3-24-1745/29 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1745

Haldusasi

Sunly AS kaebus Konkurentsiameti 10.05.2024

vaideotsuse nr 7-18/2024-002 ja 16.02.2024 otsuse nr 7-

18/2024-001 tühistamiseks ning Konkurentsiameti

kohustamiseks järelevalvemenetluse algatamiseks Elering

AS-i suhtes.

Menetlusosalised

Kaebaja – Sunly AS, volitatud esindaja v. adv Indrek

Kukk

Vastustaja – Konkurentsiamet, volitatud esindajad Margus

Kasepalu, Marek Piiroja ja Karl Jaak Rebane

Kolmas isik – Elering AS, volitatud esindajad Taavi

Vospert ja Karin Täär

Asja läbivaatamine

01.10.2024 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 18.11.2024 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.03.2023 jõustus elektrituruseaduse (ELTS) uus redaktsioon, millega kehtestati ELTS §

871 alusel üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme võrguga liitmiseks elektrivõrguga

liitujatele tagatisraha nõue 38 000 eurot megavoltampri (EUR/MVA) kohta. Tagatisraha

nõude osas oli kehtestatud erand nendele liitumistaotluse esitajatele, kes olid tasunud

vähemalt 70% liitumistasust. Tagatisraha nõude kehtestamise eesmärk oli piirata n.-ö

fantoomliitumisi, s.o vähendada liitumistega spekuleerijaid ning motiveerida arendajaid

taotlema võrguga liitumist alles siis, kui nad on kindlad projekti teostatavuses.

2. Jõustunud ELTS § 871 tõttu tegutsesid Sunly AS (kaebaja) ja teised turuosalised teadmises,

et hiljemalt seisuga 16.05.2023 tuleb tasuda tagatis seadme võrguga liitmiseks ning sellest

tulenevalt loobusid liitumisest või tegid olulisi muudatusi oma äriplaanis. Kaebaja

tegevusvaldkonnaks on taastuvenergiaga varustamine.

3. 05.04.2023 kirjas nr 7-16/2023-185-2 avaldas Konkurentsiamet (vastustaja) seisukoha, mis

puudutas erandi rakendamist, mis võimaldab vabaneda tagatise maksmise kohustusest, kui

tasutud on vähemalt 70%-i liitumistasust. Vastustaja asus seisukohale, et seadusandlusest ega

tüüptingimustest ei tule võrguettevõtja Elering AS-ile (registrikood 11022625, Elering) õigust

teha kokkuleppeid, mis võimaldaks maksta liitumistasu 70% ulatuses ette.

4. 28.04.2023 teavitas Elering turuosalisi läbi infosüsteemi EGLE uuest korraldusest seoses

ELTS § 871 rakendamisega (teade). Teate kohaselt saab liitumislepingu juba sõlminud

turuosaline vältida seadusega kehtestatud tagatise maksmist, kui ta tasub enne 17.05.2023

uuendatud liitumistasu prognoosi alusel ettemaksuna täiendavalt liitumistasu, mis katab

vähemalt 70% eeldatavast liitumistasust. Elering edastas teate turuosalistele 2 nädalat enne

tagatiste tasumise tähtpäeva. Võimalust vältida seadusega kehtestatud tagatise maksmist ei

arutatud eelnevalt läbi turuosaliste ega järelevalveasutusega.

5. 03.05.2023 teavitas kaebaja Eleringi, et seisukoha muutus on toonud kaasa

konkurentsiolukorra halvenemise ja palus peatada liitumistasude ettemaksete võimaldamine.

Kaebaja viitas, et tagatise nõude tõttu on teinud turuosalised ärilisi otsuseid, mis seab need

ebasoodsasse olukorda võrreldes konkurentidega. Kaebaja palus Eleringil peatada seadusega

vastuolus olevate erandite tegemine tagatismaksete tasumisel. Tagatise koguväärtuseks kahe

liitumislepingu alusel kujunes kaebaja jaoks 7 372 000 eurot. Kaebaja lõpetas tagatise

tasumiseks tähtajalised hoiused ning jäi seetõttu ilma intresside väljamaksetest. Kokku jäi

kaebajal saamata tulu 151 125 eurot.

6. 05.05.2023 esitas kaebaja vastustajale kaebuse, milles palus vaadata kaebuse läbi hiljemalt

16.05.2023 või alternatiivselt rakendada hiljemalt 16.05.2023 ajutised meetmed

konkurentsiseaduse (KonkS) § 636 alusel, arvestades tagatise tasumise tähtpäevaga.

7. 11.09.2023 avaldas õiguskantsler seisukoha põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-29

ning leidis, et ELTS § 871 on sõnastuselt imperatiivne ega viita sellele, et pooled võiksid

normi sisu osas soovi korral seadusega võrreldes erinevalt kokku leppida.

8. 16.02.2024 otsusega nr 7-18/2024-001 (vaidlustatud otsus) jättis Konkurentsiamet

kaebaja kaebuse rahuldamata, kuna Elering AS ei ole vastustaja hinnangul ELTS-is toodud

sätteid rikkunud. Samuti leidis vastustaja, et Elering ei ole rikkunud KonkS § 16 p-s 3

ettenähtud tingimusi, mistõttu jättis vastustaja väärteo- ja järelevalvemenetluse Eleringi suhtes

algatamata. Ajutisi meetmeid vastustaja ei rakendanud, mistõttu oli otsuse tegemise ajaks

tagatise tasumise tähtaeg möödunud.

9. 18.03.2024 esitas kaebaja vaide vastustaja otsusele (vaie), milles taotles otsuse kehtetuks

tunnistamist, väärteo- ja/või järelevalvemenetluse algatamist ning Elering AS-le ettekirjutuse

tegemist. Vaide kohaselt on otsus õigusvastane, kuna Elering AS tegevus on ebaseaduslik,

sest see on vastuolus elektrituru regulatsiooniga.

10. 10.05.2024 vaideotsusega nr 7-18/2024-002 (vaideotsus) jättis Konkurentsiamet kaebaja

vaide rahuldamata. Kokkuvõtvalt leidis vastustaja, et: a) ettemaksu võimaldamine ei ole

vastuolus seaduse ja Elering AS tüüptingimustega ning ka suunistega, mida oli turuosalistele

edastatud, kuna ELTS § 871 sätestab sõnaselgelt, et tagatise võib asendada liitumistasu 70%-

lise ettemaksuga; b) võrdse kohtlemise ja/või vajaliku teabe andmisega seotud sätteid ei ole

rikutud, kuna Elering AS andis EGLE infosüsteemi kasutades kõigile võrdses olukorras

olevatele turuosalistele ühesugust informatsiooni; c) vastuolu seaduse eesmärkidega ei esine,

kuna ettemaksude ja tagatise tasumisega seotud andmed kinnitavad, et saavutatud on ELTS §

871 peamine eesmärk võidelda kiiresti ja tõhusalt fantoomliitumistega; d). Elering kohtles

kõiki kehtivaid liitumislepinguid omanud isikuid võrdsetel alustel ning Eleringi tegevuses

puuduvad seetõttu ka KonkS-is sätestatud kohustuste rikkumise tunnused; e). Eleringi turgu

valitseva seisundi kuritarvitamine ei ole leidnud kinnitust ning vastustaja ei ole rikkunud

põhjendamiskohustust.

11. Tallinna Halduskohtus registreeriti 10.06.2024 Sunly AS kaebus Konkurentsiameti

10.05.2024 vaideotsuse nr 7-18/2024-002 ja 16.02.2024 otsuse nr 7-18/2024-001

tühistamiseks ning Konkurentsiameti kohustamiseks järelevalvemenetluse algatamiseks

Elering AS-i suhtes. Täpsemalt on esitatud järgmised nõuded: a) tühistada Konkurentsiameti

10.05.2024 vaideotsus 7-18/2024-002 ja 16.02.2024 otsus nr 7-18/2024-001, millega

Konkurentsiamet jättis Sunly AS kaebuse rahuldamata ning järelevalvemenetluse Elering AS-

i (registrikood 11022625) suhtes algatamata; b) kohustada Konkurentsiametit algatama

järelevalvemenetlus Elering AS-i (registrikood 11022625) suhtes ning tegema Elering AS-ile

ettekirjutuse ELTS § 871 lg 1 täitmisele kohustamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks, s.o

keelata Elering AS-il (registrikood 11022625) võimaldada asendada ELTS § 871 alusel

makstavat tagatist liitumistasu ettemaksuga, kohustada Elering AS-i (registrikood 11022625)

kõrvaldama rikkumise tagajärjed seoses ELTS § 871 sätestatud tagatise nõude asendamisega

liitumistasu ettemaksmisega ja kohustada Elering AS-i (registrikood 11022625) lõpetama

liitumistasu ettemaksena tasumise võimaldamine.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

12. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja eesmärgiks on saavutada ELTS § 871 sisuline rakendamine, arvestades

seadusandja eesmärki, s.o kehtestada tagatise nõue tootmissuunalise liitumistaotluse

esitajatele, et kõrvalda turutõrked n.-ö fantoomliitumiste näol. Fantoomliitujatena käsitab

kaebaja isikuid, kes on esitanud liitumistaotlused spekulatiivsel eesmärgil ilma tegeliku

soovita taastuvenergiat toota. Vastustaja ja Eleringi tõlgendus kehtivast õigusest on toonud

kaasa olukorra, kus: 1) tagatise regulatsioon muutub sisutuks – fantoomliitumistega seotud

turutõrkeid ei kõrvaldata; 2) osadele turuosalistele on madalamad turule sisenemise barjäärid

– luuakse ebaõiglane konkurentsiolukord; 3) imperatiivsetest ELTS-i sätetest ja

liitumistingimustest saab meelevaldselt kõrvale kalduda – luuakse läbipaistmatu menetlus, oht

ebavõrdsele kohtlemisele ning seeläbi ebaõiglane konkurentsiolukord. ELTS-i sätteid õigesti

sisustades oleks saanud vastustaja jõuda üksnes järeldusele, et Eleringi tegevus ei vasta

õigusaktide nõuetele ning selles olukorras saanuks vastustaja teha ettekirjutuse rikkumise

lõpetamiseks, s.o vastustaja diskretsioon selles küsimuses oli redutseerunud nullini.

2) Vastustaja on ebaõigesti leidnud, et Elering sai kalduda kõrvale liitumistasu maksmise

korrast, mis on reguleeritud Vabariigi Valitsuse 14.02.2019 määruses nr 10 „Elektrisüsteemi

toimimise võrgueeskiri“ (edaspidi: võrgueeskiri). Vaideotsuses esile toodud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) selgituse kohaselt on võrguettevõtjal ELTS § 83 lg

2 järgi kaalutlusõigus sõlmida kahepoolseid kokkuleppeid ning kalduda kõrvale ELTS-i

sätetest olukorras, kus liitumistasu osamaksete tasumise regulatsioon on reguleeritud

võrguettevõtja liitumise tüüptingimustes. Vastav selgitus ei ole asjakohane. Praegusel juhul ei

ole liitumistasu osamaksete tasumise regulatsioon sätestatud üksnes võrguettevõtja liitumise

tüüptingimustes, vaid see tuleneb Vabariigi Valitsuse kehtestatud võrgueeskirjast, millest ei

ole võimalik kokkuleppeliselt kõrvale kalduda. Isegi, kui selliseid kokkuleppeid sõlmitakse,

kaldutakse sellega seaduse mõttest kõrvale. Nii võimaldatakse kõrvale hiilida tagatise

maksmise kohustusest, mille tulemusena jääb seadusandja eesmärk ELTS § 871 näol, mis

seisneb fantoomliitumiste piiramises, saavutamata. Põhivõrguga liitumise lepingu liitumistasu

maksmist reguleerivad võrgueeskirja § 21 lõiked 2-4. Võrgueeskiri seab 1. osamakse (20%)

tasumise tähtaja sõltuvusse liitumislepingu sõlmimisest ning 2. osamakse (50%) tasumise

tähtaja – Eleringi arve esitamisest, mis omakorda sõltub ehitustööde ja seonduvate tööde

hanke võitja ja tulemuste väljakuulutamisest. Võrgueeskirjas sätestatust võib kõrvale kalduda

