2-23-5919/42 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. oktoober 2024.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-5919

Tsiviilasi

H.M-i (H.M) hagiavaldus W.A (W.A) vastu kinkelepingu

alusel üleantu tagastamise nõudes

Tsiviilasja hind

28 760 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

H.M (isikukood XXX, aadress xxx)

Lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Kostja

W.A (isikukood XXX, aadress xxx)

Lepinguline esindaja Urmas Arumäe

Viimase kohtuistungi aeg või

viide asja lahendamisele

kirjalikus menetluses

Kohtuistung 12.09.2024.a

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata H.M-i (H.M, isikukood XXX) hagiavaldus W.A (W.A, isikukood

XXX) vastu nõudes tuvastada, et seoses lepingust taganemisega on kehtetu H.M-i ja W.A

vahel 25.10.2010.a notariaalselt tõestatud kinkeleping, millega H.M kinkis W.A-le

korteriomandi aadressiga XXX Tallinna linnas.

2. Jätta rahuldamata H.M-i (H.M, isikukood XXX) hagiavaldus W.A (W.A, isikukood XXX)

vastu järgmistes nõuetes:

2.1.

Nõue kohustada W.A andma tahteavaldus asjaõigusseaduse § 64 lõike 1 mõistes

asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega W.A annab H.M-ile üle XXX, Tallinna linn

(kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxx) omandi; asendada W.A vastav

tahteavaldus kohtuotsusega;

2.2.

Nõue kohustada W.A andma tahteavaldus, millega kustutatakse korterimandi

aadressiga XXX, Tallinna linn (kinnistusraamatu registriosa nr xxxxxxxx) kohta

avatud registriosa II jaos omanikuna W.A ning kantakse omanikuna sisse H.M;

asendada W.A vastav tahteavaldus kohtuotsusega.

3. Tühistada Harju Maakohtu 05.05.2023.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-5919

rakendatud hagi tagamine.

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

4. Jätta menetluskulud H.M-i (H.M, isikukood XXX) kanda.

5. Välja mõista H.M-ilt (H.M, isikukood XXX) W.A (W.A, isikukood XXX) kasuks

1 (10)

menetluskulud lepingulise esindaja kulu 1382 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend

kaks) eurot 52 (viiskümmend kaks) senti.

6. Välja mõista H.M-ilt (H.M, isikukood XXX) W.A (W.A, isikukood XXX) kasuks viivis

menetluskulude 1382 (üks tuhat kolmsada kaheksakümmend kaks) eurot 52

(viiskümmend kaks) senti tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates otsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

7. Jätta kindlaks määramata ja H.M-ilt (H.M, isikukood XXX) W.A (W.A, isikukood

XXX) kasuks välja mõistmata W.A lepingulise esindaja kulu 847 (kaheksasada

nelikümmend seitse) eurot 23 (kakskümmend kolm) senti.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus

asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab menetlusabi taotluse esitamise

korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

I. Kohtuotsuse kirjeldav osa

1. H.M (hageja) esitas 19.04.2023 Harju Maakohtule hagiavalduse W.A (kostja) vastu

kinkelepingu alusel üleantu tagastamise nõudes ning hagi tagamise avalduse (dtl-d 1-7). Kohus

jättis hagi ja hagi tagamise avalduse 20.04.2023 käiguta (dtl 29). Hageja esitas 05.05.2023 puuduste

kõrvaldamiseks täiendavad selgitused ja menetlusabi taotluse (dtl-d 47-51, 55-64). Kohus rahuldas

05.05.2023 määrusega hagi tagamise avalduse ning rakendas hagi tagamise abinõuna kostjale

kuuluva korteriomandi käsutamise keelamist hageja kasuks (dtl 85). Kohus andis hagejale

21.06.2023 määrusega menetlusabi riigilõivu tasumisel (dtl 105). Kohus võttis hagi 08.08.2023

menetlusse (dtl 115). Kostja vastas hagile 27.08.2023 (dtl-d 119-124). Kohus määras pooltele

10.10.2023 tähtajad avalduste ja dokumentide esitamiseks (dtl-d 168-171). Hageja esitas

07.11.2023 taotluste täienduse ja tõendid (dtl-d 178-182). Kostja esitas 21.11.2023 vastuse hageja

menetlusdokumendile (dtl-d 191-195). Hageja esitas 22.11.2023 selgitused ja seisukoha (dtl-d 200-

202). Kohus määras 29.12.2023 menetlustähtaja hagejale (dtl 203). Hageja esitas 19.01.2024

tunnistaja ülekuulamise taotluse (dtl-d 204-206). Kostja esitas 06.02.2024 vastuse hageja

19.01.2024 menetlusdokumendile (dtl-d 208-211). Kostja esitas 02.08.2024 menetluse kiirendamise

taotluse (dtl 215). Kohus rahuldas 16.08.2024 määrusega menetluse kiirendamise taotluse, lahendas

poolte taotlused ning määras kohtuistungi (dtl-d 218-219). Kohtuistung toimus 12.09.2024 (dtl-d

244-254). Kohus kontrollis istungil hageja lepingulise esindaja esindusõigust.

