse rahuldamata ja Tartu

3-23-2595

Ringkonnakohus 06.06.2023 otsusega halduskohtu 30.06.2022 otsuse muutmata. Otsus

jõustus 07.11.2023.

2. X. X. vabanes 24.08.2022 Viru Vanglast. Pärast vanglast vabanemist kohaldas PPA tema

suhtes väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 10 lg 1 ja lg 2 p-de 1‒3 ja 5

alusel järelevalvemeetmeid.

3. PPA pidas 16.11.2023 kell 11.45 X. X.-i VSS § 15 lg 1 alusel kinni. Tartu Halduskohus

andis 17.11.2023 määrusega nr 3-23-2595 PPA-le loa isiku kinnipidamiseks ja

kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte

kauemaks kui 17.01.2024 (k.a). Isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaega on

pikendatud Tallinna Halduskohtu 17.01.2024 ja 10.05.2024 määrustega (viimati kuni

10.09.2024 (k.a)).

4. PPA esitas 03.09.2024 Tallinna Halduskohtule taotluse X. X.-i kinnipidamiskeskuses

kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni neljaks kuuks VSS § 25 lg 2 alusel, sest isiku osas

esinevad VSS § 23 lg 1 p-des 1 ja p 3 sätestatud alused. X. X.-il puudub pärast vanglast

vabanemist seaduslik alus Eestis viibimiseks. Isiku jätkuv kinnipidamine tema

väljasaatmiseks on vajalik, kuna isiku reisidokumendi taotlemine on pooleli. Isik ei soovi

lahkuda Eesti Vabariigist ja vabaduses viibides ei täida ta vabatahtlikult lahkumiskohustust.

Isik ei täida kaasaaitamiskohustust (keeldub taotlemast tagasipöördumistunnistust ja passi).

PPA on teinud isiku osas 04.12.2023 Venemaa Föderatsioonile tagasivõtutaotluse, millele

vastati 01.03.2024, et puuduvad tõendid isiku Venemaa Föderatsiooni kodakondsuse osas.

Venemaa Föderatsiooni saatkond kinnitas 23.05.2024 kirjas PPA-le, et isikule on 26.07.2005

väljastatud Venemaa Föderatsiooni pass. PPA tegi seejärel Venemaa Föderatsioonile korduva

tagasivõtupalve koos saatkonna kinnitusega, millele ei ole seni vastust tulnud. PPA varasem

praktika Venemaa Föderatsiooni kodanikele dokumentide hankimisega näitab, et isiku

dokumenteerimine võtab isiku koostööga aega umbes pool aastat, kuid isiku poolt

kaasaaitamiskohustuse mittetäitmisel võib see võtta aega üle pooleteise aasta.

Isiku puhul esineb VSS § 68 p-de 4 ja 6 kohane põgenemisoht. Isik on kuuel korral

kriminaalkorras karistatud toimepandud süütegude eest. PPA ei tugine põgenemisohu

hindamisel üksnes isiku karistatuse faktile, vaid isikuga seonduvatele asjaoludele kogumis.

Isiku käitumine, mis väljendub korduvate süütegude toimepanemises, sh ka pärast vanglast

vabanemist, näitab isiku suhtumist Eesti seadusandlusesse. Viru Vangla on hinnanud

iseloomustuses puudutatud isiku kõrgohtlikuks avalikkusele ning täpsustanud, et oht seisneb

selles, et alkoholijoobes tekib tal konflikt teiste isikutega, mis halvimal juhul võib lõppeda

teise isiku surmaga. Isikut, kes jätkab vabaduses olles alkoholi ja narkootikumide tarvitamist

ja lisaks enese ohtu panemisele seab oma käitumisega potentsiaalselt ohtu ka teda

ümbritsevad inimesed, saab pidada tõsist ohtu kujutavaks ka pärast vanglast vabanemist. Isik

on küsitlustel PPA-le korduvalt kinnitanud, et tal puudub tahe Venemaa Föderatsiooni

kodaniku passi hankida, ta soovib Eestisse elama jääda ja lahkumisettekirjutust ei kavatse

täita. Isik ei ole asunud koostööle enda dokumenteerimise osas.

Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohu ja isiku varasema

käitumise tõttu võimalik. Isiku ema ja isa on surnud, Eestis elavad sugulastest vend ja tädi.

Isikul on 2015. a-l sündinud tütar, kelle osas on temalt ära võetud isiku- ja varahooldusõigus

ja kelle kasvatamises ta ei osale.

5. X. X. selgitas 05.09.2024 kohtuistungil et ei soovi kinnipidamiskeskuses viibida ja ei saa

aru, miks tal on vaja Eestis viibides passi. Ta ei soovi Venemaale minna. Isik saab aru, et tal

on kohustus Eestist lahkuda, kuid ta ei soovi seda teha. Puudutatud isiku esindaja viitas, et

isik on viibinud kinnipidamiskeskuses pikka aega. Vahepeal vabaduses viibides elas ta

2(6)

3-23-2595

sotsiaalmajas ja ta võiks jälle minna sinna elama, tema elukoht oleks PPA-le teada ja kui

väljasaatmine on võimalik, saab isiku sealt kätte ja välja saata. Isikul ei ole reisidokumente ja

ta ei saa Eestist kuhugi minna. Euroopasse minemise korral saadetaks ta Eestisse nagunii

tagasi. Seega on isiku jätkuv kinnipidamine ebaproportsionaalne.

6. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.09.2024 määrusega taotluse ja andis PPA-le loa X.

X.-i kinnipidamiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni kinnipidamise aluste

äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 05.01.2024 (k.a).

Puudutatud isiku puhul esineb põgenemisoht tulenevalt tema õigusrikkumistest ja nendega

seotud käitumismustrist. Arvestades PPA taotluses välja toodud asjaolusid, võib pidada

tõenäoliseks, et isik ei pruugi vabaduses viibides olla PPA-le väljasaatmismenetluse

toimingute tegemiseks kättesaadav. Ta võib asuda ennast varjama või enda väljasaatmist

takistama. Isik on ka pärast viimase vanglakaristuse kandmist rikkunud avalikku korda. See

viitab tema hoolimatule suhtumisele õiguskorda või vähemasti suutmatusele oma käitumist

piisaval määral reguleerida. Isiku põgenemisohtu ei kummuta asjaolu, et pärast vanglast

vabanemist viibis ta mõnda aega vabaduses ja oli PPA-le kättesaadav. Selleks hetkeks ei

olnud veel lõpuni jõudnud isiku elamisloa taotluse menetlus, kuid praeguseks on selles osas

keelduv otsus jõustunud. Isik on selgelt väljendanud, et ta ei soovi Venemaale minna ega

kavatse taotleda endale tagasipöördumistunnistust. Isik kinnitas kohtuistungil, et ta ei näe

dokumentide taotlemiseks vajadust, tal ei ole kodakondsusjärgse riigi dokumentide saamise

vastu huvi ja ta ei taha Venemaale minna. Kohtud on jaatanud isiku osas põgenemisohu

esinemist ja ei esine asjaolusid, mis võimaldaks asuda varasemast teistsugusele seisukohale.

Isik on käesolevaks ajaks viibinud kinnipidamiskeskuses veidi rohkem kui 9 kuud, mida ei

saa asjaolusid arvestades pidada ülemäära pikaks.

Puudutatud isik ei täida jätkuvalt kaasaaitamiskohustust ning tema tagasipöördumiseks

vajalike dokumentide hankimine vastuvõtvast riigist viibib (VSS § 23 lg 1 p 3, § 264 lg 1 p 3).

PPA on asunud tegema menetlustoiminguid isiku dokumenteerimiseks ja esitanud Venemaa

Föderatsioonile tagasivõtupalve.

