4-24-1277/16 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2024, Rakvere

Väärteoasja number

4-24-1277 (2590,23,003664)

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Anu Ammer

Keili Rosar

Väärteoasi

R. S. kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi

II eriasjade uurija A. U. 27.03.2024 otsuse peale

väärteoasjas nr: 2590,23,003664

Kaebuse esitaja/

Menetlusalune isik

Kohtuväline menetleja

Kohtuistung toimumise aeg

R. S. isikukood xxxx; elukoht: xxxx

Kaitsja: vandeadvokaat Küllike Namm

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere

politseijaoskond

Esindaja: A. U.

03.10.2024

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

menetlusgrupi II eriasjade uurija A. U. 27.03.2024 otsus väärteoasjas nr 2590,23,003664,

millega määrati R. S.le Relvaseaduse § 891 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 38

trahviühiku ulatuses, s.o 152 eurot, ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 5

alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

2. R. S. menetluskulud (kaitsja tasu) summas 1575 eurot jätta Eesti Vabariigi kanda. R.

S.le tuleb need hüvitada riigieelarve vahenditest.

Kohtumäärus teha teatavaks R. S.le ning kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 15 päeva

jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse senine käik

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II

eriasjade uurija A. U. 27.03.2024 otsus väärteoasjas nr 2590,23,003664 määrati R. S.le

Relvaseaduse § 891 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 38 trahviühiku ulatuses, s.o 152 eurot ja

Relvaseaduse § 8913 alusel samuti rahatrahv 38 trahviühiku ulatuses, s.o 152 eurot.

Väärteo otsuses on märgitud, et väärteo toimepanemise aeg laskemoona osas 06.09.2022 ja

vintraudse tulirelva üleandmises ajavahemikus 03.02.2022-18.02.2022. Väärteo

toimepanemise koht on: Xxxx. R. S. relvaomanikuna omas oma elukohas rohkem

laskemoona, kui Relvaseaduses on lubatud. Omas kokku 1182 padrunit 9x19 mm kaliibriga,

lubatud 300 padrunit relva kohta, omas 588 padrunit .22 LR kaliibriga, lubatud 300 padrunit

relva kohta, omas 324 padrunit .308 kaliibriga, lubatud 300 padrunit relva kohta. Kokku omas

2094 padrunit, lubatud 900 padrunit. Kokku omas 1194 padrunit rohkem, kui Relvaseaduses

lubatud.

Relvaomanikuna ei hoidnud R. S. padruneid ja püssirohtu relvakapis relvadest eraldi

lukustatavas osas või relvahoidlas, hoidis tulirelva padruneid sahvris olevas ahjus, garaažis

lahtiselt, grillmaja eesruumis pappkastis ning kinnistul olevas sõidukis ning püssirohtu hoidis

garaaži seinas.

Hoidis tulirelva padruneid kaliibriga 9mm Luger kokku 12 tk relvakapis koos tulirelvaga CZ

P-10F(xxxx) ning hoidis tulirelva padruneid kaliibriga 12 kokku 37 tk relvakapis koos

tulirelvaga Beretta A-400 (xxxx), millega rikkus laskemoona hoidmise nõudeid. RelvS § 46 lg

6 kohaselt tuleb padruneid hoida relvakapis relvadest eraldi lukustatavas osas või

relvahoidlas.

Omades vintraudse tulirelva relvaluba võttis oma kasutusse ajavahemikul 03.02.2022 –

18.02.2022 A. K. kuuluva vintraudse tulirelva see on kauemaks kui viieks ööpäevaks.

Väärteo toimepanemine on tõendatud: kriminaalasja nr xxxx toimiku koopiad, menetlusaluse

isiku ülekuulamise protokoll.

Kaebus

R. S. esitas kaitsja vahendusel 11.04.2024 Viru Maakohtule kaebuse kohtuvälise menetleja

27.03.2024 otsuse peale väärteoasjas nr 2590,23,003664. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole

relvaseaduse sätteid rikkunud ja tema tegevus ei vasta väärteo tunnustele ja ta palub

väärteomenetluse lõpetada VMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Samuti leiab kaebuse esitaja, et rikutud

on nii menetlusõigust kui on ebaõigesti kohaldatud materiaalõigust: väärteo otsus ei tugine

tõenditel, millistele on tehtud viide otsuses. Menetlusalune isik palub kohtuvälise menetleja

27.03.2024 otsus väärteoasjas nr 2590,23,003664 tühistada ning väärteomenetlus lõpetada

aluse puudumise tõttu.

01.07.2024 edastas kohus saabunud kaebuse kohtuvälisele menetlejale seisukoha esitamiseks

ning andis selleks tähtaja 22.07.2024. Kohtuvälise menetleja taotluse alusel seoses puhkuste

perioodiga pikendas kohus seisukoha esitamise tähtaega kuni 05.08.2024.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

05.08.2024 esitas kohtuväline menetleja kohtule seisukoha R. S. kaebuse osas ja selle

kohaselt on kohtuväline menetleja käesolevas väärteoasjas 27.03.2024 koostatud otsust

põhjalikult ja detailselt põhistanud, ning jääb otsuses kirjeldatud seisukohtade ja põhistuse

juurde. Kohtuvälise menetleja esindaja tutvus enne otsuse koostamist väärteotoimikuga ja

selle sisuga. Otsuse koostamisel on arvesse võetud kõiki asjaolusid. Väärteo toimepanemine

on tõendatud kriminaalasja nr xxxx raames tehtud läbiotsimise protokolliga, milles on

detailsel kirjeldatud mida, kus ja kuidas R. S. tulirelvi ja laskemoona käitles.