2. Hageja põhjendab hagiavaldust järgmiste väidetega. Hageja ja kostja sõlmisid 25.01.2010

kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale korteriomandi asukohaga XXX, Tallinn. Pooled

leppisid kinkelepingu olulise tingimusena kokku, et kostja koormab korteriomandi tähtajatu ja

tasuta isikliku kasutusõigusega hageja poja N.H kasuks kuni N.H surmani. Kostja ja N.H olid

lepingu sõlmimise ajal elukaaslased. Kostja ja N.H kooselu lõppes 2020.a märtsis. Kostja esitas

12.05.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus kohustada N.Ht andma nõusolek isikliku

kasutusõiguse kustutamiseks XXX, Tallinn korteriomandilt ning vastava kinnistusraamatu kande

tegemiseks tahteavalduse asendamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2023 otsusega tsiviilasjas

nr xxx jäeti hagiavaldus rahuldamata. Kostja võttis üsna pea pärast ringkonnakohtu otsuse

2 (10)

menetlusosalistele edastamist N.Hga ühendust. N.H elab alaliselt XXX, Tallinn korteris. Kostja

teatas, et ta soovib endale kuuluva korteri üle vaadata. Kostja ja N.H leppisid kokku aja 06.03.2023.

Kostja tuli 06.03.2023 XXX, Tallinn korterisse. Korteris viibisid samal ajal hageja, N.H ja N.H

sõber N.H. Kostja asus korterit telefoniga pildistama ning teatas N.Hle ja hagejale, et nad veel

kahetsevad seda, et N.H ei ole nõus enda kasutusõigusest loobuma. Kostja avaldas N.Hle, et ta

kavatseb korteriomandi võõrandada isikule, kes on võimeline nii N.H kui hageja korterist jõuga

välja viskama ning vajaduse korral tagama kasutusvalduse lõppemise ka kinnistusraamatusse

kantud märkuse kustutamise aluste täitumisel (see on siis eelduslikult N.H surmaga). Kostja oli

rääkinud korteri võõrandamise kavatsusest 13.01.2023 ringkonnakohtu istungil tsiviilasjas nr xxx.

Kostja teatas, et uus omanik on tegelikult juba ukse taga ning kutsus sisse mehe, kes sisenes

korterisse ja asus seal ringi vaatama, kuid ennast ei tutvustanud. Mees lahkus mõne aja pärast koos

kostjaga. N.H sai 20.03.2023 e-postiaadressile xxx kirja A.P nimeliselt isikult, kes küsis pisut

arusaamatus sõnastuses „kas korteril mille üle käib vaidlus, lasuval märkel on ka hind“. Hageja ja

N.H on ajakirjanduses avaldatud andmete põhjal teada saanud, et A.P kuulus nn „Q.Z jõuku“, kelle

kuritegelikku ajalukku kuuluvad ajakirjanduses avaldatud andmete põhjal tapmine, orjastamine,

narkokaubandus, peks ja vägistamine. Hageja hinnangul ei ole eluliselt võimalik, et kõnealune kiri

jõudis N.Hni sõltumatult kostja poolt 06.03.2023 tehtud avaldustest. A.P poolt edastatud kirjas on

kostjat nimeliselt mainitud. Hagejal ja N.Hl tekkis eelnevaga seonduvalt tõsine hirm, et kostjal on

tõepoolest kavatsus enda ähvardused teoks teha ning võõrandada hagejale ja N.Hle kahjulike

tagajärgede tekitamise eesmärgil kingitud korter isikutele, kes võivad korterile seatud

valdusõigusest vabanemiseks kasutada ka selliseid ebaseaduslikke viise, mis kujutavad endast ohtu

hageja ja/või tema poja elule ja tervisele. Hagejal on kostja tegevuse tõttu tekkinud paaniline hirm

ning sügav depressioon. Hageja ei suuda normaalselt magada, kuivõrd kardab enda poja elu pärast.

Hageja otsustas kostja kõnealusest käitumisest tingituna 25.10.2010 sõlmitud kinkelepingust

taganeda. Hageja hinnangul on kostja poolt XXX, Tallinn korteris esitatud ähvardused käsitletavad

jämeda tänamatuse aktina nii hageja kui ka N.H suhtes. Hageja hinnangul ähvardab kostja hagejat ja

tema poega vägivallaga üksnes seetõttu, et N.H soovib jätkuvalt kasutada temale kinkelepinguga

seaduspäraselt tagatud valdusõigust, mis kahandab aga kostjale kingitud korteri turuväärtust. Hageja

kinkis korteriomandi kostjale juba alusest peale vastumeelselt ja üksnes poja toonasele soovile vastu

tulles, samas oli kinkelepingu põhiliseks hageja poolseks tingimuseks just asjaolu, et hageja pojale

jääb kuni surmani korteri valdusõigus. Kostja käitumise põhjal on selge, et kostja vastavat tingimust

täita ja austada ei soovi ning teeb vahendeid valimata kõik endast oleneva, et vastava tingimuse

täitmise kohustus kõrvaldada. Hageja teeb lepingust taganemise avalduse hagiavalduses.

