2-23-6498/64 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Kadri Mälberg

Kohtujurist

Ave Roosvalt

Määruse tegemise aeg ja koht

16.10.2024, Pärnu

Tsiviilasja number

2-23-6498

Tsiviilasi

R. P. hagi K. M.-i vastu ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja

lisanduva viivise nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R. P. (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Priit Palmiste

Kostja: K. M. (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta hageja R. P. hagi kostja K. M.-i vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise,

mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõudes läbi vaatamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Määrata kindlaks, et kostjal hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja R. P. on esitanud Pärnu Maakohtule hagi kostja K. M. vastu ebaõigete faktiväidete

ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja lisanduva viivise nõudes. Hageja palub

kohustada kostjat edastama hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast kohtuotsuse jõustumist Põhja-

Pärnumaa vallavalitsusele ja -volikogule alljärgnev teade nõudes vastava teate sisu avaldamist

valla koduleheküljel alljärgnevas sõnastuses: „Mina, K. M. (isikukood XXX), olen avaldanud

avalikus kohtumenetluses haldusasjas 3-23-338 (K. M. vs Põhja-Pärnumaa vallavalitsus)

alljärgneva faktiväite: Mako nõukogu esimees (R. P. ) ja nõukogu liikmed on süstemaatiliselt

aastate jooksul kõrvaldanud valla eelarvest raha seoses alltöövõtja kaudu arvete esitamisega

ettevõtetele ja eraisikutele ning nendest laekumistest ei ole valla eelarvesse midagi jõudnud ning

seetõttu on tekkinud kelmuse, omastamise ja mõjuvõimuga kauplemise kaudu tühimik valla

eelarvesse. Vastav väide on vale“. Lisaks palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja

mittevaraline kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel ning jätta kõik menetluskulud kostja

kanda (dtl 2-15).

Hagiavalduse kohaselt on hageja Põhja-Pärnumaa kohaliku vee-ettevõtte aktsiaselts Mako

nõukogu esimees. Hageja on ühtlasi ka Põhja-Pärnumaa piirkonna ühe suurema äriühingu OÜ

Halinga ainuosanik ja juhatuse liige. Kostja on esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse tühistada

haldusakt „Pärnjõe Kooli tegevuse ümberkorraldamine“. Hageja leiab, et vastavas haldusasjas on

kostja avaldanud järgneva valeväite ning väärtushinnangu: „kaebaja (juhib) kohtu tähelepanu

asjaolule, et Riigiprokuratuurile on revisjonikomisjoni aseesimehe E. K. poolt esitatud

kuriteoteade vallale kuuluva vee- ja kanalisatsiooniettevõtte Mako nõukogu esimehe ja nõukogu

liikmete kohta, kes süstemaatiliselt on aastate jooksul kõrvaldanud valla eelarvest raha seoses

alltöövõtja kaudu arvete esitamisega ettevõtetele ja eraisikutele ning nendest laekumistest ei ole

valla eelarvesse midagi jõudnud (1) ning seetõttu on tekkinud kelmuse, omastamise ja

mõjuvõimuga kauplemise kaudu tühimik valla eelarvesse (2)“. Vastavas menetluses on kostja

teadmata asjaoludel avaldanud avalikkusele hagejat puudutavalt ebaõigeid faktiväiteid ning

väärtushinnanguid. Vastavad dokumendid, sh ka ebaõiged faktiväiteid ja väärtushinnanguid

sisaldav dokument, on avalikkusele kättesaadavad Põhja-Pärnumaa valla dokumendiregistris.

Hageja lepinguline esindaja pöördus kostja poole nõudega vastav ebaõige faktiväide ning

väärtushinnang tagasi võtta. Kostja ei ole seda teinud, mistõttu õigusvastane tegevus on jätkuv.

Hageja on seisukohal, et eelviidatud väidetega avaldas kostja hageja kohta korduvalt ebakohaseid

väärtushinnanguid ning faktiväiteid laimates seeläbi hagejat. Kostja poolt avaldatud saab hinnata

kui ebaõigeid faktiväiteid ning ühes episoodis (järelduses) on kostja esitanud ka ebakohase

väärtushinnangu. Kuivõrd näiteks ebakohase väärtushinnangu puhul ei olegi hagejal muid

õiguskaitsevahendeid kui kahju hüvitamise nõudmine, siis leiab hageja, et mittevaralise kahju

hüvitamise välja mõistmine pakub kõige paremat rehabilitatsiooni ning annab kostjale signaali, et

hageja õiguste rikkumine pole lubatud. Seega on hageja hinnangul mittevaralise kahju hüvitamise

nõue põhjendatud. Ebaõigete faktiväidete osas soovib hageja valeväidete ümberlükkamist. Hageja

leiab, et süüteo toimepanemisele viitavad väljendid, nagu „vara omastamine“ ja „ametiseisundi

kuritarvitamine“ kujutavad endast üldjuhul väärtushinnanguid, kuna isik on neid väljendeid

valides lähtunud oma subjektiivsetest õigustõlgendustest.

