3-24-1848/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedvastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla ei andnud kaebajale kriminaalasja toimikust koopiad. Selle tulemusena viibis kaebaja alusetult
Legislator headnote
AI generated3-24-1848/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kaebuse kohaselt on Viru Vangla ei andnud kaebajale kriminaalasja toimikust koopiad. Selle tulemusena viibis kaebaja alusetult
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
3-24-1848
TARTU HALDUSKOHUS
KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number
3-24-1848
Määruse kuupäev ja koht
17.10.2024, Jõhvi
Kohtunik
Ülle Polluks
Kohtuasi
X-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju
hüvitamise nõudes
Resolutsioon
Menetlusosalised
1. Tagastada kaebus.
2. Asendada kaebaja nimi avaldatavas
kohtumääruses tähemärgiga.
Kaebaja: X
Vastustaja: Viru Vangla
Edasikaebamise kord ja muud
selgitused
Määruse punktile 1 võib esitada määruskaebuse
Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse
kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus
lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Halduskohtusse laekus 20.06.2024 X-i (kaebaja) poolt esitatud kaebus Viru Vangla
vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla
ametnikud varastanud kriminaalasja nr 1-10-15779 toimikust dokumendid (Riigikohtu
18.05.2012 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-12, millega kaebaja mõisteti tapmises õigeks) ja
ei andnud kaebajale kriminaalasja toimikust koopiad. Selle tulemusena viibis kaebaja alusetult
vangistuses. Seoses sellega on kaebaja pöördunud Viru Vangla poole kahju hüvitamise
taotlusetega, kuid vangla jätis kahjunõuded otsusetega nr 6-16/24/71-2 ja 6-16/24/82-2
sisuliselt läbivaatamata, kuna tegemist on korduva kahjunõudega. Kaebaja sellega ei nõustu.
Hetkel ei ole ühtegi kaebaja süüdimõistvat kohtuotsust, mistõttu viibis ta vangistuses
alusetult. Kaebaja leiab, et vangla peab hüvitama talle tekitatud kahju.
2. Kohus esitas Viru Vanglale 18.09.2024 päringu.
3. Viru Vangla vastas kohtupäringule 25.09.2024.
3-24-1848
Kohtu seisukoht
4. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse
saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui
vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.
5. Kohus on seisukohal, et hüvitamiskaebus ei ole lubatav ja kuulub tagastamisele. Kaebaja
leiab, et ta viibis vangistuses ilma seadusliku aluseta, sest Riigikohus on 18.05.2012. a
otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-41-12 tema süüdimõistva kohtuotsuse tühistanud. Kaebaja
leiab, et talle on alusetult vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju. Kohus selgitab,
kuna kaebaja väidetavalt viibis vangistuses ebaõigete kohtulahendite alusel, siis ei saa tema
kahjunõue olla suunatud vangla vastu, kelle ülesandeks on üksnes vangistuse täideviimine.
Kahju, mille hüvitamiseks on kaebaja nõude esitanud, saab olla tekitatud süüteomenetluses.
Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole halduskohtu
pädevuses, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord.
Kohus märgib, et varasemas kohtupraktikas on samuti leitud, et kaebaja kahju hüvitamise
taotlusi seoses ebaseadusliku vangistuses viibimisega ei ole halduskohtud pädevad lahendama
(vt haldusasju nr 3-23-2953, 3-23-3003, 3-24-156, 3-24-278 ja 3-24-2370).
6. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1, tagastab kohus kaebuse.
7. Kohus selgitab täiendavalt, et Tartu Ringkonnakohtus on 5.06.2024 määruse kriminaalasjas
nr 1-10-157795 p-s 7 leidnud, et ekslik on X-i seisukoht, justkui oleks ta Riigikohtu otsusega
nr 3-1-1-41-12 õigeks mõistetud. Ehkki nimetatud otsusega tühistas Riigikohus maa- ja
ringkonnakohtu otsused, pole see samastatav X-i õigeksmõistmisega: kõrgema astme kohus
saatis asja Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Kõrgema astme kohtu poolt tagasi saadetud
kriminaalasjas uue otsustuse tegemise – sealhulgas uue karistuse mõistmise – korral pole
tegemist isiku teistkordse karistamisega, kuna isikule varasema otsusega mõistetud karistus
pole saanud jõustuda. Seetõttu pole see hõlmatud topeltkaristamise keelu ehk ne bis in idem-
põhimõttega. Kriminaalasja uuel arutamisel tunnistas Viru Maakohus 16.12.2013 otsusega X-
i KarS § 113 järgi süüdi ning mõistis talle karistuseks 10 aastat vangistust, mille kandmise
algust arvestati alates tema vahi alla võtmisest 24.06.2010. Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2014
otsusega jäeti Viru Maakohtu 16.12.2013 otsus muutmata ja X-i apellatsioon rahuldamata.
Kuna Riigikohus 9.06.2014 määrusega nr 3-7-1-1-395 X-i kaitsja kassatsiooni menetlusse ei
võtnud, jõustus Viru Maakohtu 16.12.2013 samal päeval. Niisiis on ainetu X-i väide, justkui
oleks temalt alates 24.06.2010 ebaseaduslikult vabadus võetud. Tartu Ringkonnakohtu
5.06.2024 määruses kriminaalasjas nr 1-10-157795 jõustus 9.07.2024.
(allkirjastatud digitaalselt)