3. Kostja vaidleb hagile ja palub selle jätta rahuldamata. Kostja põhjendab vastuväiteid hagile

järgmiste väidetega. Kostja vaidleb vastu hagi menetlusse võtmisele, sest olemas on jõustunud Eesti

kohtuotsus samas nõudes samadel asjaoludel ning esinevad menetluse lõpetamise alused. Harju

Maakohtu 10.11.2020 otsusega tsiviilasjas nr xxx jäeti rahuldamata hageja hagi kostja vastu

kinkelepingust taganemise nõudes. Tallinna Ringkonnakohus jättis 04.06.2021 otsusega hageja

apellatsioonkaebuse rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Hageja ei esitanud

kassatsioonkaebust ning Harju Maakohtu 10.11.2020 otsus on jõustunud. Kinkelepingust

taganemine on juba lõplikult õiguslikult lahendatud Eesti kohtu lahendiga ja seetõttu puudub

õiguslik alus käesolevas asjas esitatud hagi menetlusse võtta ja menetlusse võetud hagi tuleb otsust

tegemata lõpetada. Hageja on koostanud tuvastushagi. Hageja võib esitada hagi õigussuhte

olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Kuidas

saab kohtult taotleda kinkelepingu kohustustehingu ja käsutustehingu kehtetuse tuvastamist

olukorras, kus nendest pole korra kohaselt taganetud või muul viisil tühistatud? Kuidas saaks kohus

kehtiva lepingu osas tuvastada kehtetust? Kostja ei võta hagi õigeks ega tunnista hagiavalduses

tema vastu suunatud nõudeid. Paberil on hagejaks H.M, kuid tema ei tea asjast suurt midagi. Kui

lähtuda sellest, et hagejaks on H.M, siis temaga ei ole kostja suhted sugugi nii halvad, kui

hagiavalduses lastakse välja paista. H.M polnud juba tsiviilasjas nr 2-12-7241 menetlemisest

huvitatud ja see oli N.H niiöelda „pahatahtlik projekt“, milles H.M ei soovinud osaleda, kuid ei

julgenud N.Hle vastu hakata, pidades seda vaidlust „suureks nonsensiks“. Jutt sellest, mida kostja

olevat N.Hle lubanud (nt jõuga välja tõsta, tappa vms) on paljasõnaline ja tõendamata väljamõeldis.

3 (10)

A.P kiri N.Hle ja kinnistu müügitehingu sidumine Q.Zga ei puuduta kuidagi hageja ja kostja

suhteid. Puudub igasugune kostja tegevus, mille tõttu peaks hagejal olema tekkinud paaniline hirm

ning sügav depressioon, et ta ei suuda normaalselt magada, kuivõrd kardab enda poja elu pärast.

Kui N.H tunneb muret ja ohtu oma elu ja tervise pärast, tuleb pöörduda õiguskaitseorganite poole.

Antud juhul seda tehtud pole. Kostja leiab, et hageja esitatud tahteavalduse asendamise nõue ei

rahuldamise korral täidetav. Hageja ja kostja vahel 25.10.2010. sõlmitud kinkeleping on kehtiv.

H.M on 08.11.2023 saatnud kohtule e-kirja, kus annab kohtule otse teada, et ta pole hagi esitanud

ega palunud seda ka kellelgi teisel teha. Hageja ei ole tegelik hageja ja et hageja poeg N.H kasutab

pahatahtlikult ära oma ema poolt kunagises samasisulises kohtuasjas antud volitust. Vandeadvokaat

Martin Kruus, esindab isikut, kellega ta pole esindamises kokku leppinud. Kostja taotleb, et kohus

nõuaks H.M-i poolt N.Hle antud volikirja, mille alusel vandeadvokaat Martin Kruus väidetavat

hagejat esindab, vandeadvokaat Martin Kruusilt viivitamatult välja. Kostjal on kahtlusi

vandeadvokaat Martin Kruusi esindusõiguses ehk õiguses esindada hagejat.

II. Kohtuotsuse põhjendav osa

4. TsMS § 368 lg 1 sätestab, et hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. TsMS § 423 lg 2 p 2 sätestab, et

kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega

kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui

hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Hageja esitas kostja vastu nõude tuvastada, et seoses lepingust taganemisega on kehtetu poolte

vahel 25.10.2010 notariaalselt tõestatud kinkeleping, millega hageja kinkis kostjale korteriomandi

aadressiga XXX Tallinna linnas (dtl 6). Hageja on kohtule avaldanud, et tegemist ei ole iseseisva

tuvastusnõudega (dtl 49, p 2). Hageja ei ole tuvastusnõudest loobunud või seda tagasi võtnud.

Hageja on esitanud kostja vastu võlaõigusseaduse (VÕS) § 268 lg-s 1 nimetatud nõude, mille

eelduseks on õiguslikke tagajärgi omav taganemine kinkelepingust. Kohus kontrollib taganemise

formaalseid ja materiaalseid eeldusi alusetu rikastumise nõude põhjendatuse kontrollimisel. Seetõttu

puudub VÕS § 268 lg-s 1 nimetatud nõude esitamise korral vajadus eraldi taotleda lepingu

kehtetuse tuvastamist TsMS § 368 lg 1 järgi. Hageja ei ole avaldanud, miks on talle oluline või

vajalik lisaks VÕS § 268 lg-s 1 nimetatud nõude lahendamisele kohtuotsuse resolutsioonis

kinkelepingu kehtetuse tuvastamine. Hageja avaldatust ei nähtu, et lepingu kehtetuse tuvastamine

on hagejale vajalik tema õiguste teostamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja põhistanud ega

tõendanud asjaolusid, millest nähtub tema õiguslik huvi õigussuhte olemasolu või puudumise

tuvastamise vastu TsMS § 368 lg 1 mõistes. TsMS § 368 lg 1 ei anna õiguskaitset tuvastushagi

esitamisele, kui hagejal puudub õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamise vastu õiguslik

huvi. Kohus jätab seetõttu TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse läbi vaatamata hageja nõudes

tuvastada, et seoses lepingust taganemisega on kehtetu poolte vahel 25.10.2010 notariaalselt

tõestatud kinkeleping, millega hageja kinkis kostjale korteriomandi aadressiga XXX Tallinna

linnas.