Kostja poolt kohtumenetluses/menetlusdokumentides avaldatud faktiväited, mis on jõudnud läbi

dokumendiregistri avalikkuseni, on ebaõiged alljärgnevatel põhjustel. Esiteks väidab kostja, et

„Mako nõukogu esimees (hageja) ja nõukogu liikmed on süstemaatiliselt aastate jooksul

kõrvaldanud valla eelarvest raha (1) seoses alltöövõtja kaudu arvete esitamisega ettevõtetele ja

eraisikutele ning nendest laekumistest ei ole valla eelarvesse midagi jõudnud (2)“. Antud

osaväidetega soovis kostja jätta muljet, et hageja on õigusvastaselt omastanud raha, mis pidi

tulema valla eelarvesse. Arvestades küll lause ebaselgust ning konteksti, on kostja soovinud jätta

muljet, et läbi konspiratiivse tegevuse, ei ole valla eelarvesse raha laekunud ning hageja jt

aktsiaselts Mako nõukogu liikmed on raha omastanud. Antud väitega soovis kostja jätta mulje, et

hageja on nö „skeemitanud“ ning tema tegevus on olnud justkui juriidiliselt korrektne, kuid

konspiratiivne. Hageja leiab, et tegemist on ebaõige faktiväitega.

Kostja on väitnud, et mh (hageja) tegevuse tõttu, on tekkinud kelmuse, omastamise ja

mõjuvõimuga kauplemise kaudu tühimik valla eelarvesse. Kostja avaldatud tekstid kannavad

endas negatiivset väärtusotsustust, mis on suunatud hageja au ja väärikuse kahjustamisele ning

maine rikkumisele. Kostja on sisuliselt esitanud hageja mainet ja au kahjustava ebakohase

väärtushinnangu, et hageja on kelm ning korruptant, kes omastab kohalikust omavalitsusest raha.

Hageja ei ole andnud põhjust kostja avaldatud hinnanguteks ning avaldatud hinnang kahjustab

hageja au ja väärikust. Samuti ka tema mainet. Kostja, tehes vastava avalduse

menetlusdokumendis, mis vastavalt seadusele on avalikkusele kättesaadav, avaldas avalikkusele

hagejat puudutava ebakohase väärtushinnangu rikkudes sellega hageja au ja väärikust. Samuti on

hagejale tekitatud mainekahju. Praegusel juhul võivad ebaõigeid faktiväiteid ning

väärtushinnangut tajuda määratlemata arv kolmandaid isikuid, kuna vastav menetlusdokument on

avalikkusele kättesaadav Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse dokumendi-registris. Kostja teadis või

pidi teadma, et avalikus kohtumenetluses olevad ametlikud menetlusdokumendid ja selles

kajastatu tehakse kättesaadavaks kõigile (so avalikkusele) kohaliku omavalitsuse

dokumendiregistris. Seega on tegemist avaldamisega – kostja avaldas hageja kohta

väärtushinnanguid kolmandatele isikutele.

2 (6)

Hageja leiab, et kostja tegevus on õigusvastane, sest kostja avaldas teadvalt valed faktiväited

hageja kohta. Kostja tegu on õigusvastane minimaalselt alates nõudekirja kättesaamisest. Seega

isegi juhul kui kostja suudab ära tõendada õigustatud huvi olemasolu selliste väidete

avaldamiseks, on tema poolt etteheidetava teksti avaldamine muutunud igal juhul õigusvastaseks,

sest hageja juhtis nõudekirjaga kostja tähelepanu kostja tegevuse õigusvastasusele. Hageja leiab,

et kostja rikkus hageja isiklikke õigusi ning vastutab õigusvastase kahju tekitamis eest. Kostjal on

kohustus hüvitada hagejale tekkinud mittevaraline kahju ning sellele lisanduv viivis alates hagi

esitamisest kohtule kuni kohtu välja mõistetud moraalse kahju hüvitise täieliku tasumiseni. Hageja

leiab, et talle on tekitatud oluline mainekahju naabruskonna ja kogukonna inimeste silmis ja ees

ning kostja süü siinses asjas on keskmisest suurem. Hagejale on tema maine äärmiselt oluline.

