3-24-2697/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2697

Haldusasi

X.X-i kaebus Tallinna Vangla kohustamiseks kaustikut kätte

andma.

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X

Vastustaja – Tallinna Vangla

Asja läbivaatamine

Kaebuse tagastamine, esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus.

2. Jätta taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks rahuldamata.

3. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja

nime tähemärgiga, et poleks võimalik isikut identifitseerida.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS § 121 lg 4, § 252 lg 7, § 203

lg 1, § 204 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Halduskohtus registreeriti 27.09.2024 X.X-i (edaspidi ka kaebaja) kaebus

kohustada Tallinna Vanglat talle vanglasse saadetud kaustikut kätte andma. Koos kaebusega

esitas kaebaja ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kaebaja soovib esialgse

õiguskaitse korras kohustada Tallinna Vanglat talle kaustikut kätte andma.

2. Tallinna Halduskohus tegi 27.09.2024 asjaolude selgitamiseks Tallinna Vanglale

kohtunõude. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 03.10.2024.

3. Kaebaja tegi kohtumenetluse käigus Tallinna Vanglale 30.09.2024 pöördumise, millega

nõudis kaustiku kättesaamist, sest samal päeval oli Tallinna Vangla teinud keelatud asjade

akti, millega sisuliselt keelduti kaustikut kätte andmast.

4. Kaebaja esitas vastuväite Tallinna Vangla vastusele ja täpsustuse esialgse õiguskaitse

taotlusele.

X.X-i põhjendused esialgse õiguskaitse taotlusele on kokkuvõtvalt järgmised.

5. Kaebaja vajab kaustikut õppetöös osalemiseks. Kaustik tuleb kohe kätte anda, sest õppetöö

käib. Kaustikut pole võimalik tagantjärgi täita. Kaustiku saatmise luba taotles kõigepealt

kaebaja ema, E.P, kellel seda saata ei lubatud. Tema saatis selle ikkagi, kuna vajadus selle

järele on kiireloomuline ega kannata oodata. Kui kohus rahuldab esialgse õiguskaitse taotluse,

on see kohe vanglas võtta ja vähendab pöördumatut kahju. Vastutaja väidab, et kaustik on

keelatud ese. See on vale väide. Tallinna Vangla enda viitest nähtub, et on luba kaustik osta

poest. Vastutaja esitab valeväiteid, et vaide menetlust ei toimu. On näha, et kaustikut ümbriku

avamisel ei antud ja kaebaja esitas samal päeval kell 15:22 vaide toimingu kohta nõudes

kaustiku tagastamist. Ühtlasi sätestab vangistusseaduse (VangS) § 281 lg 3, et lubatud on

saada asju, mis ei ole justiitsministri poolt 30.11.2000 vastu võetud määruses nr. 72 „Vangla

sisekorraeeskiri“ (edaspidi ka VSkE) märgitud.

Tallinna Vangla põhjendused esialgse õiguskaitse taotlusele on kokkuvõtvalt järgmised.

6. Tallinna Vangla 27.09.2024 ja 30.09.2024 ettekannetest nähtuvalt ei ole vaidlust selles, et

X.X-i nimele väljaspoolt vanglat saabunud postisaadetisest on 30.09.2024 ära võetud kaustik.

Tallinna Vangla dokumendihaldusprogrammi „Delta“ andmetest nähtuvavalt ei ole X.X

kaustiku ära võtmisega seonduvalt Tallinna Vanglale ühtegi vaiet esitanud. Ainus kaustikuga

seonduv pöördumine on 30.09.2024 nr-ga 5-8/24/19851-1 registreeritud X.X-i taotlus, milles

kinnipeetav nõuab ära võetud kaustiku tagastamist - Tallinna Vangla ei ole taotlusele veel

vastanud. X.X on Tallinna Vanglas kinnipeetava staatuses. Kinnipeetavatele paki ja kirjaga

saada lubatud esemed on sätestatud VSkE § 741 lg-tes 1 ja 3. Eelnimetatud sätted ei anna

kinnipeetavale õigust saada paki või kirjaga kaustikut. Kinnipeetavate, vahistatute,

arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmete kohaselt omandab X.X vanglas

põhiharidust Tallinna Täiskasvanute Gümnaasiumi 11. klassis. Tallinna Vangla

hariduskorraldajalt laekunud teabe kohaselt on õppevahendid õppivatele kinnipeetavatele

tasuta. Küll aga ei saa kinnipeetavad ise valida, milliseid vihikuid nad täpselt soovivad.

Õppevahendite vajadust hindab ja vajalikud õppevahendid valib välja kool ning need tellib

hariduskorraldaja. Täiskirjutatud vihiku või tühjakssaanud pastaka asemel väljastatakse

kinnipeetavale vajadusel uus. VangS § 48 lg-st 1 tulenevalt on kinnipeetavatel vanglas tagatud

ka sisseostude tegemise võimalus. Vanglate e-poe hinnakirjast nähtuvalt on kinnipeetavatel

võimalik enda rahaliste vahendite arvelt soetada mõni järgmistest kaustikutest (ostulimiit

kolm tükki) — jooneline kaustik (48 lehte, 23 joont, Birds) hinnaga 84 senti, ruuduline

kaustik (48 lehte, Nature) hinnaga 84 senti, ruuduline A4 kaustik (48 lehte) hinnaga 2,69

eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebuse saamisel kontrollib alluvusjärgne kohus selle lubatavust, tehes

halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-s 120 sätestatud toimingud. Muu hulgas

kontrollib kohus ega ei esine aluseid kaebuse käiguta jätmiseks või tagastamiseks (HKMS §

120 lg 1 p 8). Kaebuse tagastamise alused on sätestatud HKMS § 121 lg 1 ja 2. Kaebuse saab

menetlusse võtta üksnes siis, kui vastavaid aluseid ei esine (HKMS § 120 lg 2).

HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude

kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Vangistusseaduse (VangS) §

11 lg 5 kohaselt kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti

või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel

ja korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on

vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

Tallinna Vangla vastusest selgub, et kaebaja pole vaiet esitanud vaid kaebaja on esitanud

taotluse, mida Tallinna Vangla veel lahendanud ei ole.

Isegi kui hinnata, et kaebaja on siiski 30.09.2024 esitanud vaide, sest kaustikut talle kätte ei

antud, ei ole vaide lahendamiseks ettenähtud tähtaeg tänaseks veel möödas. VangS § 11 lg 7

kohaselt lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale

haldusorganile.

Kokkuvõtvalt on kaebus esitatud ennatlikult ja tuleb tagastada, sest läbimata on kohustuslik

kohtueelne menetlus.

8. Kaebaja on koos kaebusega esitanud ka taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse eesmärgiks on tagada põhivaidluse tulemuse

efektiivsus, kindlustades vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks. HKMS § 249 lg 3

kohaselt arvestab esialgse õiguskaitse määruse tegemisel kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi. Esialgse õiguskaitse vajaduse äralangemisel jätab kohus taotluse läbi vaatamata.

Esialgse õiguskaitse kohaldamise otsustamisel peab kohus muu hulgas andma eelhinnangu

kaebuse põhjendatusele (Riigikohtu halduskolleegiumi 26.06.2006 otsuse nr. 3-3-1-54-06 p

12). Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus

(RKHK 02.03.2006 määrus nr. 3-3-1-3-06 p 8). Kohus on seisukohal, et kaebus on ilmselgelt

perspektiivitu, sest kaebuse esitamisele eelnev kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata.

Samas sätestab HKMS § 249 lg 2, et esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule

ka vaidemenetluse ajal, kuid sellisel juhul saab esialgse õiguskaitse taotluse esitada pärast

vaide esitamist haldusorganile. Isegi kui hinnata, et kaebaja esitas haldusorganile 30.09.2024

vaide, on käesolev kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitatud 27.09.2024. Samas

lähtuvalt menetlusökonoomia põhimõttest ja kaebaja õiguste paremast kaitsest, hindab kohus,

kas võib siiski esineda olukord, kus esialgset õiguskaitset rakendamata võib kaebaja õiguste

kaitse hilisema kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

9. Nagu eelnevalt märgitud, on esialgse õiguskaitse eesmärgiks ära hoida olukord, kus

põhivaidluse positiivne lahendus ei ole kaebuse esitajale enam tulemuslik, ehk kindlustada

vaieldavad õiguspositsioonid põhivaidluse ajaks. Riigikohtu halduskolleegium on oma

kohtumääruse nr 3-21-2241 p 15 selgitanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamise esmane

eeldus on esialgse õiguskaitse vajadus – olukord, kus kaebaja õiguste kaitse oleks ilma

koheste abinõudeta hiljem oluliselt raskendatud või võimatu (HKMS § 249 lg 1 esimene

lause). Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad

tagajärjed ehk esineb reaalne kahjulik tagajärg kaebajale, mida tuleb kiiresti tõrjuda. Kui

esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaebaja jaoks mingeid nn

pöördumatuid/kahjulikke tagajärgi ei kaasne, on tegu esialgse õiguskaitse vajaduse

puudumisega (Tartu Ringkonnakohtu 23.12.2023 otsuse nr. 3-23-2409 p 9).

Kaebaja toob välja, et talle on kaustikut vaja õppetöös ja hiljem kaustikut täita võimalik ei ole.

Kohus nimetatuga ei nõustu. Kõigepealt on Tallinna Vangla välja toonud, et õppevahendid

õppivatele kinnipeetavatele tasuta ja vajalikud õppevahendid õppivatele kinnipeetavatele

vajadusel antakse. Õppevahendite vajadust hindab ja vajalikud õppevahendid valib välja kool

ning need tellib hariduskorraldaja. Täiskirjutatud vihiku või tühjakssaanud pastaka asemel

väljastatakse kinnipeetavale vajadusel uus. Lisaks on kaebajal võimalik vihikuid soetada ka

vangla e- poest. Näiteks on kinnipeetava vabakasutuskontol vabu vahendeid käesoleva

määruse tegemise seisuga 15 eurot, mille eest on võimalik vihik soetada. Konkreetse kaustiku

puudumine ei takista kaebajal õppetöös osalemast. Kaebajal on võimalik soovi korral hiljem

kui kaustikut puudutav vaidlus kaebajale positiivselt laheneb, kaustikusse vahepeal teise

vihikusse kirjutatu ümber kirjutada.

Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et antud juhul ei esine olukorda, kus kaebaja õiguste

kaitse võib hiljem osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Kaebajal puudub esialgse

õiguskaitse vajadus, mistõttu jätab kohus taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

rahuldamata.

10. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel või läbi vaatamata jätmisel loetakse, et

kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

11. Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3 alusel avaldatavas määruses kaebaja nime

tähemärgiga, et poleks võimalik isikut identifitseerida.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee

kohtunik