2-24-5017/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Kohtujurist

Merily Mets

Määruse tegemise aeg ja koht

17.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-5017

Tsiviilasi

QQQ hagi WWW vastu võlgnevuse nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja QQQ (registrikood xxx), lepinguline esindaja

advokaat A A

Kostja WWW (registrikood xxx), seaduslik esindaja juhatuse

liige B B

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada QQQ (hageja) ja WWW (kostja) vaheline kompromiss järgmiselt:

1.1.

Kostja tasub hagejale kompromissina 1 047 781,22 hiljemalt 01.02.2025. Kostja ei

maksa kuni tasumise kuupäevani viivist ega intressi tasumata summa pealt;

1.2.

Hageja kinnitab, et tal ei ole kostja vastu mistahes muid nõudeid peale käesoleva

kohtumääruse punktis 1.1. toodud nõude;

1.3.

Hageja kinnitab, et tal ei ole ühelgi juhul mistahes nõudeid kostja juhatuse liikme E E

vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-24-5017 seoses kompromissi saavutamisega.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks

määramata.

4. Tagastada hagejale pool käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 2500 eurot ja

kanda tagastatav riigilõiv XXX arveldusarvele nr xxx.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna

kohtumaja kaudu kahe päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

1. Harju Maakohtu menetluses on QQQ (hageja) hagi WWW (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

2. 16.10.2024 esitasid pooled kohtule kompromisslepingu, mille paluvad kinnitada ja menetluse

nende vahel käesolevas tsiviilasjas lõpetada.

3. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni

lõpetada kompromissiga. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust

tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le

3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub

olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

4. Pooled saavutasid kompromissi, mille palusid kohtul kinnitada kompromisslepingus toodud

tingimustel. Pooled selgitasid, et lõpetavad menetluse kompromissiga ning pooltel on alates

kompromissi jõustumisest ja tsiviilasjas hageja poolt esile toodud asjaoludest tulenevalt üksteise

vastu vaid siinses kompromissilepingus sätestatud õigused ja kohustused. Pooled tõid välja, et kõik

kompromisslepingu tingimused on poolte vahel eraldi läbi räägitud ja ükski tingimus ei ole

vastuolus hea usu ega mõistlikkuse põhimõttega arvestades kokkuleppe sõlmimise asjaolusid ja

eesmärki ära hoida mahukas ja keerukas õigusvaidlus. Pooled on kokku leppinud kõikides

kompromissi tingimustes tervikuna ning pooled paluvad kohtul mitte kinnitada kompromissi üht

või mitut tingimust, jättes samal ajal teise või teised tingimused kinnitamata. Pooled kinnitasid, et

nad on teadlikud, et kohtu poolt kinnitatud kompromiss kehtib täitedokumendina, sealhulgas ka

kohtumenetluses mitteosaleva kolmanda isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse

(TsMS § 430 lg 5). Samuti kinnitas pooled, et nad on teadlikud, et menetluse lõpetamisel

kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu

vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Kohus on seisukohal, et kompromiss on

seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi, samuti on võimalik

kompromissi täita. Kompromiss vastab TsMS § 430 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohtule

esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p

4 alusel.

5. Kohus selgitab, et TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui

seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu

kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

6. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 alusel kompromissi

sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Pooled on kokku leppinud, et kumbki pool kannab enda menetluskulud siinses tsiviilasjas ise.

7. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või

hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 4 tagastab riigilõivu

kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu

tasus või kelle eest riigilõivu tasuti.

Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu 5000 eurot.

Pooled on sõlminud kompromissi ning esitanud selle kohtule kinnitamiseks, mistõttu TsMS § 150

lg 2 p 1 alusel on riigilõivu tasunud pool õigustatud taotlema riigilõivu tagastamist. Kohus leiab, et

seoses kompromissi kinnitamisega tuleb hagejale tagastada pool hagi esitamisel tasutud

riigilõivust, so hagejale tuleb tagastada riigilõiv summas 2 500 eurot. Vastavalt taotlusele tuleb

tagastatav riigilõivu kanda XXX OÜ arveldusarvele nr xxx.

8. Pooled soovivad kooskõlas TsMS § 661 lõikega 4 lühendada kompromissi kinnitava ja

tsiviilasjas menetlust lõpetava kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaja kahe päevani

määruse kättesaamisest. Kohus leiab, et poolte taotlus menetlustähtaja lühendamiseks kahele

päevale on kooskõlas TsMS § 64 lg-ga 2 ja § 661 lg-ga 4 ja tuleb rahuldada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik