2-24-1879/49 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. oktoober 2024

Tsiviilasja number

2-24-1879

Tsiviilasi

Toomas Tomsoni võlgade ümberkujundamise

menetlus

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 20. juuni 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali, Bigbank AS ja

PLACET GROUP OÜ määruskaebused

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad (võlausaldajad)

-

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (registrikood

14304235), lepinguline esindaja Henri Keerd

-

Bigbank AS (registrikood 10183757), lepinguline

esindaja Leana Land

-

PLACET GROUP OÜ (registrikood 11198910),

lepinguline esindaja Darina Koivunen

Võlgnik

Toomas

Tomson

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Usaldusisik Annika Rau

Võlausaldajad:

-

AS Inbank Finance (registrikood 16197915)

-

Holm Bank AS (registrikood 14080830)

-

BB Finance OÜ (registrikood 11306564),

lepinguline esindaja Kaisa Kivisikk

-

Bondora AS (registrikood 11483929)

-

IPF Digital AS (registrikood 11034137),

lepinguline esindaja Anne-Liis Veski

-

Multitude Bank p.l.c (registrikood Malta C56251)

-

Coop Pank AS (registrikood 10237832)

-

AS LHV Finance (registrikood 12417231),

lepinguline esindaja Liina Heinmäe

Menetlus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Bigbank AS-i ja PLACET GROUP OÜ määruskaebused läbi vaatamata.

2. Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali määruskaebus läbi vaatamata osas, milles

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal vaidlustab maakohtu poolt kindlaks määratud TF

Bank AB (publ.) Eesti filiaali nõude suurust, muus osas jätta TF Bank AB (publ.)

Eesti filiaali määruskaebus rahuldamata.

3. Tartu Maakohtu 20. juuni 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-1879 jätta muutmata.

4. Jätta TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali, Bigbank AS-i ja PLACET GROUP OÜ

menetluskulud nende endi kanda, muud menetluskulud määruskaebemenetluses

jätta Toomas Tomsoni kanda.

5. Rahuldada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali määruskaebuses esitatud riigilõivu

tagastamise taotlus osaliselt ning Bigbank AS-i ja PLACET GROUP OÜ riigilõivu

tagastamise taotlused täielikult.

6. Tagastada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaalile 4. juulil 2024

Rahandusministeeriumi pangakontole 5. juuli 2024. a määruskaebuse eest

enamtasutud riigilõiv 20 eurot. Riigilõiv tagastada TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali

pangakontole nr EE221010220218628222.

7. Tagastada Bigbank AS-ile 8. ja 10. juulil 2024 Rahandusministeeriumi

pangakontole 8. juuli 2024. a määruskaebuse eest enamtasutud riigilõiv 20 eurot ja

Bigbank AS-i suhtes käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisel

ülejäänud riigilõiv 50 eurot. Riigilõiv tagastada Bigbank AS-i pangakontole nr

EE301010002006454004 selgitusega "riigilõivu tagastamine määruskaebuselt

tsiviilasjas nr 2-24-1879, Toomas Tomson".

8. Tagastada PLACET GROUP OÜ-le 18. juulil 2024 Rahandusministeeriumi

pangakontole 18. juuli 2024. a määruskaebuse eest enamtasutud riigilõiv 20 eurot

ja PLACET GROUP OÜ suhtes käesoleva määruse resolutsiooni punkti 1

jõustumisel ülejäänud riigilõiv 50 eurot. Riigilõiv tagastada PLACET GROUP OÜ

pangakontole nr EE874204278606351211 selgitusega "Riigilõivu tagastamine

määruskaebuselt tsiviilasjas nr 2-24-1879".

Edasikaebamise kord

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal, Bigbank AS ja PLACET GROUP OÜ võivad esitada

määruse resolutsiooni punktide 1 – 4 peale määruskaebuse neid puudutavas osas (füüsilise

isiku maksejõuetuse seadus (FIMS) § 7 lg 2, § 28 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 643 lg 4). Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 698 lg 1 ja 2). Määruse resolutsiooni punktide 4

– 8 peale ei saa määruskaebust esitada (TsMS § 696 lg 3 ja § 150 lg 8).

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Toomas Tomson (võlgnik) esitas 2. veebruaril 2024 Tartu Maakohtule

maksejõuetusavalduse, milles taotles võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist.

Võlgniku väitel tekkisid tal makseraskused COVID-pandeemia ajal, mil tööd jäi vähemaks

ning tööl käimine oli riigipiiri ületamise tõttu raskendatud. Võlgnik taotles kiirlaene, et

arveid maksta. Võlgnik soovib võlgade ümberkujundamise kaudu teha tagasimakseid

väiksemas kuusummas ja vältida seeläbi pankrotimenetluse algatamist ning säilitada oma

vara ja kodu. Võlgnik töötab, tema sissetulek on keskmiselt 2900 eurot kuus. Võlgnik on

abielus. Võlgnikul on kaks ülalpeetavat. Üks täisealine laps, kes on üliõpilane, ja üks

alaealine laps.

2. Maakohus võttis 5. veebruaril 2024 võlgniku avalduse menetlusse ja määras

usaldusisikuks A. Rau. Usaldusisik esitas 6. märtsil 2024 kohtule võlgniku vara- ja

võlanimekirja. Võlgniku ainuomandis on kinnisasi asukohaga XXXXXX ja kaks sõidukit.

Kinnisasja eeldatav väärtus on 110 000 eurot ja sõidukite oma kokku 17 000 eurot.

3. Maakohus algatas 7. märtsil 2024 võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse.

4. Usaldusisik edastas 25. aprillil 2024 võlausaldajatele võlgniku

maksejõuetusavalduse, ümberkujundamiskava (kava), vara- ja võlanimekirja ja teatise,

milles palus võlausaldajatel kahe nädala jooksul, kuid mitte hiljem kui 15. mail 2024,

esitada usaldusisikule kirjalik seisukoht kavas oleva nõude ja selle ümberkujundamise kohta

võlgniku taotletud viisil. Nõudega mittenõustumise avalduses tuleb märkida, mis osas

võlausaldaja ümberkujundamiskavas nimetatud nõudega ei nõustu ja esitada tõendid.

Kava kohaselt tasub võlgnik 100% nõuetest (ümberarvestatud põhinõuded), kokku 27 490

eurot 6 senti 27 kuu jooksul igakuiste osamaksetena. Kõrvalnõudeid ei tasuta.

Võlausaldajad on järgmised: TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (TF Bank AB), AS Inbank

Finance (kaks nõuet), Holm Bank AS, BB Finance OÜ, Bondora AS (kaks nõuet), PLACET

GROUP OÜ (Placet), IPF Digital AS, Multitude Bank p.l.c., Bigbank AS (Bigbank) (kaks

nõuet), Swedbank AS, Coop Pank AS ja AS LHV Finance.

Placeti nõue 5885 eurot 24 senti ning Bigbanki nõuded 2408 eurot 30 senti ja 7273 eurot 22

senti saab lugeda vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu tehtud nõuete

ümberarvestamise tulemusena tasutuks. Need nõuded jäid kavast välja. Swedbank AS-i

nõue, mis on tagatud võlgniku varale seatud pandiga, jäi kavast välja, kuna võlausaldaja ei

nõustunud kavaga ja kava eesmärk on säilitada võlgnikule tema kodu.

Võlausaldajate nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingutest (võlaõigusseaduse (VÕS) § 402

lg 1). Võlausaldajad rikkusid vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlausaldajad ei

veendunud võlgniku krediidivõimelisuses. Võlausaldajad ei hinnanud võlgniku

sissetulekuid, väljaminekuid ja kohustusi piisava põhjalikkusega. Kõik võlausaldajad ei

arvestanud võlgniku ülalpeetavatega. Võlausaldajad, kes küsisid võlgnikult pangakonto

väljavõtet, ei analüüsinud seda piisavalt. Võlgniku pangakonto väljavõttelt on näha, et

võlgnikul on finantskohustused ja võlgnik on võtnud kuu jooksul korduvalt väikeste

summade kaupa krediiti juurde. See näitab, et võlgnik ei suutnud oma sissetulekust ära

elada. Võlausaldajad ei arvestanud võlgniku kohustuste kogu summaga, vaid lähtusid

kuumaksest.

Usaldusisik arvestas nõuded, mille puhul võlausaldaja ei järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, ümber. Võlgniku tehtud maksed arvestati põhinõude ja seadusjärgse

intressi katteks. Seadusjärgset intressi arvestati 5. veebruarini 2024, mil kohus algatas

maksejõuetusmenetluse ja nimetas usaldusisiku. Usaldusisik võttis tagasimaksete andmed

võlausaldajate esitatud dokumentidest ja võlgniku pangakontolt.

Võlgniku sissetulek on töötasu 2600 eurot kuus. Võlgnikule kuulub kinnisasi, mille

hinnanguline väärtus on 110 000 eurot, ning kaks sõidukit kokku väärtusega 17 000 eurot.

Kava koostamisel lähtuti võlgniku sissetulekutest, kuludest, elatusmiinimumist ja varast.

Võlgniku elatusmiinimum on täitemenetluse seadustiku §-le 132 järgi 1093 eurot 33 senti.

Võlgnikul on ülalpidamiskohustus täisealise õppiva lapse ees. Võlgniku sissetulekuid

arvestades jääb talle igapäevasteks kuludeks keskmiselt 1331 eurot 85 senti.

Võlgnik ei ole püsivalt maksejõuetu, vaid on makseraskustes. Pankrotimenetluses ei ole

võimalik võlausaldajatel oma nõudeid suuremas määras rahuldada. Pankrotimenetluses

arvestatakse nõuded ümber samadel alustel, kui seda tegi usaldusisik, kuid kavaga tasub

võlgnik 100% põhjendatud nõuetest.

5. TF Bank AB ei olnud kavaga nõus. Võlausaldaja palus jätta kava kinnitamata,

määrata usaldusisikule täiendav tähtaeg menetlusvigade kõrvaldamiseks ja uue kava

koostamiseks või jätta kava kinnitamata ja lõpetada menetlus või jätta võlausaldaja

puudutatud isikute hulgast välja. Usaldusisik rikkus hagita menetluses kohaldatavat

uurimispõhimõtet. Usaldusisik oleks pidanud võlausaldajat teavitama, et ta kahtlustab

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumist, ja andma võimaluse kahtlused kõrvaldada.

Usaldusisik ei selgitanud, milles seisneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine.

Kava põhjendused on vastuolulised, väited tõendamata. TF Bank AB hindas võlgniku

krediidivõimelisust tema pangakonto väljavõtte alusel. Võlgnik oli krediidivõimeline.

Võlausaldajate nõuded saaksid pankrotimenetluses rahuldatud. Võlgniku vara väärtus ületab

tema kohustusi. Võlgade ümberkujundamine on võlausaldaja jaoks halvem kui pankrot.

Võlgade ümberkujundamine ei ole lubatud. See oleks lubatud, kui võlausaldaja nõue

rahuldataks. Kava, mis näeb ette nõuete tasumise 40 kuu jooksul, on mõistlik.

6. Bigbank ei nõustunud kavas nõuete kohta esitatud andmetega ega nõuete

ümberkujundamisega. Bigbank ei rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Mõlema

lepingu sõlmimisel hinnati võlgniku krediidivõimelisust järgmiste dokumentide alusel:

võlgniku taotlus ning rahvastikuregistri, Politsei- ja Piirivalveameti registri, krediidiinfo,

Ametlike Teadaannete ja võlgniku pangakonto kolme kuu väljavõtted. Võlgniku esitatud

andmed vastasid tegelikkusele. Ametlikes Teadaannetes teated puudusid. Võlgnikul ei olnud

kehtivaid maksehäireid. Lepingu nr SL18-01-1553145/ SL19-01-1614378 (leping I)

sõlmimisel leiti järgmist: võlgniku sissetulek oli regulaarne töötasu 2496 eurot kuus,

laenukohustused olid pärast võlausaldajaga lepingu sõlmimist keskmiselt 1285 eurot 94

senti kuus, võlgnikule jäi enda ja kahe ülalpeetava jaoks 1210 eurot 6 senti kuus. See on

piisav. Võlgnik suutis pärast lepingu I sõlmimist kohustusi täita enam kui viis aastat.

Võlgnik oli lepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline. Lepingu nr CL-EEC-20000236

(leping II) sõlmimisel leiti järgmist: võlgniku sissetulek oli regulaarne töötasu 2275 eurot

kuus, laenukohustused olid pärast võlausaldajaga lepingu sõlmimist keskmiselt 1247 eurot

63 senti kuus, võlgnikule jäi enda ja kahe ülalpeetava jaoks 1027 eurot 39 senti kuus. See on

piisav. Lepinguga II refinantseeriti võlgniku kohustusi viie võlausaldaja ees. Selle tulemusel

võlgniku igakuine kohustuste osakaal vähenes. Võlgnik andis võlausaldajale lisaks teada, et

krediidisumma osast, mis kanti võlgniku kontole, plaanib ta vähendada kohustusi teiste

võlausaldajate ees. Võlgnik suutis kohustusi täita neli aastat. Võlgnik oli lepingu sõlmimise

ajal krediidivõimeline. Bigbank on nõus kavaga, mille alusel võlgnik tasub 100%

põhinõudest. Bigbank on nõus kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuse osadena

täitmise või kohustuse kõrvalnõuete arvelt vähendamisega.

