2-24-119476/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2024, Tartu

Tsiviilasja nr

2-24-119476

Tsiviilasi

Svea Finance ASi hagi M.B

vastu võla

väljamõistmiseks

Hagi hind

280,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Svea Finance AS (rk 11200943)

lepinguline esindaja Piret Palm (e-post XXX)

Kostja: M.B

(ik XXX, aadress xxxxxxxxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

xxx)

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista M.B-lt Svea Finance AS kasuks M.B ja Svea Finance AS vahel 04.10.2022

sõlmitud ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr 031421250 alusel välja põhinõue

211,07 eurot.

3. Mõista M.B-lt Svea Finance AS kasuks välja viivis VÕS § 13 lg 1 teises lauses

sätestatud määras põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse tegemisest kuni

põhivõlgnevuse kohase täitmiseni.

4. Jätta rahuldamata Finance AS põhinõue 7,50 euro ulatuses, viivisenõue 5,13 eurot

ja sissenõudmiskulude nõue 30 eurot.

5. Jätta menetluskulud 84% ulatuses M.B kanda ja 16% ulatuses Svea Finance AS

kanda.

6. Rahuldada Svea Finance AS taotlus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks ja määrata menetluskulude suuruseks 425,24 eurot.

7. Mõista M.B-lt Svea Finance AS kasuks menetluskulude katteks välja 357,20 eurot.

8. Mõista M.B-lt

Svea Finance AS kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt (357,20 eurot) alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

9. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajalt

tasutakse riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide

ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse.

Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

KOHTU SEISUKOHT

1. Hageja esitas 12.07.2024 Tartu Maakohtule hagi, milles palub kostjalt välja mõista lepingust

tuleneva põhivõlgnevuse 218,57 eurot, võla sissenõudmisega seotud kulud 30 eurot, viivise

5,13 eurot ja jooksva viivise nõudes.

2. Hagi kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 04.10.2022 ostulimiidi kasutamise kokkuleppe nr

031421250. Lepingu alusel on hageja väljastanud kostjale krediiti kokku 500 eurot, mille kostja

arveldusarvele kandmist tõendab lisatud maksekorraldus.

3. Vastavalt lepingule kohustus kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o 14.

kuupäev) krediidi (500 eurot) ja tehingutasu (7,50 eurot), maksma hagejale nende kasutamise

eest intressi (15,90% aastas) ning tasuma haldustasu (2,90 eurot/kuus) igakuiste

tagasimaksetena minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte vähem kui 10

eurot (lepingu punktid 2.1. ja 5.5. ning lepingu esilehel kokkuleppe põhitingimused).

4. Kuivõrd kostja lepingut kohaselt ei täitnud, sest jäi kolme osamakse tasumisega viivitusse,

siis ütles hageja lepingu 04.05.2024 saadetud ülesütlemisavaldusega üles.

5. Kostja tasus lepingu kehtivuse ajal 10 osamaksega kokku 281,43 eurot, mille hageja arvestas

lepingu kehtivuse ajal põhiosa katteks 96,83 eurot, intresside katteks 97,40 eurot, haldustasu

katteks 40,60 eurot ning meeldetuletustasude katteks 15 eurot. Eelnevast tulenevalt oli kostjal

lepingu ülesütlemise ajal põhiosa võlgnevus 379,11 eurot (s.o väljastatud krediit 500 eurot +

tehingutasu kokku summas 7,50 eurot miinus lepingu kestel tasutud põhiosa tagasimaksed

summas 96,83 eurot).

6. Kuigi hageja on seisukohal, et on lähtunud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku

laenamise põhimõtetest ning hinnanud laenu väljastades kostja krediidivõimelisust korrektselt,

siis esitab hageja siiski käesolevaga VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvestuse.

Hageja selgitab, et on ümberarvestust koostades lähtunud alljärgnevast: hageja on arvestanud

kostja poolt tehtud osamaksete tagasimaksed kogusummas 281,43 eurot lepingu kehtivuse ajal

kogu ulatuses kostjale väljastatud krediidi (s.o 500 euro) katteks. Arvestust tehes ei ole hageja

lepingu kestel tasumisele kuuluvaid muid tasusid (igakuine haldustasu) arvesse võtnud ning

nende katteks kostja poolt tehtud osamakseid arvestanud. Tehtud arvestuse alusel on lepingu

põhiosa võlgnevuse jääk (s.o väljastatud krediidisumma, millest on maha arvestatud kõik

avaldaja poolt tehtud tagasimaksed) 218,57 eurot (s.o 500 – 281,43= 218,57). Ümberarvestuse

järgse lepingu ülesütlemise kehtivusega seotult märgib hageja järgmist – leping on kehtivalt üles

öeldud ning tagasimaksete ümberarvestus ei mõjuta ülesütlemise kehtivust. Nimelt on poolte

vahel sõlmitud lepingu kohaselt tegemist vaba tagasimaksegraafikuga lepinguga - vastavalt

lepingule kohustub kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o 14. kuupäev)

krediidi, tehingutasu ja maksma hagejale nende kasutamise eest intressi ning tasuma haldustasu

igakuiste tagasimaksetena minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte

vähem kui 10 eurot (vt Lepingu punktid 2.1. ja 5.5. ning lepingu esilehel kokkuleppe

põhitingimused).

7. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse kätte toimetatud e-toimiku vahendusel

21.09.2024. Kostja ei ole hagiavaldusele sisuliselt vastanud. Hageja on taotlenud hagi

rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks.

8. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus leiab, et hagi ei ole täies

ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt. Osas, milles

hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg-le 6 otsuse, millega

jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi

osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

9. Kohtul on kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid omal algatusel (Riigikohtu 17.

detsembri 2009 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Hagiavaldusest nähtub, et hageja

nõude aluseks olevate lepingute puhul on tegemist tarbijakrediidilepingutega võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja

kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4), millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098).

10. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja VÕS § 4034 lg 1 järgi

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama

tarbija krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõttest tuleneva krediidiandja

põhikohustuse sisuks krediidivõtja suhtes on hinnata krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt,

tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast

sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi maksta. Selliselt peaks

tagatama, et laenuvõtja ei satu krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla

sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara (sh eluaseme) ja muutuda maksejõuetuks (vt

Riigikohtu 19. veebruari 2014. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-169-13, p 21).

VÕS §-st 4034 tuleneb, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema

omandanud teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit

tagasi maksta. Selleks on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS) § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b) tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

d) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5);

e) krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast

täitmist (KAVS § 49 lg 1 p 6).

11. Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel,

s.o tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamisel aluseks piisav ajavahemik, arvestades

tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti

peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

suuruse arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandjal tuleb KAVS § 50 lg 4 järgi küsida üldjuhul tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija

krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr

2-21-13098, p 18).

12. Kohtule nähtub asja materjalidest, et krediidiandja ei ole kontrollinud laenulepingu

sõlmimisel laenusaaja pangakontot. Krediidiandja on kontrollinud vaid kostja kohta avaldatud

maksehäireid ja kostja pensioniregistri väljavõtet. Kohtu hinnangul ei ole laenuandja ka muul

viisil tõendanud, et oleks kontrollinud talle esitatud andmete õigsust. Juhul kui laenuandja oleks

need päringud teinud, saanuks ta kontrollida, kas taotleja on esitanud õiged andmed oma

sissetulekute ja kohustuste kohta.

13. Kohus on seisukohal, et kostjaga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel on rikutud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja ei ole enne kostjaga lepingu sõlmimist

omandanud piisavat teavet asjaolude kohta, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi

maksta, ja kostja krediidivõimelisust kohase hoolsusega hinnanud. Esialgne võlausaldaja ei ole

pidanud vajalikuks kontrollida krediidisaaja pangakonto väljavõtet sh. väljaminekuid ega

kohustusi. Kohus leiab, et antud juhul on realiseerunud risk, mille ärahoidmiseks ongi vaja

kontrollida laenu taotleja esitatud andmeid erinevate andmekogude ja pangakonto väljavõtte

alusel.

Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates jõuab kohus järeldusele, et krediidiandja on laene andes

tuginenud peamiselt kostja esitatud andmetele ning jätnud need olulises osas kontrollimata,

rikkudes seega vastutustundliku laenamise põhimõtet.

14. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

15. Lepingu sõlmimise ajal so. 04.10.2022 oli Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav intressimäär oli 0%. Seega on hagejal õigus

nõuda üksnes põhivõla ja seadusjärgse viivise tasumist alates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest.

16. Asja materjalide kohaselt sai kostja laenu 500 eurot ning on teinud tagasimakseid lepingule

281,43 eurot. Lisaks on kostja tasunud lepingu sõlmimisel 7,50 eurot tehingutasu. Kuivõrd

võlausaldaja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostjal tagastada

lepingu alusel saadud 211,07 eurot (500-281,43-7,50). Kohus märgib, et vastavalt hageja ja

kostja vahel sõlmitud lepingule oli tegemist vaba tagasimaksegraafikuga lepinguga - vastavalt

lepingule kohustub kostja tagastama hagejale kokkulepitud maksepäeval (s.o 14. kuupäev)

krediidi, tehingutasu ja maksma hagejale nende kasutamise eest intressi ning tasuma haldustasu

igakuiste tagasimaksetena minimaalselt 3% kasutatud ostulimiidi summast kuus, kuid mitte

vähem kui 10 eurot (vt Lepingu punktid 2.1. ja 5.5. ning lepingu esilehel kokkuleppe

põhitingimused). Seega on leping kohtu hinnangul 04.05.2024 kehtivalt üles öeldud kuna kostja

oli maksetega viivituses vähemalt kolmel järjestikusel maksetähtajal (veebruar- aprill 2024).

17. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhiosa 211,07 eurot. Kohus

jätab rahuldamata hageja põhinõude 7,50 euro ulatuses.

18. Kohus rahuldab hageja nõude edasiulatuva viivise väljamõistmiseks põhivõlgnevuselt

211,07 eurot kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg 1 lause 1 kohaselt, kuni põhinõude

täitmiseni.

19. Kuivõrd kohus selgitas otsuse punktis 24, et muid tasusid tarbija krediidiandjale

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisel ei võlgne, jätab kohus rahuldamata hageja

nõude sissenõudmisega kaasnenud kulude hüvitamiseks 30 eurot ja sissenõutavaks muutunud

viivisenõude 5,13 eurot.

MENETLUSKULUD

20. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise

korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid

võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte

endi kanda. Arvestades asjaolu, et kohus rahuldab haginõude protsentuaalselt 30% ulatuses,

jätab kohus menetluskuludest 84% kostja ja 16% hageja kanda.

21. Hageja on hagiavalduses märkinud, et palub kostjalt välja mõista menetluskulud summas

425,24 eurot (riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 325,24 eurot). Hagiavalduse esitamisel tasutud

riigilõiv 100 eurot vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus).

22. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu 3 tundi vastab esindaja poolt teostatud

menetlustoimingutele ning esitatud tsiviilasja materjalidele. Seega on põhjendatud hageja

lepingulise esindaja kulu 329,40 (3h. x 90 eurot+km). Kuivõrd hageja palub välja mõista 325,24

eurot, ei saa kohus hageja nõudest suuremat summat välja mõista.

Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud seega 425,24 eurot (100+325,24).

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 357,20 eurot

(84%*425,24). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu 357,20

eurot.

23. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

24. Kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata

täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik