4-11-2184/4 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

1 4-11-2184

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25. august 2011. a Tallinn Väärteoasja number 4-11-2184 (2317,11,003427; 2316,11,007033) Kohtunik Märt Toming Tõlk Valeri Helmar Väärteoasi Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 151 ettenähtud väärtegu Menetlusalune isik E.V, ik: XXX, elukoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Liisi Närep, Põhja Prefektuuri Kesklinna Politseijaoskond RESOLUTSIOON

1. E.V süüdi tunnistada NPALS § 15

1 ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada teda arestiga 8 (kaheksa) päeva.

2. Määratud arest kuulub ärakandmisele Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6

Tallinnas. Määratud aresti ärakandmist arvestada alates E.V suhtes kriminaalmenetluses valitud tõkendi vahistamine muutmisest või tühistamisest või temale mõistetava vangistuse ärakandmisest.

3. E.V-lt välja mõista riiklikul ekspertiisiasutusel joobeekspertiisi tegemisel

tekkinud kulu 70 (seitsekümmend) eurot, mis tuleb 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB pank

või nr 221023778606 Swedbank, viitenumbriga 2800049777, märkides selgitusena: „E.V, 4-11-2184, joobeekspertiis“.

4. Menetluskulude tasumist tõendavad maksekorraldused esitatakse Harju Maakohtu

Liivalaia kohtumaja kantseleile Liivalaia 24 Tallinnas. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse pooltel on õigus 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, esitada otsusele apellatsioon, mille

kasutamise õigusest peab kohtumenetluse pool kirjalikult teatama kohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kättesaadav alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 25.08.2011. Kohtuotsus jõustub selle tegemisest.

Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas:

08.05.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1233863

selles, et 08.05.2011 kella 18.05 ajal peeti Kopli 3 maja juures kinni E.V, kellelt

2

võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel 3-metüülfentanüüli, fentanüüli, metadooni ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas rivotrili, sest tal on epilepsia.

27.05.2011 koostatud väärteoprotokollist nähtuvalt koostati väärteoprotokoll nr AB 1267367 selles, et 28.03.2011 kella 21.34 ajal peeti Endla 43 tankla juures kinni E.V, kellelt

võetud proovimaterjalis tuvastati EKEIs läbi viidud uuringu tulemusel 3-metüülfentanüüli, fentanüüli, metadooni ja klonasepaami metaboliidi sisaldus, mistõttu koostati väärteoprotokoll selles, et menetlusalune isik on toime pannud NPALS § 151 ettenähtud väärteo, kuivõrd tarvitas narkootilist ainet arsti ettekirjutuseta.

Väärteoprotokolli on menetlusalune isik märkinud, et tarvitas arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet afgaanlane.

Kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et sellist asja ei ole 28.03.2011 olnud, tegelikult oli, 08.05.2011 ei ole tarvitanud. On ükskõik palju küsitakse karistust, kui palju määratakse ja kui palju istuda on. On käesoleval ajal vahistatud seoses kriminaalmenetlusega.

Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et tuleks määrata arest 11 päeva. Välja mõista menetluskulu 70 eurot.

Kohus, kontrollinud menetlusaluse isiku seletusi, joobeseisundi tuvastamise uuringuaktie,

menetlusaluse isiku selgitusi, asub seisukohale, et menetlusaluse isiku poolt väärteo

toimepanemine on tõendamist leidnud, kuivõrd menetlusalune isik oli tarvitanud arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet, mistõttu on tema käitumine õigesti kvalifitseeritud NPALS § 151

ettenähtud väärteona. Menetlusalune isik väitis, et ta ei ole narkootilist ainet tarvitanud,

kasutab rahusteid ja on sõltuvusravil, tarvitades metadooni. Vaatamata sellele tuvastati tema

organismis ka 3-metüülfentanüüli ja fentanüüli sisaldus organismis, mis sinna juhuslikult sattuda ei saa ning arst sellist ainete koostist menetlusalusele isikule välja kirjutada samuti ei

saa. Seetõttu leiab kohus, et usaldusväärsemaks tuleb lugeda uuringuga tuvastatud aineid menetlusaluse isiku organismis, lugedes menetlusaluse isiku ütlused ebausaldusväärseteks.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus menetlusaluse isiku isikust, millest nähtuvalt on

menetlusalust isikut aastate jooksul karistatud samalaadsete ja teiselaadsete väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega, millised on tasumata, samuti on teda karistatud varavastaste

väärtegude ja kuritegude eest, millest saab järeldada, et menetlusalusel isikul puuduvad

rahalised vahendid rahatrahvide tasumiseks. Sellele vaatamata jätkab menetlusalune isik

väärtegude toimepanemist. Arvestades taolisi karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud, kuivõrd määratud rahatrahvid on aastate jooksul jäetud tasumata ning varavastaste kuritegude toimepanemine, samuti eriliigiliste väärtegude toimepanemine viitab otseselt rahaliste vahendite puudumisele ja trahvid ei ole menetlusalusele

isikule oodatud mõju avaldanud. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku suhtes tuleb

kohaldada aresti, kuivõrd rahatrahvid ei ole sundinud menetlusalust isikut loobuma uute

väärtegude toimepanemisest. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8,

asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärteo

toimepanemises ja temale tuleb määrata karistusena arest, mõistes temalt välja ka joobe

tuvastamisega tekkinud kulu täies ulatuses. Kuivõrd menetlusalust isikut süüdistatakse kahe

väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et menetlusalusele isikule võib määrata aresti suhteliselt lühiajalisena ja alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra.

Märt Toming kohtunik