2-23-115706/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv (eesistuja), Peeter Pällin ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-115706

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi K.K vastu võla ja

viiviste nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.05.2024 kohtuotsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aktsiaselts PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

274,20eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Kostja K.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kaidar Sultson

1(7)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada hagejale apellatsioonkaebusega esitatud tõendid ja mitte võtta neid asja

juurde.

2. Tühistada Harju Maakohtu 14.05.2024 kohtuotsus, millega kohus jättis hagi

rahuldamata. Teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja mõista välja K.K-lt Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 129,83 eurot, viivis seisuga 17.10.2024 132,47 eurot,

edasiulatuv viivis põhivõlalt 129,833 eurot määraga 0,083% päevas alates 18.10.2024 kuni

põhivõla tasumiseni ja sissenõudmiskulud 25 eurot.

3. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta K.K kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu

taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul pärast

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11.04.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse K.K-lt (kostja) 248,88 euro saamiseks. Seoses võlgniku vastuväitega

makseettepanekule anti nõue üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks.

1.2. 29.05.2023 esitatud hagis palus hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks võlgnevus 129,83

eurot, viivised 78,47 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ning hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude kohase täitmiseni.

1.3. Hageja tugines peamiselt järgmistele asjaoludele:

- Telia Eest AS (Telia) ja kostja sõlmisid kliendilepingu, mille alusel sai kostja hakata kasutama

Telia teenuseid, sõlmides selleks vastavad lepingud;

- 01.03.2018 sõlmisid Telia ja kostja liitumislepingu nr. 27724410;

- 12.06.2020 sõlmisid Telia ja kostja liitumislepingu nr 9178209, mille alusel osutas Telia

kostjale telekommunikatsiooniteenust numbrile +XXXXXXXXXXXX ning kostja kohustus

tasuma saadud teenuse eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt;

- lepingu allkirjastamisega kinnitas kostja, et ta on tutvunud üldtingimuste ja hinnakirjaga ning

kohustus neid täitma;

2(7)

- üldtingimuste p 5.2.5 järgi tuli kostjal maksta Teliale teenuste eest tasu vastavalt esitatud arvele

ja sellel märgitud rekvisiitidele ja tähtajale;

- üldtingimuste lisa kohaselt (lisa 2.1) on Telial õigus nõuda tähtaegselt laekumata summalt

viivist määraga 0,066% päevas ning alates 01.01.2023 määraga 0,0863% päevas;

- kostja jättis tasumata Telia esitatud arveid nr 20201002394689, 20201102664190,

20201203058353 ja 20210103455478;

- tuginedes üldtingimuste p-le 6.9 piiras Telia kostja teenused alates 06.01.2021 ja kuna kostja

võlgnevust ei tasunud, luges Telia lepingu ülesöelduks alates 21.01.2021;

- kostja ei reageerinud Telia nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus;

- 27.05.2022 loovutas Telia kostja vastu oleva nõude koos kõrvalnõuetega hagejale ja sellest

teavitati kirjalikult kostjat;

- kostja ei ole võlga tasunud;

- arvete makse detailinfost nähtub, et kostja arved on märgitud tasutuks 30.05.2022 nõude

loovutamise järgselt hagejalt laekunud rahaliste vahendite arvelt.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnistanud, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja tugines peamiselt järgmistele vastuväidetele:

- kostja puudub võlgnevus Telia ees, sest ta on kõik arved tasunud ja see nähtub ka Telia

iseteeninduskeskkonnast;

- hageja nõue võlateatistes, maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduses on erineva suurusega,

selgusetu on põhivõla ja kõrvalnõuete osakaal ning puuduvad viited tasumata arvetele ja nende

tähtaegadele;

- kostja palvele anda selgitusi jätsid nii Telia kui hageja vastamata;

- hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, millistest arvetest tulenevate nõuete loovutamise eest

on hageja Teliale tasunud ja mis arved on märgitud seoses sellega iseteeninduskeskkonnas

tasutuks;

- kostja ei saa aru, kas nõue loovutati 27.05.2022 või 10.06.2022.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus tegi 28.03.2024 otsuse, millega jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis

maakohus hageja kanda.