7. Placet ei olnud kavaga nõus. Placet on nõus kavaga, kui võlgnik tasub vähemalt

võlausaldaja nõude põhiosa 5714 eurot 44 senti. Placet ei rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Laenulepinguga refinantseeriti võlgniku kohustusi nelja võlausaldaja

ees. Laenutaotlus rahuldati summas 8624 eurot 82 senti. Võlgniku krediidivõimelisust

hinnati järgmiste dokumentide alusel: võlgniku taotlus ning maksehäireregistri, Maksu- ja

Tolliameti, kinnisvararegistri, rahvastikuregistri, Ametlike Teadaannete ja võlgniku

pangakonto kuue kuu väljavõtted. Placet hindas võlgniku krediidivõimelisust ja oli

veendunud tema suutlikkuses laen sissetulekute arvelt tagasi maksta. Võlgnikul ei olnud

varasemaid ega kehtivaid maksehäireid.

8. BB Finance OÜ ei olnud nõude vähendamisega nõus. Bondora AS, Coop Pank AS ja

AS LHV Finance ei olnud kavaga nõus.

9. Usaldusisik hindas võlausaldajate vastuväiteid ega nõustunud nendega.

Võlausaldajaid said võimaluse esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta

seisukohti ja tõendeid. Usaldusisik hindas neid. TF Bank AB ja Placet ei esitanud

usaldusisikule võlgniku pangakonto väljavõtet, mida nad väidetavalt analüüsisid. Võlgnik

küsis TF Bank AB-lt laenu selleks, et refinantseerida 10% kohustustest 80 000-eurose

võlajäägi juures. Lähtuda ei saa üksnes rahavoolisest hindamisest. Arvestada tuleb võlgniku

kohustuste kogumahtu. Võlgnik refinantseeris oma märkimisväärse sissetuleku juures

väikseid kiirlaene. See näitab, et ta ei olnud TF Bank AB-ga lepingu sõlmimisel

krediidivõimeline. Placetilt laenu võtmisel oli võlgnikul 17 erinevat kohustust, sh kolm

Placeti ees. Placetiga sõlmitud lepinguga refinantseeriti võlgniku kohustustest üksnes neli.

Võlgnik oli kuue kuu jooksul enne Placetiga lepingu sõlmimist võtnud kiirlaene juurde,

kuigi tal oli oluline sissetulek. See viitab, et ta ei suutnud sissetuleku arvel kohustusi täita.

Bigbankiga esimese lepingu sõlmimisele eelnenud ajal oli võlgnikul 17 laenukohustust.

Võlgnik võttis üpriski suure sissetuleku juures 7000 eurot laenu reisimiseks. Võlgnik võttis

enne lepingu sõlmimist väikestes summade kiirlaene juurde. See viitab, et võlgnik ei olnud

krediidivõimeline. Bigbanki teise lepinguga refinantseeriti viie võlausaldaja kohustused.

Refinantseerimisel ei arvestatud võlgniku kohustuste kogusummat. Võlgnik võttis enne teise

lepingu sõlmimist kiirlaene juurde. See, et võlgnik täitis Bigbankiga sõlmitud

laenulepinguid, ei tähenda, et võlgnik oli nende sõlmimise ajal krediidivõimeline. Bigbank

ei hinnanud, mille arvel kohustusi täideti.

Eesti Panga analüüs sissetulekute ja laenumaksete suhte osas ei kohaldu tagatisteta

tarbimislaenude puhul. Vastutustundliku laenamise põhimõttega ei ole kooskõlas, et

võlgniku finantskohustused võivad moodustada võlgniku sissetulekust enam kui 50%.

Selline osakaal toob lõpuks kaasa makseraskused. Võlgniku pankrotimenetluse eeldus on, et

võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei ole seda. Ta vara väärtus ületab kohustusi.

Pankrotimenetluses tehtaks nõuete osas samad ümberarvestused.

Usaldusisik esitas 28. mail 2024 kava koos vastuväidete ja seisukohtadega kohtule

kinnitamiseks.

MAAKOHTU LAHEND

10. Tartu Maakohus määras 20. juuni 2024. a määrusega kindlaks võlausaldajate nõuete

suuruse kavas toodud summas (põhinõue) ja kinnitas kava järgnevalt:

Võla-

usaldaja

Kohustuse

liik

Põhinõue

Kõrval-

nõue

Kohustuse

kogusumma

Kohustuse

täitmise

periood

Kohustuse

tasumise

sagedus

(kindel

kuupäev kuus,

kvartalis)

Kohustuse

täitmiseks

tehtavate

osamaksete

arv ja suurus

Kohustuse

täitmise

ulatus

eurodes

Kohustuse

täitmise ulatus/

põhi-

kohustuse

täitmise ulatus

%-des

TF Bank

AB (publ.)

Eesti filiaal

võlanõue

5982,13

5982,13

27 kuud

28.kuupäev

26/221,56

5982,13

100% / 100%

1/221,57

Inbank

Finance AS

võlanõue

131,60

131,60

27 kuud

28.kuupäev

26/4,87

131,60

100% / 100%

1/4,98

Inbank

Finance AS

võlanõue

414,59

414,59

27 kuud

28.kuupäev

26/15,36

414,59

100% / 100%

1/15,23

Holm Bank

AS

võlanõue

2587,71

2587,71

27 kuud

28.kuupäev

26/95,84

2587,71

100% / 100%

1/95,87

BB Finance

OÜ

võlanõue

1468,03

1468,03

27 kuud

28.kuupäev

26/54,37

1468,03

100% / 100%

1/54,41

Bondora

AS

võlanõue

1485,13

1485,13

27 kuud

28.kuupäev

26/55,00

1485,13

100% / 100%

1/55,13

Bondora

AS

võlanõue

5131,04

5131,04

27 kuud

28.kuupäev

26/190,04

5131,04

100% / 100%

1/190,00

IPF Digital

AS

võlanõue

1234,80

1234,80

27 kuud

28.kuupäev

26/45,73

1234,80

100% / 100%

1/45,82

Multitude

Bank p.l.c

võlanõue

1737,57

1737,57

27 kuud

28.kuupäev

26/64,35

1737,57

100% / 100%

1/64,47

Coop Pank

AS

võlanõue

6422,83

6422,83

27 kuud

28.kuupäev

26/237,88

6422,83

100% / 100%

1/237,95

LHV

Finance AS

võlanõue

894,62

894,62

27 kuud

28.kuupäev

26/33,13

894,62

100% / 100%

1/33,24

KOKKU:

27.490,06

27.490,06

26/1.018,13

27.490,06

1/1.018,67

Maakohus määras, et võlgnik on kohustatud tasuma võlausaldajatele esimese kavakohase

makse hiljemalt 15. juulil 2024 ja järgnevad 26 makset alates augustist 2024 iga kuu 28-

ndaks kuupäevaks. Viimase makse tähtpäev on 28. september 2026. Võlgnik on kohustatud

esitama 30. septembril 2024, 30. septembril 2025 ja 30. septembril 2026 usaldusisikule

aruanded oma varalise seisundi ja kava täitmise kohta. Järelevalvet kava täitmise üle teostab

usaldusisik. Maakohus määras usaldusisiku tasu suuruseks 2640 eurot ning jättis võlgade

ümberkujundamise menetluse kulud ja usaldusisiku tasu võlgniku kanda ja võlausaldajate

menetluskulud nende endi kanda. Maakohus mõistis usaldusisiku tasu katteks võlgnikult

Avitase OÜ kasuks välja 440 eurot.

