2-23-11313/23 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. oktoober 2024, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-11313

Tsiviilasi

F.K hagi Q.J-i vastu varalise ning mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 27. mai 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.K apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): F.K (isikukood XXX), lepinguline

esindaja advokaat Kristjan Kers

Vastustaja (kostja): Q.J (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 27. mai 2024 otsus hagihinna määramise

(resolutsiooni p 1), hagi mittevaralise kahju hüvitise 1300 eurot rahuldamata

jätmise (resolutsiooni p-d 2 ja 5), menetluskulude jaotuse (resolutsiooni p 6) ja

menetluskulude väljamõistmise (resolutsiooni p 8) osas ning teha tühistatud osas

uus otsus.

2. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1.

Määrata hagihinnaks 2932,54 eurot.

2.2.

F.K hagi Q.J-i vastu rahuldada.

2.3.

Välja mõista Q.J-ilt F.K kasuks varalise kahju hüvitis 832,63 eurot ja

mittevaralise kahju hüvitis 700 eurot.

2.4.

Välja mõista Q.J-ilt F.K kasuks viivis põhinõude (1532,63 eurot)

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud määras

alates 9. augustist 2023 kuni põhinõude täitmiseni.

2.5.

Jätta poolte menetluskulud maakohtus Q.J-i kanda.

2.6.

Välja mõista Q.J-ilt F.K kasuks menetluskuluna 3400,90 eurot, sh

riigilõiv 385 eurot.

2.7.

Välja mõista Q.J-ilt F.K kasuks viivis menetluskuludelt 3400,90 eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

3. F.K apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus Q.J-i kanda.

5. Välja mõista Q.J-ilt menetluskuluna ringkonnakohtus F.K kasuks 868,60 eurot

ja viivis väljamõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. F.K (hageja) esitas 9. augustil 2023 hagiavalduse Q.J-i (kostja) vastu, milles palus kostjalt

hageja kasuks välja mõista varalise kahju hüvitise 832,63 eurot ning mittevaralise kahju

hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hageja viitas hagiavalduses kohtute varasemale

praktikale mittevaralise kahju hüvitamise nõuete lahendamisel ja märkis, et arvestades hageja

ja tema perekonna üleelamisi ja hirmu, üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja

ükskõiksust, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 2000 eurot.

Hageja läks 2. aprilli 2023 hommikul tervisejooksule, kui teda ründas kostjale kuuluv koer.

Kuna hageja kuulas treeningu ajal kõrvaklappidest muusikat, märkas hageja koera alles siis,

kui koer oli hageja säärt hammustamas. Rünnaku ajal hakkas hageja karjuma, mille peale

ilmselt koer ehmus ja jäi urisevalt hagejat jälgima. Rünnaku tagajärjel sai hageja mitmeid

hammustusi ning tekkisid haavad parema sääre piirkonda. Tartus traumapunktis tehti hagejale

teetanuse süst, lisaks sai hageja antibiootikume ning pidi võtma valu vastu valuvaigisteid mitu

korda päevas. Juhtunu on hageja vaimsele tervisele ja turvatundele halvasti mõjunud ning

hageja ei ole siiani juhtunust toibunud.

Kostja võttis samal päeval hagejaga ühendust ja teavitas, et tegemist on kostja koeraga.

Hageja pöördus kohtuväliselt kahju hüvitamise nõudega kostja poole, millele kostja ei

vastanud.

2. Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 1532,63 eurot, sh

varalise kahju hüvitisena 832,63 eurot ja mittevaralise kahju hüvitisena 700 eurot. Maakohus

jättis 1300 euro ulatuses rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Maakohus jättis menetluskulud 54% ulatuses kostja kanda ja 46% ulatuses hageja kanda.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1855,39 eurot, sealhulgas

riigilõiv 226,80 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1628,59 eurot, samuti viivise

menetluskuludelt.

Maakohus leidis, et hageja on hagi esemes palunud kostjalt hageja kasuks välja mõista

mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel, kuid on samas hagis ja vastuses

kohtule nõutava hüvitise summaks märkinud 2000 eurot. Sellest järeldas kohus, et hageja on

esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude 2240 eurot (2000 eurot, millele lisandub ühe

aasta eest arvestatud seadusjärgses määras viivis 240 eurot).