Isiku lähivõrgustikku kuuluvad vend, tütar ja tädi. Poja osas on X. X.-ilt ära võetud isiku- ja

varahooldusõigus. Puudutatud isiku ema ja isa on surnud. PPA andmetel märkis puudutatud

isik Viru Vanglas olles, et oma tütre kasvatamisest ta osa ei võta ning tal on vanema lapse

osas elatise võlgnevus. Kinnipidamiskeskuses ei ole isikut külastanud ükski perekonnaliige.

Leebemad järelevalvemeetmed ei ole põgenemisohu tõttu tõhusad. Isiku korduv kuritegude

toimepanemine ja selgelt väljendatud soov Eestist mitte lahkuda viitavad sellele, et vabaduses

viibides ei ole tal motivatsiooni enda Eestist lahkumist korraldada, endale reisidokumenti

hankida ega väljasaatmiseks PPA-ga koostööd teha. Olemasoleva teabe pinnalt ei saa väita, et

puudutatud isiku väljasaatmine oleks muutunud perspektiivituks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X. X. palub 20.09.2024 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.09.2024

määrus ja jätta uue määrusega PPA taotlus rahuldamata.

Põgenemisohtu ei esine. Isegi kui isikul oleks kehtiv Venemaa Föderatsiooni pass, on

praegune rahvusvaheline olukord selline, et isik ei saaks liikuda Euroopa Liidu territooriumil

vabalt, eriti ilma elamisloata. Põgenemise korral mõnda teise Euroopa Liidu riiki peetaks ta

kinni ja saadetaks Eestisse tagasi. Pärast vanglast vabanemist täitis isik järelevalvemeetmeid,

ilmus regulaarselt PPA määratud kohtumistele, andis aru oma elamiskohast ja

elatusvahenditest. Seega on põgenemisoht ebatõenäoline. PPA ei suutnud kohtuistungil

3(6)

3-23-2595

selgitada, millised toimingud on vajalikud väljasaatmise ettevalmistamiseks ja milliseid

toiminguid ei saaks teostada, kui isik viibiks vabaduses. PPA kasutab kinnipidamist pigem

mõjutusvahendina, kuna isik on väljendanud, et ta ei soovi Venemaale tagasi minna.

Kinnipidamine on kestnud peaaegu aasta ega ole proportsionaalne. Isiku kinnipidamine peab

olema võimalikult lühike ja on kasutatav viimase abinõuna.

8. PPA palub 25.09.2024 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Isiku põgenemisohtu on piisavalt põhistatud. PPA on tuginenud objektiivsetele asjaoludele

ning lähtunud isiku varasemast käitumisest, ütlustest ja juhtumiga seotud muudest asjaoludest

kogumis. Isiku suhtes esineb varasematest õigusrikkumistest ja käitumismustrist tulenevalt

põgenemisoht. Kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole karistus, vaid see on vajalik ja

proportsionaalne meede, tagamaks isiku kättesaadavus väljasaatmismenetluse

lõpuleviimiseks. Isik ei ole teinud ise püüdlusi endale reisidokumendi hankimiseks, kuigi tal

on igapäevaselt kasutada internetiga mobiiltelefon. Isik peaks esitama kõik andmed ja

dokumendid ning muud tema valduses olevad tõendid, mis omavad väljasaatmismenetluses

tähtsust, kuid isik ei tee seda. Ta on alates vanglas viibimisest väljendanud, et ei soovi

dokumenti hankida ega Eestist lahkuda. 05.09.2024 kohtuistungil väljendas isik selgelt, et ta

ei nõustu lahkumiskohustusega ega soovi Eestist lahkuda. Järelevalvemeetmete eesmärk on,

et isik saaks ennast vabaduses viibides ise dokumenteerida ja teeks samme Venemaale

lahkumiseks. Põgenemisoht ei tähenda üksnes omavolilist riigist lahkumist, vaid hõlmab ka

siseriiklikult lahkumiskohustuse täitmisest kõrvale hoidumist. Isikul ei ole Eestis kindlat

elukohta. Isiku kinnipidamise kestus on sõltuvuses tema enda tegevusest. PPA-le on teada, et