Kostja poolt avalikkusele kättesaadavaks tehtud dokumendis laimab kostja hagejat sisuliselt

vargaks ning korruptandiks, kes on süstemaatiliselt omastanud valla raha. Seoses kostja poolt

avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju, ennekõike on

hagejale tekitatud mainekahju. Samuti vastava teksti lugemine, on hagejale solvav. Kostja

avaldatud laim põhjustab hagejale ebamugavustunnet teiste inimestega (eelkõige kohaliku

omavalitsusega) suheldes ning see häirib oluliselt ka hageja igapäevaelu. Eeltoodust tuleneb

kogumis, et kostja tegevuse tõttu on hagejale tekkinud mittevaraline kahju. Seega tuleb kostjalt

välja mõista tekitatud kahju eest hüvitis.

Hageja on kohaliku kogukonna ettevõtja, kes annab tööd paljudele kohalikele inimestele

Halingas. Kuna kostja tekst oli laim, siis oli (kohaliku) avaliku arvamuse kujunemise käik

ebaobjektiivne ning kahjustas hageja mainet. Hageja leiab, et kostja on avaldanud teadvalt ja

tahtlikult vale informatsiooni hageja kohta. Kostja süü suuruse puhul tuleb arvestada, et kostja

pole midagi ette võtnud pärast talle õigusvastasusest teavitamist. Kostjal pole ühtegi mõjuvat

põhjust, miks peaks kostja laim jätkuvalt avalikkusele kättesaadav olema. Kostja pole vabandanud

ega saa tänase hetkeni enda õigusvastasest käitumisest arugi. Käesoleval juhul rikkus kostja

hageja mainet vähemalt kohaliku kogukonna ja vallavalitsuse ja –volikogu inimeste silmis.

Arvestades kokkuvõtvalt üldise elukalliduse tõusu ning kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja

au teotamise suhtes, taotleb hageja käesolevaga kostjalt mõistliku kahjuhüvitise väljamõistmist

kohtu õiglasel äranägemisel vastavalt VÕS § 127 lg-le 6, TsMS § 233 lg 1 ning TsMS § 366.

Hageja hinnangul peaks hüvitise suurus olema minimaalselt kooskõlas temale põhjustatud

mittevaralise kahjuga, eriti arvestades põhjustatud kahju ulatust ning tõsidust.

2. Hageja on täiendavalt leidnud, et ebaõige on kostja seisukoht, et Põhja-Pärnumaa vallasekretär

oleks justkui avaldanud avalikkusele konfidentsiaalset infot (haldusasja menetlus 3-23-338).

Haldusasja 3-23-338 arutamist ei ole kuulutatud kinniseks. KOV-i puudutava kohtumenetluse

avalikustamine ei ole õigusvastane. Vastupidi, sellega on KOV-i tegevus avalikkusele

läbipaistvam. Isegi juhul, kui vastav info oleks konfidentsiaalne, ei õigusta see kostja tegevust, st

ei tee kostja tegevust õiguspäraseks. Kostja teadis või pidi teadma, et tema poolt esitatud

etteheited kahjustavad hageja mainet ning tema isikuõigusi. Kostja on oma vastuses esitanud

umbmääraseid ja hageja isikuõigusi (ennekõike hageja au ja väärikust kahjustavaid) rikkuvaid

seisukohti. Kostja on teadlikult laimanud hagejat. Kostja poolt esitatud väited on umbmäärased,

emotsionaalselt vaenulikud hageja suhtes ning tõendamata (dtl 71-73).

3. Hageja leiab, et kostja poolt halduskohtumenetluses ebaõigete andmete esitamisega said need

teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, sest need andmed jõudsid läbi Põhja-Pärnumaa

vallavalitsuse dokumendiregistri avalikkuseni. Seega ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga,

kus kostja esitaks kohtule menetlusdokumendi, milles avaldas hageja kohta väidetavalt ebaõigeid

ja mainet kahjustavaid andmeid ning kohtumenetluses andmete esitamisega ei saanud andmed

teatavaks kolmandatele (kõrvalistele) isikutele, vaid menetlusega otseses puutumuses olevatele

isikutele, s.t teistele menetlusosalistele ja kohtule (dtl 256-258).

