3-24-2804/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2804

Haldusasi

Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu kaebus Pärnu linna

10.09.2024 otsuse nr 3-5.4/535 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu, volitatud

esindaja vandeadvokaat Aldo Vassar

Eeldatav vastustaja Pärnu linn, volitatud esindaja Eva

Kruuse

Eeldatav kolmas isik aktsiaselts Sanatoorium Tervis,

seaduslik esindaja Jaan Ratnik

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine ja esialgse õiguskaitse taotluse

lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu kaebus.

2. Jätta kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

SELGITUSED

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204 lg 1). Sekretäril

saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Linnavalitsus edastas 18.06.2024 naaberkinnisasja omanikele tutvumiseks Pärnu

Linnavalitsusele esitatud ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti bussiparkla rajamiseks Pärnu

linn, Seedri tn 6 asuvale kinnistule. Menetluse ajal esitasid oma arvamuse Lootsi tn 10 ja

Ringi tn 60 kinnistu omanikud.

2. Pärnu Linnavalitsus andis 10.09.2024 otsusega nr 3-5.4/535 ehitusloa Pärnu linn, Seedri

tn 6 kinnistule bussiparkla rajamiseks.

3. Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu esitas 09.10.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse

Pärnu Linnavalitsuse 10.09.2024 otsuse nr 3-5.4/535 tühistamiseks. Koos kaebusega esitati ka

esialgse õiguskaitse taotlus kõnealuse ehitusloa kehtivuse peatamiseks kuni käesolevas

haldusasjas tehtava lõpplahendi jõustumiseni. Taotlust põhjendatakse kokkuvõtlikult

järgmiselt.

3-24-2804

Ehitustegevusega seonduvalt on kohtupraktikas läbivalt leitud, et kui haldusorgan näiteks

peaks väljastama projekteerimistingimused, on kaebajatel veel keerulisem saavutada

kaebusega taotletavat eesmärki, sest vajalik oleks vaidlustada projekteerimistingimusi ning

võimalik ka, et projekteerimistingimuste alusel antavaid hilisemaid haldusakte. Juba tehtud

ehitustööde nn tagasikeeramine on oluliselt raskendatud või isegi teatud juhtudel võimatu,

mistõttu on vaja kohaldada esialgset õiguskaitset. Planeeritud ehitustegevuse realiseerimise

järel ei ole võimalik endist olukorda taastada.

Esialgse õiguskaitse vajadust ei kummuta ka asjaolu, et kaebajal on võimalik nõuda hiljem

kahju hüvitamist. Kahju hüvitamine ei pruugi kõrvaldada kõiki negatiivseid tagajärgi, samuti

võib kahju tõendamine olla keeruline (Riigikohtu 04.12.2017 otsus nr 3-15-873, p 40).

Tervis ravispaahotelli bussid pargivad spaahotelli juba olemasoleval parkimisalal, millest

tulenevalt ei avalda ehitusloa kehtivuse peatamine Pärnu linn, Seedri tn 6 kinnistu omanikule

mõju.

4. Tallinna Halduskohtu 10.10.2024 kohtunõudega kohustati Pärnu linna esitama seisukoht

esialgse õiguskaitse taotlusele hiljemalt 15.10.2024 (kaasa arvatud). Samaks tähtajaks oli

õigus esitada enda seisukoht Pärnu linn, Seedri tn 6 kinnistu omanikul, aktsiaseltsil

Sanatoorium Tervis.

5. Pärnu linn palub oma 15.10.2024 vastuses Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriühistu esialgse

õiguskaitse taotlus rahuldamata jätta. Oma seisukohta põhjendab Pärnu linn järgmiselt.

Vaidlusalust bussiparklat hakkavad kasutama ainult hotelli kliente teenindavad turismibussid

ning parkla ala on mõeldud kuni kolme bussi parkimiseks. Vastustaja leiab, et kolme bussi

parkimiseks rajatava parklaga ei suurene kuidagi oht kaebaja kinnistule pöördumatute

kahjustuste tekkimiseks. Ala kasutatakse eelkõige busside kui mootorsõidukite hoidmiseks.

Niisamuti nagu kasutatakse Pärnu linn, Ringi tn 60 hoone ees asuvat parkimisala

mootorsõidukite hoidmiseks. Mootorsõidukite liiklemine on tavapärane sh busside liiklemine

reisijate veoks, mis ei ole midagi enneolematut selles piirkonnas ega üleüldiselt Pärnu

keskuslinna tiheasustusaladel. Tiheasustusalal elamine toob paratamatult kaasa erinevaid

mõjusid ning on tavapärane, et omavahel põrkuvad naaberkinnistute omanike õigused ja

huvid, kuid tiheasustusalal mootorsõidukite parkimisest tulenev mõju ei saa olla kaebaja jaoks

ülemäära koormav ning tingida Pärnu linn, Seedri tn 6 kinnistu omaniku huvide ja

soorituspõhiõiguse piiramist Pärnu linn, Ringi tn 60 kinnistu omanike soovitud mahus.

Ehitusloa aluseks olev ehitusprojekt vastab standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele,

mille järgi peab parkla serva ja korruselamu akendega hoone seina vahekaugus olema

vähemalt 8 m ning parkla peab olema eraldatud haljastusribaga. Ka ei saa olla parklas

parkimine vahetu oht Ringi tn 60 kortermaja kasutajatele, seda enam, et piirkonnas on rajatud

turvaline taristu sh kõnniteed, haljasribad jne. Vaidlusalust parklat kavandatakse alale, mis

külgneb Ringi tn 60 hoonega ca 10 meetri ulatuses osas, kus hoone aknad ja rõdud algavad

teisest korrusest. See tähendab, et ka parklast hoonete akendesse sisuliselt näha ei ole

võimalik, nendesse ei saa paista mootorsõidukite tuled, ega saa olla varjatud ka akendesse

langev päikesevalgus või avanev vaade tervikuna. Lisaks kavandatakse parkla äärealale Ringi

tn 60 osas haljastushekk, mis varjab võimalikke mõjusid. Mootorsõidukite käivitamise ja

nendega sõitmisega tekivad paratamatult nii heitgaasid kui ka müra, mis on tiheasustusalal ka

iseenesest mõistetav ja millega tuleb arvestada. Kaebaja ei ole millegagi tõendanud, et

ettenähtud heitgaaside piirnorme või mürataset kuidagi ületatakse.

KOHTU PÕHJENDUSED

2(4)

3-24-2804

Kaebuse tagastamine

6. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib kaebusega

halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Muul eesmärgil, sh teise isiku

õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul

(HKMS § 44 lg 2).

7. Tulenevalt korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 12 lg-st 1 teostavad

korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s

sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Selles sättes on peetud silmas eeskätt kaasomandi osa

eseme tavapärast valitsemist vastavalt KrtS § 34 lg-le 2 ja §-le 35 (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 11.10.2021 määrus nr 3-21-964, p 13; 24.09.2020 otsus nr 3-19-2175, p 12;

25.03.2020 määrus nr 3-20-236, p 15; 08.05.2019 otsus nr 3-18-873, p 12). Kohus on

seisukohal, et vaidlusalune ehitusluba ei takista korteriühistul korteriomandite kaasomandi

osa eseme valitsemist. Seejuures on ehitusloa õigusvastasust seostatud üldplaneeringust

tulenevate nõuete rikkumisega (nt parkimiskorraldus, sobivus olemasolevasse keskkonda),

naabrusõiguse rikkumisega (müra, jalakäijate ohutus, privaatsus) ning menetlusnormide

rikkumisega. Tegemist ei ole korteriühistu õiguste väidetavate riivetega. Nimetatud etteheited

saavad puudutada üksnes Pärnu linn, Ringi tn 60 korteriomandite omanike õiguste riivet, kuid

mitte korteriühistu õigusi. Korteriühistule ei tulene seadusest ega põhikirjast õigust esitada

kaebust korteriühistu liikmete selliste subjektiivsete õiguste kaitseks, mis ei seondu

kaasomandi osa eseme valitsemisega. Olenemata sellest, et korteriomanikud valitsevad

kaasomandi osa eset korteriühistu kaudu, ei ole nimetatud osa siiski korteriomanditest

lahutatav ja seega pole võimalik rääkida nt korteriühistu omandiõiguse või muude

subjektiivsete õiguste riivest (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 11.10.2021 määrus nr 3-21-964,

p 13).