Venemaa Föderatsiooni saatkond väljastaks isiku soovil temale passi maksimaalselt kolme

kuu jooksul. Leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei ole põgenemisohtu tõttu

põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. VSS § 23 lg 1 p-de 1–3 alusel võib Eestis viibimisaluseta viibiva välismaalase kinni

pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga välismaalase

Eestist lahkuma kohustamise menetluse läbiviimise või lahkumiskohustuse täitmise

tulemuslikkust, ja eelkõige juhul, kui 1) esineb välismaalase põgenemisoht; 2) välismaalane ei

täida kaasaaitamiskohustust; 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud

dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiitriigist viibib. VSS § 23 lg 11

kohaselt peab kinnipidamine olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning

kinnipidamisel peab igal üksikjuhtumil arvestama välismaalasega seotud olulisi asjaolusid.

VSS § 23 lg 1 p-s 1 nimetatud põgenemise ohtu iseloomustavad objektiivsed asjaolud on

loetletud VSS §-s 68.

10. Põgenemise ohu kindlakstegemiseks ei piisa üksnes mõne VSS §-s 68 nimetatud asjaolu

tuvastamisest, vaid arvestada tuleb ka muid isikuga seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu

31.05.2017 määrus nr 3-3-1-93-16, p 13). Seejuures võib arvesse võtta ka minevikusündmusi

ja isiku varasemat käitumist (Riigikohtu 27.02.2014 otsus nr 3-3-1-1-14, p-d 17 ja 19).

Arvestada tuleb ka põgenemisohtu maandavaid tegureid, samuti hinnata isiku kuriteo

toimepanemise järgset käitumist.

11. Halduskohus tuvastas õigesti, et praegusel juhul esineb puudutatud isiku põgenemise oht

(VSS § 23 lg 1 p 1 koostoimes VSS § 68 p-des 4 ja 6 nimetatud ning konkreetset juhtumit ja

isikut iseloomustavate asjaoludega). Puudutatud isik on korduvalt toime pannud kuritegusid,

mille eest on talle mõistetud vangistus, s.o esineb VSS § 68 p-s 4 nimetatud alus. Isik vabanes

vanglast 24.08.2022. Viru Vangla poolt antud iseloomustuse kohaselt on isik hinnatud

4(6)

3-23-2595

avalikkusele kõrgohtlikuks (vt Tartu Ringkonnakohtu 06.06.2023 otsus nr 3-21-2178, p 18).

PPA on loataotluses selgitanud, e isik jätkas pärast vanglast vabanemist alkoholi ja

narkootikumide tarvitamist, on viibinud avalikus kohas alkoholijoobes ning on alkoholi ja

narkootikumide mõjul käitunud konfliktsena ja impulsiivselt. Puudutatud isikul oli Eestis

tähtajaline elamisluba, mille PPA tunnistas 14.09.2021 otsusega nr 15.3-3.4/578-2 kehtetuks

ja tegi ettekirjutuse lahkuda Venemaale. Kohtumenetlus vaidluses selle otsuse õiguspärasuse

üle lõppes 07.11.2023 (haldusasi nr 3-21-2178) X. X.-i kaebuse ja apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmisega. Seega on puudutatud isik Eestis seadusliku aluseta viibiv

välismaalane. Isik on keeldunud taotlemast Venemaale tagasipöördumiseks vajalikke

dokumente. PPA on taotluses toonud välja küsitlused, mille käigus on puudutatud isik PPA-le

korduvalt kinnitanud, et ta ei soovi lahkuda Venemaa Föderatsiooni. Ka Tallinna Halduskohtu

05.09.2024 kohtuistungil selgitas isik, et ta ei soovi Venemaale minna, kuigi tal on selline

kohustus. Seega esineb ka VSS § 68 p-s 6 nimetatud alus. Põgenemisohtu ei vähenda asjaolu,

et puudutatud isik oli pärast vanglast vabanemist järelevalvemeetmete kohaldamise ajal PPA-

le kättesaadav. Sel perioodil oli veel pooleli kohtumenetlus haldusasjas nr 3-21-2178.