üksnes siis, kui kõrvalekaldumises on kokku lepitud Eleringi tüüptingimustes, mis kuuluvad

Konkurentsiameti poolt kooskõlastamisele (ELTS § 73 lg 1). Kehtivates Elering AS elektri

põhivõrguga liitumise tüüptingimustes (tüüptingimused) ei ole võrgueeskirja osas sätestatud

erisusi ei liitumistasu osamaksete suuruse ega ka nende tasumise tähtaegade, sh nende

kulgema hakkamise osas (tüüptingimuste p 2.4.1). Ainus võimalus, mille puhul saab sellest

korrast kõrvale kalduda, on sätestatud tüüptingimuste punktis 2.4.2 puhuks, kus liitumistasu

hõlmab üksnes toimingutasu, kuid see ei ole praegu kohaldatav. Seega ei ole Elering oma

tüüptingimustes näinud ette võimalust kalduda kõrvale võrgueeskirjas toodud korrast,

mistõttu tuleb lähtuda võrgueeskirjas sätestatud liitumistasu osamaksete tasumise

regulatsioonist. See tähendab, et liitumistasu ettemaksmiseks ja tagatise mittenõudmiseks

puudub seaduslik alus ning vastupidise võimaldamine on õigusvastane. Selliseks muudatuseks

oleks ELTS § 73 lg 1 järgi vaja vastustaja kooskõlastust, mida Elering saanud ei ole. Juhul,

kui ELTS § 83 lg 2 võimaldaks kalduda kõrvale võrgueeskirjas ja tüüptingimustes toodud

liitumistasu maksmise korrast, tähendaks see seda, et võrguettevõtja rikub ELTS §-is 73

toodud kooskõlastamise kohustust või muutuks vastav kooskõlastamise kohustus sisutühjaks.

Asjaolule, et ELTS § 83 lõikes 2 viidatud dispositiivsus ei ulatu ELTS §-ile 871 kui

imperatiivsele regulatsioonile, on asunud ka õiguskantsler. Vastustaja on seejuures varasemalt

oma 05.04.2023 seisukohas nr 7- 16/2023-185-2 sõnaselgelt leidnud, et seadusandlusest ja

tüüptingimustest ei tulene Eleringile õigust teha kokkuleppeid, mis võimaldaks maksta

liitumistasu 70% ulatuses ette.

3) Eleringi ja vastustaja tõlgendus, mille järgi saab liitumistasu tasuda ettemaksuna, on

vastuolus seaduse eesmärgi ja mõttega. Liitumistasu ettemaksmine on vastuolus

liitumislepingu täitmise järjekorra ja osamaksete loogikaga. Liitumistasu suurus ei saa olla

teada liitumistaotluse esitamisel. Liitumistasu maksmine ettemaksuna ei võimalda saavutada

ELTS § 871 peamist eesmärki – võidelda kiiresti ja tõhusalt fantoomliitumistega. Liitumistasu

ja tagatise olemus on täiesti erinev – liitumistasu ettemaks kuulub tagastamisele ja/või saab

turuosaline selle eest seadmed –, mistõttu ei ole üks asendatav teisega. Liitumistasu ja

tagatisraha erinevust kinnitavad ka vaidlustatud otsuses toodud andmed, mille kohaselt on

ELTS § 871 alusel tagatise maksmise kohustust täitnud 43 liitumise puhul 23 isikut, neist 17

liitumistasu ettemaksmise ja üksnes 6 tagatisraha tasumise või garantii andmise kaudu (lk 15).

See tähendab, et ülekaalukas osa liitujaid – ligi kolm korda rohkem kui tagatisraha tasumise

või garantii andmisega – täitis tagatise nõude just liitumistasu ettemaksmisega, st see oli

majanduslikult oluliselt soodsam.

4) Eleringi tõlgendus kaldub turuosaliste võrdse kohtlemise nõudest kõrvale alljärgnevatel

põhjustel: 1) arvestades, et tagatise andmise tähtajani oli 28.04.2023 jäänud vaid loetud

päevad, mõjutas Eleringi teadaanne tagatise tasumise kohustuse asendamisest liitumistasude

ettemaksega oluliselt ettevõtjate investeerimisplaane ning eelise said need ettevõtjad, kellel ei

olnud kavatsust tagatist maksta, s.o ELTS § 871 lg-s 1 toodud kohustust täita; 2) lisaks on

Elering turuosalisi erinevalt kohelnud tõlgenduse muutumisest teavitamisel. Kui varasemalt

oli kõiki turuosalisi teavitatud e-kirja teel ja vastavatel infotundidel, siis 28.04.2023 avaldas

Elering oma seisukoha läbi EGLE infosüsteemi. Seadusest tulenevate aluste järgimine on

vastustajale üheselt ja kõrvalekaldumatult siduv. Eleringi muudetud tõlgendus rikub nende

turuosaliste õiguspärast ootust, kes ELTS § 1133 lõikes 14 toodud üleminekuperioodi jooksul

olid tegutsenud teadmises, et seisuga 16.05.2023 tuleb tasuda tagatis, ning sellest tulenevalt,

kas loobunud liitumistest või teinud olulisi muudatusi äriplaanis. Eleringi seisukoht selles

osas muutus järsku, paar nädalat enne tagatise andmise kohustuse tähtaega. Eleringi

üllatusliku seisukohamuutuse tõttu kannavad need turuosalised kahju. Kaebajal tekkis

ebavõrdse kohtlemise ja õiguspärase ootuse rikkumise tulemusena majanduslik kahju 151 125

eurot – tagatise nõude kohaseks täitmiseks oli kaebaja sunnitud lõpetama tähtajalised hoiused

ning ettevõttel jäi saamata märkimisväärne intressitulu.

5) Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine seisneb selles, et Elering ei kooskõlastanud

liitumistasu maksmise muudatusi vastustajaga ning kahetsusväärselt on vastustaja seda

õigusvastast olukorda aktsepteerinud. Võrguettevõtja ja ka regulaator peaks nimelt tagama, et

keegi ei kasutaks süsteemi ära vaid oma isiklikes huvides (fantoomliitujad liitumistega

äritsedes). Kuigi seadusandja eesmärk oli fantoomliitujatest vabaneda, siis on fantoomliitujad

jätkuvalt süsteemi lahutamatuks osaks.

