4-24-2470/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoobril 2024, Tallinn

Väärteoasja number

4-24-2470

Kohtunik

Piret Liivo

Väärteoasi

Martin Pähkelmanni kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna

21.06.2024 otsusele väärteoasjas 2317,24,003669

liiklusseaduse (LS) § 242 lg 2 järgi

Menetlusalune isik

Martin Pähkelmann:

isikukood: 50410042217;

elukoht: xxx; e-post: xxx

Kohtuväline menetleja

Menetluse liik

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-

Harju politseijaoskonna menetlustalitus

Kirjalik menetlus VTMS § 120 lg 1 korras

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-st 120, § 132 p-st 1 ja §-dest 133-134

maakohus otsustas:

1. Rahuldada Martin Pähkelmanni kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi

21.06.2024 otsus nr 2317,24,003669 mõistetud karistuse osas.

2. Teha väärteoasjas uus otsus, millega süüdi tunnistada Martin Pähkelmann LS § 242 lg

2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises ja karistada teda rahatrahviga 50

trahviühikut s.o 200 eurot.

3. KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Martin

Pähkelmanni tasuma mõistetud rahatrahv 200 eurot osade kaupa 5 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest, kohustades tasuma iga kuu vähemalt 40 eurot alates

kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB

Pank, EE932200221023778606 Swedbank, EE701700017001577198 Luminor Bank.

Menetluskulude tasumisel tuleb maksekorralduse selgitusse märkida „Nimi,

väärteoasja number, rahatrahv“. Kohustuslik märkida viitenumber 4100081886.

4. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema

advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult

30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu

Tallinna kohtumaja kantseleis Lubja 4 kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates

otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 17.10.2024. Kassatsioonkaebuse esitamise

viimane tähtaeg on 17.11.2024. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt

kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 17.11.2024.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveamet koostas 28. mail 2024 väärteoasjas nr 2317,24,002669

väärteoprotokolli, mille kohaselt juhtis M. Pähkelmann 10. aprillil 2024 kell 22:34 Harju

maakonnas, Tallinnas, Läänemere tee 28 parklas mootorsõidukit BMW, registreerimismärgiga

XXXXXX, ning oma käitumises ei olnud viisakas, ei arvestanud teiste liiklejatega ning ei

hoidunud kõigest, mis võib ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda. Juhtis

mootorsõidukit viisil, millega tekitas sõiduki ülejuhitavuse, viies korduvalt tahtlikult enda

sõiduvõtetega sõiduki külglibisemisse, millega kaasnes sõiduki tagarataste teega sidestuse

oluline vähenemine ning tagarataste läbilibisemine. Oma tegevusega tekitas liiklusohtliku

olukorra, millega ohustas iseennast, tema vahetus läheduses parkimisplatsil asunud inimest ja

pargitud teist sõidukit. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik liiklusseaduse (LS) §

16 lg 2 sätestatud nõudeid, pannes sellega toime LS § 242 lg 2 järgi kvaliftseeritava väärteo.

Kohtuväline menetleja määras 21. juunil 2024 otsusega M. Pähkelmannile karistuseks

mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 3 kuuks.

2. M. Pähkelmann esitas 11.07.2024 kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse, milles palus

kohtuvälise menetleja otsus karistuse määramise osas tühistada ning määrata talle karistuseks

rahatrahv ning mitte ära võtta juhtimisõigust. Esitatud kaebuses kahetses M. Pähkelmann oma

tegu ning selgitas, et tal on ilma juhtimisõiguseta keeruline toime tulla kuna töötab ametikohal,

mis eeldab juhtimisõigust. Samuti selgitas, et tal on majanduslikult keeruline kui ta ei saa

töötada.

3. Kohtuvälise menetleja poolt 06.09.2024 esitatud kirjaliku seisukoha kohaselt ei ole käesolevas

väärteoasjas rikutud väärteomenetlusõigust ja menetlusalusele isikule põhikaristusena määratud

juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks vastab üleastumise raskusele ning on põhjendatud.