3.1. Maakohus tuvastas dokumentaalsete tõendite alusel järgmised asja lahendamiseks vajalikud

asjaolud:

- Telia loovutas 27.05.2022 nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale ja sellest teavitati

kirjalikult kostjat;

-10.06.2022 loovutusteatise kohaselt loovutati liitumislepingust nr 27724410 tulenev nõue;

- 23.08.2023 saatis Telia töötaja hagejale e-kirja, millele oli lisatud kinnituskiri nõude

loovutamise kohta, vastuskiri võlgniku esindaja poolt Teliale 20.04.2023 saadetud päringule ja

väljavõte Telia iseteenindusest võla loovutamise kohta;

- Telia kliendilepingu nr 27724410 on kostja aktsepteerinud Telia e-Keskkonnas 01.03.2018;

- 12.06.2020 sõlmiti Telia ja kostja vahel sõlmitud mobiilsideteenuste liitumisleping nr 9178209

ja selle alusel võimaldati kostjal kasutada mobiilsideteenuseid seonduvalt telefoninumbriga

+XXXXXXXXXXXX;

- vaidlusalused arved on esitatud seonduvalt teenustega, mida Telia on osutanud

telefoninumbritele YYYYYYY ja XXXXXXXXXXXX;

3(7)

- arvetest ei nähtu seost kliendilepinguga nr 27724410.

3.2. Maakohus järeldas, et kliendileping nr 27724410 on selle sisust tulenevalt raamleping, mis

loob kliendile võimaluse lihtsal viisil liituda Telia teenustega, kasutada e-Keskkondi, osta kaupu

ja sõlmida muid lepinguid Teliaga. Telia ei ole hagejale loovutanud teistest kostjaga sõlmitud

lepingutest tulenevaid nõudeid. Hageja ei ole tõendanud esitatud arvete seost kliendilepingust

(raamlepingust) tulenevate nõuetega. Hageja on esitanud Telia mobiilsideteenuste

liitumislepingu nr 9178209, millega võimaldati kostjal kasutada mobiilsideteenuseid, kuid sellest

tulenevate nõuete loovutamist ei ole hageja tõendanud. Kliendilepingust nr 27724410 kui

raamlepingust ei saanud tuleneda kostjale kohustusi hageja ees.

Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 170. Hageja ei tõendanud, et talle oleks

loovutatud Telia vaidlusalustest arvetest tulenev nõudeõigus. Seetõttu jäi hagi rahuldamata ning

kohus ei hinnanud nõude sisu (sh suurust). Menetluskulud jäid TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega hagi rahuldada või saata

asi maakohtusse uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

4.1. Maakohus leidis ekslikult, et hageja pole tõendanud, et talle on loovutatud hagis viidatud

Telia neljast arvest tulenev nõudeõigus.

Hageja selgitas 21.08.2023 seisukohas, et maksekäsu kiirmenetluse avaldusel on tõenditena

viidatud 01.03.2018 sõlmitud kliendilepingule 27724410 ehk kliendisuhte raamlepingule, mis

loob kliendile võimaluse liituda Telia teenustega, kasutada e-keskkondi, osta kaupu ja sõlmida

muid lepinguid Teliaga. Lisana oli Telia nõude loovutamisel lisanud kliendilepingule ka

12.06.2020 sõlmitud Telia mobiilsideteenuste liitumislepingu.

Lepingute alusel kohustus Telia osutama kliendile teenuseid ning klient oli kohustatud saadud

teenuste eest tasuma. Telia esitas teenuste kasutamise eest kostjale arved numbritega

20201002394689, 20201102664190, 20201203058353, 20210103455478, VH029641. Arvetel

oli kirjas kostja isiku- ja kontaktandmed ja teenuste sisu, kogused, maksumus ja tasumise

tingimused. Arved on nähtavad ka kostja esitatud iseteeninduse väljavõttest. Hageja tugines

hagis sellele, et esialgne võlausaldaja käsitles loovutamisel sõlmitud kliendilepingut ja selle

lisasid ühe õigussuhtena. Arved on seotud hagi esimese lisa teisel leheküljel avaldatud

telefoninumbriga.

