1-24-6001/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-24-6001

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2024, Tallinn

Kriminaalasja number

1-24-6001 (24231750709)

Kohtunik

Merit Bobrõšev

Kohtuistungi sekretär

Christelle Diana Rajaveer

Kriminaalasi

Jan Škurinski süüdistuses KarS § 424 lg 1 järgi,

kokkuleppemenetluses

Prokurör

abiprokurör Laura Liisa Mölder

Süüdistatav

Jan Škurinski

isikukood: 38906095210; kodakondsus: Eesti Vabariigi;

emakeel: eesti keel, xxxharidus; elukoht: xxx; töökoht: XXX;

kehtivad kriminaalkaristused puuduvad;

tõkend puudub.

Kaitsja

Tanel Riivits

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306,

311 ja 313 maakohus otsustas:

Tunnistada Jan Škurinski süüdi KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus

9 kuud.

KarS § 74 lg-te 1 ja 3 määrata, et ärakandmata karistus, s.o vangistus 9 kuud jääb

täitmisele pööramata, kui Jan Škurinski ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime

kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6, lg-s 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja

kohustusi. Jan Škurinski on kohustatud:

1. elama aadressil xxx;

2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

1-24-6001

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

7. mitte tarvitama alkoholi.

Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 17.10.2024. Käitumiskontrolli

nõudeid ja kohustusi hakatakse täitma otsuse jõustumisel.

Asitõendid:



andmekandja s.o DVD salvestis, jätta kriminaalasja materjalide juurde.

Mõista Jan Škurinskilt Eesti Vabariigi kasuks välja:



sundraha, s.o 1 230 eurot;



joobe tuvastamise kulu summas 242 eurot;

s.o kokku 1 472 eurot.

Menetluskulud kogusummas 1 472 eurot tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul,

s.o esimesel 11. kuul 122,67 eurot ja 12. kuul 122,63 eurot Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole

nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE522200221013264447 SWEDBANK pangas või

nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber

99924700028851 ning selgitus „Jan Škurinski, 1-24-6001, kriminaalmenetluse kulud“. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses

kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega.

Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole

kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on

kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jan Škurinskit süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult 05.01.2024 kella 03:03

paiku Harjumaal Tallinnas Kadaka tee 66b juures mootorsõidukit Audi Q7 (Tšehhi reg-nr XXX),

olles joobeseisundis (joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr 24T-TXT00174 järgi etanooli veres

2,12 mg/g +/- 0,06, k=2, s.t alkoholi sisaldus veres mitte vähem kui 2,06 mg/g ning uriinist

tuvastatud ained: kokaiin, diasepaam, nordasepaam). Sellise tegevusega rikkus ta liiklusseaduse

(LS) § 69 lg 1, lg 2 p 1 ja korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1 nõudeid.

LS § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund ja alkoholi

piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras.

LS § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht

alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või

tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem.

KorS § 36 lg 1 sätestab, et joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine

või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas

häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides.

KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise,

psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove.

Seega pani Jan Škurinski oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki juhtimise

joobeseisundis, s.o KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas J. Škurinski, tema kaitsja ja prokuratuuri vahel sõlmitud kokkuleppega

taotleb prokurör kohtus J. Škurinski süüdimõistmist:

1-24-6001

-

KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 9 kuu

pikkuse vangistusega.

Kohaldades KarS § 74 lg 1 ja lg 3 sätteid, määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui

süüdistatav J. Škurinski ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab

KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg-s 2 p-s 2 kohustust.

Kokkuleppes lepiti kokku selleski, et J. Škurinskilt kuuluvad väljamõistmisele menetluskulud

kogusummas 1472 eurot (s.o sundraha summas 1230 eurot ja kaitsjatasu summas 242 eurot).

KrMS § 180 lg 3 alusel lubada süüdistataval tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi võrdsetes

osades 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti lepiti kokku asitõenditega

toimimise viisis.

3. Kohtuistungil avaldas süüdistatav, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, on

andnud vabatahtliku nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel on

ta avaldanud oma tõelist tahet ning nõustub kõigi kokkulepetes kajastatud õiguslike järelmitega.

Menetluskulude hüvitamise kohustus on arusaadav ja võtab endale vabatahtliku kohustuse

menetluskulude hüvitamiseks.

Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega

kinnitamist.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

4. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse

poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe

sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil kokkuleppe

juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning

kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatav kuulub talle esitatud süüdistuses

süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista kokkuleppekohane karistus. Taotletud karistus vastab

süüdistatava süü suurusele ja karistuse eesmärkidele.

Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis otsustus hüvitamisele kuuluvate

menetluskulude kohta on kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on neis

osades ka kokkulepe saavutatud. Samuti on kokkulepe saavutatud asitõenditega toimimise viisis.

Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub

vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)