Kohtuväline menetleja palub jätta kaebus rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus

muutmata. M. Pähkelmann on esmast juhtimisõigust omav mootorsõiduki juht. Karistusregistri

andmetel on menetlusalusel isikul 2 kehtivat väärteokaristust. Kohtuväline menetleja on

väärteoasjas tehtud otsuses õigesti viidanud, et menetlusalust isikut iseloomustab asjaolu, et

politsei liiklusalane kokkupuude M. Pähkelmanniga on viimase aasta jooksul olnud

märkimisväärselt tihe. Väljavõttelt menetlusaluse isikuga seotud juhtumite kohta politsei

menetlusinfosüsteemist MIS nähtub, et M. Pähkelmanni kohta on lisaks karistusregistris

olevatele andmetele veel 8 registreeritud liiklusalast väärteojuhtumit (8 mõjutustrahvi).

Menetlusaluse isiku lubadus rohkem mitte kunagi eeskirju rikkuda on olnud paljasõnaline sest

juba 06.06.2024 ja 30.08.2024 on isiku suhtes kohaldatud taas lühimenetlusega mõjutustrahvi

liiklusreegli nõuete eiramise eest (s.o lisaks juba mainitud 8-le). M. Pähkelmannile on

õiguskaitse organ 30.08.2024.a seisuga pannud eripreventiivse eesmärgi saavutamise nimel

korduvalt rahalisi kohustusi kogusummas 640 eurot. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt eirab M.

Pähkelmann korduvalt teadlikult ja tahtlikult liiklusreegleid, mistõttu on põhjust asuda

seisukohale, et tema liiklusalane käitumine on kinnistunud ebaseaduslikkuse suunas ning

rahatrahv teda õiguskuulekale käitumisele sundida ei suuda.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kaebuse esitaja on kaebuses avaldanud nõusolekut lahendada asi kirjalikus menetluses.

Samuti nõustus kirjaliku menetlusega ka kohtuväline menetleja oma kohtule esitatud vastuses.

Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta,

lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et

kirjalikus menetluses tugineb kohus vaid kohtule esitatud ja väärteotoimikus olevatele tõenditele

ning täiendavaid tõendeid ei kogu, seega ei arvesta kohus kohtuvälise menetleja poolt esitatud

taotlust võtta väärteoasja materjalide juurde M. Pähkelmannile 30.08.2024 koostatud

lühimenetluse otsuse nr 231724007530.

5. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid. VTMS § 2 järgi kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse

sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja

lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 61 lg 2 järgi

hindab kohus tõendeid nende kogumis ja oma siseveendumuse kohaselt.

6. Menetlusalusele isikule oli väärteomenetluses etteheidetud LS § 242 lg-s 2 sätestatud süüteo

toimepanemist, mille järgi järgneb vastutus mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete

muu rikkumise eest kui sellega on tekitatud liiklusoht. Selle rikkumise eest on seadusandja ette

näinud karistuse võimaldada määrata rahatrahv kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse

äravõtmine kuni kuue kuuni.

7. Kohtu hinnangul puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. M. Pähkelmann

kinnitab kohtule esitatud kaebuses, et ei vaidlusta temale etteheidetava väärteo toimepanemist

vaid talle määratud karistuse suurust, täpsemalt otsustust, et temalt võeti põhikaristusena ära

juhtimisõigus 3 kuuks. Vaatamata kaebuses märgitule peab kohus kaebuse lahendamisel lisaks

karistuse määramise õigusliku hinnangu andmisele ka tuvastama kas süütegu on toime pandud,

kas süüteo on toime pannud menetlusalune isik ja kas see on õigesti kvalifitseeritud.

8. Väärteokirjelduse kohaselt ei olnud M. Pähkelmann oma käitumises viisakas, ei arvestanud

teiste liiklejatega ning ei hoidunud kõigest, mis võib, ohustada või kahjustada inimesi, vara või

keskkonda. Talle heidetakse ette, et ta juhtis mootorsõidukit viisil, millega tekitas sõiduki

ülejuhitavuse, viies korduvalt tahtlikult enda sõiduvõtetega sõiduki külglibisemisse, millega

kaasnes sõiduki tagarataste teega sidestuse oluline vähenemine ning tagarataste läbilibisemine.

