2-23-101876/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ahti Kuuseväli

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.10.2024, Tallinna kohtumaja (Lubja tn 4, Tallinn)

Menetluse viis

lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

Tsiviilasja number

2-23-101876

Tsiviilasi

Coop Pank AS hagi G.J vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

3903,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Coop Pank AS (registrikood 10237832)

Lepinguline esindaja: Rinaldo Ehaviir

Lepinguline esindaja: Margit Saar

Kostja: G.J (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 3500 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3500 eurot tasumisega viivitamise

eest viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

15.02.2023 kuni võla tasumiseni.

4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda

kanda.

5. Mõista kostjalt välja hageja kasuks hageja menetluskulud 455 eurot.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude summa (s.o 455 euro) tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse esitamise järel seisukoha selle lubatavuse osas

ning võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle

lahendamist istungil (TsMS § 637 lg 21).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 14.02.2023 hagi kostja vastu järgmise nõudega:

1.1. välja mõista Kostjalt Hageja kasuks Lepingust tulenev võlgnevus 3882,45 eurot, millest

laenu põhiosa võlgnevus moodustab 3500 eurot, intressivõlgnevus 268,27 eurot, viivise

võlgnevus 93,18 eurot, võla menetlustasu 15 eurot ja Lepingu haldustasu 6 eurot;

1.2. välja mõista Kostjalt Hageja kasuks jooksev viivis lepingujärgses määras ehk 0,0525%

päevas põhisummalt 3500 eurot alates 15.02.2023;

1.3. jätta kõik menetluskulud, milleks on hagilt tasutud riigilõiv summas 560 eurot, Kostja

kanda;

Kohus koostas 22.02.2023 puuduste kõrvaldamise määruse. Hageja esitas puuduste

kõrvaldamise 10.03.2023. Kohus palus oma 13.03.2023 saadetud kirjas kõrvaldada puudused,

mis olid hagejal jäänud kõrvaldamata. 21.03.2023 esitatud vastuses palub hageja:

1. välja mõista Kostjalt Hageja kasuks Lepingust tulenev põhiosa võlgnevus 3500 eurot;

2. välja mõista Kostjalt Hageja kasuks jooksev viivis seadusjärgses määras põhisummalt

3500 eurot alates 15.02.2023;

3. jätta kõik menetluskulud, milleks on hagilt tasutud riigilõiv summas 560 eurot, Kostja

kanda;

Kohus lähtub hageja poolt 10.03.2023 esitatud dokumendi resolutsioonist.

2. Hagi aluseks on hageja väitel Coop Pank AS (krediidiandja) ja kostja vahel 01.08.2022

sõlmitud väikelaenuleping nr L437131 (dtl 28-42) laenusummaga 3500 eurot, lepingutasuga

70 eurot, intressiga 18,9% aastas, tagasimakse tähtajaga 15.08.2026.

3. Kostjal tekkis lepingust tulenev püsiv võlgnevus koheselt peale lepingu sõlmimist alates

15.09.2022. Kuna Kostja ei tasunud intressi ja ei tagastanud laenumakseid, andis Hageja

Kostjale 14-päevase tähtaja Lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Kuna Kostja

võlgnevust tähtaegselt ei tasunud, ütles Hageja 29.12.2022 Lepingu erakorraliselt üles.

Lepingu alusel nõuab hageja jooksvat viivist tekkinud põhivõla summalt 3500 eurot

seadusjärgses määras alates 15.02.2023, mis teeb hagihinnaks 3867,50 (3500 eurot + aastane

viivis alates 15.02.2023 367,50 eurot) (TsMS § 133 lg 1 ja 2).

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohtuotsuse tegemise eeldused

Kohus menetles hagi lihtmenetluses (hagi nõude summa jäi lihtmenetluses lubatud nõude

summa piiresse) ja teavitas menetlusosalisi sellest menetlusse võtmise määruses. Kostja esitas

27.03.2023 vastuse hagiavaldusele, milles vaidles vastu kogu hagile. Kostja tugineb sellele, et

tema ei ole sõlminud hagejaga laenulepingut ega saanud hagejalt laenu. Kostja on seisukohal,

et ta langes kuriteo ohvriks ja algatatud kriminaalmenetluses tuvastati, et laenusaajateks olid

„tuvastamata isikud“ ehk hagejal on õigus laenusumma tagasi nõuda neilt isikutelt, mitte

kostjalt. Samuti oli hageja rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Hageja asus oma 10.04.2023 vastuses seisukohale, et hagejal ei olnud võimalik tuvastada, et

tegemist ei olnud kostjaga, kuna kostja logis iseteeninduskeskkonda sisse elamisloa alusel ja

laenulepingu sõlmimisel tuvastas isikusamasust enda näo ja dokumendi esitamisega.