5. Kostja on leidnud, et esineb alus menetluse lõpetamiseks TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. TsMS

§ 428 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis

tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses

menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse

pöördumise.

Harju Maakohtu 10.11.2020 otsusega tsiviilasjas nr xxx jäeti rahuldamata hageja hagiavaldus kostja

vastu nõuetes kohustada kostjat tagastama hagejale korteriomand registriosa numbriga xxxxxxxx

ning andma nõusolek omanikukande muutmiseks ja hageja kandmiseks omanikuna

kinnistusraamatusse. Tallinna Ringkonnakohtu 04.06.2021 otsusega jäeti hageja apellatsioonkaebus

4 (10)

maakohtu otsuse peale rahuldamata. Kohtuotsus jõustus 06.07.2021. Kohtu hinnangul on hageja

käesolevas tsiviilasjas esitanud kostja vastu nõude, mille eesmärgiks on korteriomandi registriosa

numbriga xxxxxxxx tagastamine kostja poolt hagejale. Hagi ese on seega sama, mis tsiviilasjas nr

xxx esitatud hagiavalduse ese. Hageja on hagiavaldust põhjendanud asjaoludega, mille asetleidmise

ajaks on hagis märgitud 2023.a veebruar ja märts (dtl 3, p-d 3-4). Tegemist on asjaoludega, mis

tekkisid pärast kohtulahendi jõustumist tsiviilasjas nr xxx. Seetõttu ei ole hagi esitatud samal alusel,

mis tsiviilasjas nr xxx esitatud hagi. Seetõttu ei esine asjas menetluse lõpetamise alust TsMS § 428

lg 1 p 2 järgi.

6. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25.01.2010

korteriomandi kinkelepingu, millega hageja kinkis kostjale korteriomandi aadressiga XXX, Tallinn.

Pooled ei vaidle kinkelepingu sõlmimise üle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg

2 ja 238 lg 1 p 1). Kinkelepingu tingimused on tõendatud kinkelepingu dokumendiga, milleks on

Tallinna notari Sirje Velsbergi 25.01.2010 tõestatud notariaalakt, mis on registreeritud notari

ametitegevuse raamatu registri numbri 128 all („Korteriomandi kinkeleping, korteriomandi isikliku

kasutusõigusega koormamise leping ja asjaõiguslepingud“) (dtl-d 8-19).

7. Hageja põhjendab hagiavaldust väitega, mille kohaselt on korteriomand aadressiga XXX,

Tallinn koormatud tasuta ja tähtajatu isikliku kasutusõigusega N.H kasuks ning isikliku

kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamiseks piisab õigustatud isiku surma tõendamisest. Kohtu

hinnangul on korteriomandi isikliku kasutusõigusega koormamine tõendatud kinnistusraamatu

registriosa nr xxxxxxxx väljatrükiga (dtl-d 26-27). Isikliku kasutusõiguse tingimused on tõendatud

kinkelepingu dokumendi punktiga 5 (dtl 13).

8. Hageja põhjendab hagiavaldust sellega, et N.H on hageja poeg. Pooled selle asjaolu üle ei

vaidle, mistõttu ei vaja see eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

9. VÕS § 268 lg 1 sätestab, et kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja

kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267

punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 sätestab, et kinkija võib enne kingitud eseme

kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui kingisaaja on oma

käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust. VÕS § 268

lg-s 1 sätestatud taganemise aluste olemasolu peab tõendama kinkija (vt RKTKo 03.06.2019, 2-17-

5184/25, p 13). „Jäme tänamatus“ on hinnanguline kategooria, mis peab VÕS § 267 p 1 järgi

avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt RKTKo 01.12.2005

3-2-1-129-05, p-d 26-27). Üldjuhul saab „jäme tänamatus“ avalduda kingisaaja (mitte kingisaaja

lähedase) käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Kohus lähtub sellise käitumise hindamisel

kinkelepingu eesmärgist ning arvestab kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset

hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt RKTKo 22.02.2007 3-2-1-153-06, p

12). Kinkija lähedase isiku surmaga ähvardamist võib pidada kinkelepingust taganemist õigustavaks

asjaoluks, kui kingisaaja tegevus ei ole hinnatav hädakaitseks või hädaseisundis tehtud teona TsÜS

§-de 140 ja 141 tähenduses (vt ka nt RKTKo 22.02.2007 3-2-1-153-06, p 16).

Kingisaaja käitumine, millega kingisaaja on üles näidanud jämedat tänamatust kinkija või tema

lähedase suhte, on kinkelepingust taganemise materiaalne eeldus. Hagiavalduses on kirjeldatud

järgmist kostja käitumist, millega hageja sisustab kostja jämedat tänamatust:

-

kostja ja N.H kokkulepitud ajal 06.03.2023 tuli kostja N.H elukohta XXX, Tallinn asuvasse

korterisse;

-

korteris viibisid hageja, N.H ja N.H;

-

kostja asus korterit telefoniga pildistama;

-

kostja teatas N.Hle ja hagejale, et nad veel kahetsevad seda, et N.H ei ole nõus enda

kasutusõigusest loobuma;

5 (10)

-

kostja avaldas N.Hle, et ta kavatseb korteriomandi võõrandada isikule, kes on võimeline nii

N.H kui ka hageja korterist jõuga välja viskama ja vajaduse korral tagama kasutusvalduse

lõppemise kinnistusraamatusse kantud märkuse kustutamise aluste täitumisel;

-

kostja teatas, et korteri uus omanik on tegelikult juba ukse taga;

-

kostja kutsus sisse mehe, kes asus seal ringi vaatama, kuid ennast ei tutvustanud;

-

N.Hle kirjutas 20.03.2023 e-postiaadressilt xxx kirja A.P nimeline isik, kes küsis, kas

korteril mille üle käib vaidlus, lasuval märkel on ka hind;

-

A.P kuulus nn „Q.Z jõuku“, kelle kuritegelikku ajalukku kuuluvad vähemalt ajakirjanduses

avaldatud andmete põhjal tapmine, orjastamine, narkokaubandus, peks ja vägistamine.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja ja N.H kokkulepitud ajal 06.03.2023 tuli XXX, Tallinn asuvasse

korterisse, kus viibisid hageja, N.H ja N.H. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231

lg 2 ja 238 lg 1 p 1). Pooled ei vaidle selle üle, et koos kostjaga käis 06.03.2023 XXX, Tallinn

asuvas korteris A.P. Seetõttu ei vaja asjaolu eraldi tõendamist (TsMS § 231 lg 2 ja 238 lg 1 p 1).

Kohus leiab, et veebilehelt delfi.ee tehtud 08.09.2016 artikli väljatrükiga on tõendatud A.P varasem

kuulumine kuritegelikku ühendusse ning tema karistamine inimese surnuks peksmise eest (dtl-d 21-

25).

10. Kohtu hinnangul on inimese surmaga ähvardamine objektiivselt hukkamõistetav, olles

karistusseadustiku (KarS) § 120 järgi kuriteona karistatav tegu. Kohtu hinnangul võivad kostja

poolseks ähvardamiseks kogumis olla järgmised kostjale etteheidetavad teod, kui need tekitasid

N.Hs arusaama temale võimaliku kahju (surm) tekkimisest: (a) kostja teatas N.Hle ja hagejale, et

nad veel kahetsevad seda, et N.H ei ole nõus enda kasutusõigusest loobuma; (b) kostja avaldas

N.Hle, et ta kavatseb korteriomandi võõrandada isikule, kes on võimeline nii N.H kui ka hageja

korterist jõuga välja viskama ja vajaduse korral tagama kasutusvalduse lõppemise

kinnistusraamatusse kantud märkuse kustutamise aluste täitumisel; (c) kostja teatas, et korteri uus

omanik on tegelikult juba ukse taga ja kutsus korterisse A.P, kes on kuulunud kuritegelikku

ühendusse ja keda on karistatud tapmise eest; (d) A.P pöördub kostjaga kooskõlastatult hiljem e-

kirja teel N.H poole.

Isikliku kasutusõiguse kinnistusraamatust kustutamise eelduseks saab olla õigustatud isiku surm.

Seetõttu tähendab ähvardus, mille kohaselt tagab uus omanik isikliku kasutusõiguse

kinnistusraamatust kustutamise eelduse, õigustatud isiku surmaga ähvardamist, mille võimalik

põhjustaja on uus omanik. Sellise ähvarduse muudab tõsiseltvõetavaks see, kui ähvardaja teeb

teatavaks uue omaniku isik ning uut omanikku on varem karistatud vägivallakuriteo eest. Kostja on

vaielnud vastu hageja väitele, et kostja ähvardas N.Ht. Seetõttu on hagejal koormis tõendada

asjaolu, et kostja ähvardas N.Ht.

11. Hageja on soovinud oma väidet ähvardamise kohta tõendada N.H digitaalselt allkirjastatud

avaldusega (kiri), mis on adresseeritud kohtule (dtl-d 183-184). N.H on 07.11.2023 avalduses

märkinud järgmist: „N.H küsis, kas W.A oleks valmis korteri temale müüma aga W.A ütles et seda

ta kindlasti ei tee. W.A ütles, et müüb korteri inimestele, kes on võimelised nii N.H kui tema ema

korterist jõuga välja viskama ja kui vaja siis lõpetama ka N.H kasuks tema surmani kehtiva õiguse

korterit kasutada. [---] Siis teatas W.A äkki ootamatult, et tegelikult on korteri uus omanik juba

ukse taga, ta avas ukse ja lasi sisse ühe võõra mehe, kes seal ootas. [---] Korterisse sisenenud mees

vaatas seal lihtsalt ringi ja läks siis koos W.A-ga minema. Võõras mees mida eriti ei rääkinud ja

W.A tema juuresolekul ka rohkem mitte. [---] Me saime kõik W.A jutust aru nii, et ta ähvardas N.Ht

ja tema ema sellega, et ta müüb või annab korteri sihilikult mingisugustele kurjategijatele selleks, et

need N.H ja tema ema sealt vägivallaga või jõuga välja viskaksid. Sealhulgas jäi W.A jutust mulje,

et need inimesed võivad N.H vajadusel ka ära tappa“ (dtl 184). Kohus ei loe N.H kirja tõendusjõudu

võrreldes teiste tõendite omaga madalamaks, sest kostja vaidles vastu N.H tunnistajana

ülekuulamisele ja ei soovinud kasutada võimalust N.H-le tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja

koostamise asjaolude selgitamiseks.