Oma tegevusega tekitas M. Pähkelmann liiklusohtliku olukorra, millega ohustas iseennast, tema

vahetus läheduses parkimisplatsil asunud inimest ja pargitud teist sõidukit.

9. Vaidlust väärteo kirjelduse ja toimepanemise osas ei ole. Menetlusaluse isiku poolt

06.05.2024 antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et käitus parklas lubamatul viisil, viies enda poolt

juhtud sõiduki korduvalt külglibisemisse, kahetses juhtunut ja põhjendas käitumist sellega, et

sõber soovis seda kõike filmida. Rikkumise kuupäev ja kellaaeg on tuvastatud ja tõendatud

kohtule esitatud videosalvestistega, millest nähtuvalt pandi rikkumine toime mootorsõidukiga

BMW reg nr XXXXXX 10.04.2024 õhtusel ajal kell 22:34. Parkla, kus M. Pähkelmann sõiduki

külglibisemisse lasi oli poe parkla, aadressil Läänemere tee 28, Tallinn. Videosalvestise järgi on

tuvastatav, et M. Pähkelmann juhtis mootorsõidukit viisil, millega tekitas sõiduki ülejuhitavuse,

viis korduvalt enda sõiduvõtetega sõiduki külglibisemisse, millega kaasnes sõiduki tagarataste

teega sidestuse vähenemine ning tagarataste läbilibisemine. Videosalvestiselt nr 10_04_2024

22_34_16 nähtub, et kell 22:34:51 liigub sõiduk ümber posti ringi vastu päeva viisil, et

tagumised rattad kaotavad korduvalt kokkupuute teega, tekib suitsupilv ning sõiduk , libiseb“

ringi liikudes. Kella 22:34:56 ajal tekivad sõiduki sõitmise viisi tagajärjel asfaldile rehvijäljed.

Kell 22:35:07 jääb sõiduk posti juures seisma korraks seisma, seejärel alustab uuesti sõitu. Kella

22:35:17 ajal liigub sõiduk, ringi liikudes, postist ja pargitud sõidukist mööda, sõidukil on näha

musta värvi katust. Kell 22:35:30 liigub sõiduk ümber posti päripäeva viisil, et tagumised rattad

kaotavad korduvalt kokkupuute teega, sõiduk , libiseb“ ringi liikudes ning tekib suitsupilv,

mistõttu kaob nähtavus parklale. Kell 22:36:01 kaob suitsupilv ning vaade avaneb parkla

territooriumile, asfaldile on tekkinud rehvijäljed. Kell 22:39:46 lahkub kirjeldatud sõiduk

parklast väljasõidu suunas. Saab järeldada, et sellise tegevusega tekitas M. Pähkelmann

liiklusohtliku olukorra eelkõige iseendale kuid ka parklas viibinud teda filmivale sõbrale.

Videosalvestiselt on tuvastatud, et parkla serva oli pargitud üks sõiduk, millele võinuks

külglibisemises sõiduk otsa libiseda kuivõrd taolise sõidustiiliga ei ole võimalik sõiduki juhtimist

mitte kuidagi kontrollida. M. Pähkelmann on kohtule esitatud dokumentide kohaselt algaja

sõidukijuht, kes omandas juhtimisõiguse novembris 2022. Nähtuvalt kohtule esitatud

materjalidest on põhjendatud alus järeldada, et M. pähkelmann katsetas parklas oma sõiduoskusi.