4.2. Maakohus ei viidanud menetluses, et ta ei saa aru hageja tõenditest ja selgitustest. Hageja

esitab seetõttu ringkonnakohtule täiendava tõendi, milles Telia on välja toonud kõik nõude

kujunemise asjaolud. Kohus oleks pidanud selgitama pooltele tõendamiskohustust. Maakohtu

menetluses ei esitanud kostja tõendeid, et ta oleks arvetest tulenevad kohustused täitnud.

Vastus apellatsioonkaebusele

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või alternatiivselt

rahuldamata. Kostja vaidles vastu uue tõendi vastuvõtmisele.

4(7)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada. Ringkonnakohus saab teha uue

otsuse, millega rahuldab hagi (TsMS § 657 lg 1 p 2). Seoses sellega tuleb muuta ka maakohtu

menetluskulude jaotust.

Maakohus tuvastas siinse otsuse p-s 3.1 märgitud asjaolud, mille üle ei ole vaidlust ka

apellatsioonimenetluses ja mille ringkonnakohus võtab seetõttu aluseks asja lahendamisel.

7. Maakohus jättis põhjendamatult hagi rahuldamata põhjusel, et hageja märgitud arvetel puudus

seos raamlepingust tulenevate nõuetega.

7.1. Hageja on selgitanud 01.04.2024 menetlusdokumendis (dtl 134-137), et nõue tulenes

01.03.2018 sõlmitud kliendilepingust nr. 27724410 ja 12.06.2020 sõlmitud liitumislepingust nr

9178209. Hageja on selgitanud, et esimene on raamleping ja lisaks hagis märgitud arvetele

loovutati ka arvest nr VH029641 tulenev nõue (15 eurot), aga sellega seotud nõuet pole hagis

esitatud.

7.2. Tuvastatud asjaolude kohaselt sõlmisid Telia ja kostja 01.03.2018 liitumislepingu nr

27724410 (dtl 65), mis kannab pealkirja kliendileping ja mida maakohus pidas põhjendatult

raamlepinguks. Hageja esile toodud asjaoludest ja esitatud tõenditest nähtub, et raamlepingu

alusel sõlmisid pooled vähemalt ühe lepingu – 12.06.2020 liitumislepingu nr 9178209

mobiilsideteenuse osutamiseks ja see oli seotud tel nr-ga +XXXXXXXXXXXX (dtl 66).

Tegemist on raamlepingu alusel sõlmitud lepinguga. Seega saab järeldada, et hageja ei tugine

mitte raamlepingu alusel, vaid 12.06.2020 liitumislepingu nr 9178209 alusel esitatud arvete

tasumata jätmisele.

7.3. Kostja on märkinud, et hageja esitatud võlanõue on olnud erineva suurusega. Hageja

10.06.2022 kuupäeva kandvast nõude loovutamise teatisest (dtl 51) nähtuvalt teatas hageja

kostjale, et Telia loovutas talle lepingust nr 27724410 (raamlepingust) tuleneva nõude ja nõue on

hagejale üle läinud 27.05.2022. Samal kuupäeval koostatud võlanõudes (dtl 52) nõuab hageja

kostjalt raamlepingu alusel 219,86 euro tasumist, märkides, et selles summas sisaldub tasumata

laenusumma ja intress. Iseenesest on hageja eksitavalt märkinud, et tegemist on laenusumma ja

intressiga, kuid siinses menetluses on hageja nõude alust ja sisu selgitanud. Järgnevates

06.10.2022 ja 22.03.2023 võlanõuetes suureneb võlgnevus vastavalt 231,88 ja 254,21 euroni.

See on seletatav viivisenõude suurenemisega ajas.

7.4. Telia 23.08.2023 kinnituse kohaselt (dtl 109) loovutas Telia 27.05.2022 hagejale kostja

vastu 01.03.2018 ja 12.06.2020 lepingutest tulenevad nõuded. Hageja on selgitanud menetluses,

et Telia käsitleb raamlepingust ja mobiilsideteenuste lepingust tulenevat õigussuhet ühtse

lepingulise suhtena. Kinnituse kohaselt koosneb loovutatud nõue põhinõudest 129,83 eurot,

millele lisanduvad viivised ja sissenõudmiskulud. Telia on teatises kinnitanud ja seda tuvastas

õigesti ka maakohus, et nõue on hagejale üle läinud 27.05.2022. Seega ei ole põhjendatud kostja

seisukoht, et talle ei ole teada põhivõla ja kõrvalnõuete osakaal.

7.5. Vaidlusalustelt arvetelt (vastavalt dtl 49–50, 47–48, 45–46 ja 43–44) nähtub, et need on kõik

seotud tel nr-ga +XXXXXXXXXXXX. Kokkuvõttes on tõenditest järeldatav, et vaidlusalused

arved on esitatud raamlepingu alusel sõlmitud mobiilsideteenuse osutamise lepingu alusel.

8. Puuduvad tõendid, et kostjal puudus osutatud teenusest tulenev põhi- ja viivisevõlg Telia ees.

5(7)

8.1. Kostja on esile toonud ja esitanud tõendina Telia iseteeninduskeskkonna väljavõtte (dtl 96),

millest ilmneb, et arve nr 20201002394689 58,52 eurot, arve nr 20201102664190 58,39 eurot,

arve nr 20201203058353 58,46 eurot ja arve nr 20210103455478 12,85 eurot on Teliale tasutud.

8.2. Hageja selgitas 25.06.2023 menetlusdokumendis (dtl 105–106), et kostja esitas kohtule

iseteeninduse ekraani kuvatõmmised sellisel kujul, et neil ei kajastu info, mille kohaselt on kostja

arved märgitud tasutuks alles 30.05.2022 nõude loovutamise järgselt hagejalt laekunud rahaliste

vahendite arvelt. Nimetatu tõendamiseks esitas hageja vastava ekraani kuvatõmmise, millelt

nähtub vastav info (dtl 112). Seega saab tõenditest teha järelduse, et hageja on jätnud hagis

märgitud arved tasumata. Hageja ei ole vastupidist tõendanud.

9. Kostja on viidanud sellele, et maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduses viitas hageja nõude

loovutamise 27.05.2022 teatisele, hagiavaldusele lisatud teatis on koostatud 10. juunil 2022.

Nagu ringkonnakohus eelnevalt tuvastas, loovutas Telia 27.05.2022 hagi esemeks oleva nõude

kostja vastu hagejale, kuid teatis on koostatud 10.06.2022. Seega on nõue loovutatud 27.05.2022.

10. Esitatud tõenditest saab teha järelduse, et tarbijat on nõude loovutamisest teavitatud (VÕS §

412 lg 1) ja loovutamine on kehtiv.

10.1. Nõude loovutamisest teavitamist reguleerib VÕS § 70, mille kohaselt, kui võlausaldaja

teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on

võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole

kehtiv. Sama kehtib, kui võlausaldaja on nõude loovutamise kohta välja andnud dokumendi ja

uus võlausaldaja esitab dokumendi võlgnikule. Asjaolu, et loovutamise kohta väljaantud

dokument esitatakse võlgnikule hiljem, ei ole nõude loovutamise kehtetuse ega tühisuse aluseks.

10.2. Asjaolu, et nõuete loovutamise teates (dtl 51) on märgitud raamlepingu ja mitte

teleteenuste lepingu number, ei ole nõude loovutamise kehtetuse ega tühisuse aluseks. Hageja on

selgitanud 21.08.2023 menetlusdokumendis (dtl 101), et raamleping võimaldas sõlmida muid

lepinguid Teliaga ja mobiilsideteenuste liitumisleping on sõlmitud raamlepingu alusel. Ka

asjaolu, et maksekäsu kiirmenetluses nõudis hageja arvete tasumist teises ulatuses kui hagis, ei

ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Hageja on nõude kujunemise asjaolusid hagis selgitanud.