6 (10)

Hageja andis vande all järgmise seletuse: „Eelmisel aastal, umbes 6. märtsil olin Tallinnas ja

oleksin pidanud sellel päeval ära sõitma, aga N.H ütles mulle, et tal on mind vaja ja ärgu ma mitte

sõitku. [---] Mingil ajal saabus ka W.A, kes ütles, et tal on korterile uus omanik või uus ostja, ma

täpselt ei mäleta enam. [---] Kui ta hakkas ära minema, siis see mees ütles sellise lause: ,,Sellest

pole midagi, et sees elatakse, mul on selle jaoks olemas sõbrad, kes aitavad“. W.A midagi ütles, ma

ei kuulnud. Seda ei kuulnud ei minu poeg ega ka see N.H, sest mina istusin välisuksele kõige

lähemal. [---] W.A rääkis, et tal on uus ostja ja korter tuleb tühjaks teha. [---] Minule on N.H

kõnelnud, et talle on lubatud tappa anda ja maha lüüa ja muid selliseid asju. Minule ei ole teada, kes

seda on lubanud. W.A ei ole mind ähvardanud. Mind isiklikult pole keegi ähvardanud, seepärast ei

ole ma politseisse pöördunud. N.H oleks pidanud ise pöörduma. W.A ei ole minu kuuldes N.Ht

ähvardanud“ (dtl-d 251-252).

Kohtu hinnangul sisaldab hageja vande alla antud seletus teavet, mille kohaselt ei ole kostja hagejat

ähvardanud ega hageja kuuldes N.Ht ähvardanud. Hageja vande all antud seletus lükkab ümber

hageja väited, mille kohaselt kostja teatas N.Hle ja hagejale, et nad veel kahetsevad seda, et N.H ei

ole nõus enda kasutusõigusest loobuma ning kostja avaldas N.Hle, et ta kavatseb korteriomandi

võõrandada isikule, kes on võimeline nii N.H kui ka hageja korterist jõuga välja viskama ja

vajaduse korral tagama kasutusvalduse lõppemise kinnistusraamatusse kantud märkuse kustutamise

aluste täitumisel (dtl 251-252). Kohtu hinnangul sisaldab N.H kiri teavet, mille kohaselt kostja

avaldas N.Hle, et ta kavatseb korteriomandi võõrandada isikule, kes on võimeline nii N.H kui ka

hageja korterist jõuga välja viskama ja vajaduse korral tagama kasutusvalduse lõppemise

kinnistusraamatusse kantud märkuse kustutamise aluste täitumisel (dtl 184). Kohtu hinnangul on

N.H kiri ja hageja vande all antud ütlused vastuolus osas, mis puudutavad N.H ähvardamist.

Seetõttu peab kohus hindama kõiki tõendeid kogumis ning otsustama, kumb viidatud tõenditest on

usaldusväärne ning jätma ilmselt ebausaldusväärse tõendi asja lahendamisel arvestamata.

Hageja on esitanud kohtule dokumentaalse tõendina hageja tehtud videosalvestise (dtl 185). Pooled

ei vaidle selle üle, et videosalvestis on tehtud 06.03.2023 XXX, Tallinn asuvasse korteris. Hageja

antud seletuse kohaselt asus hageja videosalvestist tegema alles pärast seda, kui kostja oli öelnud, et

tal on korterile uus omanik või uus ostja ning kutsus ukse tagant sisse ühe mehe (dtl 251).

Videosalvestiselt ei nähtu kostja suhtlust hageja ja N.Hga, mida võiks käsitleda ähvardavana (dtl

185). Seetõttu ei tõenda videosalvestis, et kostja teatas N.Hle ja hagejale, et nad veel kahetsevad

seda, et N.H ei ole nõus enda kasutusõigusest loobuma ning kostja avaldas N.Hle, et ta kavatseb

korteriomandi võõrandada isikule, kes on võimeline nii N.H kui ka hageja korterist jõuga välja

viskama ja vajaduse korral tagama kasutusvalduse lõppemise kinnistusraamatusse kantud märkuse

kustutamise aluste täitumisel (dtl 185). Seega ei nähtu videosalvestisest teave, mis kinnitaks N.H

kirja usaldusväärsust.

Videosalvestiselt ei nähtu kostja suhtlust hageja ja N.Hga, mida võiks käsitleda ähvardavana (dtl

185). Eeltoodu on kooskõlas ka hageja seletusega, mille kohaselt kostja hagejat ja N.Ht ei

ähvardanud. Kohus võtab arvesse, et hageja asus enda sõnul toimuvat filmima siis, kui hagejal

tekkis kahtlus korterisse tulnud mehe suhtes. Kohtu hinnangul on eluliselt usutav, et inimene asub

telefoniga jäädvustama kahtlust tekitavat sündmust. Kohus ei pea eluliselt usutavaks, et kostja

ähvardas hagejat ja kostjat suuliselt ning hageja ei pidanud seda sündmust kahtlust tekitavaks või

vähemalt veidraks ega jäädvustanud seda telefoniga. Videosalvestise puudumine kostjapoolse

väidetava suulise ähvardamise kohta kinnitab hageja vande all antud seletust, mille kohaselt kostja

hagejat ja N.Ht ei ole ähvardanud. Hageja seletusest ei nähtu asjaolusid, mis annavad alust tema

seletuses kahelda. Hageja andis seletuse, mille kohaselt puudub hagiavalduses hagi alusena välja

toodud asjaolu. Hageja on hagi rahuldamisest huvitatud pool ja hagi aluseks oleva asjaolu

puudumise kohta seletuse andmine vähendab hagi põhjendatust. Hagi põhjendatust vähendava

seletuse andmine on kohtu hinnangul selgitatav sellega, et hageja on andnud seletuse vande all ega

ole soovinud anda vande all teadvalt ebaõiget seletust. Eeltoodut arvestades peab kohus

7 (10)

usaldusväärseks tõendiks hageja vande all antud seletust. Kohus leiab, et N.H kiri on kõiki tõendeid

koosmõjus hinnates ebausaldusväärne ning jätab N.H kirja arvestamata.

Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid, mille kohaselt

kostja teatas N.Hle ja hagejale, et nad veel kahetsevad seda, et N.H ei ole nõus enda kasutusõigusest

loobuma ning kostja avaldas N.Hle, et ta kavatseb korteriomandi võõrandada isikule, kes on

võimeline nii N.H kui ka hageja korterist jõuga välja viskama ja vajaduse korral tagama

kasutusvalduse lõppemise kinnistusraamatusse kantud märkuse kustutamise aluste täitumisel.

Lisaks ei ole hageja välja toonud ja tõendanud asjaolusid, millest nähtuvalt N.Hl tekkis arusaam

temale võimaliku kahju (surm) tekkimisest. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud N.H surmaga

ähvardamist, mis on objektiivselt hukkamõistetav tegu.

12. VÕS § 267 p 1 mõistes jämedat tänamatust saab üles näidata kingisaaja, mitte kolmas isik

(vt RKTKo 22.02.2007 3-2-1-153-06, p 12). Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud asjaolusid,

millest nähtuvalt on võimalik A.P 31.10.2023 e-kirja (dtl 188) saatmine omistada kostjale. Kohus

leiab, et A.P poolt e-kirja saatmist ei saa lugeda kostja tegevuseks. E-kirja saatmine ei ole seega

kostja jämedaks tänamatuseks.

13. Kohus arvestab kostja käitumise hindamisel, millise subjektiivse hinnangu sellele annab

hageja (vt RKTKo 22.02.2007 3-2-1-153-06, p 12). Hageja on vande all antud seletuses avaldanud,

et kostja ei ole teda ähvardanud ega tema kuuldes N.Ht ähvardanud. Kohtu hinnangul nähtub sellest

hageja subjektiive hinnang 06.03.2023 XXX, Tallinn asuvas korteris toimunule. Hageja seletusest

nähtuvalt ei loe ta kostja käitumist ähvardamiseks, mida saaks lugeda jämedaks tänamatuseks.

14. Kohus leiab ülaltoodut arvestades, et hageja ei ole tõendanud kostja käitumist, millega

kostja on näidanud hageja või N.H vastu üles jämedat tänamatust. Seetõttu ei ole täidetud lepingust

taganemise materiaalne eeldus ning hageja lepingust taganemise avaldus, mis sisaldub

hagiavalduses (dtl 4, p 8), ei toonud kaasa õiguslikke tagajärgi. Seetõttu puudub hagejal õigus

nõuda kostjalt korteriomandi tagastamist alusetu rikastumise sätete järgi ning korteriomandi

üleandmiseks ja kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalike tahteavalduste tegemist. Kohus

jätab seetõttu hagiavalduse rahuldamata järgmistes nõuetes: nõue kohustada kostjat andma

tahteavaldus AÕS § 64 lg 1 mõistes asjaõiguslepingu sõlmimiseks, millega kostja annab hagejale

üle XXX, Tallinna linn omandi; asendada kostjat vastav tahteavaldus kohtuotsusega; nõue

kohustada kostjat andma tahteavaldus, millega kustutatakse korterimandi aadressiga XXX, Tallinna

linn kohta avatud registriosa II jaos omanikuna kostja ning kantakse omanikuna sisse hageja;

asendada kostja vastav tahteavaldus kohtuotsusega.

15. Tõendeid, mille analüüsimist otsuses ei ole eraldi kirjeldatud, jätab kohus juhindudes TsMS

§ 238 lg 1 ja 5 tõenditena arvestamata kui asjakohatud või vaidlusaluseid asjaolusid mitte

tõendavad.

16. Kohus rakendas 05.05.2023 kohtumäärusega hagi tagamise abinõuna kinnistusraamatusse

keelumärke kandmist. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata, mistõttu tühistab kohus hagi tagamise

(TsMS § 386 lg 4).

17. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata

või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus

jättis hagiavalduse osaliselt läbi vaatamata TsMS § 368 lg-s 1 sätestatud tuvastushuvi puudumise

tõttu. TsMS § 168 lg-des 3-5 sätestatud eeldusi jaotada menetluskulud erinevalt TsMS § 168 lg-s 2

sätestatust ei esine. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kohus jättis hagiavalduse rahuldamata ning tegi sellega otsuse hageja kahjuks. Kohus

jätab menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja 162 lg 1 alusel hageja kanda.

8 (10)

18. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on vaielnud vastu kostja lepingulise

esindaja kulude vajalikkusele ja põhjendatusele. Kohus hindab alljärgnevalt kostja lepingulise

esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas

kohtumenetluses alates 20.09.2023 toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab

tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218

sätestatud nõuetele). Seetõttu on kostjal õigus nõuda hagejalt alates 20.09.2023 tekkinud lepingulise

esindaja kulude hüvitamist.

19. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud kostjale

õigusteenust 2023.a tunnitasumääraga 130 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ning 2024.a

tunnitasumääraga 150 eurot, millele lisandub käibemaks 22%. Kostja on avaldanud, et ta ei saa

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Kohtu hinnangul tuleb

lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel võtta arvesse, et tegemist oli

keskmise õigusliku keerukusega tsiviilasjaga. Sarnaste õigusvaidluste maht kohtus ei ole tavaliselt

keskmisest suurem ning vaidlusküsimused ei ole keskmisest keerukamad. Kohus on eeltoodut

arvestades seisukohal, et kostjale osutatud õigusteenuse tunnitasud 156 eurot ja 183 eurot, mis

sisaldavad käibemaksu, ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

20. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja ajavahemikus 18.08.2023 kuni

21.08.2023 nõustanud klienti, tutvunud materjaliga ning seda analüüsinud, koostanud hagile

vastuse, milleks kulus kokku 4,75 tundi (4 tundi 45 minutit) tunnitasuga 156 eurot. Toimikust

nähtuvalt on menetlusse võtmise määrus toimetatud kätte kostjale ning kostja on hagile 27.08.2023

isiklikult vastanud (dtl 119). Kostja lepinguline esindaja on teatanud enda esindusõigusest kohtule

20.09.2023 (dtl 162). Kostja esindusõigust tõendavast volikirjast nähtuvalt on kostja esindajale

andnud volituse 19.09.2023 (dtl 163-165). TsMS § 175 lg 2 ls 2 kohaselt nõustaja kulusid ei

hüvitata. Kohus on eeltoodut arvestades seisukohal, et menetluskulude nimekirjas 18.08.2023 kuni

21.08.2023 märgitud toimingud ei ole tehtud lepingulise esindaja poolt ega kuulu menetluskuluna

hüvitamisele. Kostja lepingulise esindaja ajakulu 4,75 tundi ning sellele vastav tasu 741 eurot ei ole

vajalik ja põhjendatud (4,75x156=741).

21. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja ajavahemikus 08.11.2023 kuni

21.11.2023 nõustanud klienti, tutvunud uute materjalidega ning neid analüüsinud, koostanud hageja

vastusele vastuse, milleks kulus kokku 4,17 tundi (4 tundi 10 minutit) tunnitasuga 156 eurot.

Kliendi nõustamine on informeerimiskohustuse täitmine VÕS § 624 lg 1 järgi ning sellisena vajalik

toiming. Hageja menetlusdokumendiga tutvumine ja sellele vastamine on TsMS § 199 lg 1 p-des 1

ja 6 sätestatud menetlusosalise õiguste teostamine ning seega vajalik toiming. Seega on tegemist

vajaliku toiminguga. Kohtuasja keerukusastet ja mahtu, hageja menetlusdokumendi mahtu ja sisu

ning kostja vastuse mahtu ja sisu arvestades on lepingulise esindaja ajakulu 4,17 tundi põhjendatud.

Menetlustoiminguga seonduv lepingulise esindaja kulu 650,52 eurot (4,17x156=650,52) on

põhjendatud ja vajalik.

22. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja esindaja ajavahemikus 06.02.2024 kuni

12.09.2024 tutvunud hageja ja kohtu menetlusdokumentidega, koostanud kostja seisukoha,

valmistunud ette kohtuistungiks ning osalenud kohtuistungil, milleks kulus kokku 4,58 tundi (4

tundi 35 minutit) tunnitasuga 183 eurot. Hageja ja kohtu menetlusdokumendiga tutvumine ning

seisukoha kohtule esitamine on TsMS § 199 lg 1 p-des 1 ja 6 sätestatud menetlusosalise õiguste

teostamine ning seetõttu vajalik toiming. Kohtuistungiks ettevalmistumine on vajalik toiming.

Kohtuistungil osalemine on menetlusosalise põhiseadusest tuleneva õiguse teostamine ning seega

vajalik toiming. Kohtuasja keerukusastet ja mahtu, hageja ja kohtu menetlusdokumentide mahtu ja

sisu, kostja vastuse mahtu ja sisu ning kohtuistungi kestust arvestades on lepingulise esindaja

ajakulu põhjendatud 4 tunni ulatuses. Ajakulu ei ole põhjendatud 0,58 tunni ulatuses.

9 (10)

Menetlustoiminguga seonduv lepingulise esindaja kulu 732 eurot (4x183=732) on põhjendatud ja

vajalik.

23. Kohus on ülaltoodut arvestades seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on kostja lepingulise

esindaja kulu 1382,52 eurot (650,52+732=1382,52). Kohus määrab kindlaks kostja lepingulise

esindaja kulu 1382,52 eurot ja mõistab selle hagejalt kostja kasuks välja. Kostja taotles lepingulise

esindaja kulu 2229,75 eurot kindlaksmääramist ja hagejalt kostja kasuks väljamõistmist. Kohus

jätab kindlaks määramata ja hagejalt kostja kasuks välja mõistmata lepingulise esindaja kulu 847,23

eurot (2229,75-1382,52=847,23).

24. Kohus määras kindlaks kostja kohtuvälised kulud lepingulise esindaja kulu 1382,52 eurot.

Kostja taotles hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 alusel viivise

väljamõistmist hagejalt. Kohus rahuldab kostja taotluse ja mõistab hagejalt kostja kasuks välja

viivise menetluskulude 1382,52 eurot tasumata osalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Toomas Ventsli

kohtunik

10 (10)