Kohtu hinnangul on avalik poe parkla kindlasti selleks vale koht. Ühelt videosalvestiselt on

tuvastatav ka jalakäia tulemine koos koeraga parklasse, on näha, et parklas toimuv on nii inimese

kui koera jaoks ebatavaline, nad justkui tahaks parklast läbi kõndida kuid ei lähe, kõndides

mööda poe serva tagasi sinna kust poolt tulid. On üheselt mõistetav, et taoline sõiduki

käsitlemine parklas on väga ohtlik kuivõrd parklas ringe tegev sõiduk on kõrgema ohu allikaks

ning võib hõlpsalt põhjustada väga raskete tagajärgedega õnnetuse. Seega leiab kohus, et

videosalvestistega on tuvastatud ka ohuolukorra tekitamine ning igakülgselt on täidetud LS §

242 lg 2 objektiivne koosseis.

10. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

Subjektiivse koosseisu osas leiab kohus, et M. Pähkelmann pani teo toime otsese tahtlusega KarS

§ 16 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui isik teab, et teostab

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. M. Pähkelmann pidi

olema teadlik, et mootorsõiduki taoline juhtimine avalikus parklas on keelatud tegevus kuna see

on ohtlik ning ohustab nii teda ennast, kui ka teisi inimesi ning ümbritsevaid objekte. Sõiduki

juhtimisel peab järgima küllaltki elementaarseid reegleid, mida M. Pähkelmann pidi eirama väga

teadlikult. Süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

11. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra

kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta

lähtepunktiks vastava süüteokoosseisu sanktsiooni keskmine määr. Edasi tuvastatakse isiku süü

suurus, mille hindamisel lähtutakse teo toimepanemise asjaoludest ning karistust kergendavatest

ja raskendavatest asjaoludest. Nende põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ning

õiguskorra kaitsmise huvisid (RKKKo 03.04.2020, 1-18-2232, p 71).

12. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut LS § 242 lg 2 väärteo

toimepanemise eest juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuväline menetleja on R.

Pähkelmanni süü hinnanud suureks ning põhjendanud seda sellega, et R. Pähkelmanni on

varasemalt väärteokorras karistatud kahel korral, s.h LS § 242 lg 2 järgi ning, et menetlusalust

isikut iseloomustab asjaolu, et politsei liiklusalane kokkupuude M. Pähkelmanniga on viimase

aasta jooksul olnud märkimisväärselt tihe. Politsei kirjeldab otsuses ja ka hilisemas seisukohas,

et menetlusaluse isikuga seotud väljavõttelt M. Pähkelmanni juhtumite kohta politsei

menetlusinfosüsteemist MIS nähtub, et M. Pähkelmanni kohta on lisaks karistusregistris

olevatele andmetele registreeritud veel 8 liiklusalast väärteojuhtumit (8 mõjutustrahvi).

Kohtuväline menetleja on otsuses viidanud, et menetlusaluse isiku lubadused rohkem mitte

kunagi eeskirju rikkuda on paljasõnaline sest juba 06.06.2024 on isiku suhtes kohaldatud taas

lühimenetlusega mõjutustrahvi liiklusseaduse nõuete eiramise eest (s.o lisaks eelpool mainitud 8-

le). Maakohus asub tõendeid ja kõiki asjaolusid kogumis analüüsides seisukohale, et M.

Pähkelmanni süüd on kohtuväline menetleja valesti hinnanud. Maakohtu hinnangul ei tohi

toimepandud teo süü suurust sellises määras mõjutada isikule varasemalt ja hilisemalt määratud

mõjutustrahvid. VTMS § 548 lg 6 kohaselt ei ole lühimenetluses määratav mõjutustrahv süüteo

eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ja sellele ei või tugineda süüteo

korduvuse arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel. Seega

on M. Pähkelmannile määratud mõjutustrahvid teda iseloomustavaks asjaoluks mitte antud teo

süüd suurendavaks asjaoluks. Kohtu hinnangul kuivõrd mõjutustrahvid kohtule esitati tuleb

süveneda ka hetkeks mille eest mõjutustrahvid on määratud. Nimelt viiel korral on

nõuetekohaselt sõidukile kinnitamata olnud algaja juhi tunnusmärgid ehk puudu on olnud

rahvakeeli vahtraleht, kahel korral on eiranud M. Pähkelmann liiklusmärki ning ühel korral

ületanud ristmiku foori keelava tule ajal. Tõsi, need kõik on liiklusrikkumised kuid seadusandja

on pidanud neid rikkumisi vähetähtsateks ning ka kõik mõjutustrahve kohaldanud

politseiametnikud on hinnangud mõistlikuks just lühimenetluse kohaldamist.