10.3. Nõude loovutamist ei muuda kehtetuks asjaolu, kui selles ei ole märgitud loovutatud nõude

aluseks olevate arvete tasumistähtajad. Nagu nähtub kostja vastuväidetest, oli tal võimalik

arvetega seonduvat kontrollida Telia iseteeninduskeskkonnas, samuti on hageja nõude aluseks

olevad arved esitanud. Kostja ei ole toonud esile, et hageja nõude suurus on mingil põhjusel vale,

mistõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik ka kostja väiteid võla puudumise kohta kontrollida.

10.4. Võlgnik saaks kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale keelduda tuginedes asjaolule, et

nõue ei ole hagejale üle läinud, kuna loovutamist ei ole toimunud (loovutamislepingut ei ole

sõlmitud) või see on kehtetu või tühine (nt vorminõuete järgimata jätmise tõttu). Sellised väited

asjas puuduvad.

11. Hageja põhinõude aluseks on VÕS § 108 lg 1 ja viivisenõude aluseks VÕS § 113 lg 1.

Hageja sissenõudmiskulude nõude aluseks on VÕS § 1132 lg 2 p 1.

11.1. Hageja on esile toonud, et Telia üldtingimuste kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt

viivist ja kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Hageja on esitanud üldtingimused ja selle lisad,

6(7)

mille kohaselt tuli arvete tasumisega viivitamise korral tasuda viivist 0,066% päevas ja alates

01.01.2023 on kehtiv viivisemäär 0,0863% päevas (dtl 25–40, 41–42). Hageja on selgitanud, et

on saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja (dtl 52–54) hinnaga vastavalt 15, 5 ja 5 eurot, kokku

25 eurot.

11.2. Hageja on esitanud nõude arvestuse 29.05.2023 menetlusdokumendis (dtl 62), mille

matemaatilisele arvestusele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Viivis põhivõlalt 129,83 on kuni

31.12.2022 kehtinud viivise määraga 0,066% on 61,78 eurot. Arvestades, et alates 01.01.2023 on

kehtiv viivisemäär 0,083% päevas, tuleb viivis põhivõlalt 129,83 eurolt arvestada välja

ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaga 17.10.2024 ja see on (arvestades põhivõla suurust 129,83

eurot ja viivitatud päevi 656) 70,69 eurot (viivisekalkulaator.ee andmetel). Kokku tuleb kostjalt

välja mõista hageja kasuks põhivõlg 129,83 eurot, viivis (61,78+70,69) 132,47 eurot, edasiulatuv

viivis põhivõlalt 129,833 eurot määraga 0,083% päevas alates 18.10.2024 ja sissenõudmiskulud

25 eurot.

12. Hageja soovib, et ringkonnakohus võtaks asja juurde tõendid, millega hageja soovib

tõendada nõude kujunemise asjaolusid. Tõendiks on Telia kinnitus, mille kohaselt loovutatud

nõue on tekkinud raamlepingu alusel sõlmitud mobiilsideteenuste osutamise lepingu alusel,

samuti nähtub tõendist konkreetsete arvete suurus. Lisaks on tõendiks volikiri, millest nähtub

Telia töötaja volitus vastavat kinnitust anda.

12.1. Kostja on vaielnud tõendi vastuvõtmisele vastu, kuna see on esitatud hilinemisega.

12.2. Kolleegium leiab, et tõendil ei ole tähtsust ja selle vastuvõtmiseks puudub vajadus (TsMS §

238 lg 1 p 2). Asjas on esitatud piisavalt tõendeid, mis võimaldavad tuvastada nõude aluse. Kuna

kostja ei ole tõendanud, et ta oleks mobiilsideteenuste osutamise lepingust tulenevad kohustused

kohaselt täitnud ega esitanud ka konkreetseid väiteid nõude võimaliku ebaõigsuse kohta, puudub

vajadus võtta asja juurde täiendavaid tõendeid nõude suuruse kohta selle loovutamise aja

seisuga. Seoses sellega ei hakka ringkonnakohus hindama, kas tõend on esitatud hilinemisega.

13. Hagi rahuldamise tõttu jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda

(TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).

14. Kuna maakohus ei ole hageja hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks

määranud, ei tee seda ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab

kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

15. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)