Kohus mõistis kostjalt mittevaralise kahju hüvitisena välja 700 eurot ja luges sellega hageja

mittevaralise kahju nõude rahuldatuks osaliselt. Kohus leidis, et hageja esitas hagiavalduse,

mille hagihind oli 3172,55 eurot, kohus rahuldas hagiavalduse osaliselt nõuetes, millele

vastav hagihind on 1716,55 eurot. Seega rahuldas kohus hagiavalduse 54% ulatuses ning jättis

rahuldamata 46% ulatuses. Kohus jättis menetluskulud 54% ulatuses kostja kanda ja 46%

ulatuses hageja kanda ning mõistis vastavalt jaotusele kostjalt välja hageja menetluskulud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada osas, millega kohus:

1) muutis hagihinda ja määras hagihinnaks 3172,55 eurot (otsuse resolutsiooni p 1);

2) rahuldas hageja hagi kostja vastu osaliselt (otsuse resolutsiooni p 2);

3) jättis rahuldamata hageja hagi kostja vastu mittevaralise kahju hüvitisena 1300 euro

väljamõistmiseks (otsuse resolutsiooni p 5);

4) jättis menetluskulud 54% ulatuses kostja kanda ja 46% ulatuses hageja kanda (otsuse

resolutsiooni p 6);

5) mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1855,39 eurot (otsuse resolutsiooni p 8).

Apellant palus ringkonnakohtul teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ja

jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda või alternatiivselt saata asi maakohtule uueks

arutamiseks. Mõlema astme menetluskulud palus apellant jätta kostja kanda ning määrata

kindlaks ja mõista need hageja kasuks välja.

Maakohtu otsuse resolutsiooni kohaselt on kohus rahuldanud hagi osaliselt, kuid tegelikult

rahuldas kohus hagi täies ulatuses. Maakohtu tõlgendus, et hagi oli esitatud mittevaralise

kahju 2000 eurot nõudes, ei ole õige. Hageja taotles hagiavalduses expressis verbis

mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu õiglasel äranägemisel. Kuna kohus mõistis

mittevaralise kahju kostjalt välja (700 eurot), siis on hagi ka täies ulatuses rahuldatud ja kohus

oleks pidanud jätma menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

Apellant selgitas, et ta ei vaidlusta maakohtu poolt välja mõistetud mittevaralise kahju

hüvitise suurust (resolutsiooni p 3).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 366 kohaselt võib mittevaralise kahju hüvitamise

hagis nõutava hüvitise summa hagis märkimata jätta ja taotleda õiglast hüvitist kohtu

äranägemisel. Viidatud sättest ja aastatepikkusest kohtupraktikast mittevaralise kahju osas

tuleneb seega põhimõte, et kui hageja nõuab mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu

õiglase äranägemise järgi, siis ükskõik kui suure summa kohus lõpuks välja mõistab, on

vastav nõue rahuldatud täies ulatuses.

Hageja tõi hagiavalduse punktides 33-37 kohtu ette argumentatsiooni, milline oleks hageja

hinnangul õiglane hüvitise summa. Hagejal oli seadusest ja kohtupraktikast tulenev kohustus

esitada analüüs tema hinnangul õiglase hüvitise suuruse kohta. Hageja analüüs õiglase

hüvitise suuruse kohta ei muuda aga kuidagi hageja selgelt sõnastatud nõuet. Eelnevast

tulenevalt on kohus tõlgendanud hageja nõuet ilmselgelt valesti ning rikkunud seeläbi TsMS

§-i 366 ja §-i 439.

Maakohus on valesti lahendanud ka hagihinna küsimuse. Hageja algselt lähtuski mittevaralise

kahju nõude puhul hagihinnast 2000 eurot (vt hagi p 52.3). TsMS § 132 lg 1 kohaselt

eeldatakse, et mittevaralise nõude puhul on hagihinnaks 3500 eurot. Tegemist on eeldusega,

kuid nii kannatanu kui ka kahju tekitaja seisukohalt on pelgalt eeldusele tuginemine kahjulik,

sest kohtud tuginevad eelnevale kohtupraktikale ning keskmised hüvitised jäävad alla 3500.

Hageja hagihinna määratlus ei tulenenud sellest, justkui olekski hageja nõudnud mittevaralise

kahju hüvitist 2000 eurot, vaid nähes varasema kohtupraktika pinnalt ette, et väljamõistetav

hüvitis jääb oluliselt alla 3500 euro (ja nii ka käesolevas asjas oli), siis on põhjendamatu

nõuda riigilõivu maksmist oluliselt kõrgema määra järgi. 18. septembri 2023 määruses märkis

maakohus, et lähtuda tuleb siiski TsMS § 132 lg 1 eeldusest ning määras hagihinnaks 4432,55

eurot, mistõttu hagejal tuli riigilõivu juurde maksta. Pärast seda kohus menetluse kestel

kordagi hagihinna küsimust ei käsitlenud. Hagihinna muutmine otsusega on vastuoluline. Kui

kohtule jäi hageja nõue arusaamatuks, oleks kohus pidanud laskma hagejal seda selgitada.