Kostja hinnangul soodustas hageja poolne vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine

identiteedivargust.

Lihtmenetluses võib kohus teha otsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus esitab

siiski põhjendused otsuse arusaadavuse huvides.

5. Põhivõla nõue

Hageja esitas hagiavalduses (dtl 23) väite, et 01.08.2022 sõlmisid ta kostjaga

väikelaenulepingu nr L437131 (dtl 28-43 , hagi lisa 1), laenunumaga 3500 eurot. Kostja

vaidles sellele oma 27.03.2022 dokumendis vastu (dtl 67), väites, et kostja oli langenud

kuriteo ohvriks. Samuti väitis kostja, et hageja ei kontrollinud kostja isikusamasust piisavalt,

mis soodustas identiteedivargust (dtl 68). Hageja selgitas 10.04.2023 vastuses kohtunõudele,

kuidas kostja isikusamasust tuvastati (dtl 92) ja esitas selle kohta tõendid (10.04.2023 vastuse

lisad 1 ja 2). Kohus palus 08.07.2024 koostatud kohtunõudes kostjal selgitada, milles seisnes

hageja rikkumine ja kuidas see soodustas identiteedivargust. Kostja ei ole selgitanud, kuidas

hageja ei kontrollinud kostja isikusamasust piisavalt.

Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et ta kontrollis kostja isikusamasust piisava hoolsusega

(hageja 10.04.2024 esitatud vastus ja selle lisa 1 ja 2, dtl 91-107). Kostja oli laenu taotluse

esitamisel loginud spetsiaalsesse iseteeninduskeskkonda sisse elamisloa abil ning allkirjastas

laenulepingu isiklikult, tuvastades end laenulepingu sõlmimisel läbi isikusamasuse

tuvastamise spetsiaalse programmi Veriff, oma näoga kui ka oma dokumendi piltide

esitamisega. Kohus jääb eeltoodust lähtudes seisukohale, et leping oli sõlmitud hageja ja

kostja vahel. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hageja põhinõude summas 3500 eurot.

6. Viivise nõue

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.

Hageja nõuab kostjalt jooksvat viivist alates 15.02.2023 põhisummalt 3500 eurot (dtl 62).

Kohus rahuldab hageja jooksva viivise nõude alates 15.02.2023 kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

7. Menetluskulud

Kohus palus 13.09.2024 menetlusosalistel esitada oma menetluskulude nimekiri hiljemalt

17.09.2024 ja soovi korral vastaspoole menetluskuludele seisukoht hiljemalt 20.09.204.

Kohtunõue on pooltele kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu.

Hageja esitas menetluskulude nimekirja 17.09.2024, mida ei ole kostjale kätte toimetatud,

kuigi kohus püüdis kostjale dokumenti avaliku e-toimiku kaudu elektrooniliselt kätte

toimetada ning varasemalt on kostjale kohtudokumente just sellisel viisil kätte toimetatud.

Kostjale on kätte toimetatud kohtu 13.09.2024 koostatud kohtunõue, millega kohus andis

pooltele menetluskulude esitamise tähtaja ja vastaspoole menetluskuludele seisukoha

esitamise tähtaja. Kohtu hinnangul oli kostja teadlik, millal hageja esitab oma menetluskulude

nimekirja ehk et tal on võimalik pärast kohtunõudes väljatoodud tähtpäeva sellega tutvuda.

Kostja seda teinud ei ole.

Kostja ei ole esitanud menetluskulude nimekirja ega seisukohta hageja menetluskulude

nimekirjale.

Järgnevalt märgib kohus menetluskulude jaotuse ning määrab need rahaliselt kindaks (TsMS §

173 lg 1).

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hetkel tehti otsus kostja kahjuks, siis jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda ja kostja

enda menetluskulud tema enda kanda.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud, muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Samuti kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses (TsMS § 175 lg 1).

Hageja on 17.09.2024 taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud

riigilõivu 560 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 ja hageja 10.03.2023

esitatud dokumendi resolutsiooni kohaselt 3903,64 eurot. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1

ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 4000 eurot tasuda riigilõiv summas 455 eurot.

Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalik kulu riigilõiv summas 455 eurot.

Hagejal on võimalik esitada enam tasutud riigilõivu tagastamise taotlus TsMS § 150 lg 2 p 2

alusel. TsMS § 150 lg 4 sätestab, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli,

üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

TsMS § 150 lg 6 sätestab, et riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle

aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

Kohus loeb hageja põhjendatud menetluskuludeks 455 eurot.

Ahti Kuuseväli

kohtunik