6) Vastustaja on rikkunud põhjendamiskohustust, kuna vastustaja ei ole otsuses: käsitlenud

ELTS § 73 lg 1 tähendust ega vastustajaga kooskõlastamise vajadust; põhjendanud, kuidas

võimaldaks ELTS § 83 lg 2 kokkuleppel kalduda kõrvale ELTS § 871 imperatiivsest

regulatsioonist; selgitanud, miks ta on muutnud oma seisukohti võrreldes 05.04.2023 kirjas

tooduga. Vastustaja on vastavas kirjas sõnaselgelt leidnud, et seadusandlusest ja

tüüptingimustest ei tulene Eleringile õigust teha kokkuleppeid, mis võimaldaks maksta

liitumistasu 70% ulatuses ette. Vastustaja ei ole otsuses ega vaideotsuses selgitanud, miks on

sellest seisukohast kõrvale kaldutud. Lisaks on otsuse põhjendused läbivalt üldsõnalised ning

vastustaja mõttekäik ei ole alati jälgitav. Samas viitab vastustaja, et liitumistasu ettemaksmine

on võimaldatud „protsessis juba teataval kaugusel olnud liitujatele“. Taas jääb ebaselgeks,

mida vastustaja silmas peab ning millisest liitumisprotsessi etapist alates on liitumistasu

ettemaksmine võimalik. Ammugi ei ole otsuses selgitatud seda, millest tuleneb ELTS §-st 871

tuleneva tagatise tasumisel liitujate eristamine sõltuvalt sellest, kuhu on nende

liitumisprotsess jõudnud.

13. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Kaebaja seisukoht, mille järgi loob vastustaja tõlgendus ohtliku pretsedendi, mille

tulemusena saab elektrisüsteemi toimimise võrgueeskirja reeglitest kõrvale kalduda igas

liitumislepingus, mistõttu kaotab ELTS § 73 lg 1 oma mõtte, ei ole põhjendatud. Vastustaja ei

ole ning ei olekski saanud võrgueeskirja tõlgendada või valesti tõlgendada, sest tõlgendamist

puudutavad alused puuduvad. Mistõttu vastustaja seda ka teinud ei ole.

2) ELTS § 871 lg 1 näeb ette tagatise tasumise või kui taotleja on tasunud vähemalt 70

protsenti liitumistasust, siis tagatise nõuet ei rakendata. Vastustaja jääb eeltoodu juurde -

Konkurentsiamet ei saa keelata Kolmandal isikul teha seda, mida seadus lubab. Just seda aga

kaebaja nii ametilt kui ka kohtult taotlebki. Kuna ELTS § 83 annab võimaluse ELTS 8.

peatüki sätetest poolte kokkuleppel kõrvale kalduda, siis Konkurentsiamet seda keelata ei saa

ning ametil on võimatu täita kaebaja poolt esitatud taotlusi taolisi seadusest tulenevaid

kokkuleppeid keelata. Ning siinkohal ei ole tegemist Konkurentsiameti ja Eleringi poolt mingi

ohtliku pretsedendi loomisega ELTS §-s 73 toodud kooskõlastamise nõuete osas.

3) Kaebaja viitab kaebuses valikuliselt ainult ühele kohtuasjas nr 5-23-29 esitatud

seisukohtadest ja arvamustest.

4) ELTS § 871 lg-s 1 on üheselt välja toodud, et üle 15 kW elektrilise võimsusega seadme

võrguga liitmiseks tootmissuunalise liitumise taotluse esitamise ajaks on turuosaline

kohustatud maksma tagatiseks 38 000 eurot megavoltampri kohta. Tagatist ei nõuta, kui

taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti liitumistasust või kui liitumistaotlus esitatakse

korterelamule rajatava tootmisseadme ühendamiseks võrguga. Seega on seaduspärane, kui

Elering nõuab liitujatelt tagatist või kui taotleja on tasunud vähemalt 70 protsenti

liitumistasust või kui liitumistaotlus esitatakse korterelamule rajatava tootmisseadme

ühendamiseks võrguga, siis tagatise nõuet ei rakenda. Seadusest tulenevate aluste järgmine,

otsustamaks, kas Eleringile saab teha ettekirjutuse või mitte, on üheselt ja kõrvalekaldumatult

siduv ka Konkurentsiametile. Lähtudes eeltoodust, ei ole ettekirjutuse tegemine kolmandale

isikule võimalik. Turuosaliste võrdse kohtlemise (ELTS § 70 lg 3) ja vajaliku teabe andmise

(ELTS § 70 lg 8) seisukohast on oluline, et Elering, kasutades EGLE Infosüsteemi, andis

kõigile võrdses olukorras olevatele turuosalistele (st neile, kellel oli liitumistaotlus tehtud ja

olid Eleringi nn liitumiste tabelis) ühesugust informatsiooni. Seega ei ole rikutud võrdse

kohtlemise ja/või vajaliku teabe andmisega seotud seadusesätteid.

5) Vastustaja ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Konkurentsiamet on vaideotsuse punktis

3.5 (lk 12-13) selgitanud, et ELTS § 73 lg 1 tähenduse, ELTS § 83 lg 2 ja ELTS § 871

imperatiivse regulatsiooni kohta on selgitus esitatud vaideotsuse punktis 3.2. ELTS § 73 lg 1

kohaselt võrguettevõtja kooskõlastab Konkurentsiametiga muu hulgas võrguteenuste

osutamise tüüptingimused. Kooskõlastamise nõuet ei kohaldata elektrienergia transiidi eest

võetava edastamistasu suhtes. Võrgutasude kooskõlastamisel arvestab Konkurentsiamet muu

hulgas §- des 40, 44, 59, 71 ja 72 sätestatut ning võrguettevõtja asjakohaseid tüüptingimusi.

Konkurentsiamet on selgitanud (vt ka vaidlustatud otsuse lk 13 ja vaideotsuse punkti 3.2), et

ELTS § 83 lg 2 järgi ELTS 8. peatüki sätetest võib poolte kokkuleppel kõrvale kalduda.