Maakohus eksis hagihinna määramisel ka selles, et luges hagihinna osaks hageja nõutud

viivise. Viivist arvestatakse nõudelt, mitte hagihinnalt.

5. Kostja apellatsioonkaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusnormi olulise rikkumise tõttu

tühistada hagihinna määramise (resolutsiooni p 1), hagi 1300 euro mittevaralise kahju hüvitise

nõudes rahuldamata jätmise (resolutsiooni p-d 2 ja 5), menetluskulude jaotuse (resolutsiooni

p 6) ja väljamõistmise (resolutsiooni p 8) osas. Ringkonnakohus saab teha ise tühistatud osas

TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse. Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse.

7. Hagi oli esitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitise saamiseks. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja varalise kahju hüvitisena 832,63 eurot ja mittevaralise kahju

hüvitisena 700 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2), samuti viivise põhinõudelt 1532,63

eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Selles osas ei ole pooled maakohtu otsust

vaidlustanud ning maakohtu otsus on selles osas jõustunud.

Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse hagihinna määramise, hagi osalise rahuldamata

jätmise, samuti menetluskulude jaotuse ning väljamõistmise osas. Ringkonnakohus kontrollib

maakohtu otsuse põhjendatust ja seaduslikkust vaidlustatud ulatuses (TsMS § 651 lg 1).

8. Kõigepealt selgitab ringkonnakohus, millises suuruses nõude hageja mittevaralise kahju

hüvitamiseks esitas. Maakohus leidis, et hageja esitas mittevaralise kahju hüvitamise nõude

kindla summana 2000 eurot. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.

Hageja on hagiavalduses selgelt märkinud, et palub kohtul välja mõista kostjalt mittevaralise

kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Selline hageja nõue on kooskõlas TsMS §-s 366

sätestatuga, mis võimaldab mittevaralise kahju hüvitamise hagis jätta nõutava hüvitise summa

märkimata ja taotleda õiglast hüvitist kohtu äranägemisel.

Riigikohus on selgitanud, et kuna mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab

kohus rahalise hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5 ja 6 ning TsMS § 233 lg 1

alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh rikkumise intensiivsust, kestust

jms asjaolusid (vt nt Riigikohtu 25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p-d 19

ja 20). Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitisena 700 eurot

ja viivise väljamõistetud hüvitiselt, millega maakohus rahuldas hageja nõude täielikult.

Asjaolu, et hageja märkis hagi põhjendustes mõistliku hüvitise suuruseks 2000 eurot, ei oma

tähtsust hagi rahuldamise ulatuse määramisel.

Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb muuta hagi rahuldamise ulatuse osas ning tühistada

maakohtu otsus kostjalt hageja kasuks 1300 eurot välja mõistmata jätmises.

9. Järgnevalt selgitab ringkonnakohus hagi hinna määramisega seonduvat käesolevas asjas.

Tsiviilasja hinna nimetab hageja hagis, kui hind ei tulene selgelt avalduse esemest või

varasemast avaldusest ega ole seaduses täpselt kindlaks määratud (TsMS § 135).

Kohus määrab TsMS § 136 lg 1 kohaselt tsiviilasja hinna siis, kui hinda ei ole ette nähtud

seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta

leiab, et hageja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõige 4 kohaselt võib

kohus tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust muuta kuni asja lahendamiseni selles

kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga.

Hageja nimetas hagiavalduses mittevaralise nõude puhul hagihinnaks 2000 eurot, kogu hagi

hinnaks 2932,54 eurot ja tasus nimetatud hagihinnalt riigilõivu 385 eurot.

Maakohus määras hagihinna suuruseks 18. septembri 2023 määrusega 4432,55 eurot ja

kohustas hagejat tasuma sellelt hagihinnalt riigilõivu kokku 490 eurot.

Vaidlustatud otsusega määras maakohus uueks hagihinnaks 3172,55 eurot. Hagihinna

määramisel arvestas maakohus mittevaralise kahju nõude suuruseks 2240 eurot (2000 eurot +

viivise 240 eurot) ja varalise nõude suuruseks 932,55 eurot (832,63 eurot + viivis 99,92

eurot). Nimetatud hagihinnalt kuuluks tasumisele riigilõivuna 420 eurot.

Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et kuivõrd maakohus eksis hageja mittevaralise kahju

nõude suuruse määramisel, on maakohus ebaõigesti määranud kindlaks ka hagihinna. Hageja

on kasutanud võimalust esitada mittevaralise kahju hüvitamise hagi selliselt, et hagi nõudes

palutakse välja mõista kahju hüvitis vastavalt kohtu õiglasele äranägemisele TsMS § 366

järgi, kuid hagi põhjendustes on hageja välja toonud, kui suur õiglane hüvitis tema arvates

võiks olla. Sellisel juhul on eelduslikult hagi hinnaks TsMS § 132 lg-te 1 ja 3 järgi 3500

eurot. Kuivõrd sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus hagihinna määrata erinevalt lõikes 1

sätestatust, võiks selline hagejapoolne summa nimetamine olla üks selline asjaolu, mis

võimaldaks kohtul hagihinna lõikes 1 sätestatust erinevalt määrata (vt ka

Tsiviilkohtumenetluse seadustik III osa. Kommenteeritud väljaanne lk 647). Hageja

nimetatud summa jääb alla eeldusliku hagihinna 3500 eurot, mistõttu on põhjendatud hageja

seisukoht hagiavalduses, et hagihinnaks mittevaralise kahju nõudelt võiks kohus käesolevas

asjas määrata 2000 eurot. Arvestades ka hageja varalise kahju nõuet määrab ringkonnakohus

hagihinnaks 2932,54 eurot.

Ringkonnakohus märgib, et hagihinnalt viivist ei arvestata. Viivist arvestatakse nõudelt (vt ka

Tartu Ringkonnakohtu 6. septembri 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-17805, p 22). Kuivõrd

hagihinnalt 2932,54 eurot tuli maakohtus tasuda riigilõivu 385 eurot, on hageja tasunud

riigilõivuna maakohtu nõudel ettenähtust rohkem riigilõivu 105 eurot, mis tuleb hagejale tema

taotlusel tagastada TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.

10. Maakohus jättis vaidlustatud otsusega TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud 54%

ulatuses kostja ja 46% ulatuses hageja kanda. Maakohus lähtus seejuures ekslikust

seisukohast, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Tegelikult rahuldas maakohus hagi täielikult,

mistõttu tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda TsMS §-st 162 ja jätta kõik menetluskulud

maakohtus kostja kanda.

11. Kuivõrd maakohus jaotas ebaõigesti poolte menetluskulud, siis eksis maakohus ka kostjalt

hageja kasuks välja mõistmisele kuuluva menetluskulu suuruse kindlaksmääramisel

(resolutsiooni p 8). Kui kõik menetluskulud jäävad kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista kõik tema põhjendatud menetluskulud.

Maakohus tuvastas hageja põhjendatud menetluskulu suuruse 3435,90 eurot, sh pidas

maakohus põhjendatud menetluskuluks riigilõivu 420 eurot ja hageja lepingulise esindaja

kulu 3015,90 eurot (sh käibemaks). Maakohus ei pidanud põhjendatuks hageja lepingulise

esindaja kulusid 216 eurot ja on oma seisukohta põhjendanud. Hageja märgib

apellatsioonkaebuses, et ta ei vaidlusta menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramist,

millest saab ringkonnakohus aru nii, et hageja nõustub maakohtu hinnanguga hageja

põhjendatud menetluskulu suurusele. Ka kostja ei ole selles osas maakohtu otsusele

apellatsioonimenetluses vastuväiteid esitanud. Seetõttu loeb ringkonnakohus hageja

lepingulise esindaja põhjendatud kulu suuruseks 3015,90 eurot vastavalt maakohtu

tuvastatule.

Arvestades ringkonnakohtu seisukohta hagi hinna osas saab hageja põhjendatud

menetluskuluks maakohtus lugeda riigilõivu 385 eurot, mis tuleb kostjalt välja mõista.

Ülejäänud osas on hagejal õigus nõuda enamtasutud riigilõivu tagastamist.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskuluna maakohtus kokku 3400,90 eurot.

12. Ringkonnakohus rahuldab hageja apellatsioonkaebuse, mistõttu jäävad kõik

apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskulu suuruseks ringkonnakohtus

riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja kulud 3,5 h hinnaga 180 eurot/h, kokku 768,60 eurot

(koos käibemaksuga). Hageja palub välja mõista ka prognooskulud ringkonnakohtu otsusega

tutvumise ja selle analüüsi eest 109,80 eurot.

Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulud apellatsiooniastmes on vajalikud ning

põhjendatud tehtud kulutuste osas ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

menetluskuluna 868,60 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus jätab rahuldamata

hageja nõude prognoositavate kulude osas. Need kulud saab hageja kulude tekkimisel esitada

vajadusel järgmises kohtuastmes.

(allkirjastatud digitaalselt)