Legislator Case Law & Legislation
3-24-1848/5 AI generated

3-24-1848/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 3-24-1848/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla ei andnud kaebajale kriminaalasja toimikust koopiad. Selle tulemusena viibis kaebaja alusetult

Legislator headnote

AI generated

3-24-1848/5 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: Kaebuse kohaselt on Viru Vangla ei andnud kaebajale kriminaalasja toimikust koopiad. Selle tulemusena viibis kaebaja alusetult

Keywords

AI generated
communication with defense counsel crime victim judicial investigation right to an effective investigation pending criminal investigation right to legal counsel
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

3-24-1848

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1848

Määruse kuupäev ja koht

17.10.2024, Jõhvi

Kohtunik

Ülle Polluks

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamise nõudes

Resolutsioon

Menetlusosalised

1. Tagastada kaebus.

2. Asendada kaebaja nimi avaldatavas

kohtumääruses tähemärgiga.

Kaebaja: X

Vastustaja: Viru Vangla

Edasikaebamise kord ja muud

selgitused

Määruse punktile 1 võib esitada määruskaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates. Muus osas on määrus

lõplik. Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Tartu Halduskohtusse laekus 20.06.2024 X-i (kaebaja) poolt esitatud kaebus Viru Vangla

vastu talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on Viru Vangla

ametnikud varastanud kriminaalasja nr 1-10-15779 toimikust dokumendid (Riigikohtu

18.05.2012 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-41-12, millega kaebaja mõisteti tapmises õigeks) ja

ei andnud kaebajale kriminaalasja toimikust koopiad. Selle tulemusena viibis kaebaja alusetult

vangistuses. Seoses sellega on kaebaja pöördunud Viru Vangla poole kahju hüvitamise

taotlusetega, kuid vangla jätis kahjunõuded otsusetega nr 6-16/24/71-2 ja 6-16/24/82-2

sisuliselt läbivaatamata, kuna tegemist on korduva kahjunõudega. Kaebaja sellega ei nõustu.

Hetkel ei ole ühtegi kaebaja süüdimõistvat kohtuotsust, mistõttu viibis ta vangistuses

alusetult. Kaebaja leiab, et vangla peab hüvitama talle tekitatud kahju.

2. Kohus esitas Viru Vanglale 18.09.2024 päringu.

3. Viru Vangla vastas kohtupäringule 25.09.2024.

3-24-1848

Kohtu seisukoht

4. Tulenevalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse

saanud alluvusjärgne kohus, kas esineb alus kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

HKMS § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui

vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

5. Kohus on seisukohal, et hüvitamiskaebus ei ole lubatav ja kuulub tagastamisele. Kaebaja

leiab, et ta viibis vangistuses ilma seadusliku aluseta, sest Riigikohus on 18.05.2012. a

otsusega kriminaalasjas nr 3-1-1-41-12 tema süüdimõistva kohtuotsuse tühistanud. Kaebaja

leiab, et talle on alusetult vabaduse võtmisega tekitatud mittevaraline kahju. Kohus selgitab,

kuna kaebaja väidetavalt viibis vangistuses ebaõigete kohtulahendite alusel, siis ei saa tema

kahjunõue olla suunatud vangla vastu, kelle ülesandeks on üksnes vangistuse täideviimine.

Kahju, mille hüvitamiseks on kaebaja nõude esitanud, saab olla tekitatud süüteomenetluses.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude lahendamine ei ole halduskohtu

pädevuses, sest selleks on ette nähtud teistsugune menetluskord.

Kohus märgib, et varasemas kohtupraktikas on samuti leitud, et kaebaja kahju hüvitamise

taotlusi seoses ebaseadusliku vangistuses viibimisega ei ole halduskohtud pädevad lahendama

(vt haldusasju nr 3-23-2953, 3-23-3003, 3-24-156, 3-24-278 ja 3-24-2370).

6. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1, tagastab kohus kaebuse.

7. Kohus selgitab täiendavalt, et Tartu Ringkonnakohtus on 5.06.2024 määruse kriminaalasjas

nr 1-10-157795 p-s 7 leidnud, et ekslik on X-i seisukoht, justkui oleks ta Riigikohtu otsusega

nr 3-1-1-41-12 õigeks mõistetud. Ehkki nimetatud otsusega tühistas Riigikohus maa- ja

ringkonnakohtu otsused, pole see samastatav X-i õigeksmõistmisega: kõrgema astme kohus

saatis asja Viru Maakohtule uueks arutamiseks. Kõrgema astme kohtu poolt tagasi saadetud

kriminaalasjas uue otsustuse tegemise – sealhulgas uue karistuse mõistmise – korral pole

tegemist isiku teistkordse karistamisega, kuna isikule varasema otsusega mõistetud karistus

pole saanud jõustuda. Seetõttu pole see hõlmatud topeltkaristamise keelu ehk ne bis in idem-

põhimõttega. Kriminaalasja uuel arutamisel tunnistas Viru Maakohus 16.12.2013 otsusega X-

i KarS § 113 järgi süüdi ning mõistis talle karistuseks 10 aastat vangistust, mille kandmise

algust arvestati alates tema vahi alla võtmisest 24.06.2010. Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2014

otsusega jäeti Viru Maakohtu 16.12.2013 otsus muutmata ja X-i apellatsioon rahuldamata.

Kuna Riigikohus 9.06.2014 määrusega nr 3-7-1-1-395 X-i kaitsja kassatsiooni menetlusse ei

võtnud, jõustus Viru Maakohtu 16.12.2013 samal päeval. Niisiis on ainetu X-i väide, justkui

oleks temalt alates 24.06.2010 ebaseaduslikult vabadus võetud. Tartu Ringkonnakohtu

5.06.2024 määruses kriminaalasjas nr 1-10-157795 jõustus 9.07.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)