Füüsilisest isikust tarbija kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on tühised. Ka ELTS § 871

asub seaduse 8. peatükis ning seega kohaldus ka selle sätte suhtes ELTS § 83 lg 2 toodu.

Konkurentsiamet on seisukohti põhjendanud ja selgitanud nii 30.06.2023 kirjas, vaidlustatud

otsuses kui ka Vaideotsuses. Seisukohtade kujundamisel on lähtutud nii kolmandalt isikult,

kaebajalt kui ka MKM-lt (lisaks ka põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-23-29 esitatud

justiitsministri, Kliimaministeeriumi, õiguskantsleri ja Riigikogu majanduskomisjoni

arvamustest) saadud selgitustest ja informatsioonist. Kuna erineval ajahetkel antud hinnangud

võivad põhineda erineval (väiksemal) informatsioonihulgal, siis vastavalt saabunud

selgitustele ja informatsioonile võivad hilisemalt antud selgitused erineda varasematest.

Samuti tuleb silmas pidada, et ühele turuosalisele antud selgitus ei pruugi kehtida teise suhtes

– näiteks kui ühel on sõlmitud liitumisleping, teisel mitte või üks alles soovib

liitumispakkumist, teisel on juba see olemas, siis tegemist on erinevates olukordades olevate

isikutega.

6) Kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada

kaebuse eesmärki.

14. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata. Kolmanda isiku põhjendused on järgmised.

1) Kaebaja väidab, et Eleringi tegevus ELTS § 871 rakendamisel rikkus kaebaja õigusi, kuid ei

selgita adekvaatselt, milles need õigused seisnesid. Kaebaja selgitab, et ELTS § 871

jõustumise tõttu tegutses ta teadmises, et hiljemalt 16.05.2023 tuleb tasuda tagatis, ning

lõpetas seetõttu ennetähtaegselt hoiused. See olukord ei tekkinud aga Eleringi tõttu. Kõigi

turuosaliste (sh kaebaja) olukord Eleringi otsuse tulemusel hoopis paranes, sest kõigil

turuosalistel (sh kaebajal) võimaldati soovi korral tasuda liitumistasu ettemaks, mis on

tagatisest väiksem. Kaebuse lisast 5 nähtub, et kaebaja lõpetas tähtajalised hoiused 10.05.2023

ehk kaks nädalat pärast seda, kui Elering andis kõigile turuosalistele teada, et kõigil on

võimalik valida tagatise ja liitumistasu ettemaksu vahel (28.04.2023). Kaebaja on oma õiguste

rikkumist õigustamiseks abstraktselt tuginenud ka väidatavale konkurentsiolukorra

halvenemisele, kuid kaebaja selgitustest jääb arusaamatuks, milles see täpselt väljendus.

Ehkki kaebaja seda otsesõnu nii ei ütle, siis kaebaja näis lootvat, et tagatise tasumine käib

paljudel konkurentidel üle jõu ja need loobuvad oma liitumistest. Kaebaja lootus, et

konkurentidel läheb halvasti, ei kujuta endast sellist subjektiivset õigust, mis annaks aluse

nõuda järelevalvemenetluse algatamist. .Kaebaja väidab, et Eleringi tegevuse tõttu said eelise

need ettevõtjad, kellel ei olnud kavatsust tagatist maksta. See on faktiliselt vale, kuid ka siis,

kui see oleks õige, ei annaks see kaebajale õigust nõuda järelevalve algatamist (ja seega

kaebeõigust). Tagatist nõutakse avalikes huvides, et edendada taastuvenergia tootmist,

võimaldada uutel elektrienergia tootjatel lihtsamini võrgule ligi pääseda, hoida liitumiskulusid

ja tarbijate elektrienergia kulusid kontrolli all. Ka faktiliselt ei ole tõendatud, et eksisteerisid

mingid turuosalised, kes tasusid liitumistasu ettemakse, aga ei oleks tasunud tagatist.

Ülaltoodud põhjustel ei ole kaebajal õigust nõuda järelevalvemenetluse algatamist (rääkimata

konkreetse otsuse tegemisest järelevalvemenetluses) ega vastavalt ka kaebeõigust käesolevas

asjas. Eleringi hinnangul oleks Konkurentsiamet pidanud jätma kaebaja 05.05.2023 kaebuse

läbi vaatamata, mitte rahuldamata.

2) Konkurentsiamet sisustas ELTS-i sätteid õigesti. Nõustuda tuleb Konkurentsiametiga, et

ettemaksu võimaldamine ei ole vastuolus seadusega, kuna ELTS § 871 sätestab sõnaselgelt, et

tagatise võib asendada liitumistasu 70%-lise ettemaksuga. Kaebaja küll väidab 19.09.2024

menetlusdokumendis, et liitumistasu ei ole sisult ega eesmärgilt sobilik alternatiiv tagatisele,

kuid see tähelepanek on asjakohatu. Liitumistasu ettemaks on sätestatud tagatise alternatiivina

juba seaduse tasandil ega sõltu ei vastustaja ega Eleringi kaalutlusotsustest. ELTS § 83 lg 2

sätestab, et ELTS 8. peatüki sätetest (kuhu kuulub ka ELTS § 871) võib poolte kokkuleppel

kõrvale kalduda. ELTS-st ei tulene, et seadusest saab kõrvale kalduda ainult siis, kui see on

ette nähtud Eleringi tüüptingimustes. Liitumisleping on oma olemuselt tsiviilõiguslik leping

ning sellest tulenevate vaidluste lahendamiseks on pädevad tsiviilkohtud. Eleringil on õigus

teha turuosalistega kokkuleppeid võrguga liitumise tingimuste osas.

3) Liitumistasu ettemaksu võimaldamine ei ole siiski vastuolus ühegi kohustusega, mis

Eleringi lepinguvabadust piiraks. Kaebaja väitel on liitumistasu ettemakse võimaldamine

ebaõiglane üksnes põhjusel, et see aitab turuosalistel vältida tagatise maksmise kohustust. Kui

tagatise nõuet ELTS-is ei oleks, ei rikuks ettemaksu võimaldamine kellegi õigusi, kuna sellest

midagi ei sõltuks. Ettemaksu võimaldamine omandab õigusliku tähenduse üksnes tagatise

regulatsiooni kontekstis. See aga tähendab, et kaebaja üritab tõlgendada varasemat

regulatsiooni (Eleringi lepinguvabadus) hilisema regulatsiooni (tagatise nõude) valguses.

Selline lähenemine ei ole aktsepteeritav. Eleringi lepinguvabadust sätestavaid õigusnorme

tuleks hinnata ja tõlgendada nende kehtestamise ajal kehtinud õiguse valguses. Tagatise

nõude kehtestamine ei saanud Eleringi eelnevalt eksisteerinud lepinguvabadust kuidagi

piirata. Sisuliselt ei ole kaebaja rahul sellega, et ELTS 871 näeb ühe alternatiivina ette

liitumistasu maksmise, mille üle on Eleringil ulatuslik diskretsioon. See on aga etteheide

õigusnormile ning seadusandjale, mitte Konkurentsiametile ja Eleringile.

4) EGLE Infosüsteemi vahendusel andis Elering kõigile võrdses olukorras olevatele

turuosalistele ühesugust informatsiooni. Liitumistasu ettemaksu maksmise võimalust on

pakutud kõigile liitujatele samal viisil ning kedagi ei ole selles osas eelistatud. Kaebusest ei

selgu, kas kaebaja jäi faktiliselt ilma mingist asjakohasest informatsioonist ning kas kaebaja

oleks käitunud teisiti (ja kuidas ta oleks käitunud), kui Elering valinuks teabe andmiseks teise

kanali. seaduse jõustumise ajal reserveeritud võimsustest (4536 MW) tänaseks järgi jäänud

1936 MW, vaatamata sellele, et Elering andis liitujatele võimaluse tasuda tagatise asemel

liitumistasu ettemaks. Seega on seaduse eesmärk saavutatud. Liitumisest loobujate näol ei

olnud tegemist ainult nn „fantoomliitujatega“ – paljud liitujad jõudsid liitumistasu ettemaksu

suurust teada saades järeldusele, et liitumistasu nende soovitud tootmiskohas ei õigusta

projekti jätkamist. Seega omas ka liitumistasu ettemakse tasumise kohustus märkimisväärset

mõju liitumisvõimsuste vabastamiseks; ei saa kuidagi öelda, et see ei olnud kooskõlas seaduse

mõttega ega täitnud seadusandja eesmärki. Seejuures on fantoomliitujate probleemiga

tegelemine väga suures osas Eleringi enda huvides, mistõttu on ebaloogiline kaebaja

seisukoht, et Eleringi poolt liitumistasu ettemaksu maksmise võimaldamisega soodustati

fantoomliitujaid.

5) Nõustuda ei saa süüdistusega turgu valitseva seisundi kuritarvitamises. Otsus lubada

liitumislepingut omanud isikutel tasuda tagatise alternatiivina 70 protsenti eeldatavast

liitumistasust lähtus soovist kohelda kõiki samaväärses seisus olevaid lepingupartnereid

võrdselt. Paindlikkuse tingis vajadus võimaldada põhiseaduse vastasuse kahtluse kontekstis

kõigile liitujatele võrdne võimalus liitumislepingu jätkamiseks, samas arvestades ka ELTS-i

muudatuse eesmärgiga, mis samuti oli kooskõlas ka kohtu poolt asjas nr 2-23-836 antud

juhistega (03.05.2023 määruse p 12; samas asjas 30.06.2024 tehtud otsuses on halduskohus

samuti läbivalt viidanud liitumistasu ettemaksu tasumise võimalusele kui õiguspärasele

lahendusele). Elering teavitas liitumiste e-keskkonnas kõiki vastavasse menetlusstaadiumisse

jõudnud liitujaid tagatise ja liitumistasu ettemaksuga seonduvatest asjaoludest. Seega ei ole

turuosalistele erinevaid tingimusi pakutud ega rakendatud.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Vastustaja on leidnud, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata HKMS § 121 lg 2 p-dest 1 ja 2

tulenevalt, kuna kaebajal puudub kaebeõigus ning kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik

saavutada kaebuse eesmärki. Ka kolmas isik leiab, et kaebajal puudub kaebeõigus. Kohus

märgib, et riiklikku järelevalvet ELTS ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise,

sealhulgas elektrituru toimimise ja turuosaliste tegevuse üle teostab ELTS § 93 lg 1 alusel

Konkurentsiamet. ELTS § 99 lg 1 kohaselt võib turuosalise tegevuse või tegevusetuse peale,

mis on vastuolus ELTS või selle alusel kehtestatud õigusaktiga, teine turuosaline esitada

kirjaliku kaebuse Konkurentsiametile. ELTS § 99 lg 2 kohaselt vaatab Konkurentsiamet

kaebuse läbi ja teeb selle kohta otsuse. Käesoleval juhul pöördus Sunly AS 08.05.2023

kaebusega AS Eleringi tegevuse peale kaebusega Konkurentsiameti poole seoses sellega, et

viimane vabastas turuosalised ELTS § 871 alusel tasutavast tagatisest juhul, kui turuosaline

on tasunud 70% liitumistasust, st kaebaja väitis kaebuses ELTS nõuete rikkumist. Sellest

tulenevalt on vastustajal kohustus vastav kaebus ELTS § 99 lg 1 ja ELTS § 99 lg 2 alusel läbi

vaadata ja teha selle kohta otsus. Kohtu hinnangul on ELTS § 99 lg 2 alusel tehtav otsus

haldusakt, mida kaebuse esitajal on õigus halduskohtus vaidlustada. ELTS ei kehtesta

kaebusele sisulisi nõudeid. Formaalseks nõudeks on, et kaebaja peab olema turuosaline ning

kaebaja peab ära näitama, et rikutud on ELTS-i või selle alusel antud õigusakti. Kuna kaebaja

on turuosaline ning on väitnud ELTS-i rikkumist, on tal subjektiivne õigus vaidlustada kohtus

Konkurentsiameti otsust jätta tema kaebus rahuldamata ning järelevalvemenetlus algatamata.