8. Eeltoodust lähtuvalt kuulub korteriühistu kaebus HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele

läbivaatamatult.

9. Kohus selgitab, et kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud (HKMS § 43 lg 2).

Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

10. Kaebaja on esitanud kaebuses esialgse õiguskaitse taotluse vaidlusaluse haldusakti

täitmise peatamiseks kuni käesolevas asjas tehtud lõpplahendi jõustumiseni (HKMS § 251 lg

1 p 1). HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal

algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui

vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või

võimatuks.

11. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise aluseks saab üldjuhul olla vaid kaebuse ilmne

perspektiivitus (HKMSK, § 249 komm BI5a). Kuivõrd kohus tagastab kaebuse

läbivaatamatult, tuleb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus kaebuse perspektiivituse tõttu

rahuldamata jätta (HKMS § 249 lg 3 ls 1).

12. Kohus märgib siiski järgmist. Kohtu hinnangul ei kuuluks kaebaja esialgse õiguskaitse

taotlus rahuldamisele ka juhul, kui korteriühistu kaebeõiguse esinemist jaatada. Esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks peab isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas

tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Tagajärjed, mille

vältimiseks on esialgse õiguskaitse taotlus esitatud, peavad olema ettenähtavad ja tõenäolised

ning seotud kaebuse nõuete ja eesmärkidega (Riigikohtu 22.09.2014 määrus nr 3-3-1-59-14, p

11; 21.12.2001 määrus nr 3-3-1-67-01, p 3). Esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise korral

3(4)

3-24-2804

tuleb jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (Riigikohtu 08.02.2021 määrus asjas nr 3-

20-915, p 15). Käesoleval juhul puudub kaebajal esialgse õiguskaitse vajadus, kuivõrd

vaidlusaluse haldusakti kehtima jäämine kohtumenetluse ajaks ei muudaks kaebusega

taotletava eesmärgi saavutamist võimatuks. Ka vaidlusaluse ehitusloa alusel parkla

valmisehitamise puhul peaks kolmas isik siiski arvestama, et vaidlustatud ehitusloa kehtivuse

esialgse õiguskaitse korras peatamata jätmisest ei saa neile tuleneda usalduse kaitset (st

õiguspärast ootust), et vaidlustatud ehitusluba hiljem ei tühistata (vt ka haldusmenetluse

seadustiku § 47 lg 4 p 1). Ehitamisega jätkamine kohtumenetluse ajal toimuks seega ehitusloa

taotleja riisikol. Ühtlasi, arvestades rajatava rajatise olemust ei ole usutav kaebaja väide, et

hiljem ei oleks võimalik esialgset olukorda taastada.

13. Lisaks soovib kohus märkida, et ainuüksi isiku lootus olemasoleva elukeskkonna (sh vaate

või miljöö) muutusteta säilimise vastu ei ole kohtulikult kaitstav (nt Riigikohtu 28.03.2012

otsus nr 3-3-1-4-12, p 12; 24.05.2010 otsus nr 3-3-1-29-10, p 22). Kohus nõustub vastustajaga

selles, et puudub alus järeldada, et bussiparkla rajamine ja selle kasutamine kolme bussi

parkimiseks toob kaasa heitgaaside ja müra suurenemise ning liiklusohutuse vähenemise

mahus, mis ületab tiheasustusalale tavapärast piirväärtust ning Pärnu linn, Ringi tn 60

korteriomanike subjektiivsete õiguste rikkumise.

14. Eelnevast tulenevalt jätab kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)