2-23-134486/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2024 Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-134486

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K Si (S) vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

853,14 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja S R

Kostja K S (isikukood xxx; elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista K Silt Aktiva Finance Group OÜ kasuks K Si ja xxx OÜ vahel sõlmitud

laenulepingust nr xxx tulenev põhivõlgnevus summas 507,76 eurot, intress summas 48,60 eurot,

sissenõudmiskulud summas 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 107,30 eurot ja

viivis määraga 32,46% aastas põhinõude summalt 460,50 eurot alates 20.12.2023 kuni nõude

täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud K Si kanda.

4. Välja mõista K Silt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 245

eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot (käibemaksuta).

Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 29.08.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse K Silt (võlgnik, kostja) 672,61 euro saamiseks. Kohus tegi 31.08.2023 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 10.11.2023

kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja on käesolevas asjas esitas kohtule hagiavalduse 20.12.2023 (täpsustatud 05.02.2024 ja

05.06.2024). Hagi aluseks on kostja ja xxx OÜ vahel sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev

võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 507,76 eurot, intress 48,60

eurot, sissenõudmiskulud 40,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 107,30 eurot ning viivis alates

20.12.2023 kuni põhinõude summas 460,50 eurot täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses

määras 32,46% aastas.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 10.06.2024 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta kätte toimetatud 22.06.2024.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja xxxOÜ

vahel sõlmitud laenulepingust tulenev võlgnevus. Hageja nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb

tarbijakrediidilepingust. Hageja selgituste kohaselt on laenuandja väljastanud kostjale laenu

vastutustundliku laenamise põhimõtteid järgides ning ´laenuandja on teostanud põhjaliku

krediidihindamise. Hagiavalduse kohaselt hinnati lepingu sõlmimisel 16.06.2022 kostja

krediidivõimekust kasutades kostja poolt esitatud andmeid enda kohustuste ja tulude kohta, Maksu- ja

tolliameti päringut töötasude ning hüvitiste väljamaksete kohta, töötamise registri (TÖR) päringut ning

maksehäirete päringuid. Krediidiandja tuvastas päringute tegemisel kostja töösuhte olemasolu ja selle,

et kostja 4 kuu keskmise sissetuleku suurus oli 473,02 eurot. Krediidiandja arvestas krediidivõimekuse

arvutamisel Maksu- ja tolliameti päringu tulemusel arvutatud keskmise sissetulekuga ning kostja

kulude ja kohustustega (summas 261,67). Hageja selgitusest nähtuvalt nõudis endine võlausaldaja

laenusaajalt enne lepingu sõlmimist mh andmeid krediidisaaja kõikide sissetulekute ja väljaminekute

suuruse kohta, millised andmed krediidisaaja ka esitas. Arvestades hagi aluseks oleva lepingu

laenusummat, osamakse suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse

täitmine kostjale jõukohane. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet piisava hoolsusega. Hageja on

põhistanud, et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse

kostja tausta, sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja

oli krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

4. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt kui

menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

TsMS § 133 kohaselt 853,14 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja

lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 1 000 eurot tasuda riigilõiv summas 245 eurot. Põhjendatud on

hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 245 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva

seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu

rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt

välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuludeks lepingulise esindajale

makstud tasu 338 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis

(käibemaksuta), kokku 2 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja õiguslikku

keerukust, ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja

tunnitasumäära 169 eurot/tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel

rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus

arvestas seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse

käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega

sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul tuleb

põhjendatuks ja vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis

esindajal on kulunud täiendavate alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks,

hagiavalduse ettevalmistamiseks ja koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning

dokumentide esitamiseks kohtule.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 505 eurot

(riigilõiv 245 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 240 eurot), mis tuleb

vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

6. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik