3-23-2087/31 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Madis Ernits, Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 17. oktoober 2024, Tartu Haldusasja number 3-23-2087 Haldusasi X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses asjade äravõtmisega (suveniirraha) Vaidlustatud kohtulahendid Tartu Halduskohtu 26. oktoobri 2023. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X.X.-i määruskaebus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja – X.X. RESOLUTSIOON 1. Jätta X.X.-i taotlus määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. 2. Tagastada määruskaebus Tartu Halduskohtu 26. oktoobri 2023. a määruse peale läbivaatamatult. 3. Jätta X.X.-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. X.X. esitas 21. septembril 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles kaebaja ei ole rahul sellega, et temalt on ära võetud suveniirrahad ja Tartu Vangla kodukorda on lisatud punkt 7.1.58, mis keelab kinni peetavale isikule suveniirraha. 2. Tartu Halduskohus tagastas 26. oktoobri 2023. a määrusega kaebuse. Halduskohus selgitas, et kaebaja on Tartu Halduskohtus vaidlustanud suveniirraha äravõtmist ja nõudnud kahjutasu ja kaebajal on suveniirraha äravõtmise nõude osas kohtumenetlus juba käimas. Seetõttu tagastas halduskohus kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel, mille kohaselt kaebus tagastatakse selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Tartu Vangla kodukorra p-i 7.1.58 tühistamise nõude osas tagastas halduskohus kaebuse, kuna kaebajal oli kohustuslik kohtueelne menetlus vastava nõude osas läbimata (HKMS § 121 lg 1 p 4). 3. X.X. esitas 21. augustil 2024 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 26. oktoobri 2023. a määruse peale.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 4. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha X.X.-i määruskaebuse (I) ja seejärel riigi õigusabi taotluse osas (II). I 5. HKMS § 204 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. X.X. väidab, et sai halduskohtu määruse 12. augustil 2024 ja esitas määruskaebuse tähtaegselt. Ringkonnakohus X.X.-iga

ei nõustu. Kohtute infosüsteemi andmetest nähtuvalt sai

X.X. Tartu Halduskohtu 26. oktoobri 2023. a määruse kätte 26. oktoobril 2023 e-toimiku kaudu. Seega oli määruskaebuse esitamise viimane päev 10. novembril 2023. X.X. esitas määruskaebuse 21. augustil 2024. Järelikult on määruskaebus esitatud pärast seaduses ettenähtud tähtaja möödumist. X.X.-i 4. septembri 2024. a avaldusest nähtuvalt taotleb X.X. määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamist. 6. HKMS § 207 lg 1 lause 3 kohaselt määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. HKMS § 181 lg 3 kohaselt kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, otsustab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise HKMS §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 kohaselt võib tähtaja ennistamist taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg-e 3 esimese lause kohaselt tuleb tähtaja ennistamise avalduses märkida tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhistus. Seega peab HKMS § 71 lg 1 järgi olema kaebetähtaja ennistamiseks mõjuv põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (RKTKm 24. jaanuar 2007, 3-2-1-148-06, p 12). Kaebetähtaja ennistamise aluseks võivad olla nii objektiivset kui ka subjektiivset laadi asjaolud, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Subjektiivse asjaoluna on kohtupraktikas peetud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutatud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja ei ole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, s.h tähtajad (RKHKm 16. jaanuar 2009, 3-3-1-75-08, p 17). 7. J. Kolensikov väidab, et ta ei ole 26. oktoobril 2023 halduskohtu määrust elektrooniliselt kätte saanud, kuna ta ei kasuta tahvlit ja 2023. aastal teised käisid tema tahvlis. Täiendavalt viitab X.X. enda terviseprobleemidele. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna eeltoodud väidetavad põhjused alust määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse esitamise tähtaeg ei hakka kulgema paberkandjal määruse saamisest vaid määruskaebus loetakse kätte toimetatuks ka määruse avamisega e-toimikus. Kuna kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X.X. halduskohtu määruse kätte saanud 26. oktoobril 2023 avaliku e-toimiku kaudu, tuleb hakata kaebetähtaega lugema alates 27. oktoobrist

2023.

2

X.X.-i väide, et dokumendid on 26. oktoobril 2023 e-toimikus avanud teine kinnipeetav, ei anna alust lugeda 21. augustil 2024 esitatud määruskaebust tähtaegseks. Menetlusosaline peab ise olema oma asjaajamises piisavalt hoolas, et keegi teine tema asju ei vaataks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on J. Kolensikov esitanud kohtutele määruskaebuse vaidlustamiseks sätestatud 15 päeva jooksul rohkelt avaldusi ja sellest lähtuvalt ei saanud olla määruskaebuse tähtaegseks esitamiseks takistuseks ka X.X.-i väidetavad tervisemured. Kuna puuduvad mõjuvad põhjused, mis tooksid kaasa määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamise, siis jätab ringkonnakohus X.X.-i taotluse määruskaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata. 8. Kuna ringkonnakohus ei ennista määruskaebuse esitamise tähtaega, siis tagastab ringkonnakohus määruskaebuse läbivaatamatult HKMS § 204 lg 1, § 207 lg 1 ning § 187 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebuse tagastamisel loetakse, et määruskaebust ei ole esitatud. II 9. X.X. palub anda talle advokaat. Ringkonnakohus käsitleb X.X.-i taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses. 10. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. 11. Ringkonnakohus jätab X.X.-i riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-i 1 alusel rahuldamata. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et X.X. on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebuse sisu ja eesmärgid on arusaadavad. Seega

suudab

X.X. ise ennast kohtumenetluses esindada. (allkirjastatud digitaalselt) 3