Kohus ei saa kinnitada kava FIMS § 26 lg 1 ja 2 alusel, kuna enam kui pooled

võlausaldajatest ei nõustu kavaga. Kava kinnitamine on võimalik FIMS § 26 lg 3 alusel.

Ümberkujundatavate nõuete õigsuse kontrollimine on usaldusisiku seadusest tulenev

ülesanne (FIMS § 20 lg 3). Usaldusisik järgis nõuete kohta teabe küsimisel ja kava

koostamisel FIMS-is sätestatud tähtaegasid ja korda. Võlausaldajatel oli võimalik esitada

nõude ja vastutustundliku laenamise põhimõte järgimise kohta tõendeid.

Kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse

ning tagatiste olemasolu kava kinnitamisel (FIMS § 25 lg 3). Usaldusisiku kogutud tõendid

on piisavad hindamaks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Krediidiandja on

VÕS § 4034 lõikest 1 tulenevalt kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja peab selleks enne

tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (krediidivõimelisus) ja

hindama tarbija krediidivõimelisust (VÕS § 4034 lg 1 p-d 1, 2). Arvesse tuleb võtta VÕS §

4034 lõikes 2 nimetatud asjaolusid. Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034

lg 6). Juhul kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatud kohustusi, loetakse sama

paragrahvi lõige 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Tarbija ei võlgne

sellisel juhul muid tasusid.

Võlausaldajad ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlgniku Swedbank AS-i

pangakonto väljavõtetelt nähtub, et võlgniku regulaarne töötasu laekus võlgniku Swedbank

AS-i pangakontole. Samale pangakontole laekusid maksed erinevatelt krediidiandjatelt.

Võlgniku krediidivõimetus on konto väljavõtte põhjal tuvastatav. Kui krediidiandjad

võlgniku pangakonto väljavõtet analüüsisid, ei saanud jääda neile märkamata, et võlgnik

võttis järjepidevalt laene juurde. Laenude laekumised kontole on ainuüksi visuaalselt

märgatavalt suuremad kui tagasimaksed. Osa võlausaldajate vastustest nähtub, et nad olid

võlgniku korduvatest laenuvõtmistest teadlikud, kuid andsid sellele vaatamata võlgnikule

korduvalt uusi laene või refinantseerisid olemasolevaid kohustusi. Võlausaldajatel oleks

pidanud tekkima põhjendatud kahtlus, et võlgnik ei suuda laenukohustusi täita ning uute

laenukohustuste võtmine võib lõppeda võlgniku maksejõuetusega. Krediidivõimelisuse

hindamiseks ei piisa võlgniku viimaste kuude sissetulekute hindamisest, vaid arvesse tuleb

võtta võlgniku kõiki kohustusi.

Usaldusisiku poolt nõuete ümberarvestamine on õiguspärane. Võlausaldajad ei esitanud

usaldusisikule kõrvalnõuete arvestuskäiku, ehkki usaldusisik palus seda. Osa

võlausaldajatest jätsid esitamata krediidikulukuse määra. Kui tarbijakrediidileping on tühine

või krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, kohaldatakse VÕS §

94 lõikes 1 sätestatud intressimäära. Kuna kohus tuvastas vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise, ei ole vaja lepingute tühisuse tuvastamiseks andmeid koguda.

Kohus nõustus usaldusisiku metoodikaga nõuete ümberarvestamisel ja lähtus usaldusisiku

tuvastatud nõuete suurusest. Kohus määras nõuete suurused kindlaks vastavalt esitatud

kavale. Kohus ei määranud kindlaks nende võlausaldajate nõudeid, kelle nõuded on

ümberarvestamise tulemusel tasutud.

Nõuete ümberkujundamisel koheldi kõiki võlausaldajaid võrdselt. Vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise tõttu nõuete ümberarvestamine ei ole kohustuse

vähendamine FIMS § 21 lg 1 mõttes. Vähendada saab olemasolevaid nõudeid.

Kava alusel tasutakse kõigi võlausaldajate õigustatud põhinõuded täies ulatuses (100%).

Võlausaldajatele tehtavad väljamaksed on kava alusel samas suurusjärgus või vähemalt

mitte olulisel määral erinevad võrreldes pankrotimenetlusega. Võlgniku kohustuste maht on

pankrotimenetluse korral suurem, kui kava nõuete maht. Pankrotimenetluse korral lisandub

pandiga tagatud võlausaldaja nõue ning muud nõuded, mida võlgnik kavasse ei kaasanud,

kuid mis muutuvad pankroti väljakuulutamisega sissenõutavaks. Pankrotivara arvelt

tasutakse enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist pankrotimenetluse kulud. Võlgade

ümberkujundamise- ja pankrotimenetluse vahel kaaludes on raskustesse sattunud isiku

huvid üldjuhul võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil. Võlgniku vara

moodustavad korteriomand ja kaks sõidukit. Pankrotimenetluses tekib võlausaldajatel

tõenäoliselt võimalus nõude rahuldamiseks ca aasta varem kui kava alusel, kuid mitte

suuremas ulatuses. Antud juhul on põhjendatud seada esikohale võlgniku ja tema pere huvi

elusaseme säilitamiseks.

Kohus kinnitas kava FIMS § 26 lg 3 alusel. Usaldusisiku tasu suurus on vastavuses

usaldusisiku töö panusega ja kooskõlas FIMS § 54 lõikega 5.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

11. TF Bank AB palub määruskaebuses tühistada maakohtu määruse osas, millega

määrati kavas kindlaks TF Bank AB põhinõue 5982 eurot 13 senti, või tervikuna ning saata

tsiviilasi vastavalt tühistatud osas või tervikuna maakohtule uueks läbivaatamiseks. TF Bank

AB palub tagastada määruskaebuse eest tasutud riigilõiv 70 eurot.

