2-23-131650/22 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U

S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.10.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-131650

Tsiviilasi Aktiva Finance Group OÜ hagi U. M.

vastu võlanõudes

Hagihind

7726,31 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja Agnes Zaure (e-post:

jurist@julianus.ee

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (epost:

jurist@julianus.ee)

Kostja U. M. (isikukood xxxx, elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 03.09.2024

Resolutsioon

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus U. M. vastu osaliselt.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja I AS ja kostja vahel sõlmitud lepingust xxxx

tulenev põhivõlgnevuse jääk 2502,35 eurot.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja I AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu xxxx

põhiosamaksed summas 2814,98 eurot edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest

järgmiselt:

• 15.11.2024

173.18

eurot

• 15.12.2024

176.05

eurot

• 15.01.2025

177.06

eurot

• 15.02.2025

179,03

eurot

• 15.03.2025

183.28

eurot

• 15.04.2025

183.05

eurot

• 15.05.2025

185.71

eurot

• 15.06.2025

187.15

eurot

• 15.07.2025

189.72

eurot

• 15.08.2025

191.33

eurot

• 15.09.2025

193.46

eurot

• 15.10.2025

195.89

eurot

•

15.11.2025

197.78 eurot

•

15.12.2025

200.13 eurot

•

15.01.2026

202.16 eurot

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ intressinõue 280,02 eurot, haldustasu

nõue 10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 389,85

eurot ja edasiulatuv viivis alates 21.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni 12,9% aastas.

5. Hageja Aktiva Finance Group OÜ menetluskulud jätta 68 % ulatuses kostja U. M.

kanda ning U. M. menetluskulud 32 % ulatuses hageja Aktiva Finance Group OÜ

kanda.

6. Välja mõista U. M.´elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskuluna 744,60

eurot.

7. Välja mõista U. M.´elt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis väljamõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni.

8. Jätta U. M. kasuks hüvitatavad menetluskulud rahaliselt kindlaksmääramata nende

puudumise tõttu.

9. Toimetada otsus U. M.´ele kätte avaliku teavitamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja esitatud väited ja nõue

1. 20.10.2023 esitas Aktiva Finance Group OÜ hagiavalduse U. M. vastu võlanõudes.

2. AS I ja kostja sõlmisid 11.01.2022 laenulepingu nr xxxx, mille alusel sai kostja laenu 7600

eurot. Lepingus lepiti kokku intressi määras 12,9 % aastas, lepingu krediidi kulukuse määraks

14,63 %. Kostjaga tehti maksegraafik, mille kohaselt esimese osamakse tähtpäev oli 15.02.2022

ning viimane osamakse tähtpäev 15.01.2026 (osamaksete arv 48).

3. Kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ning 04.04.2023 saadeti

kostjale lepingu ülesütlemise hoiatus, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. 25.04.2023 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta,

kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

4. AS I loovutas 26.04.2023 kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid.

5. Esitatud hagiavalduse kohaselt nõuab hageja põhivõlga summas 6197,02 eurot. Nimelt on

kostja laenu saanud 7600 eurot ning kostja on teinud põhiosa katteks tagasimakseid summas

1402,98 eurot; intressivõlgnevus summas 280,02 eurot, mille kohaselt on kokku lepitud

intressimäär 12,90 eurot aastas ning kostjal on intressi võlgnevus alates 15.01.2023 kuni

ülesütlemiseni 25.04.2023; haldustasu summas 10 eurot, mis oli lepingu kohaselt 2,50 eurot

kuus ning lepingu ülesütlemise seisuga 25.04.2023 oli kostjal tasumata ajavahemiku

15.01.2023 kuni 15.04.2023 osamaksete haldustasu 10 eurot; sissenõudmiskulu 50 eurot

(05.05.2023 tasuline kiri 25 eurot, 06.06.2023 teine tasuline kiri 5 eurot, 05.08.2023 kolmas

tasuline kiri 5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulu 15 eurot; viivisenõue 389,85

eurot (alates 26.04.2023 kuni hagiavalduse esitamise päevani 20.10.2023 aastases määras

12,9

%) ning täiendav viivisenõue 799,42 eurot, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise

nõudele.

6. 03.09.2024 toimunud kohtuistungil jäi hageja 20.10.2023 hagiavalduse juurde. Hageja esitas

ka alternatiivnõude seisukoha. Kui kohus leiab, et hageja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, mida hageja küll arvab, et teinud ei ole, siis leiab hageja esindaja, et

kostjalt tuleb välja mõista võlgnevus 2160,63 eurot (03.09.2024 seisuga) ning palub graafiku

täitmist, kuivõrd graafik ei ole lõppenud. Kohtuistungi päeva seisuga on sissenõutavaks

muutunud põhiosa 4443,33 eurot, kostja on tasunud 2282,67 eurot ning põhiosa

võlgnevuseks jääb 2160,63 eurot. Samuti palub hageja välja mõista kostjalt riigilõiv 665

eurot ja õigusabikulud.

7. Hageja hinnangul täitis laenuandja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Esialgse

võlausaldaja poolt esitatud tõenditest nähtub, et kostja viimase 7 kuu keskmine palk (B OÜ)

oli umbes 1035 eurot ning finantskohustused umbes 268 eurot, mis kehtisid kuni 08.03.2022.

I arvestas regulaarseteks majapidamiskuludeks 250 eurot kuus. Lepingu osamakseks kujunes

206,95 eurot. Laenuandja arvestas kõik kostja kulud ning sai tead, et kostjale jääb reservi

vähemalt 310,05 eurot (1035 – 268-250-206,95). Samuti kostja täitis lepingust tulenevaid

kohustusi pea aasta aega. Laenuandja tegi päringu ka maksehäireregistrisse, mille kohaselt

oli viimasest maksehäire sulgemisest möödas rohkem kui 12 kuud.

Kostja seisukohad

8. Kostjale on hagimaterjalid väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte toimetatud

17.04.2024. Samuti on kostjale kätte toimetatud 17.07.2024 Ametlikud Teadaanded kaudu

kutse 03.09.2024 toimuvale kohtuistungile. Kostja kohtuistungile ei ilmunud ja kohus arutas

asja ilma kostja osavõtuta. Samuti ei ole kostja esitanud seisukohta hagiavaldusele.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

10. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 alusel, mille

kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kohus peab hagi rahuldamiseks seega kindlaks tegema, kas kostjal on hageja ees raha

maksmise kohustus, mida ta on rikkunud.

11. VÕS (võlaõigusseadus) § 402 lg 1 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

12. Hageja on esitanud 11.01.2022 laenulepingu, mille kohaselt on laenuandjaks AS I ja

laenusaajaks kostja ning laenusummaks 7600 eurot, tagasimakseperiood maksegraafiku

alusel 48 kuud ning laenu tagastamise lõpptähtpäevaks on 15.01.2026.

13. 13. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab

olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Hagiavalduse

lisast nr 1 nähtuvalt on laenuvõtja digitaalselt allkirjastanud 11.01.2022 sõlmitud

laenulepingu ehk laenuleping on kirjalikus vormis. Lepingu allkirjastamisel nähtub

laenuvõtja nimi, kui isikukood ning allkirjastamise kuupäev ja kellaaeg. Seega on hageja

hinnangul kostja lepingut allkirjastades kirjaliku lepingu suhtes lepingu sõlmimise tahet

avaldanud.

14. Kohus leiab, et hageja on kohtu ette toonud faktiväited ning esitanud tõendid, mille pinnalt

saab kohus lugeda tõendatuks, et kostja tegi tahteavalduse laenu saamiseks ning krediidiandja

edastas talle lepingudokumendid VÕS § 404 lg-st 1 mõttes püsival andmekandjal ning et

lepingudokumendid sisaldasid VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teavet.

15. Kohus tuvastab, et AS I ja kostja sõlmisid 11.01.2022 laenulepingu, mille alusel väljastati

laen summas 7600 eurot, krediidi kulukuse määraga 14,63 % aastas. Kostja kohustus laenu

tagastama intressiga 12,9 % aastas vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule igakuiste

maksetena (48 tagasimakset) perioodil 15.02.2022 kuni 15.01.2026.

16. Nähtuvalt nõude loovutamise teatest loovutas AS I 11.01.2022 laenulepingust tulenevad

nõuded kostja vastu 26.04.2023 hagejale.

17. Kohus ei saa lahendada asja lepingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnusta

(3-2-1-32-06, p 14), mistõttu kontrollib kohus omal algatusel tarbijakrediidilepingu kehtivust.

Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase

kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr

oli 11.01.2022 lepingu sõlmimise ajal 16,95%. Kohus leiab, et lepingus märgitud

krediidikulukuse määr 14,63 % aastas vastab tegelikkusele ning vastav määr VÕS § 4062 lg

1järgset piirmäära ei ületanud.

18. VÕS § 4034 lg 1 p 1-2 järgi krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud:

-

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidilepingus

kokkulepitud tingimustel tagasi maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja - hindama

tarbija krediidivõimelisust.

19. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

20. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste

lahendamisel sõltumata menetlusliigist kohustus ka omal algatusel kontrollida, kas

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet (2-21-13098, p 13 ja 17).

