Legislator Swiss Legal AI Agent Case Law & Legislation
1-10-15739/14 AI generated

1-10-15739/14 · 1-10-15739/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 1-10-15739/14
Court / Authority
Decision Date
Jurisdiction Estonia · Case Law (EE)

Summary

AI generated

1 K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 25. augustil 2011. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-15739 Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Prokuröri abi Jüri Vissak Kriminaalhooldusametnik Hille Deede Kriminaalasi Kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne karistuseks määratud üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu R.A isik...

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full Text of the Judgment · 1-10-15739/14

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg, koht 25. augustil 2011. a Tartu kohtumajas Kriminaalasja number 1-10-15739 Kohtunik Ingeri Tamm Sekretär Kristi Suvi Prokurör Prokuröri abi Jüri Vissak Kriminaalhooldusametnik Hille Deede Kriminaalasi

Kriminaalhooldusosakonna erakorraline ettekanne

karistuseks määratud üldkasuliku töö täitmisele pööramiseks Süüdimõistetu R.A isikukood: xxx; elukoht: x; x; x Kaitsja -

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) §-dest 428 lg 432 lg 3, kohus määras:

Jätta Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna taotlus R.A-le Tartu Maakohtu 23.02.2011. a otsusega KarS § 263 p 3 järgi mõistetud kandmata karistuse osa täitmisele pööramiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määrusele on menetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Tartu Maakohtus tunnistas lühimenetluses R.A 23.02.11. a otsusega nr 1-10-15739 süüdi KarS § 263 p 3 järgi ja mõistis karistuseks 6 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel

vähendati R.A-le mõistetavat vangistust 1/3 võrra ja karistati teda 4 kuu pikkuse

vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel loeti mõistetud karistusest kantuks eelvangistusaeg

2 09.09.2010-10.09.2010, so 2 päeva, lõplik R.A poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 3 kuud ja 28 päeva vangistust. Kohus asendas mõistetud 3 aasta ja 28 päeva pikkuse vangistus KarS § 69 lg 1 alusel 236 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati R.A üldkasuliku töö tegemise ajaks 1 aasta.

KarS § 75 lg 2 p 5 alusel määras kohus R.A-le kohustuse pöörduda ühe kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest alkoholismivastasele ravile ja läbida arsti poolt vajalikuks peetav ravikuur. Kohtuotsus jõustus edasikaebamata 03.03.2011. a.

Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond esitas 29.06.2011. a erakorralise ettekande, milles

taotleb R.A-le mõistetud üldkasuliku töö täitmisele pööramist, kuna R.A ei ole

allunud arsti poolt vajalikus peetavale ravikuurile ning ei ole tarvitanud arsti poolt välja kirjutatud ravimeid. Registreerimiskohustust on R.A täitnud üldjuhul nõuetekohaselt, ta

on jätnud ühel korral registreerimisele ilmumata. Üldkasulikku tööd on ta sooritanud 28.06.2011. a seisuga 109 tundi. Üldkasuliku töö juhendaja K.R on jäänud R.A poolt sooritatud tööga rahule. 03.06.2011. a peeti R.A kinni kahtlustatuna KarS 263 p 3

järgi - mobiiltelefonilt helistati Lõuna-Eesti Häirekeskuse lühinumbrile 112 ja teatati, et Tartus Ringtee 75 asuvas Lõunakeskuses on pomm.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Kriminaalhooldusametnik jäi kohtus taotluse juurde pöörata kandmata karistus täitmisele. R.A puudub elukoht, ta on rikkunud ka üldkasuliku töö kolme ajakava, jättes osadel päevadel tööle ilmumata. Käesolevaks ajaks on sooritatud 143 tundi, tegemata töötunde on 93. Seoses elukoha puudumisega on ta vahepeal ära kadunud, kuid siis jälle kohale tulnud.

R.A selgitas kohtus, et ta on elanud tuttavate juures, kindlat elukohta tal praegu ei ole.

Ta tahab edasi üldkasulikku tööd teha, aega selleks on veel piisavalt. Ühte rohtu ei ole ta võtnud, kuna see teeb ta uniseks ja siis ei saa ta tööd teha. Teist arsti poolt määratud rohtu on ta võtnud. Kui vaja, läheb ta uuesti arsti juurde.

Prokurör on seisukohal, et R.A kandmata karistus 93 töötundi, mis vastab 46 vangistuse päevale, tuleb täitmisele pöörata.

Kohtu seisukoht

Vastavalt KarS § 69 lg-le 6 võib kohus juhul, kui süüdimõistetu hoidub kõrvale üldkasulikust

tööst, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, pöörata kriminaalhooldusametniku ettekande alusel talle mõistetud vangistuse täitmisele.

Eakorralise ettekande esitamise aluseks on üks rikkumine – R.A ei täitnud

nõuetekohaselt talle kohtu poolt määratud kohustust pöörduda ühe kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest alkoholismivastasele ravile ja läbida arsti poolt vajalikuks peetav

ravikuur. Rikkumine seisneb selles, et R.A on küll arsti poole pöördunud, kuid ta ei

tarvita regulaarselt talle määratud ravimeid. Samas nähtub erakorralisest ettekandest ka, et R.A on määratud ravimeid võtnud liiga suures koguses ja tarvitanud alkoholi, mistõttu

talle on osutatud psühhiaatriakliinikus erakorralist abi. R.A on diagnoositud kerge

vaimne alaareng, oluline käitumishäire. R.A toimetuleku on raskeks teinud ka

3

alkoholiga liialdamine, mille tõttu ta on korduvalt paigutatud kainenemisele.

Kriminaalhooldaja on leidnud, et R.A vajaks rehabilitatsiooniteenust, tema probleemidega tegeleb omavalitsus. Eeltoodud asjaolusid ja rikkumise iseloomu arvesse võttes on kohus seisukohal, et karistuse täitmisele pööramine ei ole põhjendatud. Ravimite võtmine on toiming, mida peab tegema

teatud järjekindlusega. Tervislikust seisundist tulenevalt on R.A inimene, kes seda

ilmselt ei suuda, ta vajaks juhendamist ja kontrolli, s.o rehabilitatsiooniteenust. Samas on R.A vaatamata kindla elukoha puudumisele olnud võimeline üldkasulikku tööd tegema ning muid käitumiskontrolli nõudeid täitma sellisel määral, et need ei ole olnud erakorralise ettekande esitamise aluseks. R.A kinnitas, et on ka edaspidi suuteline kriminaalhoolduse nõudeid täitma ja allesjäänud aja jooksul ära tegema ülejäänud töötunnid. R.A-le määratud üldkasuliku töö tundidest on üle poole sooritatud, tegemata on 93 tundi tööd, mis on võimalik ära teha 2. märtsiks 2012. Kohus on seisukohal, et R.A-le tuleb anda võimalus jätkata üldkasuliku töö tegemist.

Ingeri Tamm Kohtunik