TF Bank AB leidis vastuväites, et rikutud on hagita menetluses kohalduvat

uurimispõhimõtet ja kava on FIMS § 26 lõikega 4 vastuolus. TF Bank AB jääb nende

väidete juurde.

Maksejõuetusavalduse lahendamiseks seaduses ettenähtud korrast tulenevalt tekib

usaldusisikul alles pärast seda, kui kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse,

pädevus esitada nõuetele sisulisi vastuväiteid. Usaldusisik peab võlgade ümberkujundamise

menetluse algatamise järgselt uurimisprintsiibist tulenevalt välja selgitama kõik tähtsust

omavad asjaolud, sh nõudma võlausaldajatelt teavet selle kohta, kuidas nad järgisid

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Usaldusisik peab välja tooma, milliseid tõendeid ta

soovib. VÕS § 4034 lg 13 paneb vaidluse korral tõendamiskoormuse võlausaldajale. Vaidlus

tekkis käesolevas asjas siis, kui usaldusisik oli TF Bank AB nõuet vähendanud.

Maksejõuetusavalduse lahendamiseks korrast tulenevalt ei või usaldusisik pärast enda

nimetamist, kuid enne kohtu poolt menetlusliigi valimist, võlausaldajate nõudeid

kvalifitseerida ega küsida võlausaldajatelt vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta

tõendeid. Usaldusisik käesolevas asjas seda tegi. Selline käitumine on pangasaladuse kaitse-

eesmärgi tähenduses (krediidiasutuste seaduse (KAS) § 88) küsitav ja võlausaldajat

koormav. Võlausaldajale asetatakse tõendamiskoormus enne, kui võlgniku

maksejõuetusmenetluse käik selgeks saab. See ei ole põhjendatud. Maksejõuetusavalduse

menetlus võidakse lõpetada.

Usaldusisik ega maakohus ei selgitanud, mille põhjal nad leidsid, et võlgniku laenukoormus

oli liiga suur. TF Bank AB tuvastas võlgniku krediidianalüüsi käigus, et võlgniku

sissetulekute ja kohustuste suhe oli lepingu sõlmimisel (ja ka pärast lepingu sõlmimist)

madalam kui 50%. Eesti Panga 12. detsembri 2014. a määruse nr 17 järgi näitab see, et

võlgnik oli krediidivõimeline. Maakohus ei selgitanud, miks Eesti Panga määrusel ei ole

tähtsust.

Maakohus rikkus TsMS § 4772 lõikes 1 sätestatud järelevalvekohustust. Ta ei juhtinud

usaldusisiku menetlusvigadele tähelepanud ega kõrvaldanud neid. Maakohus rikkus

määruse põhjendamiskohustust, kuna ei vastanud TF Bank AB vastuväidetele.

12. Bigbank palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ning saata tsiviilasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi või teha uus määrus, millega kinnitada kavas

Bigbanki nõude suurus 9629 eurot 59 senti, sh lepingu I järgne põhinõue 2393 eurot 74 senti

ja lepingu II järgne põhinõue 7235 eurot 85 senti. Bigbank palub jätta määruskaebuse

esitamisega seotud kulud võlgniku kanda ja mõista need võlgnikult välja või tagastada

määruskaebuse eest tasutud riigilõiv 10 eurot.

Bigbank järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet. Bigbank tegi enne lepingu I sõlmimist

põhjaliku analüüsi ja leidis, et võlgnik oli krediidivõimeline. Võlgniku netosissetulekud olid

keskmiselt 2496 eurot kuus. Võlgniku kohustused olid koos lepingust tulenevate

kohustustega keskmiselt 1285 eurot 94 senti kuus. Võlgniku igakuiste kohustuste osakaal

sissetulekutest oli ligikaudu 51,52%. See on tavapärane. Võlgnikule jäi enda ja oma kahe

lapse ülalpidamiseks 1210 eurot 6 senti kuus. See on piisav. Võlgniku töösuhe oli

regulaarne. Sissetuleku langust ei olnud alust kahtlustada. Võlgniku finantskohustused ei

näidanud, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgnik täitis lepingust tulenevaid kohustusi enam kui

viis aastat. Bigbank tegi lepingu II sõlmimise eelselt põhjaliku analüüsi ja leidis, et võlgnik

oli krediidivõimeline. Võlgniku netosissetulekud olid keskmiselt 2275 eurot kuus. Võlgniku

kohustused olid koos lepingust tulenevate kohustustega keskmiselt 1247 eurot 63 senti kuus.

Võlgniku igakuiste kohustuste osakaal sissetulekutest oli ligikaudu 54,84%. Võlgnikule jäi

enda ja oma kahe lapse ülalpidamiseks 1027 eurot 39 senti kuus. See on piisav. Võlgnik oli

teise lepingu sõlmimise ajal Bigbankiga krediidisuhtes. Puudusid viited, et võlgnikul on

makseraskused. Võlgnik tasus kohustusi. Leping oli refinantseerimisleping ja selle

sõlmimise tulemusena vähenesid võlgniku igakuised kohustused. Võlgnik täitis kohustusi

neli aastat.

13. Placet palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus, teha uus määrus, millega

lisada kavasse Placetiga sõlmitud laenulepingust REF3716535 tulenev nõue, põhiosa 5714

eurot 44 senti. Placet palub tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 70 eurot.

Placetil on võlgniku vastu laenulepingust REF3716535 tulenev nõue. Placet esitas 12.

veebruaril 2024 usaldusisikule võlgniku panagakonto väljavõtte koos teiste tõenditega.

Usaldusisik kinnitas dokumentide kättesaamist. Placet hindas võlgniku maksevõimet

võlgniku pangakonto väljavõtte alusel. Placet kasutas võlgniku maksevõime hindamisel ka

võlgniku esitatud ning maksehäireregistri, Maksu- ja Tolliameti, kinnisvararegistri,

rahvastikuregistri ja Ametlike Teadaannete andmeid.

Võlgniku pangakonto väljavõttest nähtuvalt oli võlgniku keskmine sissetulek töötasu 2982

eurot. Placet võttis võlgniku krediidivõimelisuse hindamisel aluseks võlgniku viimase

kolme kuu keskmise sissetuleku 3143 eurot. Võlgnikul oli lepingu sõlmimise ajal 17

laenukohustust. Neist üheksa refinantseeriti. Üks kohustus Placeti ees sai tasutuks enne

lepingu sõlmimist. Pärast lepingu sõlmimist jäi võlgnikul alles seitse finantskohutust.

Lepingu sõlmimisega vähenes võlgniku neljast eelnevast lepingust tulenenud igakuine

kuumakse. See oli 559 euro 62 sendi asemel 246 eurot 9 senti. Võlgnikul ei olnud

varasemaid ega kehtivaid maksehäireid. Võlgnik tasus lepingust tulenevaid kohustusi kaks

ja pool aastat.