Kriminaalmenetluse 15.12.2023 koostatud osalise lõpetamise määruses on kirjas, et

asitõendid kuuluvad konfiskeerimisele ja anti RelvS § 44 lg 1 alusel üle Politsei- ja

Piirivalveametile, kuna

R. S. relvaloa kehtivus peatati Politsei-ja Piirivalveameti 19.09.2022 otsusega nr 4.2-1/10015-

1 RelvS § 43 lg 1 p 2 alusel.

Kaitsepolitseiamet andis 30.01.2024 R. S.lt konfiskeeritud relvad Jõhvi politseijaoskonda üle

aktiga 24ATH28141 ja ettekirjutuse selles osas teeb Ida prefektuuri, Jõhvi politseijaoskonna,

lubadegrupp otsuse jõustumisel.

Kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt toimepandud väärtegu on

koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Antud juhul ei esine VTMS §-s 29 sätestatud

väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS

§-s 30 sätestatud alustel.

Tuginedes eeltoodule palub kohtuväline menetleja jätta otsus väärteoasjas nr 2590,23,003664

muutmata ja R. S. kaebus rahuldamata.

Kaebaja taotlus 02.10.2024

Otsuses on väärteo toimepanemise ajaks määratud laskemoona osas 06.09.2022 ja vintraudse

tulirelva üleandmises ajavahemikus 03.02.2022-18.02.2022.Väärteo aegumine ei ole katkenud

ega peatunud.

KarS § 81 lg 3 sedastab, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta

tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kuni

viieaastast aegumistähtaega. Käesoleval juhul ei ole seaduses sätestatud eelnimetatud tegudele

pikemat aegumistähtaega.

Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p 5 väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb

lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Aegumise tõttu ei ole väärteomenetluses

võimalik R. S.l taotleda ka rehabiliteerimismenetluse läbiviimist.

Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p 5 palub kaebaja tühistada väärteoasjas

2590,23,003664 tehtud otsus ja lõpetada R. S. suhtes väärteomenetlus. Menetluskulu jätta

Eesti Vabariigi kanda. Taotlusele on lisatud menetluskulude nimekiri ning arved summas

1575 eurot.

Kohtuistung 03.10.2024

Kohtuväline menetleja märkis, et KarS § 81 lg 7 p 2 kohaselt süüteo aegumine peatub väärteo

tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni.

Kriminaalmenetluse osaline lõpetamine toimus 15.12.2023 ja alles sellest kuupäevast hakkab

väärteomenetlus aeguma, seega väärtegu aegub 15.12.2025.

Menetlusaluse isiku kaitsja oli seisukohal, et kohtuväline menetleja on ise määratlenud

väärteo toimepanemise aja selgitamata midagi täiendavat, mil viisil ta seda teeb ja ta ei ole

vähimalgi määral toonud välja, et on olnud katkemine. Käesolevas asjas alustati kohe

kriminaalmenetlust, väärteomenetlust ei ole kunagi alustatudki. Fakt on see, et padrunite osas

on tegu aegunud. Relvast ei ole otsuses midagi räägitud, samuti ka sellest, et relva üleandmist

on hinnatud ebaseadusliku tegevusena mingil kuupäeval, kuid see on põhjendamata.

Kohtu seisukoht

VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud

kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja

õiguslikke asjaolusid.

VTMS § 29 lg 1 p 5 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb

lõpetada, kui väärteo aegumistähtaeg on möödunud. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et

väärteomenetluses on aegumine absoluutne menetlustakistus, mis tingib menetluse lõpetamise

(nt RKKKo nr 3-1-1-21-17, p 7).

Väärteootsuse kohaselt on R. S.l Relvaseaduse § 8913 järgi kvalifitseeritud väärteo

toimepanemise ajaks määratud 06.09.2022 kell 9.00 ja vintraudse tulirelva üleandmises

Relvaseaduse § 891 lg 1 kvalifitseeritava väärteo toimepanemise aeg on määratletud

ajavahemikuga 03.02.2022-18.02.2022 täpselt tuvastamata kuupäeva ja kellaajaga. Kuivõrd

VTMS § 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3 koosmõjus tõlgendatakse

väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlus menetlusaluse isiku kasuks, siis tuleb käesoleval

juhul kahtlus teo toimepanemise täpses ajas tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks ja kohus

loeb väärteo toimepanemise ajaks relva üleandmises 03.02.2022 (vt ka Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 15. aprilli 2016. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-37-16, p 9; Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 24. oktoobri 2022. a otsus kohtuasjas nr 4-21-4828, p 6).