Sama lahendi p 18 järgi teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS §

49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

21. Tulenevalt KAVS (krediidiandjate ja -vahendajate seadus) § 50 lg 3 krediidiandja või

vahendaja peab tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades

käesolevas seaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja

tuginedes võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 järgi

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste

kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu

kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Riigikohus on

selgitanud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta

tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (2-21-13098, p 18).

22. Tulenevalt KAVS § 49 lg 1 p 3 p 1-2 tuleb krediidiandjal tarbija krediidivõimelisuse

hindamisel mh arvesse võtta millised on tarbija sissetulekuallikad ning vastavate

sissetulekute laekumise regulaarsus, võttes sj aluseks piisava ajavahemiku. Riigikohus on

selgitanud, et laenusaaja krediidivõime hindamisel saab arvestada selliseid sissetulekuid,

mida laenusaaja saab eelduslikult ka tulevikus ning mille laekumine on tõenäoline ka

pikemas perspektiivis (214-21710, p 29.2). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete

ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral

tarbijalt lisateavet (221-13098, p 21).

23. Hageja on selgitanud, et lepingu sõlmimisel 11.01.2022 hinnati kostja krediidivõimekust

kasutades selleks kostja pangakonto väljavõtet, mida analüüsiti, kostjalt küsitud andmeid,

päringut Krediidiinfo maksehäireregistrisse (viimase maksehäire sulgemisest oli möödas

rohkem kui 12 kuud). Hageja viitas hagiavalduses, et kostja 7 kuu keskmine palk (B OÜ) oli

1035 eurot ning finantskohustused summas 268 eurot, mis kehtisid kuni 08.03.2022. Hageja

arvestas regulaarseteks majapidamiskuludeks 250 eurot ning lepingu igakuiseks osamakseks

kujunes 206,95 eurot. Hageja leidis, et kostjale jäi reservi vähemalt 310,05 eurot. Hageja ka

märgib, et lepingu sõlmimise ajal (2022) oli arvestuslik elatusmiinimum 303 eurot ja 40

senti. Hageja leidis, et krediidilepingust tulenev osamakse suurus oli krediidisaajale

jõukohane.

24. Kohus leiab, et krediidiandja ei selgitanud lepingu sõlmimisel välja kostja muude kohustuste

ulatust ning ei ole piisavalt hoolikalt kostja kontoväljavõtet analüüsinud. Nimelt nähtub

kostja pangakonto väljavõttest perioodil 01.07.2021 kuni 06.01.2022 et kostja tasub

igakuiselt üüri keskmiselt summas 628 eurot. Samuti nähtub, et isikul on finantskohustus B

OÜ ees ning tasus 154,33 eurot. Hageja on arvestanud regulaarseteks majapidamiskulude

katteks 250 eurot. Arvestades, et kostja keskmine sissetulek oli 1035 eurot, millest maha

arvestada igakuine üür 628 eurot ja majapidamiskulu 250 eurot, siis ainuüksi selle arvestuse

kohaselt jääb kostjale reservi 157 eurot. Ilmselgelt kostja ei olnud võimeline tasuma

igakuiseks osamakseks kujunenud laenusummat 206,95 eurot, kui vabasid vahendeid ei

jäänud kostjale sellises ulatuses nagu hageja on arvestanud. Kohus leiab, et hageja ei

analüüsinud kostja pangakonto väljavõtet piisavalt hoolikalt.

25. Välja ei ole selgitatud infot kostja igakuiste finantskohustuste suuruse kohta. Hageja esitatust

ei nähtu, et konto väljavõtte vm tõendi alusel oleks tuvastatud kostja tegelike nn

majapidamiskulude suurus - üür, pluss lisaks arvestades kommunaalkulud, s.o igakuised

vältimatud püsikulutused toidule, eluasemele jms. Samuti ei nähtu, et oleks selgitatud välja,

kas kostjal on ülalpeetavaid. Pangakonto väljavõttelt nähtuvalt küll kulud seoses toidu,

telekommunikatsiooni ja transpordiga, kuid tegelikke esmavajaduse kulusid välja selgitatud

ei ole. Esitatust ei nähtu, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt täiendavaid selgitusi seoses

vastuoludega kostja enda esitatud andmete ja krediidiandja kogutud andmete vahel. Asjaolu,

et isikul oli olnud eelnevalt maksehäireid, kuigi viimase maksehäire sulgemisest oli möödas

rohkem, kui 12 kuud ei välist, et isik oli krediidivõimeline. Antud asjaolu oleks võinud teha

hageja tähelepanelikumaks ning oleks rohkem pidanud analüüsima kostja krediidivõimekust.