14. Usaldusisik palub jätta määruskaebused rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik

ja põhjendatud.

TF Bank AB ei esitanud usaldusisikule võlgniku pangakonto väljavõtet. Usaldusisik ei

saanud kontrollida, kas ja millist võlgniku pangakonto väljavõtet võlausaldaja võlgniku

krediidivõimelisuse hindamiseks kontrollis. TF Bank AB ei esitanud vastutustundliku

laenamise põhimõtte täitmise kohta ka muid tõendeid.

Bigbankil oleks pidanud tekkima kahtlus võlgniku krediidivõimelisuses, kuna võlgnikul oli

suure sissetuleku juures (u 2500 eurot) 17 erinevat finantskohustust. Tavapäraselt ei ole

tarbijal, kes suudab majandada oma regulaarsetest sissetulekutest ehk on krediidivõimeline,

sellises mahus krediidilepinguid. Võlgnik võttis väikeste vahedega ja lühikesel perioodil

korduvalt kiirlaenu juurde. Bigbanki väide, et võlgnik suutis viie aasta jooksul oma

kohustusi täita, ei ole asjakohane. Võlgnik võttis viie aasta jooksul korduvalt laene juurde,

et tasuda oma igapäevaseid kulusid ja finantskohustusi.

Placet esitas 12. veebruaril 2024 võlgniku pangakonto väljavõtte. Placet ei järginud siiski

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Võlgnikul oli enne Placetiga lepingu sõlmimist 19

erinevat finantskohustust. Lepinguga refinantseeriti üheksa erinevat kohustust. Pärast

lepingu sõlmimist oli võlgnikul 11 finantskohustust. Võlgnik võttis enne Placetiga

laenulepingu sõlmimist suurele sissetulekule vaatamata laenu juurde. Võlgnik võttis pärast

Placetiga sõlmitud lepingut võlausaldajalt kahe päeva pärast laenu juurde. Võlgnik võttis

regulaarselt kogumishoiuselt raha igapäevaste kulude katteks. Võlgniku pangakontolt

nähtub, et võlgniku sissetulekud olid lepingu sõlmimise eelsel perioodil väiksemad kui

väljaminekud. Placet jättis võlgniku finantskäitumise tervikuna hindamata. Usaldusisik jääb

varem esitatud seisukohtade juurde.

15. Võlgnik palub jätta määruskaebused rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik.

Võlgnik on asunud kava täitma.

16. TF Bank AB ja Placet paluvad teiste võlausaldajate määruskaebused rahuldada. BB

Finance OÜ ja IPF Digital paluvad määruskaebused rahuldada. Holm Bank AS jätab

määruskaebustes taotletu kohtu otsustada. Ülejäänud võlausaldajad ei esitanud

määruskaebuste kohta tähtaegselt seisukohta.

17. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning saatis need TsMS § 663 lg 5

alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

18. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

Bigbanki ning Placeti määruskaebused tuleb jätta kaebeõiguse puudumise tõttu läbi

vaatamata (TsMS § 664 lg 2). Samuti tuleb jätta TF Bank AB määruskaebus määruskaebuse

esitamise õiguse puudumise tõttu läbi vaatamata osas, milles TF Bank AB vaidlustab

maakohtu poolt kindlaks määratud TF Bank AB nõude suurust. Ülejäänud osas tuleb TF

Bank AB määruskaebus jätta rahuldamata. Vaidlustatud maakohtu määrus jääb muutmata

(TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1).

Ringkonnakohus käsitleb esmalt Bigbanki ja Placeti määruskaebuste lubatavust (I), seejärel

TF Banki AB määruskaebust (II) ning teeb viimaks menetluskulusid puudutavad otsustused

(III).

I

19. Maakohtu menetlust lõpetava määruse peale hagita menetluses võib esitada

määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud, kui seadusega ei ole ette nähtud

teisiti. Hagita menetluses tehtud muu määruse peale võib edasi kaevata üksnes seadusega

sätestatud juhul (TsMS § 660 lg 3). FIMS § 7 lg 2 järgi võib samas seaduses nimetatud

kohtumääruse peale esitada määruskaebuse FIMS-is ettenähtud juhul. Kui määruskaebus on

ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse

TsMS § 664 lg 2 alusel määrusega läbi vaatamata.

20. Maakohus määras 20. juuni 2024. a määrusega kindlaks võlausaldajate nõuete

suuruse kavas toodud summas (põhinõue). Bigbank ja Placet vaidlustavad määruskaebuses

nende nõuete kavast välja jätmist. Bigbank ja Placet leiavad, et nõuded peaksid kavas

sisalduma (kuna nad järgisid võlgnikuga lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet). Bigbank soovib, et kavas kinnitatakse Bigbanki nõue 9629 eurot 59 senti, sh

lepingust I tulenev põhinõue 2393 eurot 74 senti ja lepingust II tulenev põhinõue 7235 eurot

85 senti. Placet palub kavasse lisada laenulepingust REF3716535 tuleneva nõude: põhiosa

5714 eurot 44 senti.

21. Maakohus ei määranud 20. juuni 2024. a määruse resolutsioonis kindlaks Bigbanki

ega Placeti nõudeid. FIMS § 25 lg 3 järgi otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel

võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse. Sama paragrahvi lõike 4 alusel võib kohus jätta

võlausaldaja nõude suuruse kindlaks määramata, kui nõuet, mida soovitakse ümber

kujundada, kohtu arvates tegelikult ei ole. Maakohtu määruse peale, millega määratakse

kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest, saab FIMS § 7 lg

2 ja § 25 lg 6 järgi esitada määruskaebuse üksnes võlgnik. Võlausaldajal säilib FIMS § 32 lg

3 teise lause järgi ka kava kinnitamisel õigus vaielda eraldi hagi- või muus kohtumenetluses

nõude suuruse üle osas, mida kavas ei tunnustatud.

Bigbank ega Placet ei saa seega esitada maakohtu määruse peale määruskaebust, milles nad

vaidlevad enda nõude suuruse üle ja paluvad lisada endi nõuded kavasse.

22. Ringkonnakohus selgitab, et ümberkujundamiskavaga hõlmatud võlausaldaja võib

FIMS § 28 lg 2 teise lause järgi esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise

määruse peale, eeldusel, et ta on esitanud nõude ümberkujundamisele eelnevalt vastuväite.

Võlausaldajate Bigbank ja Placet nõuded ei ole ümberkujundamiskavaga hõlmatud.

Kava kinnitamise määrus FIMS § 28 lg 2 tähenduses on määrus, millega kohus kinnitab

ümberkujundamismeetmete kohaldamise, s.o võlgniku rahaliste kohustuste vähendamise,

täitmise tähtaja pikendamise või osadena täitmise (vt FIMS § 21 lg 1),

ümberkujundamiskavana FIMS § 26 alusel. Kava kinnitamise määrusest tuleb eristada

määrust, millega kohus otsustab võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse FIMS § 25 lg 3

mõttes või jätab võlausaldaja nõude suuruse FIMS § 25 lg 4 järgi kindlaks määramata.

Kohtu otsustused võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse kindlaksmääramise või

kindlaks määramata jätmise (FIMS § 25) ning kava kinnitamise kohta (FIMS § 26) võivad

sisalduda ühes ja samas kohtumääruses. Ringkonnakohtu arvates peaks kohtulahendi

resolutsioon sellisel juhul sisaldama selguse ning ülevaatlikkuse huvides (TsMS § 478 lg 1

teine lause, § 463 lg 2 ja § 442 lg 5) ka eraldi otsustusi (eraldi resolutsioonipunkte) nõuete

suuruse kindlaksmääramise ning kava kinnitamise (st ümberkujundamismeetmete

kohaldamise) kohta, mh tagaks see menetlusosaliste jaoks parema selguse kaebeõiguse

küsimuses. Samuti võiks FIMS § 32 lg-s 3 sätestatut arvestades kohtulahendi resolutsioonis

eraldi kajastada need nõuded, mida ümberkujundamiskavas ei tunnustatud. Praegusel juhul

ei sisalda maakohtu määruse resolutsioon eraldi otsustusi Bigbanki ja Placeti nõuete

kindlaks määramata jätmise (tunnustamata jätmise) kohta.

Eelnenu siiski ei tähenda, et võlausaldajad saaksid nende nõuete suuruse kindlaksmääramise

või kindlaks määramata jätmise peale esitada määruskaebuse FIMS § 28 lg 2 alusel.

23. Bigbanki ja Placeti määruskaebused jäävad FIMS § 7 lg 2 ning TsMS § 664 lg 2

alusel seega läbi vaatamata.

II

24. Sarnaselt Bigbanki ja Placetiga väidab TF Bank AB määruskaebuses, et maakohus

tuvastas valesti, et TF Bank AB ei järginud võlgnikuga lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Maakohus määras 20. juuni 2024. a määrusega kindlaks

võlausaldajate nõuete suuruse kavas toodud summas (põhinõue). Maakohus määras TF

Bank AB nõude suuruseks 5982 eurot 13 senti, kuna leidis, et TF Bank AB rikkus

võlgnikuga tarbijakrediidilepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on, et võlausaldaja nõuet ei ole

osaliselt või täielikult olemas (VÕS § 4034 lg 7). Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumisega seonduv on seega küsimus võlausaldaja nõude suurusest.

25. Nagu ringkonnakohus eespool selgitas, saab maakohtu määruse peale, millega

määratakse kindlaks võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suurus või keeldutakse sellest,

esitada määruskaebuse üksnes võlgnik (FIMS § 7 lg 2 ja § 25 lg 6). Võlausaldaja võib ka

kava kinnitamisel esitada eraldi kohtumenetluses nõude, mida kavas ei tunnustatud (FIMS §

32 lg 3 esimene lause).

26. Kuna TF Bank AB ei saa eelmärgitut arvestades vaidlustada maakohtu määratud

nõude suurust, ei saa ta ka esitada määruskaebust, tuginedes sellele, et maakohus tuvastas

valesti, et TF Bank AB ei järginud võlgnikuga lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet ning et TF Bank AB nõue on seetõttu maakohtu poolt määratust

suurem. TF Bank AB ei saa seega esitada määruskaebust määruse peale, millega maakohus

määras kindlaks TF Bank AB nõude suuruse 5982 eurot 13 senti. TF Bank AB saab 5982

eurot 13 senti ületava nõude osa olemasolu üle vaielda eraldi kohtumenetluses.

TF Bank AB määruskaebust saab seega läbi vaadata üksnes osas, milles TF Bank AB

väidab, et kava kinnitamisel rikuti menetlusõiguse norme ja kava on FIMS § 26 lõikega 4

vastuolus, s.o kava kinnitamist puudutavas osas. TF Bank AB määruskaebus jääb FIMS § 7

lg 2 ja TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata osas, milles TF Bank AB vaidlustab maakohtu

poolt määratud TF Bank AB nõude suurust.

27. Ringkonnakohus leiab, et TF Bank AB määruskaebuses esitatud väited ei anna alust

järeldada, et maakohus oleks määruse tegemisel rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659 ja

§ 654 lg 6).

28. TF Bank AB leiab esiteks, et usaldusisik ja maakohus rikkusid menetluse

läbiviimisel menetlusõigusnorme. Ringkonnakohus ei nõustu sellega.

28.1.

Ringkonnakohus ei nõustu, et usaldusisikul ei olnud pärast enda nimetamist, ent

enne võlgniku maksejõuetusavalduse alusel võlgade ümberkujundamise menetluse

algatamist õigust nõuda võlausaldajatelt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

kohta tõendeid. Usaldusisiku ülesanne on mh selgitada välja võlgniku varad ja kohustused

ning teavitada kohut ja võlausaldajaid erapooletult ning asjatundlikult võlgniku

majanduslikust olukorrast ja makseraskuste ületamise võimalustest (FIMS § 53 lg 1).

Usaldusisikul on maksejõuetusavalduse menetlemisel FIMS § 53 lõikes 2 sätestatud

ülesanded, sh kohustus koostada võlgniku nimel võlgniku vara- ja võlanimekiri ja esitada

see koos vajalike dokumentidega kohtule ning kohustus esitada kohtule hinnang võlgniku

majandusliku olukorra ja selle lahendamiseks sobiva menetlusliigi kohta. Usaldusisikul on

alates tema nimetamisest kuni maksejõuetusavalduse lahendamiseni mh kõik ajutise

pankrotihalduri õigused ja kohustused (FIMS § 15 lg 11).

Kui võlausaldaja nõuded tulenevad tarbijakrediidilepingust, on võlausaldajate nõuete

olemuse ja suuruse välja selgitamiseks vaja teada, kas võlausaldaja järgis lepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034 lõiked 1 – 6). Juhul kui

võlausaldaja ei järginud seda, võivad võlausaldajal (väidetavad) nõuded võlgniku vastu

osaliselt või täielikult puududa (VÕS § 4034 lg 7). Selleks, et usaldusisik saaks kajastada

võlgniku võlanimekirjas olemasolevaid nõudeid nende õiguslikult põhjendatud suuruses

ning anda võlgniku majandusliku olukorra lahendamiseks sobiva menetlusliigi kohta

põhjendatud hinnang, on usaldusisikul seega vaja teada, kas võlausaldaja järgis

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kuna usaldusisikul on maksejõuetusavalduse

menetluses seda teavet enda seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vaja, võib ta seda

koos asjakohaste dokumentidega võlausaldajalt maksejõuetusavalduse menetluse jooksul

nõuda (FIMS § 53 lg 6). Nimetatud teabe kogumine ei ole pangasaladuse seisukohalt

küsitav. Krediidiasutus peab avaldama pangasaladuse kirjalikus või elektroonilises vormis

esitatud järelepärimise vastusena füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses nimetatud

usaldusisikule füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses või pankrotiseaduses sätestatud

ülesannete täitmiseks (KAS § 88 lg 3 p 1, lg 4 ja lg 5 p 61). Võlausaldaja peab VÕS § 4034

lg 13 järgi tõendama vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist.