Kohus juhtis 18.09.2024 vastuses vastustaja taotlusele tähelepanu, et mõne menetlusosalise

arvamus kaebuse vähesest perspektiivikusest ei tähenda, et kaebuse rahuldamisega ei oleks

võimalik saavutada kaebuse eesmärki ning kaebus tuleks tagastada või jätta läbi vaatamata.

Seega tuleb kaebus sisuliselt läbi vaadata.

16. Kohus leiab, et kaebuse rahuldamiseks alust ei ole, sest vaidlustatud otsuse tegemisel

kaalutlusvigasid ei esine.

17. Esiteks on ekslik kaebaja arusaam ELTS § 871 lg 1 sisust. ELTS § 871 lg 1 kohaselt on

turuosalisele antud selge valik, kas maksta võrguettevõtjale tagatiseks 38 000 eurot

megavoltampri kohta või tasuda vähemalt 70 protsenti liitumistasust. Seega kaebaja

arutluskäik seaduse eesmärgist, selle saavutamise võimalustest liitumistasude ettemaksude

näol, turuosaliste ebavõrdsest kohtlemisest, vastuolust Vabariigi Valitsuse määruse tasemel

kehtestatud võrgueeskirjaga jms ei muuda olematuks seda, et seadusandja on alternatiivi

liitumistasu ettemaksu näol seaduses selgesõnaliselt ette näinud. Kolmandale isikule ei saa

olla kuidagi etteheidetav, et ta võimaldab turuosalistel kasutada seadusega antud võimalust

tasuda 70 protsenti liitumistasust. Kohtule nähtub, et seaduse sõnastuse vastu kaebaja otseselt

ei vaidlegi, kaebaja argumendid toetuvad võrgueeskirjale ning vastustaja varasemale seaduse

tõlgendamise praktikale. Selle näiteks on vastustaja 05.04.2023 vastus Kaamos Energy OÜ

pöördumisele (kaebuse lisa 2).

18. Kohus märgib, et kaebaja õigus turuosalisena piirdub selle tuvastamisega, kas

võrguettevõte on kõiki turuosalisi võrdselt kohelnud. Kui selles pole vaidlust, siis sellega

kaebaja võimalused riikliku järelevalve menetluse läbiviimist nõuda ammenduvad. Kui

kaebaja olukord kuidagi ei muutu, siis puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda selle

tuvastamist, kuidas seadust ja alamalseisvaid õigusakte põhimõtteliselt tuleks tõlgendada, st

kas õigem oleks vastustaja 05.04.2023 vastuses Kaamos Energy OÜ pöördumisele antud või

hilisem kaebaja kaebuse lahendamisel võetud seisukoht. Käesoleval juhul ei ole esitatud

tõendeid, et vastustaja muutunud käsitlus, mis liitumislepingu sõlminutele 70 protsenti

liitumistasu maksmise korral vabastaks nad tagatise maksmise kohustusest, mõjutaks kaebajat

negatiivsemalt võrreldes teiste turuosalistega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust selles, et

kaebaja koos teiste turuosalistega sai kolmandalt isikult EGLE Infosüsteemi vahendusel

28.04.2024 teavituse, et liitumislepingu sõlminutel on soovi korral võimalik tasuda

liitumistasu ettemaks, mis paljudel juhtudel, aga ka mitte alati, on tagatisest väiksem. Seda

tõendab kaebaja 03.05.2024 esitatud protest ja taotlus kolmandale isikule lõpetada ettemaksu

võimalamine (kaebuse lisa 4). Kaebuse lisast 5 nähtub, et kaebaja lõpetas tähtajalised hoiused

10.05.2023 ehk kaks nädalat pärast seda, kui Elering andis kõigile turuosalistele teada, et

kõigil on võimalik valida tagatise ja liitumistasu ettemaksu vahel (28.04.2023). Seega oli

tagatise kasuks valimine kaebaja enda valik ning kaebaja oleks võinud valida ka liitumistasu

ettemakse. Seega oli kaebaja kõigi turuosalistega võrdses olukorras ning liitumistasu

ettemaksu pakkumine, mis on ELTS sõnastusega ka kõigiti kooskõlas, kaebaja ega teiste

turuosaliste õigusi rikkuda ei saanud.

19. Kohtule ka ei nähtu, et liitumistasu ettemakse alternatiivi sätestamine poleks olnud

seadusandja eesmärgiks. Kui algatatud elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu (696 SE, XV Riigikogu) tekstis oli sätestatud üksnes tagatise maksmise võimalus, siis

juhtivkomisjoni (majanduskomisjon) ettepanekul lisati eelnõu teise lugemise teksti, et:

„Võrguettevõtja ei rakenda tagatise nõuet, kui taotleja on tasunud vähemalt 70%

liitumistasust.“ Muudatusettepaneku selgituse järgi: „Muudatuste kohaselt on lõike 1 järgi

liitujal võimalik valida, kas tasuda tagatist või 70% ulatuses liitumistasu.“ (vt selgitus 696 SE

teise lugemise muudatusettepanekute loetelus muudatusettepaneku nr 8 juures). Seega oli

seadusandaja eesmärgiks vastav valikuvõimalus ette näha. Vastustaja 05.04.2023 vastuses

(kaebuse lisa 2) on kohtu arvates antud väär tõlgendus ELTS § 871 lg 1 sisule (vt kirja p 2.2,

lk 5). Vastustaja on seal viidanud 696 SE teise lugemise jätkamise muudatusettepanekutele,

millega toodi sisse korterelamute erand. Selle pinnalt tegi vastustaja eksliku järelduse, et

„erisus on mõeldud eelkõige korterelamute päikesepaneelidega katmise soodustamiseks“,

samas oli liitumistasu ettemakse alternatiiv lisatud eelnõu teise lugemise käigus ning

seadusandja tahet ‒ sätestada alternatiiv tagatisele ‒ teise lugemise jätkamisel lisatud

korterelamute erisus kuidagi ei muutnud. Avalikest allikatest seda välja lugeda vähemasti pole

võimalik. Asjaolu, kuidas tõlgendada võrgueeskirja, st kas regulatsioon võimaldab

osamaksete tähtaegu kokkuleppel muuta, kas olemasolev regulatsioon on piisav, üheselt

arusaadav vms, ei ole mõjutanud kaebaja subjektiivsete õiguste teostamist turuosalisena.

Konkurentsiametil oma seisukohta seaduse tõlgenduse kohta muuta pole keelatud, iseäranis,

kui see läheb kokku seadusesätte sõnastuse ja seaduseelnõu seletuskirjaga. Kaebaja pole ka

selgelt suutnud välja tuua, milles tema halvemasse olukorda jäämine väljendub. Asjaolu, et ta

pidi deposiidilepingud lõpetama ja kaotas intressitulu, ei ole kolmanda isiku tegevuse

tagajärg. Kui kaebaja valinuks ka liitumislepingu ettemakse, tulnuks tal ka selleks rahalised

vahendid leida ning samaks tähtajaks. Kolmas isik on esitanud hüpoteesi, et kaebaja võis

loota, et tagatiste maksmiseks ei oleks turuosalistel leidunud sedavõrd palju vahendeid ja

oleks rohkem olnud liitumisest loobujaid. Kui ka see hüpotees võiks tõeks osutuda, siis

kaebaja õiguslikult kaitstav huvi ei ulatu selleni, et kindlustada võimalikult paljude

konkurentide turult välja langemine.

20. Kaebaja leiab, et ELTS § 83 lõikes 2 viidatud dispositiivsus ei ulatu ELTS §-ile 871 kui

imperatiivsele regulatsioonile, millisele seisukohale on väidetavalt asunud ka õiguskantsler

haldusasja 3-23-836 pinnalt algatatud põhiseaduslikkuse järelevalve menetluses 5-23-29.

Kohtule ei nähtu, kuidas kaebusele lisatud õiguskantsleri arvamus kaebaja positsioone

toetaks. Põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 5-23-29 oli vaidluse esemeks, kas ELTS 1113

lõige 14 on kooskõlas põhiseadusega osas, milles see näeb ELTS § 871 lõikes 1 nimetatud

tagatise rakendamiseks ette üheksast kuust lühema üleminekuperioodi. Tegemist on erineva

vaidluse esemega. Normi imperatiivsuse on tõstatanud õiguskantsler võtmes, kas oleks

võimalik tagatise mitte maksmises kokku leppida. Õiguskantsler leidis, et sellist tõlgendust

ELTS sõnastus ei võimalda ning see läheks vastuollu seaduse muutmise eesmärgiga (nn

fantoomliitujate probleem). Õiguskantsleri seisukohast ei tulene, et seadusandja ei oleks

mõelnud liitumistasu ettemakset alternatiivse lahendusena tagatise maksmisele. Vastupidiselt,

õiguskantsleri seisukoha p-s 66 on toodud: „Nõue on iseäranis koormav selliste isikute suhtes

nagu kaebaja, kes on liitumislepingud juba sõlminud ning tasunud ka osa liitumistasudest,

kuid pole veel tasunud 70% liitumistasust ja peavad lisaks andma tagatise.“ Seega ka

õiguskantsler möönab, et 70% liitumistasu maksjad ei pea lisaks tagatist andma.

21. Kohtu arvates tooks kaebaja tõlgendusega nõustumine palju suurema segaduse

elektriturul, arvestades haldusasja 3-23-836 jätkuvat menetlust, milles lõpliku lahendi

jõustumine võib võtta kaua aega (menetlus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas 5-24-22 on

Riigikohtus pooleli). Üheks menetluse võimalikuks tulemiks on tagatise nõude vacatio legise

põhimõtte rikkumise tõttu põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamine. See tooks kaasa

suure segaduse elektriturul, mille lahendamine (uue regulatsiooni väljatöötamine, jõustamine,

võimalike vaidluste lahendamine jms) võib omakorda võtta aastaid ning edasi lükkub ka nn

fantoomliitujate probleemi lahendamine, kuna tagatise nõude tühistamine võib mõjutada ka

nende õigusi, kes tagatist anda ei suutnud. Seega on liitumistasu ettemakse võimaldamine

lahenduseks, kuidas elektriturgu edasi arendada ilma ajaliste viivitusteta. Kohtu arvates on see

nii turuosaliste kui ka avalikes huvides. Ka sellest aspektist on vastustaja otsus mitte algatada

järelevalvemenetlust ega mitte teha kolmandale isikule kaebaja taotletud ettekirjutust

põhjendatud ning erinevate osapoolte huvisid parmal moel silmas pidav.

22. Kuna kolmas isik on käitunud õigusaktide kohaselt, ei nähtu kohtule, et ta oleks mingil

moel kuritarvitanud enda turgu valitsevat seisundit. Ka on vastustaja kohtu arvates nii

vaidlustatud otsuses kui ka vaideotsuses piisavalt põhjendanud enda seisukohti, mistõttu

põhjendamiskohustust ei ole kohtu arvates rikutud. Asjaolu, et kaebaja esitatud põhjendustega

ei nõustu, ei tähenda, et vastustaja oleks jätnud enda kohustuse täitmata.

23. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.

24. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

Kolmas isik on taotlenud õigusabikulude väljamõistmist 30.09.2024 menetlusdokumendi

kohaselt summas 7908 eurot (käibemaksuta), millele lisanduvad kohtuistungiga seotud

menetluskulud summas 1341 eurot (käibemaksuta) vastavalt 04.10.2024

menetlusdokumendile. Seega on kolmanda isiku menetluskulud kokku 7908+1341=9249

eurot. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud. Kohtu arvates ei ole kolmanda isiku välise õigusabi kulude hüvitamine

põhjendatud. Tegemist pole kolmanda isiku põhitegevusest väljuva vaidlusega või spetsiifilise

menetlusõigusliku kaasusega, milles ettevõttesisene pädevus eelduslikult puudub. Tegemist

on küsimuste ringiga, millega kolmas isik igapäevaselt tegeleb ning milleks on tal ka palgatud

kvalifitseeritud töötajad. Kolmandal isikul on õigus kasutada enda vajaduse tarbeks välist

õigusabi, kuid sellise õigusabi kulude kandmise kohustuse teisele poolele panemist ei pea

kohus põhjendatuks. Seetõttu jäävad kõik menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)