KarS § 81 lg 3 sätestab, et väärtegu on aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta

tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kuni

viieaastast aegumistähtaega.

RelvaS §-s 891 lg-s 1 ja §-s 8913 sätestatud väärtegude puhul üldisest kaheaastasest

aegumistähtajast erandit tehtud ei ole. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et R. S.le on

06.09.2022 esitatud kahtlustus KarS § 418 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises,

kuid Viru Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokuröri Daniel Toomi 15.12.2023 määrusega

on kriminaalmenetlus osaliselt lõpetatud ning määruse p 7 kohaselt saadeti

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia koos kriminaalasjas kogutud tõenditega PPA

Ida prefektuurile, kes peab otsustama väärteomenetluse alustamise.

VTMS § 58 lg 1 kohaselt alustatakse väärteomenetlust esimese menetlustoiminguga. Asja

materjalide kohaselt on väärteoasjas nr 2590,23,003664 esmaseks menetlustoiminguks R. S.

ülekuulamine 27.02.2024. Sama kuupäevaga on koostatud menetlusaluse isiku ülekuulamise

protokoll ja väärteoprotokoll, milles on märgitud, et laskemoonaga seotud väärteo

toimepanemise ajaks on 06.09.2022 kell 9.00 ja vintraudse tulirelva üleandmisega seotud

väärtegu on toimepandud ajavahemikul 03.02.2022-18.02.2022.

Kohtu hinnangul ei esine KarS § 81 lg 7 p-s 2 sätestatud süüteo aegumise peatumise alust,

kuna väärteo tunnustega teo kohta väärteomenetlust ei alustatud, prokuratuur algatas

kriminaalmenetluse KarS § 418 lg 1 alusel. Samuti ei ilmne väärteoasja materjalidest muid

KarS § 81 lg-s 7 märgitud asjaolusid, mis oleksid tinginud väärteo aegumise peatumise.

Kohtuväline menetleja tegi käesolevas väärteoasjas otsuse 27.03.2024 ning R. S. esitas

kaitsja vahendusel kohtule 11.04.2024 kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, mistõttu

kohtuvälise menetleja otsus ei jõustunud. Kuna R. S. väidetavate väärtegude toimepanemise

ajaks tuleb lugeda laskemoona osas 06.09.2022 ja relva üleandmise osas 03.02.2022, siis

aegusid väärteod kahe aasta möödumisel, s.o laskemoona osas 06.09.2024 ja relva

üleandmise osas 03.02.2024. Kuivõrd väärteo aegumine on absoluutne menetlustakistus, mis

välistab väärteo aegumistähtaja möödumisel menetluse jätkamise mistahes eesmärgil, siis ei

ole praegusel juhul enam täiendavate menetlustoimingute tegemine võimalik ega ka

menetlusökonoomia seisukohast mõistlik ning tekkinud vältimatu takistuse tõttu lahendab

kohus aegumise küsimuse määrusega.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 119 lg-st 1, tühistab kohus Politsei- ja

Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna menetlusgrupi II eriasjade uurija A.

U. 27.03.2024 otsues väärteoasjas nr 2590,23,003664, millega määrati R. S.le Relvaseaduse §

891 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 38 trahviühiku ulatuses, s.o 152 eurot ja Relvaseaduse §

8913 alusel samuti rahatrahv 38 trahviühiku ulatuses, s.o 152 eurot ning lõpetab

väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 5 alusel väärteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

Menetluskulud

VTMS § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6

sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud

mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

Menetlusalune isik palub kaebuse menetluskulud jätta riigi kanda. Taotlusele on lisatud

menetluskulude nimekiri ja arved. Nimekirja kohaselt on õigusabikulud R. S. eest tasunud R

Osaühing, kes on käibemaksukohustuslane. Advokaadibüroo Küllike Namm on osutanud R.

S.le õigusteenust tunnihinnaga 180 eurot, millele lisandub käibemaks. Arved on järgmised:

1. Advokaadibüroo Küllike Namm 19.04.2024 arve nr. 20240440 – materjalidega

tutvumine, kaebuse koostamine. Kokku 6,25 tundi summas 1125 eurot (ilma käibemaksuta).

2. Advokaadibüroo Küllike Namm 02.10.2024 arve nr. 20241100 – kohtumine kliendiga,

osalemine 27.02.2024 menetlustoimingul (1 tund), menetluse lõpetamise taotluse koostamine

ja osalemine kohtuistungil 03.10.2024 (1,5 tundi). Kokku 2,5 tundi summas 450 eurot (ilma

käibemaksuta).

Kohus leiab, et õigusabi eest tasumisele kuuluv/tasutud summa on mõistliku suurusega ning

proportsioonis osutatud õigusabiga. Õigusabi osutaja tunnitasu on mõistliku ja turukeskmise

suurusega (näiteks: https://xn--igusabi-00a.ee/hinnakiri/), kaitsja toimingud olid kaitsealusele

vajalikud ja nende tegemiseks ajakulu põhjendatud. R. S.le tuleb menetluskulud hüvitada

riigieelarve vahenditest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer

Kohtunik