12. Eeltoodud asjaolud viitavad ohule, et kinnipidamiskeskusest vabanemise korral ei oleks

puudutatud isik PPA-le kättesaadav ega aitaks kaasa enda väljasaatmisele. Puudutatud isiku

varasem käitumine näitab samuti soovimatust või võimetust järgida kehtestatud õigusakte.

Ringkonnakohtu hinnangul on usutav, et puudutatud isik ei asuks vabaduses viibides

vabatahtlikult korraldama enda lahkumist Venemaale, sh pöörduks ise reisidokumendi

taotlemiseks Venemaa Föderatsiooni saatkonda. Haldusasjas nr 3-21-2178 on kohtumenetlus

lõppenud puudutatud isiku kahjuks, mis vähendab veelgi tema motivatsiooni aidata kaasa

enda Venemaale väljasaatmise korraldamiseks. Pärast halduskohtu määruse tegemist ei ole

ilmnenud uusi asjaolusid, mis annaks aluse muuta halduskohtu hinnangut puudutatud isiku

põgenemise ohule.

13. Halduskohus on loa andmisel õigesti tuginenud ka VSS § 23 lg 1 p-le 3. VSS § 23 lg 1 p-

le 3 tuginemine eeldab muu hulgas seda, et isik ei aita kaasa endale dokumentide hankimisel

(vrd Riigikohtu 16.06.2017 määrus nr 3-3-1-24-17, p 11). Isikul puuduvad Venemaale

lahkumiseks vajalikud dokumendid. Ta ei ole teinud PPA-ga koostööd dokumentide

hankimiseks. Isikul on kinnipidamiskeskuses igapäevaselt kasutusel internetiga mobiiltelefon

ning ta saaks soovi korral esitada ise dokumenteerimise taotluse või küsida saatkonnast passi

koopia, kuid isik on jäänud enda seisukohale kindlaks ega täida kaasaaitamiskohustust. PPA

on taotluses selgitanud, et Venemaa Föderatsiooni saatkond on 23.05.2024 kinnitanud, et

puudutatud isikule on väljastatud 26.07.2005 Venemaa Föderatsiooni pass. PPA on esitanud

Venemaale korduva tagasivõtutaotluse koos saatkonna kinnitusega, kuid seni ei ole vastust

tulnud. PPA on selgitanud ka seda, et isiku väljasaatmise kiirem korraldamine oleks võimalik,

kui isik esitaks ise esitaks Venemaa Föderatsiooni saatkonnale taotluse reisidokumendi

saamiseks.

14. Puudutatud isiku kinnipidamine ei ole ebaproportsionaalne. Määruskaebuses ei ole välja

toodud ühtegi kaalutlust (nt tervis või turvalisus), mis seda hinnangut kummutaks. Asja

materjalide põhjal saab järeldada, et puudutatud isiku suhted oma pereliikmetega ei ole

lähedased. Isik on PPA andmetel vanglas viibides kinnitanud, et ta oma tütre kasvatamises ei

osale, poja osas on isikult võetud isiku- ja varahooldusõigus ning puudutatud isikul on elatise

võlgnevus. Kinnipidamiskeskuses ei ole ükski lähedane (tütar, poeg, vend, tädi) teda

külastanud. Vaidlustatud määrusega ei ole ületatud kinnipidamise maksimaalset lubatud

pikkust (VSS § 25 lg 2). Puudutatud isiku põgenemise ohu tõttu ei ole VSS § 10 lg-s 2

nimetatud leebemad järelevalvemeetmed lahkumiskohustuse täitmise tagamiseks piisavalt

tõhusad. Puudutatud isiku kinnipidamiskeskuses kinnipidamine ei ole tema karistamine ega

mõjutusvahend, vaid selle eesmärk on tagada lahkumisettekirjutuse tõhus täitmine.

5(6)

3-23-2595

15. Eelneva põhjal jääb X. X.-i määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

05.09.2024 määrus muutmata.

16. Ringkonnakohus asendab avaldatavas lahendis puudutatud isiku nime ja sünniaja

tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)