Kostja vastuväited

3 (6)

4. Kostja esitas 26.06.2023 vastuse hagiavaldusele, milles märkis, et ei võta hagi õigeks ning palub

jätta hagi läbi vaatamata. Hageja Põhja-Pärnumaa vallavolikogu liikmena ei oleks saanud mitte

mingit teavet Tallinna Halduskohtu kaasuse kohta Pärnjõe Kooli kolmanda astme sulgemise osas,

kui Põhja-Pärnumaa vallasekretär oleks käitunud konfidentsiaalse infoga heaperemehelikult ning

poleks seda jaganud kõigile volikogu liikmetele. Hageja on ehitanud oma kaasuse

konfidentsiaalse info väärkasutuse peale. Hageja on Põhja-Pärnumaa vallavolikogu liige ja vallale

100% kuuluva vee- ja kanalisatsiooniettevõtte aktsiaselts Mako nõukogu esimees, mistõttu tema

tegevuse ja ärimudeli osas on suur avalik huvi aspekt ja sellega seotud asjaolud. Kostja ei ole

soovinud hagejat isiklikult laimata ega esitada väiteid, mis teda kahjustaks. Kostja on seisukohal,

et hageja ettevõtlustegevus ei ole olnud korrektne ning on kahjustanud valla huve, mistõttu on

kannatajaks kogu valla elanikud. Hageja käitumine vallavolikogu liikmena on olnud solvav ja

põhjendamatult vaenulik korduvalt. Kostja leiab, et olles enda kanda võtnud Pärnjõe Kooli

täismahus avatuna hoidmise kohtuvaidluse, on käesolev hagi pisut nagu kättemaksumissioon (dtl

57-58).

5. Kostja täiendava selgituse kohaselt esitas kostja Tallinna Halduskohtus väikekooli eest

võideldes antud väited seetõttu, et Põhja-Pärnumaa vallavalitsus tõi kooli kärpeplaani

ettekäändeks raha puuduse ja eelarvekriisi. Samal ajal väitis toonane vallavanem, et vallal on raha

piisavalt, tegemist on muude asjaoludega. Asjaoludega, mida siiani pole kogukonnale

põhjendanud (dtl 212-213).

Kohtumääruse põhjendused

6. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

7. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi

läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul tuleb hageja

hagi jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

8. Hageja esitatud ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude aluseks on VÕS § 1047 lg 1, mis

sätestab, et isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või

tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või

eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel

andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Vastavalt sama

paragrahvi lg-le 4 võib kannatanu ebaõigete andmete avaldamise korral andmete avaldamise eest

vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul,

sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Seega eeldab nimetatud sätte

kohaldamine, et hageja kohta esitatud andmed on avaldatud.

9. Kohus on 14.05.2024 kirjaga menetlusosalistele selgitanud, et kohtu hinnangul ei pruugi

käesoleval juhul olla tegemist andmete avaldamisega. Hageja on leidnud, et tegemist on väidete

avaldamisega, kuna kostja, tehes vastava avalduse menetlusdokumendis, mis vastavalt seadusele

on avalikkusele kättesaadav, avaldas avalikkusele hagejat puudutava ebakohase väärtushinnangu

rikkudes sellega hageja au ja väärikust.

10. Riigikohus on oma 25.09.2013 otsuse nr 3-2-1-80-13 p-s 40 asunud seisukohale, et avaldamine

on VÕS § 1047 tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine ning avaldaja on

isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kolmandateks isikuteks on kõrvalised

isikud, kellel puudub tavapäraselt õigus avaldatud andmetega tutvuda. Kohtupraktikas on leitud,

et kohtumenetluses andmete esitamist ei saa pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047

tähenduses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 10.12.2020 määrus nr 2-20-15027, 22.04.2021 määrus nr

2-21-4096). Kohtumenetluses andmete esitamisega ei saanud andmed teatavaks kolmandatele

(kõrvalistele) isikutele, vaid menetlusega otseses puutumuses olevatele isikutele, st teistele

menetlusosalistele ja kohtule. Samuti on varasemalt kohtupraktikas leitud, et seadus ei näe ette, et

4 (6)

kohtuasja raames antud ütlused, mis ei leia kohtulahendis kajastamist või jäävad kohtu hinnangul

tõendamata, oleksid väited, mida väiteid esitanud isikud peaksid eraldi tsiviilasjas ümber lükkama

ja hageja, kelle suhtes ütlusi esitati, saaks nõuda eraldi kohtumenetluses ütluste kui faktiväidete

ümberlükkamist. Kohtud on ka leidnud, et hagi menetlemiseks ei anna alust ka asjaolu, et hageja

kohta esitatud ebaõiged andmed võivad olla kättesaadavad avalikkusele jõustunud lahendi

avalikustamise kaudu (Harju Maakohtu 22.03.2021 ja Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2021

määrused nr 2-21-4096).

11. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 järgi tõlgendatakse seaduse sätet lähtudes

muuhulgas seaduse mõttest ja eesmärgist. VÕS § 1047 eesmärgiks ei ole anda õiguskaitset

olukorras, kus andmete esitaja realiseerib oma menetlusosalise positsioonist tulenevat õigust olla

kohtu poolt ära kuulatud (TsMS § 199 lg 1 p-d 4–7). Menetlusosaline ei tohi küll TsMS § 328 lg 1

alusel esitada teadvalt vale informatsiooni, aga tegeliku faktilise olukorra lõplik väljaselgitamine

tõendite uurimise ja hindamise teel on kohtu ülesanne menetluses, kus andmed avaldati (Tallinna

Ringkonnakohtu 10.12.2020 määrus nr 2-20-15027).

12. Hageja on kohtu selgitustest lähtuvalt leidnud, et käesoleval juhul on kohtumenetluses

(haldusasjas nr 3-23-338) andmete esitamisega saanud andmed teatavaks kolmandatele

(kõrvalistele) isikutele, sest need andmed jõudsid läbi Põhja-Pärnumaa vallavalitsuse

dokumendiregistri avalikkuseni, mistõttu ei ole käesoleval juhul tegemist olukorraga, kus kostja

esitas kohtule menetlusdokumendi, milles avaldas hageja kohta väidetavalt ebaõigeid ja mainet

kahjustavaid andmeid ning kohtumenetluses andmete avaldamisega ei saanud andmed teatavaks

kolmandatele (kõrvalistele) kõrvalistele isikutele. Kohus on seisukohal, et isikul on õigus oma

seadusega kaitstud õiguste kaitseks pöörduda kohtusse, kus menetlusosalistel on võrdne õigus ja

võimalus oma nõudeid põhjendada ja vastaspoole esitatut ümber lükata ja sellele vahetult vastu

vaielda. Andmed, mis esitatakse kohtumenetluses kohtule ja teistele menetlusosalistele, ei saa olla

andmete esitamine õigustamata kolmandale kui kõrvalisele isikule, sest menetlusosalistel on õigus

kohtule esitada oma seisukohti ja tõendeid, sh andmeid kui faktiväiteid ja väärtushinnanguid ja

teistel menetlusosalistel on õigus esitatule vastu vaielda ja esitada omakorda seisukohti ja

tõendeid teiste menetlusosaliste poolt esitatu õigsuse või väärtuse kohta vahetult samas

kohtumenetluses. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa pidada andmete avaldamiseks ka seda, et

antud menetlusdokument edastati menetlusosaliseks olevale kohalikule omavalitsusele, misjärel

see jõudis kohaliku omavalitsuse dokumendiregistrisse. Kohus leiab, et kuna käesoleval juhul ei

ole tegemist andmete avaldamisega, siis ei ole hagiga hageja poolt taotletavat eesmärki võimalik

saavutada.

13. Kohus ei pea võimalikuks menetleda ka üksnes mittevaralise kahju hüvitamise ja viivise nõuet,

kuivõrd selle eelduseks on hageja õiguste rikkumine läbi ebaõigete andmete avaldamise, mida

käesoleval juhul ei ole toimunud. Kuna kohtu hinnangul ei ole kohtule andmete esitamine

käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 tähenduses, vaid kohtumenetluses seisukohtade, sh

faktiväidete esitamisega, mida reguleerib halduskohtumenetluses halduskohtumenetluse seadustik,

siis ei ole hagejal hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada ja hageja hagi tuleb jätta läbi

vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel.

Menetluskulud

14. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 2 kohaselt

kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse

määrusega. Kuna kohus jätab hageja hagi läbi vaatamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

K. Mälberg

5 (6)

Kohtunik

Tallinna Ringkonnakohtu 17.12.2024 määruse RESOLUTSIOON:

1. Jätta Pärnu Maakohtu 16.10.2024 määrus muutmata ja R. P. i määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud R. P. i kanda. Hüvitamisele

kuuluvad menetluskulud puuduvad.

6 (6)