28.2.

Ringkonnakohus ei nõustu, et TF Bank AB ei saanud pärast võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamist esitada vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta tõendeid. Maakohus algatas 7. märtsil 2024 võlgniku võlgade

ümberkujundamise menetluse. Usaldusisik saatis 15. aprillil 2024 TF Bank AB-le võlgniku

avalduse, vara- ja võlanimekirja, võlgniku soovitud kava ja teatise, milles palus kavas

märgitud nõudega nõustumata jätmise korral teatada põhi- ja kõrvalnõuete suurus ja

arvutuskäik ning märkida, mis osas võlausaldaja kavas nimetatud nõudega ei nõustu ja

esitada selle kohta tõendid (dtl 490, 439). Usaldusisik toimis kooskõlas FIMS § 24 lõigetega

1 ja 2. Usaldusisik tõi kavas välja, et usaldusisiku hinnangul rikkus TF Bank AB võlgnikuga

lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 4034) ning seetõttu on

tema nõue kavas ümberarvestatud. TF Bank AB sai seega hiljemalt 15. aprilli 2024. a kirjast

teada, et juhul, kui ta ei ole nõus, et ta rikkus võlgnikuga lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet, tuleb tal esitada sellekohased väited ja tõendid.

Usaldusisik ei pea võlausaldajale loetlema üles, mis tõendeid võlausaldaja peab esitama.

Võlausaldaja peab esitama kõik tõendid, mis tal on ja mida ta soovib usaldusisikule esitada.

Võlausaldaja sai väiteid ja tõendeid esitada kuni 15. maini 2024. Kuna usaldusisik ei

nõustunud võlausaldajate vastuväidetega, esitas ta FIMS § 25 lg 2 alusel kava koos

võlausaldaja avalduse ja tõenditega ja enda täiendavate põhjendustega kohtule. Kohus

otsustas esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse kava

kinnitamisel (FIMS § 25 lg 3).

29. TF Bank AB leiab teiseks, et kava on FIMS § 26 lõikega 4 vastuolus.

Ringkonnakohus ei nõustu sellega.

Kohus peab kava FIMS § 26 lõikes 3 sätestatud alusel kinnitamise korral hindama seda, kui

suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõuet

pankrotimenetluses võrreldes kava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga

(FIMS § 26 lg 4). Maakohtu kinnitatud kava järgi kuulub täitmisele 100% võlausaldaja

õiguspärasest nõudest 27 kuu (s.o 2 aasta 3 kuu) jooksul. Pankrotimenetluses saab rahuldada

võlausaldajate nõudeid üksnes õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohustuse rahuldamise

ulatus pankrotimenetluses oleks, arvestades võlgniku vara väärust ja teisi kohustusi,

käesoleva menetlusega samas suurusjärgus. Pankrotimenetluses saaks võlgniku vara

võõrandada ja võlausaldaja nõuded täita tõenäoliselt küll lühema aja jooksul kui 27 kuud.

Arvestades samas, et kava kinnitamine võimaldab võlgnikul eeldatavalt ületada oma

makseraskused ja säilitada enda ja oma pere eluase ning võlausaldajal saada oma

õiguspärased nõuded täielikult rahuldatud, saab pidada kava kinnitamist siiski põhjendatuks.

Võlausaldaja õiguspäraste nõuete tasumine 2 aasta 3 kuu jooksul ei ole praegusel juhul

ebamõistlik. TF Bank AB ise pidas, juhul kui tema õigusvastased nõuded kavaga

rahuldataks, kava täitmise mõistlikuks ajaks viit aastat (dtl 448).

III

30. TF Bank AB, Bigbanki ja Placeti menetluskulud määruskaebemenetluses jäävad

nende endi kanda (FIMS § 8 lg 3 teine lause), ülejäänud menetluskulud jäävad võlgniku

kanda (FIMS § 8 lg 3 esimene lause).

31. TF Bank AB taotlus riigilõivu 70 euro tagastamiseks tuleb rahuldada osaliselt. Kuna

TF Bank AB määruskaebus jäi osaliselt rahuldamata, ei ole alust määruskaebuse eest

tasumisele kuuluvat riigilõivu TF Bank AB-le tagastada (TsMS § 150 lg 1 p 5). TF Bank

AB esitas määruskaebuse muuhulgas määruse peale, millega kohus kava kinnitas. Tegemist

ei ole võlgade ümberkujundamise menetlust lõpetava määrusega (vt FIMS § 37 lg 1).

Kaebuse esitamisel hagita menetluse korras läbivaadatavas asjas tasutakse riigilõivu 50

eurot (riigilõivuseadus (RLS) § 59 lg 5). TF Bank AB tasus määruskaebuse eest riigilõivu

70 eurot (dtl 678). TF Bank AB-le tuleb seega tagastada määruskaebuse eest enamtasutud

riigilõiv 20 eurot (TsMS § 150 lg 1 p 1).

Bigbanki ja Placeti taotlused riigilõivu tagastamiseks tuleb rahuldada. Bigbank palub

tagastada määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 10 eurot. Bigbank tasus

määruskaebuse eest riigilõivu alguses 10 eurot (dtl 558) ja pärast maakohtu 9. juuli 2024. a

määrust, millega Bigbanki määruskaebus jäeti käiguta, veel 60 eurot (dtl 564).

Ringkonnakohus saab Bigbanki riigilõivu tagastamise taotlusest aru nii, et Bigbank soovib

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tervikuna tagastamist. Placet palub tagastada

määruskaebuse eest tasutud riigilõiv 70 eurot. Placet tasus määruskaebuse eest riigilõivu 70

eurot (dtl 577). Bigbank ja Placet tasusid riigilõivu osaliselt ettenähtust rohkem (vt eelmine

lõik). Nende määruskaebused jäid läbi vaatamata. Neile tuleb määruskaebuste eest tasutud

riigilõiv seega tagastada (TsMS § 150 lg 1 p-d 1 ja 3).

(allkirjastatud digitaalselt)