13. Kohtu hinnangul tuleb süü hinnata vastavalt KarS § 56 sätestatule, lähtuda tuleb konkreetse

teo asjaoludest ning alles karistuse määramisel hinnata missugused eripreventiivsed lahendused

on mõjutada isikut edaspidi õiguskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul arvestades teo asjaolusid,

nimelt seda, et M. Pähkelmann tekitas enda poolt juhtud mootorsõiduki ülejuhitavuse millega

viis sõiduki külglibisemisse on ohtlik tegu kuid õnneks tagajärgi, mis oleksid võinud väga

kurvad olla, ei tekkinud. M. Pähkelmanni eesmärk oli oma sõiduki ning enda oskusi proovile

panna. Parklas, kus M. Pähkelmann rikkumise toime pani ei viibinud vahetuses läheduses palju

inimesi, ka liiklustihedus oli väike kuivõrd oli hiline kellaaeg. Parklas viibis M. Pähkelmanni

sõber ja üks pargitud sõiduk, millega tõenäoliselt liikus M. Pähkelmanni sõber. M. Pähkelmanni

iseloomustavatest andmest (talle määratud mõjutustrahvidest) ei nähtu, et ta oleks analoogse teo

varasemalt toime pannud. Kohtuväline menetleja küll viitab kahele kehtivale väärteokaristusele

kuid kohtule esitatud karistusregistri kohaselt (08.08.2024 seisuga) on M. Pähkelmannil üks

kehtiv väärteokaristus LS § 242 lg 2 toimepanemise eest. Kohtule pole esitatud ka arhiveeritud

väärteokaristuste andmeid seega lähtub kohus siiski kohtule esitatud materjalidest ning selle

kohaselt on M. Pähkelmannil üks kehtiv väärteokaristus LS § 242 lg 2 järgi. Kuivõrd seda otsust

ei ole kohtule esitatud, kohtuväline menetleja ei ole välja toonud ka kehtiva väärteokaristuse

rikkumise sisu, ei saa hinnata, missuguse teo M. Pähkelmann toime varasemalt on pannud. LS §

242 väärteo kvalifikatsioon hõlmab väga suures ulatuses liiklusrikkumisi seega saab teha vaid

järelduse, et M. Pähkelmannil on üks kehtiv väärteokaristus liiklusseaduse muu rikkumise eest.

Arvestades eelkirjeldatut ning tervikuna kohtule esitatud materjale on kohus seisukohal, et M.

Pähkelmanni süü LS § 242 lg 2 toimepanemises on keskmises määras.

14. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohtuväline menetleja tuvastanud ei ole.

Kohtu hinnangul esineb kergendava asjaoluna kahetsus, mida väljendas kaebaja juba

kohtueelselt oma ütlustes. Samuti on M. Pähkelmann oma kahetsust väljendanud politseile

esitatud vastulauses mille arvestamise või mittearvestamise osas samuti kohtuväline menetleja

pole otsuses tähelepanu pööranud. Vastulauses on M. Pähkelmann lisaks kahetsusele selgitanud

miks talle võiks vaatamata majanduslikule raskele olukorrale määrata rahatrahv mitte võtta

juhtimisõigust ära kuid kohtuväline menetleja pole sellele hinnangut andnud. Vastavalt VTMS §

72, § 74 lg 1 p 8 pidanuks kohtuväline menetleja otsuses välja tooma põhjendused, miks ta

vastulauset ei arvestanud. Küll aga ei ole tegemist olulise väärteomenetlusõiguse rikkumisega

VTMS § 150 tähenduses.

15. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja järeldusega karistusliigi osas. Kohtuväline menetleja

on leidnud, et menetlusaluse isiku süü on suur, M. Pähkelmanni käitumine liiklusreeglitesse

olnud ükskõikne ja üleolev mistõttu tuleb kohaldada põhikaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

Kohtu hinnangul ei ole teo asjaolud ja M. Pähkelmanni isikust tulenevad asjaolud sellised, et

põhikaristusena peaks juhtimisõiguse ära võtma. Arvestades kui oluline on M. Pähkelmanni

kirjelduse kohaselt talle juhiload siis pidanuks kohtuväline menetleja põhjalikumalt kaaluma kas

juhtimisõiguse äravõtmine sellises olukorras on proportsionaalne meede. Kohtu hinnangul on

juhtimisõiguse äravõtmine põhikaristusena rangem kui rahatrahvi määramine, kohtuvälise

menetleja otsuses puuduvad kaalukad argumendid miks menetleja selliselt otsustas. Kohtu

hinnangul pole loetelu sellest, et isik suhtub ükskõikselt ja üleoleval liiklusreeglitesse ning

võimalikesse saabuvatesse tagajärgedesse piisav juhtimisõiguse äravõtmiseks. Kohtupraktikas on

selgitatud, et korduva rikkuja puhul on tõenäolisem võimalus, et ta paneb tulevikus uuesti toime

samaliigilise süüteo, mistõttu on see ka üks alus, mille põhjal saab hinnata sõiduki juhtimise

õiguse äravõtmise vajalikkust. Käesoleval juhul puuduvad argumendid, et M. Pähkelmannile

määratud rahatrahvi kohaldamine on end ammendanud ega ole täitnud eripreventiivset eesmärki.

M. Pähkelmannil on üks kehtiv väärteokaristus mistõttu ei saa asuda seisukohale, et talle

määratud korduvad rahatrahvid ei ole mõjutanud teda uute süütegude toimepanemisest hoiduma.

Mõjutustrahve ei saa siinkohal arvestada kuigi kohus möönab, et aasta jooksul on M.

Pähkelmann märkimisväärselt sagedasti politseile silma jäänud pisirikkumistega. Küll aga ei saa

jõuda praeguse väärteoasja raames järeldusele, et M. Pähkelmann on teistele liiklejatele sedavõrd

ohtlik, et ta tuleb tingimata liiklusest kõrvaldada. Seega ei esine eripreventiivselt hetkel

asjaolusid mis tingiksid tingimata M. Pähkelmannilt juhtimisõiguse äravõtmist vaid kohaldada

saab kergemaliigilist karistust -rahatrahvi vastavalt süü suurusele.

16. Kohus hindas M. Pähkelmanni süü keskmiseks, lisaks tuleb arvestada kergendava asjaoluna

M. Pähkelmanni kahetsust. Kohus selgitab, et määratav karistus peab lisaks eeltoodut arvestades

olema ka selline, mis ei ole mugav ning otsustus- ning kaalutlusõigus karistuse määramisel on

seaduse kohaselt siiski menetlejal, mitte rikkumise toime pannud menetlusalusel isikul. Karistuse

määramisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest ning kohtu arvates kuulub õiguskorra

alla ka liikluskord. Arvestades tuvastatud asjaolusid kogumina leiab kohus, et rahatrahv on

põhjendatud määrata keskmises määras 50 trahviühikut s.o 200 eurot. Kuivõrd M. Pähkelmann

on avaldanud ka asjaolud, et tal on keeruline majanduslik olukord siis peab kohus põhjendatuks

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahv tasuda ositi 5 kuu jooksul.

17. Peale rahatrahvi tasumist kantakse karistusregistris olev väärteokaristus arhiiviandmetesse

karistusregistri seaduse § 24 lg 1 p 1 alusel ühe aasta möödumisel rahatrahvi täielikust

tasumisest. Seega mida kiiremini tasuda kogu mõistetud rahatrahv, seda varem kantakse see ka

arhiiviandmetesse.

Piret Liivo

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/