26. Riigikohus on selgitanud, et krediidiandja kohustuseks on hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et

ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (2-14-21710, p

25.3). Kohus leiab, et teabe kogumine eelnevalt tuvastatud viisil ja ulatuses vastava kohustuse

täitmiseks piisav ei olnud. Kohus asub seisukohale, et krediidiandja rikkus 11.01.2022 lepingu

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seega on kostjal kohustus tagastada üksnes

saadud laenusumma 7600 eurot.

27. Kuivõrd hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet mõistab kohus VÕS §

108 lg 1 ja pooltevaheliste lepingu alusel kostjalt välja sissenõutavaks muutunud tasumata

põhivõla jäägi 2502,35 eurot. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, tuleb kõik kostja tehtud tagasimaksed lugeda põhinõude tagasimakseks (VÕS §

4034 lg 7). Kostja on tasunud kokku 2282,67 eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse ning

määrab kostjale laenu maksmise graafiku järgi, kuivõrd graafik ei ole lõppenud. Seega

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja I AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu xxxx

põhiosamaksed summas 2814,98 eurot edasiulatuvalt alates kohtuotsuse tegemisest

järgmiselt:

• 15.11.2024

173.18 eurot

• 15.12.2024

176.05 eurot

• 15.01.2025

177.06 eurot

• 15.02.2025

179,03 eurot

• 15.03.2025

183.28 eurot

• 15.04.2025

183.05 eurot

• 15.05.2025

185.71 eurot

• 15.06.2025

187.15 eurot

• 15.07.2025

189.72 eurot

• 15.08.2025

191.33 eurot

• 15.09.2025

193.46 eurot

• 15.10.2025

195.89 eurot

• 15.11.2025

197.78 eurot

• 15.12.2025

200.13 eurot

• 15.01.2026

202.16

eurot.

28. Tulenevalt eeltoodust jääb rahuldamata hageja intressinõue 280,02 eurot, haldustasu nõue

10 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 389,85 eurot ja

edasiulatuv viivis alates 21.10.2023 kuni põhinõude täitmiseni 12,9% aastas.

Menetluskulud

29. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kuna hageja esitas hagi hinnaga 7726,31 eurot, kuid kohus rahuldas hagi 5317,30 euro

ulatuses, so 68% ulatuses, jagab kohus menetluskulud vastavalt hagi rahuldamise ulatusele

selliselt, et hageja kanda jääb 32 % ning kostja kanda 68 % menetluskuludest.

30. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt tekkis hagejal kulu kokku 1684,90 eurot,

millest 665 eurot riigilõiv, maksekäsu kiirmenetlusega seonduva menetluskuluna 20 eurot

ning õigusabikulu kokku 999,90 eurot.

31. Riigilõiv on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-te 1 ja 2 järgi. Nähtuvalt kohtute

infosüsteemist on hagi esitamiselt tasutud 665 eurot riigilõivu.

32. TsMS § 144 lg 7 sätestab, et kohtuväliseks kuluks on maksekäsu kiirmenetluse kulud.

TsMS § 4842 kohaselt saab maksekäsu kiirmenetluses kohus määrata avaldaja

menetluskulude katteks 20 eurot ja muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu

kiirmenetluses ei hüvitata (vt RKTKm nr 3-2-1-165-16 p 12.3), mistõttu on kohtu hinnangul

maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks põhjendatud välja mõista taotletud summa 20 eurot.

33. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud hagiavalduse koostamise ning selle

kohtusse esitamisega (3 tundi), istungiks ettevalmistamine (1 tund), istungil osalemine (25

min) ning 03.09.2024 dokumendi koostamine ja kohtule esitamine (1 h 30 min), s.o kokku 5

tundi ja 55 min.

34. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse

koostamisele (sh materjalidega tutvumisele, tõendite kogumisele ja lisade

komplekteerimisele) lugeda 1 tunni. Samuti vähendab kohus 03.09.2024 dokumendi

koostamise aega 30 minuti võrra, kuivõrd dokument sisaldas juba kohtule eelnevalt esitatud

seisukohti. Seega kohus loeb põhjendatuks ajakulu 3 h ja 25 minutit.

35. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 169 eurot tund (käibemaksuta), mida kohus ei pea

põhjendatuks. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, käesoleva asja sisu ja mahtu peab

kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot (käibemaksuta).

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 410

eurot (käibemaksuta).

36. Seega on hageja põhjendatud menetluskulud 1095 eurot (665 + 20 + 410). Vastavalt

menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 68%, so

744,60 eurot.

37. Kohus mõistab vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulu 744,60 eurot

38. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

39. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik